lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1244/4

Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 23.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1244/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
548
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1244

Määruse kuupäev

23.08.2017

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Mati Heinmetsa kaebus Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevuse peale seoses uluki tekitatud kahju hindamisest keeldumisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Mati Heinmetsa kaebus haldusasjas 3-17-1244. Kohtumäärus saata Mati Heinmetsale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Mati Heinmets soovis 17. mai 2017. a avalduses, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) konsulent hindaks M. Heinmetsale kuuluval maheristikute põllumassiivil uluki tekitatud kahju ja koostaks selle kohta nõuetekohase akti.
2.MES selgitas 1. juuni 2017. a vastuses, et MES ei tegele ulukite tekitatud kahju hindamisega. MES viitas võimalusele pöörduda turul tegutsevate konsulentide poole.
3.M. Heinmets esitas 11. juunil 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MES-i tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et MES-il on ulukite tekitatud kahju hindamise võimekus ja kohustus. Kaebaja märkis, et kaebuse aluseks on jahiseaduse (JahiS) § 44 lg-ga 1 ja keskkonnaministri 01.04.2014. määrusega nr 9 antud õigus. Kaebaja nõuab MES-i tegevusetusega tekitatud materiaalse kahju 200‒300 eurot hüvitamist. Samuti esitas kaebaja heastamis- ja tuvastamiskaebuse. Kaebaja leidis, et MES-i võimalik järgnev kahjuhindamine ei ole usaldusväärne.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tallinna Halduskohus andis 14. juuni 2017. a määrusega haldusasja vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse
7.juulil 2017.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

Kohus saab kaebusest aru nii, et kaebaja hinnangul tuleneb tema õigus nõuda MES-ilt uluki tekitatud kahju hindamist ja selle kohta akti koostamist JahiS § 44 lg-st 1 ja keskkonnaministri 01.04.2014 määrusest nr 9 „Põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju hindamise alused ja metoodika, nõuded hindamisakti kohta, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning hüvitatavate okaspuude nimekiri“(edaspidi Määrus nr 9). JahiS § 44 lg 1 sätestab: „Käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud lepingu (kinnisasjal jahipidamiseks tuleb kinnisasja omanikuga sõlmida leping) puudumise korral on kinnisasja omanikul või tema nõusolekul muul isikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju osalist hüvitamist ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 100 eurot hektari kohta aastas ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas.“ Kohus märgib, et see säte ei käsitle ulukite tekitatud kahju hindamist. JahiS § 44 lg 4 ja § 46 lg 1 kohaselt on uluksõraliste tekitatud kahju hindamise regulatsioon sätestatud eelmainitud keskkonnaministri määruses. Määruse nr 9 § 5 lg 2 kohaselt korraldab kahju hindamise kahju hüvitamisest huvitatud isik. Määruse nr 9 § 5 lg 4 sätestab, et kui pooled ei lepi kokku teisiti, hindab kahju kutsestandardite alusel antud kutsetunnistust omav metsanduse või taimekasvatuse konsulent. Määruse nr 9 § 5 lg 5 sätestab, et kui kahju hüvitajaks on Keskkonnaamet, hindab kahju kutsestandardite alusel antud kutsetunnistust omav metsanduse või taimekasvatuse konsulent. Keskkonnaministri määrusest ega ühestki muust õigusaktist ei tulene MES-ile kohustust hinnata ulukite tekitatud kahju. Seega puudub kaebajal õigus nõuda, et MES hindaks tema põllumassiivil uluki tekitatud kahju ja koostaks selle kohta akti. Samuti ei ole kaebajal õigust nõuda, et MES hüvitaks talle uluki tekitatud kahju hindamisest keeldumisega põhjustatud kahju. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

6.Halduskohtule kaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei tagastata kaebajale tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium