kaebusTallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.01.2017 otsuse ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokollilise otsuse nr 15-5 tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks vaadata osakasutuslubade väljastamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebajad – K.M. ja RBT OÜ, volitatud esindaja Tarko Tuisk Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Elis Allas ja Eva Vanamb
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada K.M.u ja RBT OÜ kaebus.
2.Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.01.2017 otsus F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 osakasutuslubade väljastamata jätmisest ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokolliline otsus nr 15-5 ja kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit uuesti läbivaatama K.M.u ning RBT OÜ 10.11.2016 taotlus nr 1611371/12670 F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 osakasutuslubade väljastamiseks.
3.Mõista Tallinna linnalt K.M.u kasuks välja menetluskulu 15 eurot ja RBT OÜ kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.09.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
3-17-699 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K.M.ule kuulub F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvas hoones korteriomand nr 1, mille ta soetas koos parkimiskohaga. RBT OÜ-le kuuluvad F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvas hoones korteriomandid nr 5, 17, 32 ja 56, mille juurde pole parkimiskohti ostetud. F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonele ei ole terviklikult kasutusluba väljastatud, kuna hoone arendaja ei ole lõpuni välja ehitanud hoone garaaži.
2.K. M. ja RBT OÜ esitasid 10.11.2016 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse nr 1611371/12670 F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvas hoones korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 osakasutuslubade väljastamiseks.
3.TLPA jättis 03.01.2017 otsusega osakasutusload väljastamata ehitisregistrisse elektrooniliselt tehtud märkusega, mille kohaselt tuli taotlejatel esitada kolmepoolsed notariaalselt kinnitatud lepingud parkimise tagamiseks, mille üheks osapooleks on linn ja parkimiskoha kaugus on kuni 500 meetrit F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest. Märkuses lisati, et samas hoones omandatud parkimiskohta ei saa arvestada, kuna parklal puudub kasutusluba. Märkuse juurde oli lisatud TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokoll nr 35-l, mis puudutas F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones asuvale mitteeluruumile nr 105 kasutusloa andmist.
4.K. M. ja RBT OÜ esitasid 08.02.2017 TLPA 03.01.2017 otsusele vastuväite, milles palusid asja uuesti läbi vaadata ja osakasutusload väljastada.
5.TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 koosoleku protokolliga nr 15-5 otsustati jääda kasutusloa taotlusele tehtud märkuse juurde ja kasutusloa taotlust mitte kooskõlastada. Protokollilise otsuse põhjenduste kohaselt tagastas TLPA kasutusloa taotluse järgnevate märkustega: „Esitada kolmepoolsed notariaalselt kinnitatud lepingud parkimise tagamiseks, mille üheks osapooleks on linn ja parkimiskoha kaugus on kuni 500 m. Samas hoones omandatud parkimiskohta ei saa arvestada, kuna parklal puudub kasutusluba.“ Märkuste aluseks oli TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokoll nr 35-l, kus otsustati, et nõustutakse kasutusloa väljastamisega pärast kolmepoolse notariaalse lepingu sõlmimist parkimise tagamiseks 500 meetri raadiuses F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest.
6.TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokolliline otsus nr 15-5 edastati kaebajatele elektrooniliselt 08.03.2017.
7.K. M. ja RBT OÜ esitasid 28.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA-le ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustataks TLPA-d väljastama osakasutusload F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56. Alternatiivselt 2(11)
3-17-699 taotlesid kaebajad tühistada TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokolliline otsus nr 15-5 ja teha TLPA-le ettekirjutus, millega kohustada TLPA-d asja uuesti otsustama selliselt, et osakasutusloa väljastamise keeldumise aluseks ei saa olla märkus, et puudu on korteriomandi juurde kuuluv parkimiskoht ja selle puuduse kõrvaldamiseks on vajalik kolmepoolne notariaalselt kinnitatud leping parkimiskoha tagamiseks, mille üheks osapooleks on Tallinna linn ning parkimiskoha kaugus hoonest on kindlaks määratud.
8.Kaebajad muutsid 17.04.2017 kaebuse täienduses alternatiivset nõuet viisil, et taotlevad TLPA 22.02.2017 protokollilise otsuse tühistamise nõude asemel selle tühisuse tuvastamist.
9.Tallinna Halduskohus võttis 26.04.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tõlgendades kaebust viisil, et kaebajad taotlevad TLPA 03.01.2017 otsuse ja TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokollilise otsuse nr 15-5 tühistamist või tühisuse aluste esinemisel selle tühisuse tuvastamist ning TLPA kohustamist vaadata osakasutuslubade väljastamise taotlus uuesti läbi.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
10.TLPA on põhjendamatult ja vastuolus ehitusseadustiku (EhS) sisu ning mõttega jätnud kaebajatele osakasutusloa väljastamata, kuivõrd puuduvad sisulised ja/või õiguslikud alused, mis ei lubaks taotletud osakasutusluba väljastada.
11.Kaebajatel on EhS § 50 lg-st 5 tulenevalt õigus taotleda osakasutusluba oma korteriomanditele, mis on valmis ja aastaid kasutuses ning mille osas Päästeamet on novembris 2016 andnud kooskõlastuse ja sellega ühtlasi kinnitanud korteriomandite ohutust. TLPA on kohustatud lähtuma EhS § 50 lg 5 mõttest ja hindama eelkõige asjaolu, kas korteriomandite kasutamine on ohutult võimalik ning kas korteriomandite kasutamine on võimalik ilma kortermaja parklat kasutamata või seal parkimiskohta omamata. Seda eelkõige olukorras, kus kortermaja parkla on ehitustehniliselt kasutamiseks ohutu ja ehitatud kooskõlas ehitusprojektiga. Puudused seisnevad ainult selles, et arendaja on jätnud paigaldamata parkimistõstukid. See tähendab, et garaaž ei ole ehitusprojektiga kooskõlas ainult parkimiskohtade arvu osas. TLPA ei ole selgitanud, kuidas parkimiskohtade arv või parkimiskoha puudumine korteriomandi osana välistab mingi konkreetse korteriomandi ohutu kasutamise.
12.EhS § 55 sätestab kasutusloa andmisest keeldumise imperatiivsed alused. Analoogia korras tuleb nimetatud alused võimaluse piires arvesse võtta ka osakasutusloa taotluse menetlemisel. Osakasutusloa eesmärk on eelkõige tagada puudutatud isikutele proportsionaalne võimalus kasutada hoone seda osa, mille kasutamine on võimalik eraldiseisvalt hoone osadest, mis ei ole kasutuseks valmis. Korteriomandeid on võimalik hoone teistest osadest, eelkõige garaažist, sõltumatult ja ohutult kasutada. Kortermaja trepikojad, korteriomandid, kommunikatsioonid jms on valmis ning TLPA poolt heaks kiidetult igapäevases kasutuses. Hoones asuvatele mitteeluruumidele nr 14, 15, 101 ja 104 on osakasutusload varasemalt väljastatud. Sellega on TLPA kinnitanud hoone ohutust, vastavust ehitusprojektile ning garaažiosast sõltumatut kasutamise võimalikkust.
13.TLPA on osakasutusloa väljastamisest keeldunud, kuigi kaebajatel on parkimiskohad tagatud väljaspool F. R. Kreutzwaldi 3 hoonet. Veelgi enam, RBT OÜ-le kuuluvate korteriomandite juurde ei ole parkimiskohti ostetud. Seega isegi juhul, kui hoone garaaž või hoone terviklikult saab kasutusloa, ei saaks RBT OÜ endiselt õigust hoone garaažis parkida. RBT OÜ on sõlminud korteriomandite 5, 17, 32 ja 56 kasuks rendilepingu nelja parkimiskoha rentimiseks Tallinna südalinnas Poordi tn 1, mis asub 1 km kaugusel F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest. TLPA on selle asjaolu jätnud tähelepanuta. 3(11)
3-17-699
14.K. M.u omandis on koos korteriomandiga ostetud parkimiskoht, mille kohta on TLPA märkinud, et seda ei saa arvesse võtta, kuna garaažiosal puudub kasutusluba. Samas on TLPA teadlik, et kõik kortermaja elanikud, kes on ostnud parkimiskoha, kasutavad parkimiseks kortermaja garaaži. TLPA ei ole sellega seoses teinud ühtegi ettekirjutust ja aktsepteerib tekkinud olukorda vaikimisi. Vaatamata sellele märgib K. M., et ei kasuta parkimiskohta, kuna tema töökoht asub Tallinna kesklinnas ja ta ei oma mootorsõidukit. Lisaks kinnitab K. M., et juhul, kui tal peaks tulevikus tekkima soov mootorsõidukit kasutada ja TLPA ei luba ostetud parkimiskohta kasutada, siis on tal võimalus sõlmida parkimisleping mistahes ümberkaudse eraparkla või parkimismaja pidajaga ja lahendada seeläbi parkimise probleem õiguspäraselt.
15.Põhjendamatult nõutakse kaebajatelt osakasutusloa väljastamise eeldusena Tallinna südalinnas 5 kuni 500 meetri raadiuses asuva parkimiskoha kohta asjaõiguslepingu sõlmimist, mille täitmine osakasutusloa saamise eeldusena on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kolmepoolse lepingu sõlmimine eeldab korteriomanikelt mahukaid ja kalleid tegevusi, mis sisuliselt ei taga ei korteriomanike ega TLPA jaoks soodsamat positsiooni eesmärgi suhtes. Samuti ei ole vastustaja põhjendanud, millest on lähtutud parkimiskoha mõistliku kauguse hindamisel. Ühtlasi puudub põhjuslik seos korteriomandi ohutu kasutamise ja samas hoones asuva parkimiskoha kasutamise või kasutamise võimatuse vahel, mis lubaks keelduda osakasutusloa väljastamisest. Parkimine on võimalik korraldada sõltumata F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones asuva garaaži õiguslikust staatusest või parkimiskoha olemasolust.
16.Paljasõnaline on vastustaja väide, et osakasutuslubade väljastamine rikuks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi ning on vastuolus teiste õigusaktidega. Seejuures ei ole vastustaja viidanud normidele, mida osakasutuslubade väljastamine rikub või mis on need teised õigusaktid. Käesoleval juhul ei käi korteriomandiga automaatselt kaasas parkimiskoht, vaid selle peab arendajalt eraldi ostma.
17.Vastustaja on asja menetluses olnud läbivalt passiivne ja igasugune motiveerimiskohustus on jäänud täielikult täitmata. Kaebajate käsutuses ei ole 03.01.2017 keelduvat protokollilist otsust, mis on haldusakti vormis. Kaebajate kasutuses on üksnes 03.01.2017 TLPA märkus ehitisregistris, mille juurde on üles laetud 2015. aasta protokoll, mis sisaldab otsust, mis ei ole kaebajatega seotud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
18.Tallinna linn ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
19.Vaidlus puudub, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonel ei ole kasutusluba, sest hoone ei vasta ehitusloale: hoone keldrikorrusel asuv parkla on välja ehitamata, ehitusprojekti kohaselt hoone keldrikorrusele projekteeritud parkimistõstukeid ei ole paigaldatud. Seega ei vasta hoone ka detailplaneeringus sätestatud nõuetele (vt EhS § 50 lg-le 1, § 54 lg-le 1 ning § 55 p-le 3).
20.Ehitise kasutamise võimalikkus ja ohutus on peamised, aga mitte ainsad kasutusloa väljastamise eeldused. Kasutusloa andmisel peab pädev asutus kontrollima ehitise vastavust mitte ainult ehitus- ja planeerimisõiguse normidele, vaid hindama ka seda, kas ehitise kasutamine kavandatud otstarbel on vastuolus muude õigusnormidega. Ehitis ei vasta nõuetele, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi.
21.Asjakohatud on kaebajate väited, et K. M. ei oma ega kasuta mootorsõidukit ning RBT OÜ ja Poordi 1 vahel on sõlmitud rendileping. Kasutusluba väljastatakse hoonele ega ole seotud konkreetse isiku või hoone (korteriomandi) omanikuga. Sõltumata kaebajate
4(11)
3-17-699 liikumisharjumustest, neile hetkel kuuluvatest mootorsõidukitest või nende poolt sõlmitud või tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest nähakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis ette parkimiskohtade arv, lähtudes eeldusest, et uute elu- ja äriruumide lisandumisega suureneb piirkonnas liikluskoormus ning vajadus parkimiskohtade järele. Seetõttu on parkimise lahendamine detailplaneeringu üks kesksemaid küsimusi. Järelikult on detailplaneeringu ja ehitusprojektiga ette nähtud parkimiskohtade eesmärgiks kaitsta mitte konkreetse isiku – omaniku – huve, vaid tagada, et iga uue hoone püstitamisel lisanduks piirkonda ka teatud arv parkimiskohti, vastavalt lisanduvatele äri- ja/või elamispindadele. Selle põhimõtte järgimine on oluline ka avalikest huvidest lähtuvalt, aidates vältida või leevendada parkimisega seonduvaid probleeme, sh üldkasutatava maa kasutamist parkimiseks ning jalakäijatele ja kergliiklusele mõeldud ala vähenemist. Vastustaja ei saa lähtuda eeldusest, et kui praegune korteriomanik autot ei oma või on valmis kasutama avalikult kasutatavat tasulist parklat, siis on valmis seda tegema ka järgmine omanik. Seetõttu on vastustaja kaebajatele (ja teistele kõnealuses hoones korteriomandit omavatele isikutele) lisaks hoone lõpuni ehitamisele, st parkimistõstukite paigaldamisele, välja pakkunud alternatiivse võimaluse sõlmida parkimisservituudi lepingud, mis tagaksid parkimisvõimaluse F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest mõistlikul, s.o mitte rohkem kui 500 m kaugusel. Parkimisservituutidega on võimalik tagada, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest tingitud ning detailplaneeringuga ette nähtud parkimisvajadus on rahuldatud, ja seda ka korteriomandite võõrandamise korral, ka seni, kuni F. R. Kreutzwaldi tn 3 parkla on valmis ehitatud. Vastustaja osundab, et parkimisservituudid ei asenda F. R. Kreutzwaldi parkla/garaaži valmis ehitamist vastavalt kehtivale ehitusloale – tervele hoonele kasutusloa väljastamine eeldab hoone vastavust ehitusloale.
22.Samas nendib vastustaja, et ca kilomeetri kaugusel asuva parkimiskoha kasutamine oleks Tallinna-suuruses linnas eluliselt usutav ehk vaid juhul, kui see asuks isiku töökohas, muidu aga mitte. Seega kaitseb ehitusprojektis parkimiskohtade ette nägemine avalikke huve sellega, et tagab, et piirkonda ei lisandu mitte ainult (potentsiaalseid) autokasutajaid ja autosid, vaid ka teatud arv parkimiskohti. Võimaldades ehitise seaduslikku kasutusele võtmist olukorras, kus parkimislahenduse nõuetekohaseks väljaehitamiseks puudub igasugune huvi, jääkski ehitusprojekti kohased parkimiskohad tõenäoliselt välja ehitamata.
23.Kaebajad on omal riisikol omandanud korteriomandid ja asunud neid kasutama olukorras, kus ehitis ei vasta ehitusloale. Sellega kaebajate jaoks kaasuvad riskid (rahalised riskid tulenevalt kokkulepetest pangaga, võimalikud raskused korteriomandi võõrandamisel või üürimisel) ei ole aluseks kasutusloa väljastamiseks olukorras, kus hoone ei vasta ehitusloale. Korteriomandite (hoone) omanikud, sh kaebajad, vastutavad kogu hoone vastavuse eest ehitusprojektile, sh parklat/garaaži puudutavas osas (korteriomandi seadus (KOS) § 1 lg-d 1 ja 2 ning § 2 lg-d 1-2). Kaebajatel on võimalik kaebuses toodud riske vältida, ehitades hoone vastavalt ehitusprojektile lõpuni ning taotledes seejärel kasutusluba kogu hoonele. Kasutusloa seisukohast ei oma tähtsust kaebajate ja arendaja võimalikud eraõiguslikud kokkulepped. Samuti ei saa mõistlikult eeldada, et need selgitab välja või nendest lähtub haldusorgan kasutusloamenetluses.
24.Osakasutusloa institutsiooni eesmärk ei ole ühtse tervikuna kasutamiseks mõeldud hoone n.ö jupikaupa kasutusele võtmise võimaldamine eesmärgiga vältida hoone lõpuni ehitamist vastavalt ehitusloale. Sellise praktika juurutamine viiks ilmselgelt olukorrani, kus arendajatel ja sageli ka korterite omanikel puuduks huvi üldkasutatavate pindade projektikohaseks väljaehitamiseks. See omakorda kahjustaks nii ümberkaudsete elanike kui ka avalikke huvisid. Ühtlasi tõusetuks küsimus, millal haldusorgan üldse võiks kasutusloa väljastamisest keelduda.
25.Vastustaja möönab, et praktika osakasutuslubade väljastamisel on olnud ebaühtlane. F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvatele korteriomanditele nr 14, 15, 101, 104 ja esimesele trepikojale koos 5(11)
3-17-699 liftiga osakasutusloa väljastamisel 2014. aasta alguses lähtuti arvestusest, et tulenevalt nende suletud kogubrutopinnast ja korteriomandite kasutamise otstarbest oli tegemist väga väikese parkimisnõudlusega ruumidega. Hiljem selgus, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 elanikud kasutavad parkimiseks üldkasutatavat maad, s.h kõnniteid. Samuti on parkla siiani, s.t enam kui kolm aastat hiljem endiselt valmis ehitamata. Seetõttu asus vastustaja seisukohale, et avalikke ja teiste isikute, eelkõige ümberkaudsete elanike huvisid arvestades ei ole sellise praktika jätkamine ning juurutamine võimalik, kuivõrd see toob endaga kaasa olukorra, kus mõnda osa ehitusprojektist, antud juhul parkimislahendust puudutavas osas, ei viidagi ellu. Ehkki eluruumid ja mitteeluruumid ise vastavad ehitusprojektile ning nende kasutamine on võimalik ja ohutu, ei ole olukorras, kus nende ehitamise eelduseks on olnud muuhulgas ka parkimise lahendamine, põhjendatud osakasutusloa andmine, kui parkimine on lahendamata.
26.Kui väljastada osakasutusload kaebajatele kuuluvatele korteritele, peaks väljastama osakasutusload ka kõikidele teistele hoones asuvatele korteritele – ka kaebajad ise osundavad, et osadele hoones asuvatele korteriomanditele on osakasutusload väljastatud, mistõttu peaks osakasutusloa väljastama ka neile. Sellise halduspraktika juurutamise tulemuseks oleks ilmselgelt olukord, kus ehitusprojektis ette nähtud parkimiskohti justkui ei peakski välja ehitama. Ilmselgelt ei ole sellise halduspraktika juurutamine avalikes huvides ning süvendaks parkimisega seotud probleeme, eriti kesklinnas. Osakasutusloa instituudi mõte ei ole võimaldada jätta tervele hoonele või mõnele hoone osale kasutusluba taotlemata, mis antud juhul tundub olevat kaebajate eesmärk. Kuivõrd F. R. Kreutzwaldi hoone ei ole parkimislahenduse osas projektikohaselt valmis ehitatud, ei saa väljastada kaebajatele kuuluvatele korteriomanditele osakasutuslube ning kaebus tuleks jätta rahuldamata.
27.Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebajate kanda. Kaebajad ei ole esitanud menetluskulude dokumente, vaid ainult maksekorraldused. Seega on menetluskulud tõendamata ja läbipaistmatud. Samuti on kaebajate menetluskulud vaidluse keerukust, mahtu ja kestust arvestades põhjendamatult suured.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
29.Menetlusosaliste vahel on põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajatele osakasutusloa andmisest, olukorras, kus osakasutusloa taotluses märgitud korteriomandid on valmis ja neid on kaebajate hinnangul võimalik ohutult kasutada ning RBT OÜ-l on sõlmitud parkimisteenuse osutajaga leping korteriomandite osas ja K. M.ul puudub sõiduauto, kuid on omandanud koos korteriomandiga parkimiskoha hoones F. R. Kreutzwaldi tn 3. Ühtlasi on menetlusosaliste vahel vaidluse all küsimus, kas TLPA 03.01.2017 otsus, mis oli vormistatud elektrooniliselt märkusena ehitisregistrisse, on tühine. TLPA 03.01.2017 otsuse tühisus
30.Asja materjalist nähtub, et TLPA on 03.01.2017 keeldunud kaebajatele osakasutuslubade väljastamisest. Kohus selgitab, et kasutusluba on haldusakt, kuivõrd sellega tuvastatakse juriidiline fakt, et ehitis on valminud ning vastab ehitisele ettenähtud nõuetele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p 19). Sama põhimõte kehtib ka osakasutusloale (EhS § 50 lg 5).
31.Haldusakti väljastamisest keeldumine on haldusakt (haldusmenetluse seadus (HMS) § 43 lg 2). Eeltoodu tähendab, et TLPA poolt 03.01.2017 osakasutusloa väljastamisest keeldumine
6(11)
3-17-699 on haldusakt, sõltumata asjaolust, et see on vormistatud elektroonilise märkusena ehitisregistrisse ega vasta haldusakti vorminõuetele (HMS §-d 55-57).
32.HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise ning 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
33.Käesoleval juhul nähtub 03.01.2017 otsusest, et selle on teinud TLPA, kes ei kooskõlastanud osakasutusloa taotlust; märkus on tehtud kaebajate esitatud osakasutusloa menetluses; see ei kohusta toime panema õigusrikkumist ning selles on selgelt väljendatud, et osakasutusluba väljastatakse tingimusel, et TLPA-le esitatakse 3-poolsed notariaalselt kinnitatud lepingud parkimise tagamiseks, mille üheks osapooleks on linn ja parkimiskoha kaugus on kuni 500 m (tl 91). Tegemist ei ole ka märkusega, mille oleks ehitisregistrisse kandnud selleks pädevust mitteomav haldusorgan (vt EhS § 51 lg 1). Seega ei esine TLPA 03.01.2017 elektroonilises märkuses haldusakti tühisuse tunnuseid, sõltumata asjaolust, et see ei ole vormistatud haldusaktile ettenähtud nõuete kohaselt. Alljärgnevalt kontrollib kohus esmalt 03.01.2017 otsuse õiguspärasust ning seejärel vaideotsuse õiguspärasust. TLPA 03.01.2017 otsuse ja TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokollilise otsuse nr 15-5 õiguspärasus
34.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
35.Kirjalikus vormis võib haldusakti anda ainult elektrooniliselt, kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele (HMS § 55 lg 3). Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3 ls 2). Samas sätestab EhS § 54 lg 7 teine lause, et kasutusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse. Kasutusloa andmisest keeldumisel ei ole EhS-s reguleeritud selle andmise vorm ja viis, kuid võib eeldada, et ka kasutusloa andmisest keeldumine vormistatakse elektrooniliselt ehitisregistrisse. Seega on eriseaduses (EhS) reguleeritud kasutusloa andmine elektroonilises vormis. Küll aga ei tähenda eeltoodu, et ehitisregistris vormistatud osakasutusloa andmisest keeldumisele ei kohalduks kirjalikule koormavale haldusaktile kehtestatud nõuded. Osahaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid (HMS § 52 lg 2).
36.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (HMS § 57 lg 1). Haldusakti üheks olulisemaks vorminõudeks on selle põhjendamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.02.2009 otsus nr 3-3-1-79-08, p 26).
37.Nähtuvalt kohtule esitatud TLPA 03.01.2017 koostatud elektroonilisest märkusest ehitisregistrisse, puuduvad selles viited õiguslikele alustele, faktiliste asjaolude kirjeldus ning kaalutlusena on märgitud ainult üks lause „Samas hoones omandatud parkimiskohta ei saa arvestada kuna parklal puudub kasutusluba“ (tl 91). Märkusele on lisatud juurde TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokoll nr 35-1, F. R. Kreutzwaldi 7(11)
3-17-699 tn 3 hoones asuva mitteeluruumi nr 105 kasutusloa taotluse läbivaatamise kohta. Nimetatud protokollist nähtub, et koosolekul arutati TLPA-le esitatud F. R. Kreutzwaldi tn 3 mitteeluruumi nr 105 kasutusloa taotlust ning otsustati, et kasutusloa väljastamisega nõustutakse pärast kolmepoolse notariaalse lepingu sõlmimist parkimise tagamiseks kahele sõidukile 500 meetri raadiuses F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest (tl 72). Seega ei ole TLPA 03.01.2017 otsuses ega ka sellele lisatud TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokollis nr 35-1 toodud 03.01.2017 keeldumise õiguslikku alust. Samuti jäävad haldusakti andmise faktilised asjaolud ebaselgeks, kuna TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokollist nr 35-1 ei selgu, miks on parkimise tagamine kolmepoolse notariaalse lepinguga vajalik.
38.Kohtupraktikas on leitud, et iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu ei saa diskretsiooniotsuse põhikaalutlused reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, vaid peavad sisalduma haldusaktis; viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema; teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18) ja 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 25).
39.Käesoleval juhul ei ole 03.01.2017 märkuses viidatud mõnele teisele dokumendile, kuid sellele on lisatud juurde TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 09.09.2015 koosoleku protokoll nr 35-1. TLPA 03.01.2017 otsuses esitatud ühte lauset ei saa pidada piisavaks motivatsiooniks soodustava haldusakti andmisest keeldumisel.
40.Riigikohus on selgitanud, et kui ettekirjutuse sisulised ja õiguslikud põhjendused sisalduvad üksnes vaideotsuses, siis on vaideotsus ning ettekirjutus olulises sisulises seoses ning neid võib käsitleda ühe tervikuna (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17). Käesoleval juhul ei ole ka vaideotsuses kõrvaldatud 03.01.2017 otsuses esinevaid motiveerimispuudusi.
41.Nimelt on TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokollilises otsuses nr 15-5, mida kohus käsitleb vaideotsusena (vt Tallinna Halduskohtu 26.04.2017 määrus, p-d 13-14), põhjendustena toodud faktilised asjaolud ning õigusosakonna seisukoht „Jääda varasema nõude juurde“; ehitusosakonna seisukoht „Jääda kasutusloa taotlusele tehtud märkuse juurde, kasutusloa taotlust mitte kooskõlastada“ ja komisjoni otsus „Jääda kasutusloa taotlusele tehtud märkuse juurde, kasutusloa taotlust mitte kooskõlastada“ (tl 80). Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks arvesse võtnud asjaolusid, et K. M. mootorsõidukit ei oma, RBT OÜ-l puudub hoones F. R. Kreutzwaldi tn 3 parkimiskoht ning ta on sõlminud rendilepingu parkimisteenuse kasutamiseks ning parkimistõstukeid ei pruugi olla võimalik välja ehitada. Ühtlasi puuduvad selgitused, miks peab haldusorgan kuni 500 m kaugusel parkimiskoha olemasolu piisavaks, kuid mitte ca kilomeetri kaugusel.
42.Ka vaideotsuses ei ole viidatud ühelegi õiguslikule alusele, millest lähtuvalt osakasutuslubade andmisest keelduti. Samuti puuduvad mõlemas vaidlustatud haldusaktis vaidlustamisviited (HMS § 57 lg 1). Järelikult on TLPA 03.01.2017 otsus ja TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokolliline otsus nr 15-5 formaalselt õigusvastased.
43.Vastustaja on alles kohtumenetluses viidanud õigusnormidele ja selgitanud haldusakti andmise kaalutlusi. Üldjuhul ei muuda haldusakti andmise põhjenduste esitamine alles kohtumenetluses seda tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks. Samas on kohtupraktikas erandina peetud võimalikuks arvestada haldusakti kontrollimisel haldusorgani poolt kohtumenetluses 8(11)
3-17-699 esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15). Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).
44.Vastustaja vastusest kaebusele ilmneb, et osakasutusloa andmisest keelduti, kuivõrd F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoone ei ole parkimislahenduse osas (parklas puuduvad parkimistõstukid) projektikohaselt valmis ehitatud, mistõttu ei vasta see ehitusloale ning korteriomandite kasutamine selliselt kahjustaks ebamõistlikult ümberkaudsete elanike huvisid ja avalikku huvi, kuivõrd on oht, et üldkasutatavat maad hakatakse kasutama parkimiseks ja jalakäijatele ning kergliiklusele mõeldud ala väheneb. Vastustaja selgitab, et seetõttu on kaebajatele välja pakutud alternatiivne võimalus sõlmida parkimisservituudi lepingud, mis tagaksid parkimisvõimaluse F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest mõistlikul, s.o kuni 500 m kaugusel. Vastustaja hinnangul oleks ca kilomeetri kaugusel asuva parkimiskoha kasutamine Tallinna-suuruses linnas eluliselt usutav vaid juhul, kui see asuks isiku töökohas. Vastustaja leiab, et asjakohatud on kaebajate väited, et K. M. ei oma ega kasuta mootorsõidukit ning RBT OÜ ja Poordi 1 vahel on sõlmitud rendileping. Sõltumata kaebajate liikumisharjumustest, neile hetkel kuuluvatest mootorsõidukitest või nende poolt sõlmitud või tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest nähakse detailplaneeringus ja ehitusprojektis ette parkimiskohtade arv. Üksnes parkimisservituutidega on võimalik tagada, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest tingitud ning detailplaneeringuga ette nähtud parkimisvajadus on rahuldatud, ja seda ka korteriomandite võõrandamisel.
45.Kaebajad olid osakasutuslubade taotlemisel teadlikud, et parkla on nõuetekohaselt välja ehitamata ja see takistas ehitisele tervikuna kasutusloa andmist. Seetõttu ei saanud vastustaja märkus parkimise tagamise vajaduse kohta olla kaebajate jaoks ootamatu. Lisaks nähtub asja materjalist, et TLPA-le esitati pöördumine seoses F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoone juures tekkinud parkimisprobleemidega juba 18.03.2014 (tl 121). Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks arvestada vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi.
46.EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise osale võib anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada (EhS § 50 lg 5). Pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale, või projekteerimistingimustele (EhS § 55 p 3).
47.Vaidlust ei ole selles, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoone tervikuna ehitusloale ei vasta, kuivõrd välja on ehitamata parkla (puuduvad parkimistõstukid). Samas ei ole kaebajad taotlenud kasutusloa väljastamist kogu hoonele, vaid üksnes neile kuuluvatele korteriomanditele. Seda, et kaebajatele kuuluvad korteriomandid ehitusloale või detailplaneeringule ei vastaks, vastustaja vaidlustatud haldusaktides ega kohtumenetluses välja toonud ei ole. Samas on kaebajad esitanud kohtule ka Trekolen OÜ poolt 27.10.2016 koostatud töö nr E-092016 „Elu-ja ärihoone krt 1, 5, 17, 32 ja 56 audit. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa F. R. Kreutzwaldi tn 3“ (tl 64) kaebajatele kuuluvate korteriomandite vastavusest ehitisele ettenähtud nõuetele ning nende kasutamise ohutusest. Nimetatud ehitise auditi kohaselt ei tuvastatud korterite 5, 17, 32 ja 56 ülevaatuse käigus ohtlikke puuduseid; hoone üldine seisukord on hea ning uuritud elamu vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja Vabariigi Valitsuse määrusele nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“; seda võib kasutada vastavalt kasutusotstarbele 9(11)
3-17-699 – üksikelamu (tl 67 pöördel). Järelikult puudub vaidlus, et kaebajatele kuuluvad korteriomandid vastavad ehitisele esitatavate nõuetele ning nende kasutamine on ohutu. Sellest tulenevalt ei oma asja lahendamisel tähtsust vastustaja väited seoses parkla mittevastavusest ehitusloale ja detailplaneeringule.
48.Vastustaja on õigesti märkinud, et osakasutusloa andmisel ei tule pädeval asutusel kontrollida mitte üksnes kasutusloa taotluses märgitud korteriomandi vastavust ehitisele esitatavatele nõuetele ning asjaolu, et selle kasutamine on ohutu, vaid tuleb hinnata ka seda, kas ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi. Nii on Riigikohus selgitanud, et kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt; vaatamata sõnaselge sätte puudumisele, tuleb kasutusloa väljastamise otsustamisel hinnata ka seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 32).
49.Käesoleval juhul mõistab kohus vastustaja esitatud selgitusi kohtumenetluses selliselt, et osakasutuslubade väljastamine riivab ülemääraselt teiste nimetatud piirkonnas elavate isikute õigusi, kuivõrd F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones väljaehitamata parkla tõttu, võidakse hakata mootorsõidukeid parkima üldkasutatavale maale.
50.Puudub kahtlus, et avalikuks huviks on, et isikud ei pargiks sõiduautosid üldkasutatavale maale. Kohus nõustub, et osakasutusloa väljastamine korteriomandile, mille juurde ostetud parkimiskohta ei saa kasutada, võib kaasa tuua parkimisprobleemid nimetatud piirkonnas. Samas nähtub asja materjalist, et kaebajal K. M.ul on soetatud parkimiskoht hoones F. R. Kreutzwaldi tn 3 ning kaebaja väitel saab seda ka faktiliselt kasutada, kuid tal puudub selleks vajadus, sest ta ei oma mootorsõidukit. Lisaks ei ole asja materjalist nähtuvalt seadnud arendaja korteriomandi omandamisel F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones tingimuseks, et koos korteriomandiga tuleb soetada ka parkimiskoht nimetatud hoones. See tähendab, et ka juhul, kui F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonele oleks väljastatud kasutusluba, ei oleks välistatud vastustaja märgitud parkimisprobleemi teke, kuivõrd isikutel, kes omandasid korteriomandi ilma parkimiskohata ei oleks võimalik F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones parkida ning ei ole välistatud, et nad kasutaksid avalikke parkimiskohti. Järelikult sõltumata sellest, kas osakasutusload on väljastatud või mitte, on F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones korteriomandi omanikel õigus parkida ka avalikul tasulisel parkimisalal. Veelgi enam, kesklinna piirkonnas on mitmeid tasulisi parklaid. Ühe teenuse pakkujaga ongi kaebaja RBT OÜ sõlminud parkimisteenuse osutamiseks lepingu. Neid asjaolusid ei ole vastustaja osakasutusloa väljastamisest keeldumisel arvesse võtnud. Pelgalt vastustaja väide, et eluliselt ei ole usutav hoonest ca 1 km kaugusel asuva parkimiskoha kasutamine, ei ole piisav selgitamaks, miks kuni 500 m kaugusel asuva parkimiskoha kasutamine oleks usutav.
51.Haldusorganil on küll võimalik erinevate õiguste ja huvide kohase tasakaalu saavutamiseks ja isikute õiguste kaitseks anda osakasutusluba kõrvaltingimusega (HMS § 53 lg 2 p 2), kuid seejuures peab ka kõrvaltingimus olema proportsionaalne (HMS § 3 lg 2). Kohtu hinnangul on põhjendamatu eeldada, et korteri omandanud isikud asuksid teadlikult rikkuma Tallinna linnas kehtestatud avaliku tasulise parkimise regulatsiooni. Samas ka juhul, kui sellised rikkumised peaksid aset leidma, on selliste rikkumiste kõrvaldamiseks õigusaktides ettenähtud vastavad meetmed. Seetõttu ei saa osakasutuslubade andmisest keeldumist pidada proportsionaalseks, tagamaks parkimise korraldus Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal. Veelgi enam, vastustaja ei ole põhjendanud, miks on kuni 500 m kaugusel parkimine F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest piisav, kuid mitte ca 1 kilomeetri kaugusel. Samuti on vastustaja jätnud arvestamata asjaolu, et võib-olla ei pruugigi korteriomanikel olla võimalik parklat ehitusloa nõuetele vastavalt välja 10(11)
3-17-699 ehitada. Küll aga ei saa sellest teha automaatselt järeldust, et osakasutuslubade taotlemise eesmärgiks ongi jätta parkla nõuetekohaselt välja ehitamata. Järelikult ei ole vastustaja osakasutuslubade väljastamisest keeldumisel arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et juhul, kui vastustaja oleks nõuetekohaselt kaalutlusõigust teostanud, siis oleks lõppotsus olnud teistsuguse sisuga. Kohus ei teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 viimane lause).
52.Eeltoodust tulenevalt on TLPA 03.01.2017 otsus ja TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokolliline otsus nr 15-5 nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastased, mistõttu kuuluvad need tühistamisele.
53.Kaebajad on esitanud ka taotluse kohustada TLPA-d väljastama kaebajatele osakasutusload F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 ning alternatiivselt taotlenud TLPA kohustamist kaebajate osakasutusloa taotluse uuesti läbivaatamiseks. Arvestades, et tühistamisnõue kuulub rahuldamisele, siis tuleb rahuldada ka kohustamisnõue viisil, et kohustada TLPA-d uuesti läbivaatama kaebajate osakasutusloa taotlus. Kohus selgitab, et ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani asemel ning käesoleval juhul ei ole kaalutlusõigus redutseerunud nullini, mistõttu ei saa kohus kohustada TLPA-d väljastama kaebajatele osakasutusload.
54.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus K. M.u ja RBT OÜ kaebuse, tühistab TLPA 03.01.2017 otsuse F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 osakasutuslubade väljastamata jätmisest ja TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 22.02.2017 protokollilise otsuse nr 15-5 ning kohustab TLPA-d uuesti läbivaatama K.M.u ja RBT OÜ 10.11.2016 taotlus nr 1611371/12670 F. R. Kreutzwaldi tn 3 asuvatele korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 osakasutuslubade väljastamiseks. Menetluskulud
55.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
56.Käesoleval juhul on kaebajad taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulu järgmiselt: K. M. kasuks summas 3356 eurot ja RBT OÜ kasuks summas 860 eurot. Kaebajad on kohtule esitanud maksekorralduse nr 543, mille kohaselt on Ülo Adamson tasunud 29.05.2017 TUISK & CO OÜ-le 3356 eurot, selgitusega „arve 1624“ (tl 127) ning maksekorralduse nr 498, mille kohaselt on K.M. tasunud TUISK & CO OÜ-le 860 eurot, selgitusega „arve 1625“ (tl 128). Kuigi kaebajad on menetluskulude taotluses märkinud, et arved on taotlusele lisatud, siiski on menetluskulude taotlusele lisatud üksnes maksekorraldused. Seega puudub kohtul võimalus üksnes maksekorralduste alusel veenduda, et kaebajate tasutud summad on seotud käesoleva kohtumenetlusega.
57.Eeltoodust tulenevalt saab kohus kaebajate kasuks vastustajalt välja mõista üksnes kaebuselt tasutud riigilõivu 30 eurot. Seega mõistab kohus vastustajalt K.M.u kasuks välja riigilõivu 15 eurot ja RBT OÜ kasuks välja riigilõivu 15 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud kaebajate enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.