A. A. kaebus Maanteeameti 28.01.2016 otsuse nr 231/1500058/068 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A. A., esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Vastustaja – Maanteeamet, volitatud esindaja Kätlin Stikkermann
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 05.08.2016
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.09.2016. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeamet väljastas 01.04.2015 A. A.le mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimistunnistuse nr XXXXX kehtivusega kuni 31.03.2018.
2.Maanteeamet peatas 28.01.2016 otsusega nr 23-1/15-00058/068 (28.01.2016 otsus) A. A. atesteerimistunnistuse nr XXXXX kehtivuse kuni selle kehtivusaja lõpuni, st kuni 31.03.2018. Otsuse kohaselt teostas A. A. 07.10.2015 korduvülevaatuse sõidukile BMW 520i ning märkis kontrollkaardile otsuse „tehniliselt korras“, kuigi tegelikult kasutas ta heitgaaside testi tegemisel sõidukit Fiat Panda ning kandis Fiat Panda heitgaasi testi tulemused teadlikult liiklusregistri sõidukite andmebaasi kui BMW 520i heitgaasi testi tulemused. Täiendavalt viis Maanteeamet haldusmenetluse läbi seoses juhtumiga, kus A. A. väidetavalt teostas
29.10.2015 ülevaatuse haagise Tiki Treiler suhtes ning märkis kontrollkaardile otsuse „tehniliselt korras“, kuigi füüsiliselt nimetatud haagist ülevaatuspunkti ülevaatuseks ei esitatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.A. A. esitas 25.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti 28.01.2016 otsuse tühistamiseks ja on seejärel kaebust korduvalt täiendanud. Kaebaja põhiseisukohad on järgmised. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-st 29 tulenevat õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollija peab olema atesteeritud, kuid vaidlustatud otsusega on atesteerimistunnistuse kehtivus peatatud ja kaebaja ei saa sellel tegevusalal ega oma senisel töökohal töötada. Liiklusseaduse (LS) § 74 lg 8 annab Maanteeametile atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise otsustamisel kaalutlusõiguse. Vastustaja on teinud olulisi kaalumisvigu. Kaebaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, kuid Maanteeamet ei ole põhjendanud, miks alustati kaebaja suhtes lisaks haldusmenetlust. Maanteeamet ei ole enne otsuse tegemist välja selgitanud kõiki olulisi asjaolusid. Kaebaja on tunnistanud, et rikkus sõiduki BMW 520i kontrollimisel ettenähtud nõudeid, kuid haagise Tiki Treiler osas kaebaja ei ole seda tunnistanud. Maanteeamet ei ole viimati nimetatud rikkumise kohta tõendeid kogunud. Seega ei ole kaalumisel kõigi oluliste asjaoludega arvestatud. Kaebaja ja avalikke huve ei ole õigesti kaalutud. Tõendatud on vaid üks rikkumine, kus kaebaja lubas liiklusesse sõiduki, mille heitgaaside näitajad ei olnud korras. Kaebaja pädevuses ei saa olla kahtlust ja tema ausust ei elimineeri üks rikkumise juhtum 15 ülevaatajana töötatud aasta jooksul, seda enam, kui rikkumise ajendiks olid head kavatsused ja usaldus tuttava isiku suhtes. Kaebaja on rikkumist kahetsenud. Samas mõjutab vaidlustatud otsus oluliselt kaebaja elukorraldust, sissetulekuid ja kaebaja laste olukorda. Kaebaja ei olnud ametiisik, nagu vastustaja väidab, seega ei saa see olla raskendav asjaolu. Vastustaja ei ole arvestanud, et avalik huvi võib seisneda ka kaebaja tööandja huvis täita Maanteeametiga sõlmitud halduslepingut ja jätkata oma majandustegevust. Viited kaebaja toimepandud võltsimisele on tõendamata. Raskendava asjaoluna ei saa käsitleda seda, et sõiduki BMW 520i kontrollkaardile andmete kandmiseks kasutas kaebaja töökaaslase sõidukit, sest andmete allikas ei oma selle rikkumise juures tähtsust. Kaalutud ei ole võimalust jätta atesteerimistunnistuse kehtivus peatamata või peatada see lühemaks ajaks või ainult mõne sõiduki liigi osas. Arvestatud ei ole, et LS § 74 lg 8 alusel võib Maanteeamet keelduda uue atesteerimistunnistuse väljastamisest veel 10 kuu jooksul. Kaebaja suhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest viimastel aastatel teiste tehnonõuetele vastavuse kontrollijate suhtes tehtud atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise otsused on palju leebemad, seda isegi siis, kui rikkumised on raskemad. Kaalumisvead ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine viisid selleni, et kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivus peatati ebaproportsionaalselt pikaks ajaks.
Maanteeamet palub 30.03.2016 vastuses ja selle hilisemates täiendustes jätta kaebus rahuldamata. Maanteeamet kordab vaidlustatud otsuses väljendatud seisukohti ja lisab järgmist.
Kaalutlusreegleid ei ole rikutud ja vaidlustatud otsus ei ole ebaproportsionaalne. Vastustaja ei rakendanud kaebaja suhtes maksimaalset LS § 74 lg-s 8 sätestatud atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise tähtaega. Kaebaja rikkumine on oluline ja see on toime pandud tahtlikult. Kaebaja tunnistab, et kasutas teadlikult BMW 520i korduvülevaatuse tegemisel teise sõiduki heitgaaside kontrolli mõõtetulemusi. Seega ohustas kaebaja oma tegevusega teiste inimeste elu ja tervist ning keskkonda. Kuna rikkumine oli oluline, oli haldusmenetluse alustamine vajalik 2(9)
tulenevalt õigusaktidega Maanteeametile pandud ülesannetest tagada tehnoülevaatuse nõuetekohane korraldus, suurendada liiklusohutust ja vähendada liiklusvahendite keskkonnakahjulikkust. Kergendava asjaoluna on arvestatud, et kaebajal puuduvad varasemad rikkumised. Kaebaja kahetsusel ei ole määravat tähtsust, sest see ei taasta koheselt usaldust kaebaja vastu. Vastustaja ei ole atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise tähtaja määramisel arvestanud Tiki Treileri juhtumit, vaid üksnes rikkumist BMW 520i heitgaaside kontrolli tulemuste võltsimisel. Kaebaja isiklike asjaoludega ei pidanud vastustaja arvestama, sest kaebaja kuulati haldusmenetluses ära, kuid ta ei toonud neid asjaolusid välja. Vaidlustatud otsus ei võta kaebajalt õigust töötada muul alal ja saada sissetulekut, et oma perekonda ülal pidada. Vastustaja ei pidanud arvestama ka kaebaja tööandja huvidega, sest see ei puuduta kaebaja õigusi ega saa vaidlustatud otsuse õiguspärasust mõjutada. LS § 74 lg 8 ei näe ette võimalust atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamiseks sõidukite teatud kategooriate osas. Heitgaaside mõõtmine, mille teostamise nõudeid kaebaja rikkus, on vajalik kõigi sõidukite osas. Kaebajale tehtud otsus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes teiste ülevaatajate omadega. Iga kaalutlusotsus on eriline ja kui kõik faktilised asjaolud ei kattu, siis ei ole need vaidlustatud otsusega võrreldavad. Kaebajaga on võrreldav üksnes T. S. suhtes tehtud otsus ja sellega kohaldatud sanktsioon on sama kui kaebajal.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Maanteeamet väljastas 01.04.2015 kaebajale mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimistunnistuse, mis kehtis kuni 31.03.2018. Vaidlustatud otsusega peatas Maanteeamet LS § 74 lg 8 alusel kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivuse kuni 31.03.2018. LS § 74 lg 8 sätestab, et Maanteeamet võib mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada kuni selle kehtivuse lõpuni ning keelduda uue atesteerimistunnistuse väljastamisest kolme aasta jooksul alates atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisest, kui tunnistuse omaja on rikkunud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte. Kehtivat atesteerimistunnistust omamata ei tohi kaebaja sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollijana tegutseda (LS § 74 lg 5).
6.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja teostas 07.10.2015 korduvülevaatuse sõidukile BMW 520i ning märkis kontrollkaardile otsuse „tehniliselt korras“, kuigi tegelikult kasutas ta heitgaaside testi tegemisel sõidukit Fiat Panda ning kandis Fiat Panda heitgaasi testi tulemused liiklusregistri sõidukite andmebaasi kui BMW 520i heitgaasi testi tulemused. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja selline tegu on vastuolus majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 77) § 8 lg-ga 1, §-ga 9 ja § 10 lg-ga 1. Määruse nr 77 § 8 lg 1 kohaselt sõiduki, välja arvatud vanasõiduki, korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimisele sõiduki liiklusregistri andmed ja sõiduki osad, seadmed, sõlmed ning varustus, mis on toodud määruse lisas 4. Määruse nr 77 § 9 lg 1 sätestab, et sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaardile. Ülevaataja peab iga avastatud rikke või puuduse tõsidust hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele. Määruse nr 77 § 9 lg 2 kohaselt peab ülevaataja kontrollkaardile märkima seadmetega kontrollitud pidurite ja heitmete mõõtmistulemused, mootorsõiduki odomeetri näidu ning määruse nr 77 §-s 10 nimetatud otsuse. Määruse nr 77 § 10 lg 1 p-st 3 tulenevalt peab ülevaataja korralisel, korduv- või erakorralisel ülevaatusel avastatud rikete või puuduste iseloomu, ohtlikkust ja arvu arvestades ülevaatuse kontrollkaardile märkima „esitada korduvülevaatusele”, kui sõidukil on viis või enam väheohtlikku riket või puudust ehk kasvõi 3(9)
üks ohtlik rike või puudus. Määruse nr 77 lisa 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“ punkti 8.2.1.2 alapunkt 1 järgi on juhul, kui heitgaasid ületavad tootja ettenähtud piirväärtuseid, tegemist ohtliku rikke või puudusega. Määruse nr 77 lisa 4 punkti 2.2. järgi on need sellised mittevastavused, mis võivad ohustada sõiduki turvalisust või panna teised liiklejad ohtu või reostavad keskkonda. Sellise mittevastavuse kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed või eriettevalmistusega töötajad.
7.Eespool kirjeldatud BMW 520i ülevaatusega seotud tegu ja määruse nr 77 rikkumist on kaebaja haldusmenetluses ise tunnistanud (tl 40 ja 43). Seetõttu pole tähtsust, kas Maanteeamet kogus või oleks pidanud koguma selle rikkumise toimepanemise kohta veel mingeid tõendeid ja kas täiendavad tõendid on nõuetekohased. Kui pole mingit mõistlikku alust arvata, et kinnitus rikkumise toimepanemise kohta oli antud õigusvastase mõjutamise tulemusena, tuleb pigem eeldada, et kaebaja poolse rikkumise tunnistamise korral oleks täiendavate tõendite kogumine olnud vastuolus HMS § 5 lg-st 2 tuleneva nõudega viia menetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Vaidlustatud otsuses on lisaks käsitletud 29.10.2015 haagise Tiki Treiler korralise ülevaatuse käigus toimunud rikkumist (p-d 5 ja 23), mille toimepanemist ei ole kaebaja tunnistanud. Selle rikkumise tõendatus ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust põhjusel, et vaidlustatud otsuse p 26 kohaselt ei ole haagisega Tiki Treiler seotud rikkumist atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel arvestatud. Nagu vastustaja 30.03.2016 vastuse ps 13 selgitas, oli selle põhjuseks asjaolu, et rikkumise toimepanemise kohta ei õnnestunud haldusmenetluse käigus piisavalt tõendeid koguda.
8.Atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine LS § 74 lg 8 alusel on kaalutlusotsus. Kuna LS ei sätesta sellisele otsusele konkreetseid kriteeriume, pidi Maanteeamet kooskõlas LS § 1 lg-ga 5 lähtuma haldusmenetluse seaduse § 4 lg-s 2 sätestatud üldnormist, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Peamine vaidlus ongi pooltel selle üle, kas Maanteeameti poolsed kaalumisvead ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine tõid kaasa kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise ebaproportsionaalselt pikaks ajaks.
9.Kaebaja väitel ei nähtu vaidlustatud otsusest kaalutlusi, miks vastustaja üldse haldusmenetlust alustas. LS § 73 lg-test 1-3 tulenevalt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ja neile nõuetele vastavus tehakse kindlaks regulaarsete kontrollide käigus. Mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi üle teostab järelevalvet Maanteeamet. LS § 75 lg-st 1 tulenevalt on tehnonõuetele vastavuse kontrolli haldusjärelevalve eesmärgiks tuvastada tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti ning mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise ja selle kvaliteedi vastavus õigusaktides sätestatud nõuetele. LS § 74 lg 8 kohaselt võib kontrollija atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada, kui tunnistuse omaja on rikkunud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte. Vaidlustatud otsuse p 3 kohaselt oli haldusmenetluse alustamise ajendiks Maanteeametile 16.11.2015 Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) laekunud teave, millest võis järeldada, et kaebaja oli rikkunud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte (kaebajat puudutav väljavõte tl 47). Kuigi vaidlustatud otsuses ei ole seda 4(9)
selgesõnaliselt välja öeldud, saab otsusest siiski mõistlikult järeldada, et Maanteeamet pidas menetluse alustamist vajalikuks just PPA-lt kaebaja kohta saadud teabe sisu tõttu. Kuna teabes oli viidatud tõsistele tehnonõuete vastavuse kontrolli nõuete rikkumistele, mille tulemusena võis olla liiklusesse sattunud ohtlikke sõidukeid, ja Maanteeameti ülesanne on tagada sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli kvaliteet, oli menetluse alustamine õigustatud. Paralleelselt kaebaja suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus haldusmenetluse alustamist ei välista, sest nende menetluste eesmärgid on erinevad.
10.Vaidlustatud otsuse p-dest 24 ja 26 tulenevalt on Maanteeamet atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel arvestanud järgmiste asjaoludega: 1) kaebaja täitis ülevaatuse teostamisel haldusülesannet, mille puhul kehtivad kõrgendatud hoolsuskohustus, ranged nõuded ja kohustus tegutseda kooskõlas õigusaktidega; 2) kaebaja oli sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollijana vastutav liiklusohutuse eest, kuid oma ametiseisundit kasutades ning teadliku ja tahtliku tegevusega võimaldas ta kasutada liikluses sõidukit, mille tehnonõuetele vastavust ta ei kontrollinud; 3) teadlikult ohtlikku sõidukit liiklusse lubades eiras kaebaja tehnoülevaatuse üldisi eesmärke ja oma kohustusi, mille ta on tehnolülevaatajana tegutseda otsustades vabatahtlikult endale võtnud; 4) tehnoülevaatuse peamine eesmärk on tagada, et liikluses kasutatakse üksnes nõuetele vastavaid sõidukeid, liiklusohutuse ja keskkonnaohutuse tagamise kaudu kaitstakse ka inimeste elu, tervist ja vara. Seda eesmärki saab saavutada ainult siis, kui ülevaatajad on ausad, vastasel juhul tekib oht inimeste elule, tervisele ja keskkonnale. Kaebaja on seda usaldust oma tahtliku teoga kuritarvitanud ja tahtliku teo tõttu ei ole rikkumine ebaoluline ega vabandatav; 5) kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et kaebajal puuduvad varasemad rikkumised, ja raskendava asjaoluna seda, et kaebaja kaasas rikkumise toimepanemisse oma kolleegi T. S.i ja tema sõiduki.
11.Kaebaja arvates on Maanteeamet asjatult kahelnud tema aususes, sest ausust ei elimineeri üks rikkumise juhtum 15 ülevaatajana töötatud aasta jooksul, eriti kui rikkumise ajendiks oli usaldus tuttava isiku suhtes ning kui kaebaja on rikkumist kahetsenud. Kohus nõustub vaidlustatud otsuse p-s 26 märgituga, et ülevaatajale pandud avalikke ülesandeid ja nende täitmata jätmisega kaasnevat raskete tagajärgede ohtu arvestades piisab ka ühest tahtlikust ja olulisest rikkumisest, et kahelda ülevaataja aususes. Asjaolu, et tegemist oli kaebaja tuttavaga, muudab toimepandud teo isegi etteheidetavamaks, sest näitab, et kaebaja tuttavad saavad teda lihtsasti mõjutada rikkumisi toime panema. Hilisem kahetsus ei tee rikkumist olematuks ega taasta kadunud usaldust.
12.Kaebaja väitel ei olnud ta ametiisik, nagu vastustaja väidab, seega ei saa see olla raskendav asjaolu. Vaidlustatud otsuse p-st 26 tulenevalt on ilmne, et Maanteeamet ei pidanud kaebajat ametnikuks avaliku teenistuse seaduse § 7 mõttes, ametiisikuks karistusseadustiku 17. ptk mõttes vms. Ilmselgelt pidas vastustaja „ametiisiku“ ja „ametiseisundi“ all silmas asjaolu, et kaebaja tööandja oli halduskoostöö seaduse alusel volitatud halduslepinguga tegema sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning kaebaja ülevaatuse teostajana täitis seega avalikku ülesannet. Seda, et tegemist oli haldusülesande täitmisega, ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud.
13.Kaebaja väitel ei ole vaidlustatud otsuses arvestatud asjaoluga, et LS § 74 lg 8 alusel võib Maanteeamet pärast atesteerimistunnistuse kehtivuse lõppemist keelduda atesteerimistunnistuse väljastamisest veel 10 kuu jooksul.
5(9)
Kaebaja tõlgendus LS § 74 lg 8 kohaldamisest on ekslik. Nimetatud sättest saab välja lugeda Maanteeameti õiguse piirata õigusaktide nõudeid rikkunud isiku tehnoülevaatajana tegutsemist maksimaalselt kolmeks aastaks, kusjuures ühe osa sellest perioodist võib hõlmata juba väljastatud atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine ja teise osa keeldumine teatud perioodil uue atesteerimistunnistuse väljastamisest. Kuna atesteerimistunnistus kehtib kolm aastat (LS § 74 lg 6), võimaldab LS § 74 lg 8 kohaldada raskete rikkumiste korral maksimaalset sanktsiooni ka juhul, kui atesteerimistunnistuse kehtivuse lõpuni on jäänud väga vähe aega. Selline tõlgendus on kooskõlas 01.05.2015 jõustunud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
SE seletuskirjas toodud selgitustega (http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1cf3b6d9-1287-4fc8-917a-b0b35c639e73/), samuti Maanteeameti praktikaga (nt A. L. suhtes 28.01.2016 tehtud otsus, tl 54, kus on korraga otsustatud nii atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise kui ka uue atesteerimistunnistuse väljastamisest keeldumise üle). Nimetatud tõlgendusele on Maanteeamet viidanud ka kaebaja suhtes tehtud otsuse p-s 25. Eeltoodust võib järeldada, et pelgalt kaebajale vaidlustatud otsuses etteheidetud rikkumisele tuginedes ei saa Maanteeamet kaebajale 10 kuu jooksul pärast atesteerimistunnistuse kehtivuse lõppemist uue atesteerimistunnistuse väljastamisest LS § 74 lg 8 alusel õiguspäraselt keelduda.
14.Kaebaja väitel on Maanteeamet jätnud kaalumata kaebajale atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisega kaasnevad tagajärjed (sissetulekute vähenemine ja sellest tulenev vajadus elukorraldust muuta). Maanteeamet andis kaebajale haldusmenetluses võimaluse esitada selgitusi ja vastuväiteid nii kirjalikult (tl 39) kui ka suuliselt (tl 43) ning kaebaja on seda õigust kasutanud (tl 40 ja 43). Seejuures oli kaebajale juba Maanteeameti 01.12.2015 kirjast teada, et vastustaja arvates on kaebaja õigusakte rikkunud ja Maanteeamet võib seetõttu tema atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada. Kuna kaebaja ei toonud haldusmenetluses välja oma sissetulekute vähenemise või elukorralduse muutmisega kaasnevaid raskeid tagajärgi, ei pidanud Maanteeamet vaidlustatud otsuses neid aspekte eraldi ka analüüsima.
15.Kaebaja arvates ei saa raskendava asjaoluna käsitleda seda, et sõiduki BMW 520i kontrollkaardile andmete kandmiseks kasutas kaebaja töökaaslase sõidukit, sest andmete allikas ei oma selle rikkumise juures tähtsust. Kohtu arvates ei ole selle asjaolu arvestamine vale, sest viitab tehnoülevaatajate kooskõlastatud tegevusele neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmata jätmisel. Selline koostöö muudab tehnoülevaatajate poolsete rikkumiste toimepanemise lihtsamaks (või üldse võimalikuks) ja tekitab kahtluse, et soodsa võimaluse avanemisel võivad rikkumised korduda. See mõjutab aga kokkuvõttes avaliku teenuse usaldusväärsust.
16.Kaebaja väitel on vastustaja ebaõigesti jätnud arvestamata, et avalik huvi võib seisneda ka kaebaja tööandja huvis täita Maanteeametiga sõlmitud halduslepingut ja jätkata oma majandustegevust. HKMS § 44 lg 1 kohaselt saab kaebusega halduskohtusse pöörduda üldjuhul vaid oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks. See, kas vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel õigesti arvestanud kolmanda isiku (nt kaebaja tööandja) ettevõtlusvabaduse või muude õigustega, ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, ja kaebajal ei ole käesolevas asjas õigust kolmandate isikute huvides kohtusse pöörduda. Kohtul puuduvad andmed ja ka kaebaja ei väida, et vaidlustatud otsuse tõttu saaks avalik huvi kahjustatud selliselt, et Eestis ei ole enam võimalik sõidukite tehnoülevaatusi teostada või see oleks ülemäära keerukas. Asjasse 6(9)
puutumatute asjaoludega arvestamata jätmine ei ole kaalutlusviga, mida saaks vastustajale praeguses asjas ette heita.
17.Kaebaja heidab ette, et vastustaja ei ole kaalunud atesteerimistunnistuse kehtivus ainult mõne sõiduki liigi osas.
võimalust
peatada
Vastustaja väidab õigesti, et LS § 74 lg 8 ei näe ette võimalust peatada atesteerimistunnistuse kehtivus ainult teatud sõidukiliikide osas, seetõttu ei pidanud vastustaja seda vaidlustatud otsuses ka kaaluma. Isegi kui asuda seisukohale, et tunnistuse kehtivuse peatamine oleks olnud võimalik ka kaebaja soovitud viisil, tuleb vaidlustatud otsusest piisavalt selgelt välja Maanteeameti seisukoht, et kaebaja on kaotanud oma tahtliku rikkumise tõttu usalduse ega saa seetõttu kahe aasta ja kahe kuu jooksul üldse tehnoülevaatajana tegutseda.
18.Kaebaja väitel ei ole vastustaja siiani korduvülevaatusele kutsunud „ohtlikke“ sõidukeid, mille ülevaatuse käigus on õigusaktide nõudeid rikutud, seetõttu ei ole tõsiselt võetavad vaidlustatud otsuse väited kaebaja tegevuse ohtlikkuse kohta. Kohus nõustub vaidlustatud otsuse p-s 26 toodud põhjendustega, et tehnoülevaatuse läbimise nõude kaudu tagatakse liiklus- ja keskkonnaohutus ning kui liiklusesse satuvad sõidukid, mis tehnonõuetele ei vasta, ohustab see inimeste elu, tervist ja vara. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja lubas liiklusesse sõiduki, mille heitgaaside nõuetekohasust ei olnud testitud. Kaebaja on 04.12.2015 Maanteeametile selgitanud, et ei hakanud heitgaase mõõtmagi, sest oli ilmne, et need olid korrast ära (tl 40). On selge, et selline sõiduk reostab keskkonda rohkem kui asjakohaste normidega lubatud ning kahjustab tavapärasest enam ka nende inimeste tervist, kes tänaval selle sõiduki heitgaase sisse hingavad. See, kas vaidlustatud otsuse tegemise ajaks oli vastustaja tehnonõuetele mittevastava sõiduki korduvülevaatusele kutsunud ning kas see oli asjaolusid arvestades üldse õiguslikult võimalik ja mõistlikult teostatav, ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust. See, et vastustaja ei ole väidetavalt võtnud kõiki võimalikke meetmeid, et kaebaja toimepandud rikkumise tagajärgi kõrvaldada, ei muuda kaebaja rikkumist kergemaks.
19.Kaebaja väitel ei oleks tohtinud otsuse tegemisel arvestada haagisega Tiki Treiler väidetavalt toimunud rikkumist, sest selle rikkumise toimepanemine ei ole tõendatud. Tõendamisega seonduvat käsitles kohus eespool ega hakka seda siinkohal kordama. Kohus möönab, et vaidlustatud otsus võiks olla haagisega Tiki Treiler seotud rikkumise osas oluliselt selgem, eelkõige tekitab segadust otsuse p 23, kus viidatakse haagisega seotud rikkumise toimepanemisele. Otsusest tervikuna on siiski võimalik mõistlikult aru saada, et PPA-lt saadud teavet arvestades alustati haldusmenetlust nii BMW 250i kui ka haagisega Tiki Treiler seotud rikkumiste kontrollimiseks (p 3-5), kaebaja kuulati suuliselt ja kirjalikult ära mõlema rikkumise osas (p 6-8) ning kaebaja ärakuulanud komisjon tegi Maanteeameti peadirektorile samuti ettepaneku mõlemat rikkumist arvestades (p 8-9 ja 25 koostoimes komisjoni 10.12.2015 koosoleku protokolli p-ga 4.3). Otsuse p-st 26 nähtub aga, et atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel arvestas Maanteeamet siiski vaid seda rikkumist, mida kaebaja ise tunnistas. Sellele viitab lisaks p 26 sõnastusele ka asjaolu, et komisjon tegi peadirektorile ettepaneku peatada tunnistuse kehtivus maksimaalseks võimalikuks ajaks (kolmeks aastaks), kuid peadirektor vähendas seda perioodi ligi kolmandiku võrra.
20.Kaebaja väitel ei ole teda koheldud võrdselt teiste tehnoülevaatajatega, kes on samuti rikkunud ülevaataja kohustusi, kuid kelle atesteerimistunnistused on peatatud lühemaks ajaks. Kaebaja esitas oma väidete tõendamiseks atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise otsused A. L., T. S. ja R. H. kohta (tl 54-63). Vastustaja esitas kohtule sarnased otsused ka A. S., K. P.,
7(9)
P. J., U. V., T. T., A. P., V. M. ja G. O. kohta (tl 81-109). Nimetatud otsused on tehtud ajavahemikus 17.01.2012-28.01.2016. Võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb PS §-st 12. See põhimõte ei tähenda, et kõiki isikuid peab alati kohtlema ühetaoliselt, vaid seda, et erineval kohtlemisel peab olema mõistlik põhjus. Seejuures ei välista võrdse kohtlemise põhimõte halduspraktika üldisemat muutmist, sh õigusaktide rikkumiste suhtes rangemate sanktsioonide kohaldamist, kui seda tingivad laiemalt ühiskonnas või kitsamalt konkreetses valdkonnas toimunud muutused. Kohtule esitatud atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise otsustest nähtubki, et Maanteeamet on ca nelja aasta vältel, mida otsused puudutavad, oma praktikat rangemaks muutnud. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt soovib Maanteeamet sellega vähendada tehnonõuetele mittevastavate sõidukite sattumist liiklusesse ning eelkõige reageeritakse rangemalt teadlikele ja tahtlikele rikkumistele võrreldes hooletusest või teadmatusest tulenevate rikkumistega. Kooskõlas kohtu eespool toodud selgitusega tehnonõuetele vastavuse kontrolli eesmärkide ja ülevaataja poolsete rikkumistega kaasneva ohu kohta on see praktika rangemaks muutmiseks mõistlik põhjus. Seda, et halduspraktika rangemaks muutmine on asjakohane, kinnitavad ka kaebaja enda esitatud ajaleheartiklid (tl 64-66), mille kohaselt on viimasel ajal avastatud suur hulk ebaausaid tehnoülevaatajaid, kelle rikkumiste tulemusena on liiklusesse sattunud rohkem kui sada potentsiaalselt ohtlikku autot. Seega isegi kui isikud, kelle atesteerimistunnistuse kehtivus on peatatud aastatel 2012-2015, olid kaebajaga sarnases olukorras, on erinevaks kohtlemiseks olemas mõistlik põhjus. 2016. a tegi Maanteeamet atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise otsused lisaks kaebajale ka A. L., T. S.i ja G. O. kohta. A. L. suhtes on kohaldatud maksimaalset võimalikku sanktsiooni (tl 54-57), seega pole alust väita, et kaebajat on temaga võrreldes halvemini koheldud. Otsuse asjaolud ei oma seejuures tähtsust, sest LS § 74 lg 8 ei võimaldanud tunnistuse kehtivust peatada kauemaks kui kolm aastat sõltumata rikkumiste hulgast ja raskusest. T. S.i ja G. O. atesteerimistunnistuse kehtivus peatati sama pikaks perioodiks kui kaebajal – kaks aastat ja kaks kuud (tl 59-61 ja 108-109), seega on sanktsioonid kaebajaga võrreldavad. Vastustaja märgib aga õigesti, et iga kaalutlusotsus on ainulaadne ja võrrelda ei saa pelgalt ülevaatajale pandud ülesannete rikkumiste arvu ja sanktsiooni pikkust, sest otsuste aluseks olevad elulised faktilised asjaolud reeglina täielikult ei kattu ning kõik nüansid ei pruugi kogu haldustoimikut uurimata selguda. Maanteeametile saaks seetõttu võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ette heita eelkõige siis, kui otsuste põhjal oleks ilmne, et vastustaja on kaebaja, T. S.i ja G. O. atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel arvestanud erinevaid kriteeriume (nt võrreldava isiku puhul mingi asjaolu arvesse võtnud kui „kergendava asjaolu“, kuid kaebaja puhul mitte). Seda aga võrreldavast kolmest otsusest ei nähtu. Vastustaja selgitas 28.07.2016 vastuses, et sõidukite tehnoülevaatuse kvaliteedi kontrolli komisjoni 10.12.2015 istungil arutati lisaks kaebaja, A. L., T. S.i ja G. O. rikkumistele veel kolme tehnoülevaataja juhtumeid. U. K. suhtes ei ole haldusmenetlus veel lõppenud, seega ei saa kaebajat temaga praegu ka võrrelda. Ühe menetlusosalise suhtes lõpetati vastustaja selgituse kohaselt menetlus põhjusel, et Maanteeametil ei õnnestunud rikkumise kohta tõendeid koguda. Seega ei ole ka see juhtum kaebaja omaga võrreldav, sest kaebaja tunnistas ise ühte rikkumist. Kolmanda isiku eksimus seisnes Maanteeameti väitel õigusaktide vales tõlgenduses ja kuna kaebaja pani rikkumise toime teadlikult ja tahtlikult, ei ole ka see juhtum kaebajaga võrreldav. Seega ei ole alust vaidlustatud otsust tühistada ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu.
8(9)
21.Kõike eespool toodut kokku võttes leiab kohus, et kaebuse väited ei anna alust Maanteeameti 28.01.2016 otsuse nr 23-1/15-00058/068 tühistamiseks. Kaebus jääb seega rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.