K.L. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei
1.augusti 2016 otsuse peale täiteasjas nr 084/2014/4013
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. septembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.L. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): K.L. (ik: XXXXXXXXX), esindaja Gerli Luik Vastustajad (puudutatud isikud): Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei Sissenõudja Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Külli Reinfeld
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. septembri 2016 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus K.L. kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.K.L. (avaldaja/võlgnik) esitas 19.08.2016 maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei (kohtutäitur) 01.08.2016 otsuse täiteasjas nr 084/2014/4013 tühistamiseks. Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 30.06.2016 sissetuleku arestimise aktiga võlgniku pensioni 10% ulatuses. Pension, mille suurus on 400,50 eurot, on võlgniku ainus sissetulek. Kohtutäitur jättis 01.08.2016 otsusega võlgniku avalduse igakuise mittearestitava miinimumi võimaldamiseks rahuldamata. Kohtutäitur põhjendas seda sellega, et võlgnik on Secolo OÜ ja Kenvestor OÜ juhatuse liige, mõlemad on tegutsevad äriühingud, mistõttu ei ole põhjust arvata, et võlgnik juhib neid tasuta. Võlgnik nimetatud äriühingutest sissetulekut ei saa, mistõttu on kohtutäitur rikkunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-st 1 tulenevat arestimiskeeldu. Kohtutäituri vastusele esitatud seisukohas väitis võlgnik, et sõiduk Opel Astra Caravan on võõrandatud, lisaks puudub sellel tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Korterit kasutab võlgnik ajutiselt ning see on müügis.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäituril on tekkinud põhjendatud veendumus, et võlgnik saab rahaliselt hinnatavaid soodustusi või muid hüvesid Secolo OÜ-lt, mille juhatuse liige võlgnik on, või Secolo OÜ lähikondsetelt, sh Puhu Grupp OÜ-lt. Soodustuste suuruseks hindab kohtutäitur vähemalt 100 eurot kuus. Võlgnik on Secolo OÜ juhatuse ainus liige alates 21.01.2013. Kuigi Secolo OÜ-l ei ole kunagi olnud ühtegi töötajat, on äriühingul olnud märkimisväärne käive ja kasum. Sellest saab järeldada, et käive ja kasum on tekkinud võlgniku tegevuse läbi juhatuse liikmena. Võlgnik ei ole ka Secolo OÜ osanik. Seega on mõistlik järeldada, et ta ei tegutse juhatuse liikmena tasuta. Secolo OÜ-le kuuluvad mitmed sõidukid, sh Opel Astra Caravan, mille kasutajaks on registris märgitud võlgnik. Võlgniku elukohaks on Puhu Grupp OÜ-le kuuluv korter. Puhu Grupp OÜ juhatuse liige on Secolo OÜ ainuosanik. Puhu Grupp OÜ tegevusala ei ole kinnisvara rentimine ning tegemist on äriühingu ainsa korteriomandiga. Avaldaja kasutab korterit ilma selle eest tasu maksmata. Samuti on võlgnik Kenvestor OÜ juhatuse liige. Seega on võlgniku sissetulek vähemalt 500 eurot kuus (400,50 eurot pension ja 100 euro ulatuses rahaliselt hinnatavad soodustused/hüved) ning võlgniku pensioni arestimine 40,50 euro ulatuses on kooskõlas TMS § 132 lg-tes 1 ja 3 sätestatud piirangutega.
3.Sissenõudja Swedbank AS palus jätta kaebuse rahuldamata, toetades kohtutäituri seisukohti.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 12. septembri 2016 määrusega K.L. kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 1. augusti 2016 otsuse peale täiteasjas nr 084/2014/4013 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Määruse kohaselt tuleb asjas lähtudes TMS § 132 lg-s 1 sätestatud sissetuleku arestimise keelust hinnata, kas kohtutäituri otsuse tulemusel on võlgnikule tagatud vähemalt ühe kuu töötasu alammäära, s.o 430 euro suurune sissetulek kuus. Võlgniku sissetulekuks on pension 400,50 eurot kuus, millest kohtutäitur on arestinud 40,05 euro suuruse osa. Seega saab võlgnik pensionist kätte 360,45 eurot. Võlgniku sissetulekuks on TMS § 130 lg 11 kohaselt mh igasugune rahaliselt hinnatav soodustus, mida võlgnik on saanud seoses juriidilise isiku juhtorgani liikmeks olekuga. Kohus nõustus kohtutäituriga, et juhul kui võlgnik saab sissetulekut varjatult, saab ka varjatud sissetuleku osa, mh võlgniku avalike sissetulekute arestimisel, arvesse võtta. Sissetuleku suuruse hindamine ei saa siiski olla kohtutäituri suvaotsustus, vaid selleks tuleb välja selgitada, milliseid konkreetseid rahaliselt hinnatavaid soodustusi võlgnik saab. Eeltoodust tulenevalt kohus hindas, kas ja kui suures ulatuses saab võlgniku sissetulekuna hinnata kohtutäituri välja toodud auto ja korteri kasutamise võimalust. Kohus leidis, et võlgniku auto kasutajana märkimist ei saa pidada võlgnikule antavaks rahaliselt hinnatavaks soodustuseks. Kuivõrd autol ei ole tehnoülevaatust ega liikluskindlustust, ei ole sellega liikluses osalemine lubatud. Seega puudub autol kasutusväärtus. Võlgnikule korteri kasutamise võimaldamine on seevastu hinnatav rahalise soodustusena Secolo OÜ juhatuse liikmena tegutsemise eest ning seega võlgniku sissetulekuna. Võlgnik ei ole vaidlustanud, et ta kasutab Puhu Grupp OÜ-le kuuluvat korterit. Samas ei ole ta välja toonud, et ta korteri kasutamise eest maksaks. Võlgnik on üldsõnaliselt märkinud, et elamiskulusid aitavad tal osaliselt kanda lähikondsed, märkimata, kes konkreetselt ja millises ulatuses. Samuti ei ole võlgnik esitanud selle kohta tõendeid. Arvestades, et võlgnik on Secolo OÜ ainus juhatuse liige, Secolo OÜ on kasumlikult tegutsev äriühing ning Secolo OÜ ainuosanik on Puhu Grupp OÜ juhatuse liige, on Puhu Grupp OÜ selgelt seotud Secolo OÜ-ga ning kuivõrd võlgnik ei ole välja toonud ja samuti kohtule ei ole teada muud põhjust, miks Puhu Grupp OÜ peaks võlgnikule andma kasutada enda korterit, siis ilmselt on korteri võlgnikule kasutusse andmine tasu Secolo OÜ juhatuse liikmena tegutsemise eest. Asjaolu, et korteriomand on müügis, ei tähenda, et seni kuni võlgnikul on võimalus seda kasutada, ei saaks võlgnikule korteri kasutada andmist pidada võlgnikule osutatavaks rahaliselt hinnatavaks soodustuseks. Kohtutäitur on hinnanud võlgniku sissetulekuks olevate rahaliselt hinnatavate soodustuste väärtuseks vähemalt 100 eurot kuus. Võlgnik ei ole soodustuste väärtuse kohta seisukohta esitanud. Arvestades võlgnikule pärast pensioni aresti alles jäävat pensioni suurust 360,45 eurot, peaks korteri kasutamise väärtus olema vähemalt 69,55 eurot kuus, et võlgnikule oleks tagatud TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek. See summa on väiksem kohtutäituri hinnangust. Kohus leidis, et arvestades üldteadaolevaid keskmisi üürihindu (nt kättesaadavad internetis kv.ee) saab lugeda võlgniku saadava hüve väärtuse suuremaks kui 69,55 eurot kuus. Seega jääb võlgnikule pärast pensioni aresti kätte sissetulek, mis on suurem kui 430 eurot kuus, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.K.L. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. septembri 2016 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega K.L. kaebus rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) eiras maakohus Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-3-08 (p 16) ja 3-2-1-68-07 (p 13) esitatud põhimõtteid, mille järgi on TMS § 131 ja § 132 näol tegemist erisätetega, mis prevaleerivad TMS § 130 lg-s 11 sätestatu ees ning mille eesmärgiks on tagada võlgnikule tema suhtes
korraldatava täitemenetluse tingimustes ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Kohtumääruse arvestus ei taga võlgnikule alammäära ulatuses rahalisi vahendeid ja seejuures eiratakse arestimispiirangut; 2) on ebaõige kohtu seisukoht, et võlgnik ei ole soodustuste väärtuse kohta seisukohta esitanud. Võlgnik on väljendanud, et ei nõustu mistahes kohtutäituri suvaotsusega soodustuste väärtuse osas, mis olid TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendamata. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut, kuivõrd kohtu järeldused määruse p-s 8 on ebaselged ega põhine tõenditel, kuivõrd pole teada, millistest lähteandmetest ja tõenditest tulenevalt on keskmine üürihind kujunenud. Üldteadaolevaks asjaoluks keskmise üürihinna tuletamisel ei saa pidada pelgalt kinnisvaraportaalile viitamist, millised järeldused ei toetu ühelegi tõendile ega arvestuslikule meetodile. Seega ei ole korteri kasutamise väärtus soodustusena võlgniku suhtes õiguslikult põhjendatud ja tõendatud; 3) rikkus kohus TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades, sest kohus ei andnud võlgnikule võimalust (ega kohustanud) esitada täiendavaid tõendeid võlgniku ajutise elukoha kasutamise kulude osas; 4) jättis kohus tähelepanuta võlgniku vastuväite, mille järgi ei ole tal võimalik pensionist, mis on tema ainuke sissetulek, osta endale eluaset ja ta on läbinud eraisiku pankrotimenetluse (ei saa pangast laenu eluaseme soetamiseks); 5) on võlgniku elukoha osas toimunud muudatus. Võlgniku elukohaks on XXXXXXXXXX, mille osas ta on 16.09.2016 esitanud elukoha registreerimiseks avalduse Põltsamaa vallale ning rahvastikuregistri kanne on tehtud 19.09.2016; 6) kohus ei kontrollinud ja kohtutäitur ei tõendanud asjaolu, et võlgnik ei ole äriregistri andmete järgi Puhu Grupp OÜ ega Secolo OÜ osanik ega juhatuse liige.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtukulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on võlgnik määruskaebuses esitanud asjaolusid, mis kohtutäituri 01.08.2016 otsuse tegemisel ei olnud aset leidnud, mistõttu ei saanud kohtutäitur otsuse tegemisel nendega arvestada. TMS § 218 kohase kaebuse lahendamisel kontrollib kohus kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsuse õiguspärasust. Seega uusi väiteid ja asjaolusid ei ole võimalik hinnata ka ringkonnakohtul maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Kui sissetuleku arvestamise aluseks olevad asjaolud muutuvad, siis muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku avalduse alusel; 2) nähtub äriregistri väljavõttest, et võlgnik on olnud Secolo OÜ juhatuse ainuliige 03.05.2001– 19.01.2010 ja 21.01.2013–13.09.2016, s.o nii kohtutäiturile 09.07.2016 kaebuse esitamise, kohtutäituri 01.08.2016 otsuse tegemise kui ka 12.09.2016 kohtumääruse tegemise ajal. Kohtutäitur ei ole väitnud, et võlgnik on Puhu Grupp OÜ juhatuse liige ja/või osanik. Kohtutäitur tugines sellele, et võlgnik saab Secolo OÜ juhatuse liikme ülesannete täitmise eest rahaliselt hinnatavaid soodustusi ja/või hüvesid teiste Secolo OÜ osaniku Arvo Kaselo juhitavate äriühingute kaudu, milleks on sh Puhu Grupp OÜ, kellele kuuluvas korteris on võlgniku elukoht; 3) kinnitas võlgnik maakohtule esitatud kaebuses kõnealuses korteris elamist nii 09.07.2016 kohtutäiturile esitatud kaebuse kui ka kohtutäituri 01.08.2016 otsuse tegemise ajal. Seega määruskaebuse väide, mille kohaselt 16.09.2016 elukohateade ja 19.09.2016 rahvastikuregistri andmete päringu väljavõte tõendavad, et võlgnik ei saa Puhu Grupp OÜ-lt TMS § 130 lg 11 mõttes rahaliselt hinnatavat hüve või soodustust, ei ole asjakohane kohtutäituri 01.08.2016
otsuse kontekstis. Lisaks on alus kahelda võlgniku väidetud asjaolude tõepärasuses, kuna 26.09.2016 on võlgnik rahvastikuregistrile esitanud andmed, mille kohaselt Puhu Grupp OÜ-le kuuluv korter on alates 26.09.2016 uuesti tema kehtivaks sideaadressiks.
7.Swedbank AS vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) nõustub sissenõudja kohtu seisukohaga, et arvestades üldteadaolevaid keskmisi üürihindu, saab lugeda võlgniku saadava hüve väärtuse suuremaks kui 69,55 eurot kuus. TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 alusel oli kohtu poolt põhjendatud uurida avaliku kinnisvaraportaali www.kv.ee vahendusel üürihindasid ning kujundada vastavalt sellele seisukoht, milline on sarnaste kinnisvaraobjektide keskmine üürihind; 2) on väär võlgniku seisukoht, et kohus ei andnud talle võimalust esitada tõendeid ajutise elukoha kasutamisega seotud kulude osas. Tegemist on vaidluse peamise asjaoluga ning võlgnikule olid tagatud kõik võimalused selle osas seisukohtade ja tõendite esitamiseks; 3) ei oma vaidluse lahendamisel tähendust asjaolu, et võlgnik on alates 19.09.2016 elukohta vahetanud. Elukoha vahetuse toimumiseni sai võlgnik TMS § 130 lg 11 mõistes soodustusi ja varalist kasu või hüve ning seetõttu on kohtumäärus seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu määruses esitatud põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas määruses korrata.
9.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks.
9.1.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada kõiki võlgniku sissetulekuid, sh TMS § 130 lg-s 11 märgitud rahaliselt hinnatavaid soodustusi. Määruskaebuses esitatud väide, et TMS §-de 131 ja 132 kohaldamisel ei saa TMS § 131 lg-s 11 arvestada, on ebaõige.
9.2.TsMS § 477 lg 7 teise lause kohaselt nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seega oli maakohtul nimetatud sätte alusel õigus koguda tõendeid omal algatusel ning kinnisvaraportaalis www.kv.ee avaldatud üürihindadele tuginemist keskmise üürihinna kindlakstegemisel ei saa maakohtule ette heita. Kui määruskaebuse esitaja leidis, et maakohtu poolt määratud üürihind (soodustuse väärtus) ei ole õige, oli tal võimalus vastupidist tõendada. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole määruskaebuse esitaja sellist võimalust kasutanud.
9.3.Määruskaebuse esitaja oli Secolo OÜ juhatuse liige nii kohtutäiturile 09.07.2016 kaebuse esitamise ajal kui ka 01.08.2016 kohtutäituri otsuse tegemise, samuti 12.09.2016 maakohtu määruse tegemise ajal. Samuti oli määruskaebuse esitaja elukohaks eelmärgitud ajal OÜ-le Puhu Grupp kuuluv korter. Vastavalt TMS § 218 lg-le 1 kontrollib kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Käesoleva juhul vaidlustati maakohtus kohtutäituri 01.08.2016 otsust ning pärast maakohtu otsuse tegemist toimunud muudatustel (võlgniku elukoht ja Secolo OÜ juhatuse liikmeks olek) ei ole tähendust maakohtu 12.09.2016 määruse seaduslikkuse kontrollimisel.
Sellistel asjaoludel on võlgnikul TMS § 134 lg 1 alusel õigus esitada avaldus kohtutäiturile.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel K.L. kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.