3-16-900 XX kaebus Tallinna Ühisgümnaasiumi kohustamiseks kaebaja 29.02.2016 pöördumisele vastamiseks, Tallinna Haridusameti 22.04.2016 kirja nr 1-27/597-2 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja vaie uuesti läbi Kaebaja – XX Vastustaja I – Tallinna Ühisgümnaasium, volitatud esindaja Svetlana Kadel-Gleeson Vastustaja II – Tallinna linn (Haridusameti kaudu), volitatud esindaja Svetlana Kadel-Gleeson
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-900 muutmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-900 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 01.06.2015 Tallinna Ühisgümnaasiumile (TÜG) teabenõude, milles palus saata talle tema 25.08.2010 pöördumisele antud vastus. Kuna XX ei saanud teabenõudele õigeaegselt vastust, pöördus ta TÜG poole mitme uue taotlusega (28.07.2015, 31.08.2015, 05.09.2015, 28.09.2015, 05.10.2015). XX tegi 31.08.2015 kirjas TÜG-le etteheiteid seoses tema 01.06.2015 teabenõudele vastamata jätmisega ning palus vastust mitmele küsimusele seonduvalt kooli poolt teabenõuetele vastamisega. TÜG tegi 02.09.2015 kirjas XX-le ettepaneku arutada esitatud küsimusi kohtumisel koolidirektoriga, kuid XX keeldus sellest. TÜG teatas 24.09.2015 vastuses XX-le, et tema teabenõuet ei ole võimalik täita, kuna vastust 25.08.2010 pöördumisele ei ole TÜG dokumendiregistris. XX palus 05.10.2015 teabenõudes TÜG-il väljastada vastus ka muude 31.08.2015 kirjas esitatud küsimuste osas. TÜG vastas 16.10.2015 kirjas XX-le, et kõigile tema 31.08.2015 pöördumises esitatud küsimustele ja tõstatatud probleemidele ei ole võimalik mõistliku aja jooksul vastata ning põhiprobleemide välja selgitamiseks ja nendele vastamiseks sai välja pakutud kohtumisaeg. XX esitas 02.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse TÜG direktori 16.10.2015 vastuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tema kohustamiseks vastata XX 31.08.2015 selgitustaotlusele. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse kohustamisnõudes (haldusasi nr 3-15-2739).
2.TÜG vastas XX 31.08.2015 pöördumisele 06.01.2016 kirjaga nr 5-11/50-3 (tl 6-6p). TÜG pidas kirjas kahetsusväärseks, et vastus XX 31.08.2015 pöördumisele oli niivõrd kaua viibinud ning palus selle eest vabandust. Kuivõrd Andmekaitse Inspektsioon (AKI) asus XX vaide osas tehtud 20.10.2015 vaideotsuses seisukohale, et XX teabenõudele oli vastatud, järeldas kool ekslikult, et sellega saab pidada vastust XX 31.08.2015 pöördumisele ammendavaks. TÜG vastas XX 31.08.2015 pöördumises toodud küsimustele, selgitades muu hulgas, et TÜG-le kui munitsipaalkoolile laieneb kohustus reageerida talle esitatud teabenõuetele, selgitustaotlustele ja märgukirjadele; koolile saabunud dokumentide registreerimine ja menetlemine on reguleeritud kooli asjaajamiskorras; XX 01.06.2015 ja 28.07.2015 teabenõuetele on vastatud 24.09.2015; kuna 01.06.2015 teabenõue oli saadetud direktori meiliaadressile, jäi tal see kiire eksamiperioodi tõttu sekretärile registreerimiseks edastamata ning 11.08.2015 ei saanud sekretär direktori puhkusel viibimise tõttu kontrollida, kas teabenõudele oli vastatud; TÜG on teabenõudjat valmis igakülgselt abistama ning tagab õpilastele ja vanematele võimaluse saada teavet ja selgitusi. TÜG keeldus vastamast 31.08.2015 selgitustaotluse 10. küsimusele märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 9 p 6 alusel, s.o põhjusel, et selgitustaotluse sisu ei olnud arusaadav.
3.Tallinna Halduskohus lõpetas 21.01.2016 määrusega (tl 35-35p) haldusasja nr 3-15-2739 menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses nõutav toiming oli sooritatud ning XX ei soovinud menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes (tl 74).
4.XX esitas 29.02.2016 TÜG-le pöördumise (tl 7-7p), milles esitas täiendavad küsimused tulenevalt TÜG 06.01.2016 vastusest. Pöördumisest saab järeldada, et XX soovis saada selgitusi kokkuvõtlikult järgmistele asjaoludele.
2(8)
3-16-900 1) TÜG 06.01.2016 kirjas esineb vastuolu, kuivõrd direktori sõnul sai ta alles AKI 20.10.2015 vaideotsusest teada, et XX 31.08.2015 pöördumine on lahendatud, kuid XX samale pöördumisele keelduti vastamast juba enne seda, s.o 16.10.2015. Seega seisnes direktori sõnul 31.08.2015 pöördumisele vastamisest loobumise põhjus sisuliselt tulevikus koostatavas vaideotsuses esitatud seisukohtades. See ei saa aga olla võimalik. Vastuolu seisneb ka selles, et 16.10.2015 kirjas teatati XX-le, et tema küsimustele pole võimalik mõistliku aja jooksul vastata, kuid 06.01.2016 vastuse kohaselt loeti menetlus lõppenuks tulenevalt vaideorgani selgitustest. Kui õige alus vastamisest keeldumiseks sisaldus juba 16.10.2015 kirjas, on arusaamatu, miks esitati XX-le 06.01.2016 kirjas ebaõiget informatsiooni. 2) Küsimusi tekitab 06.01.2016 vastuses väidetu, et XX pöördumisele vastatakse põhjusel, et XX-l on jätkuv huvi selgituse saamiseks. Ühestki seadusest ei tulene, et selgitustaotluse või märgukirja esitanud isikule vastatakse alles siis, kui isikul on jätkuv huvi selgituse saamiseks. Tekib küsimus, kas TÜG viivitab üksnes XX pöördumistele vastamisega. 3) Vastuolu seisneb ka selles, et kui 06.01.2016 kirja kohaselt oli TÜG-le arusaamatu üksnes 31.08.2015 pöördumise 10. küsimus, siis 02.09.2015 kirjas on peetud mõistetamatuks pöördumise kõiki küsimusi. Sisuliselt oleks saanud TÜG juba 02.09.2015 paluda XX-l täpsustada üksnes 10. küsimust ning puudus vajadus XX kohale kutsumiseks. TÜG poolt läbi viidud haldusmenetlus ei ole kooskõlas haldusmenetluse põhimõtete ja seadusest tulenevate nõuetega. Arusaamatu on, miks ei ole TÜG suutnud koguda selgitustaotluse lahendamiseks vajalikku lisateavet. 4) TÜG dokumendiregistri avalikus vaates ei ole nähtav TÜG asjaajamiskord.
5.TÜG vastas XX 29.02.2016 pöördumisele 08.03.2016 kirjaga nr 5-11/50-5 (tl 8), milles selgitas, et vastas XX 31.08.2015 teabenõudele 06.01.2016 ning XX pidas Tallinna Halduskohtu 21.01.2016 määrusest nr 3-15-2739 nähtuvalt seda vastust piisavaks. Kuivõrd 29.02.2016 kirja kohaselt puudus XX-l võimalus tutvuda kooli asjaajamiskorraga, edastas TÜG 08.03.2016 kirja lisana XXl-e TÜG asjaajamiskorra (tl 14-26p).
6.XX esitas 04.04.2016 TÜG kaudu Tallinna Linnavalitsusele vaide (tl 11-11p), milles leidis, et TÜG on jätnud 08.03.2016 kirjas tema küsimustele osaliselt vastamata ning taotles haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3 alusel TÜG-le ettekirjutuse tegemist tema 29.02.2016 pöördumisele vastamiseks või vastamisest keeldumiseks seaduses ettenähtud ajal ja viisil. Tallinna Haridusamet palus 07.04.2016 (tl 27) ja 11.04.2016 (tl 30) kirjades XX-l täpsustada, millisele tema pöördumisele ei ole korrektselt vastatud. XX selgitas 07.04.2016 (tl 28) ja 11.04.2016 (tl 32-32p) täiendustes, et vastamata on jäetud kõigile tema 29.02.2016 pöördumises esitatud küsimustele, v.a viimasele, mis käsitles TÜG asjaajamiskorda. XX juhtis 11.04.2016 dokumendis tähelepanu TÜG põhimääruse § 27 lg-le 3, mille kohaselt teostab teenistuslikku järelevalvet kooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle linnavalitsus, ning sellele, et Tallinna Linnakantselei põhimääruse § 15 lg 1 p 3 järgi menetleb linnavalitsusele läbivaatamiseks esitatud vaideid hoopis sisekontrolöri teenistus. XX palus selgitada, miks on vaideasi antud Tallinna Haridusameti lahendada.
7.Tallinna Haridusamet vastas XX 04.04.2016 vaidele 22.04.2016 kirjaga nr 1-27/597-2 (tl 34), milles selgitas, et TÜG on vastanud XX 29.02.2016 pöördumisele (vastuses ekslikult 28.02.2016) 08.03.2016 kirjaga. Varasemate pöördumiste osas on läbi viidud kohtumenetlus ja jõustunud on kohtumäärus haldusasjas nr 3-15-2739, mistõttu kuulub vaie tagastamisele HMS § 79 lg 1 p 4 alusel.
8.XX esitas 09.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 18.05.2016, 22.06.2016, 26.08.2016; tl 2-3, 58, 67, 86-86p) TÜG kohustamiseks vastama kaebaja 3(8)
3-16-900 29.02.2016 pöördumises vastuseta jäänud küsimustele, s.o kõigile peale TÜG asjaajamiskorda puudutava küsimuse, Tallinna Haridusameti 22.04.2016 vastuse tühistamiseks ning Tallinna linna pädeva organi kohustamiseks kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama. Lisaks palus XX kaebuses tuvastada Tallinna Haridusameti toimingu, s.o vaide tähtaega rikkudes tagastamise, õigusvastasuse, kuid Tallinna Halduskohus tagastas 25.05.2016 määrusega kaebuse selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (tl 59-60p). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Kaebaja soovib, et TÜG direktor tunnistaks, et ta rikkus teadlikult ja otsese tahtlusega seadust ning talle olid 31.08.2015 pöördumises esitatud küsimused arusaadavad juba 02.09.2015. Kui direktor oleks soovinud saada täpsustusi, oleks ta saanud neid paluda kirja teel. Kaebaja kasutas 29.02.2016 pöördumises viidet selgeltnägijale kui kujundit, et naeruvääristada TÜG 06.01.2016 seisukohta sellest, et AKI otsus põhjendab kaebajale vastamisega viivitamist. Kaebaja 31.08.2015 pöördumisele tuli vastata hiljemalt 01.10.2015, mistõttu ei saa vastamata jätmise põhjus olla AKI 20.10.2015 otsus. On selge, et kaebaja 31.08.2015 pöördumisele vastati üksnes kohtumenetluse tõttu. Tallinna Ühisgümnaasiumi põhimääruse § 27 lg 3 järgi teostab teenistuslikku järelevalvet kooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle linnavalitsus, mitte ametiasutus, mis kontrollib sama paragrahvi lg 1 järgi kooli juhtimist ja tegevust. 2) On kaheldav, kas Tallinna Haridusamet on asjas pädev haldusorgan. Samuti ei ole Tallinna Haridusamet ära näidanud, millised 29.02.2016 pöördumises esitatud küsimused on samased 31.08.2015 esitatutega, mistõttu polnud põhjust neile uuesti vastata. Vaie on tagastatud ettenähtud tähtaega rikkudes.
9.Tallinna linn palus kaebusele esitatud vastuses (tl 69-70p) jätta kaebus läbi vaatamata, kuna TÜG on kõigile selgitustaotluses esitatud ja kaebuse esemeks olevatele asjakohastele küsimustele juba vastanud ning kaebuses nõutav toiming on tehtud. 1) Kaebaja 29.02.2016 pöördumises esitatud küsimused puudutavad 31.08.2015 selgitustaotlust ning TÜG poolt sellele 06.01.2016 vastamist. Kuna TÜG direktor oli vastanud 31.08.2015 selgitustaotlusele ammendavalt 06.01.2016, edastati kaebajale 08.03.2016 vaid kooli asjaajamiskord, millega tutvumise võimalus tal tema väitel seniajani puudus. Kaebaja 31.08.2015 selgitustaotlusele vastamist on käsitletud haldusasjas nr 3-15-2739 ning menetlus selles asjas on lõpetatud kaebaja enda nõusolekul, kuna kaebaja pidas ise vastust piisavaks. Kaebaja esitas 29.02.2016 pöördumises täiendavaid küsimusi, nagu „Kas nõid N aitas Teil selle peale tulla või kuidas lihtinimene peaks niisugusest arutluskäigust midagi mõistlikku järeldama? Teil endal on esoteerilised võimed? /.../ Kuidas siis ikkagi oli: ei saanud mõistliku aja jooksul vastata või lugesite vaideorgani seletuse pääle menetluse lõpetatuks? Kui esimene variant, siis miks Te ebaõigust esitate? Ja üldsegi, kelle või mille arvelt need vastused
6.jaanuaril sündisid? Ületunnitasu nöuate ikka YY välja? /.../ Kas terve Tallinna Ühisgümnaasiumi peale ei leidu ühtainust inimest, kellel oleks arusaam, mida kujutab endast toiminguna lisateabe kogumine? Koolis enam seda ei õpetatagi, mida peab tegema, et teavet koguda?“ jne. Kõik need küsimused puudutavad aga 31.08.2015 selgitustaotlusele vastamist, millele vastustaja on 06.01.2016 juba vastanud. Küsimuse „Kas nõid N aitas selle peale tulla?“ edasine arutamine ei annaks sisuliselt mitte midagi. Seega on Tallinna linn vastanud oma pädevuse piires ammendavalt kaebaja 31.08.2015 ja 29.02.2016 pöördumistele ning 31.08.2015 pöördumise osas on viidud läbi kohtumenetlus. 2) Tallinna Haridusamet oli vaide lahendamiseks pädev organ ning vaie on tagastatud õiguspäraselt HMS § 79 lg 1 p 4 alusel.
10.Tallinna Ühisgümnaasium ei edastanud kohtule vastust kaebusele.
4(8)
3-16-900
11.Tallinna Halduskohus jättis 12.08.2016 määrusega (tl 82-83) rahuldamata vastustajate taotluse menetluse lõpetamiseks. Määruse kohaselt tuleb asjas lahendada küsimus sellest, kas kaebajale 08.03.2016 saadetud vastus 29.02.2016 pöördumisele on piisav ning seda küsimust ei saa samastada küsimusega toimingu tegemisest.
12.Tallinna Halduskohus jättis 07.09.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Vaidluse esemeks ei saa olla nõuetekohane vastamine 31.08.2015 selgitustaotlusele. Kaebaja on nõustunud haldusasja nr 3-15-2739 menetluse lõpetamisega ning praeguses asjas puudub kohtul võimalus hinnata, kas TÜG tegevus 31.08.2015 selgitustaotlusele vastamisel on olnud õiguspärane. Tallinna Haridusamet on õiguspäraselt tagastanud vaide HMS § 79 lg 1 p 4 alusel, s.o samas asjas jõustunud kohtuotsuse olemasolu tõttu osas, mis puudutab kaebaja etteheiteid TÜG tegevusele seonduvalt 31.08.2015 selgitustaotlusega ajaperioodil enne 06.01.2016. 2) Kohustamisnõue ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd kaebaja 29.02.2016 pöördumine ei sisalda sellise teabe küsimist, mille osas oleks TÜG jätnud täitmata vastamise kohustuse. Kuigi kaebaja 29.02.2016 pöördumine sisaldab formaalselt küsimusi, mida 31.08.2015 teabenõudes ei olnud, puudutavad kaebaja väited ja küsimused peaasjalikult TÜG direktori tegevust 31.08.2015 teabenõudele vastamisel ja 06.01.2016 vastuse vastavust kaebaja ootustele. Küsimused, nagu „Kas nõid N aitas Teil selle peale tulla või kuidas lihtinimene peaks niisugusest arutluskäigust midagi möistlikku järeldama? Teil endal on esoteerilised võimed?“ väljendavad kaebaja hoiakuid TÜG direktori käitumise suhtes, kuid ei seondu TÜG kui teabenõude adressaadi tegevusega. Kaebaja 29.02.2016 pöördumine ei sisalda ühtegi selgelt formuleeritud taotlust ega küsimust, mille alusel tekkinuks haldusorganil kohustus vastata. Isiklikule kriitikale reageerimata jätmist ei saa pidada vastamiskohustuse rikkumiseks. TÜG on pöördumisest välja lugenud üksnes kaebaja soovi saada TÜG asjaajamiskord ning selle kaebajale edastanud. Seega on TÜG korrektselt vastanud kaebaja 29.02.2016 pöördumisele ja selles osas on ka Tallinna Haridusameti järeldus õiguspärane. 3) Ka tühistamisnõude rahuldamiseks puudub alus. Tallinna Haridusamet oleks pidanud tegema otsuse vaide osaliselt rahuldamata jätmise kohta (s.o osas, milles kaebaja pöördumisele oli juba 08.03.2016 kirjaga vastatud) hiljemalt 10 päeva jooksul vaide 11.04.2016 täienduse saamisest, s.o 21.04.2016 (HMS § 84 lg 1), ning osaliselt tagastamise kohta (ehk osas, milles oli jõustunud kohtuotsus asjas nr 3-15-2739) hiljemalt 7 päeva jooksul vaide 11.04.2016 täienduse saamisest, s.o 17.04.2016 (HMS § 79 lg 3). Seega oli Tallinna Haridusamet vaide läbivaatamisel küll viivituses, kuid viivitus oli lühike ega saa HMS § 58 kohaselt tuua kaasa Tallinna Haridusameti 22.04.2016 kirja tühistamist, sest rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka teistkordne vaidemenetluse läbiviimine ei viiks teistsugusele lahendusele, sest Tallinna Haridusameti otsus on sisuliselt õiguspärane. 4) Tallinna Haridusamet oli vaide lahendamiseks pädev organ. HMS § 73 lg-t 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 661 lg-t 1 ei saa mõista selliselt, et mistahes vaidemenetlusi Tallinna linna hallatavate asutuste üle on kohustatud läbi viima alati Tallinna Linnavalitsus kollegiaalorganina. Tallinna Linnavalitsusel on küll KOKS-ga antud teenistusliku järelevalve pädevus muu hulgas ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide üle, kuid tegemist ei ole eksklusiivse pädevusega. Vaidemenetluse võib läbi viia ka linna ametiasutus, kui talle on omistatud vastav pädevus. Tallinnas on järelevalve ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide üle korraldatud sisekontrolli vormis (Tallinna linna põhimääruse § 542 lg 1, KOKS § 481 lg 1). Tallinna Haridusameti põhimääruse § 7 p 4 kohaselt on haridusametil õigus kontrollida ameti hallatavate asutuste tegevust. Haridusasutuste üle järelevalve teostamiseks on moodustatud Haridusameti sisekontrolli sektor, mis kontrollib muu hulgas Haridusameti hallatavate asutuste poolt õigusaktidest kinnipidamist. Tallinna 5(8)
3-16-900 põhimääruse § 52 lg-st 9 tulenevalt kinnitab linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on Haridusametil pädevus läbi viia järelevalvemenetlusi hallatavate asutuste üle ning Haridusameti juhil pädevus anda linna hallatavate asutuste juhtidele siduvaid korraldusi võimalike seaduserikkumiste kõrvaldamiseks, sh selgitustaotlusele vastamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
13.XX palub 07.10.2016 apellatsioonkaebuses (tl 91-93; täiendatud 29.11.2016, 09.05.2017, 17.07.2017) tühistada Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsus ja rahuldada kaebus. 1) Kaebaja 29.02.2016 pöördumine oli tingitud sellest, et TÜG 06.01.2016 vastuses on ebakõlad ning kaebaja soovib need selgeks rääkida. Kaebaja küsimused puudutavad vastamisprotsessi ennast ning puudus seaduslik alus nendes küsimustes haldusasja menetluse jätkamiseks asjas nr 3-15-2739. TÜG 06.01.2016 vastuses on puudused juba nt seetõttu, et TÜG asjaajamiskord oli jäänud saatmata. Vastuoluline on ka 06.01.2016 vastuses märgitu, et kaebajale ei vastatud varem AKI 20.10.2015 otsuse tõttu. See asjaolu võis olla vastamata jätmise põhjuseks pärast 20.10.2015, kuid mitte enne seda. TÜG 16.10.2015 kiri viitab sihilikult vastamata jätmisele. 2) Kaebaja 29.02.2016 pöördumisele ei ole 08.03.2016 vastatud seaduses ettenähtud korras, kuivõrd sellele on jäetud osaliselt MSVS-s sätestatud korras vastamata. Kaebaja 29.02.2016 pöördumist tuli käsitada minimaalselt märgukirjana, millele oleks sel juhul olnud mõistlik vastus selline, kus adressaat oleks möönnud kohtuvaidluse tulemusena esitatud 06.01.2016 vastuse puuduseid. Ametiasutus peab juhinduma hea halduse tavast, millest tuleneb, et isikule antav vastus peab olema põhjalik ja informatiivne, sisaldama kogu asjassepuutuvat sisulist infot ning olema põhistatud. TÜG on kõiki neid nõudeid rikkunud ja 06.01.2016 vastuses esitatud selgitused on mõttetud. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei küsinud 29.02.2016 uut teavet, vaid tegi üksnes isiklikku kriitikat. Kaebaja ei olnud kriitiline mitte asutuse direktori, vaid asutuse suhtes. Kaebaja 29.02.2016 pöördumise sügavamaks sisuks on kontrollida avalike ülesannete täitmist. Kaebaja on kohustatud sekkuma, kui munitsipaalkooli töötajad on kõlbeliselt laostumas. 3) TÜG-l puudus alus 29.02.2016 pöördumisele vastamata jätmiseks isegi juhul, kui pidada seda 31.08.2015 pöördumisega samasisuliseks. Ametiasutusel tuleb vastata selgitustaotlusele või märgukirjale ka siis, kui samasisulisele taotlusele on juba vastatud (nt Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2016 otsus nr 3-15-1082, p 11). Olenemata sellest, kas 29.02.2016 pöördumise osas kohaldub avaliku teabe seadus (AvTS) või MSVS, tuleb toimingu sooritamisest keeldumist põhjendada (AvTS § 23 lg 3, MSVS § 5). Praegusel juhul ei ole vastustaja ega kohus ära näidanud, milline oli seaduslik alus, mis andis TÜG-le õiguse vastamisest keelduda. Kui halduskohus ei suutnud leida seadustest sätet, mis lubaks keelduda kaebaja pöördumisele vastamisest, aga keeldumise põhjus oleks olnud kohtuniku arvates põhiseadusega kooskõlas, tulnuks kohtul esitada Riigikohtule taotlus seadusesätte puudumise põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kohus ei saa hakata ise põhjendama haldusorgani tegevust. Kuigi halduskohus viitas sellele, et 29.02.2016 pöördumine ei sisalda ühtegi selgelt formuleeritud taotlust ega küsimust, ei ole TÜG ega Tallinna Haridusamet põhjendanud vastamata jätmist sellega, et avalduse sisu ei ole loetav või arusaadav. 4) Tallinna Haridusamet ei olnud pädev instants vaide lõpuni lahendamiseks. Tallinna linna sisekontrolör on kaebajale 03.10.2016 kirjas (tl 95-95p) kinnitanud, et Tallinna ametiasutustel on õigus koostada üksnes vaideotsuse projekt, lõplik otsustusõigus jääb aga linnavalitsusele ning seda otsustusõigust ei ole võimalik delegeerida. 5) Vaiet ei ole võimalik menetleda selliselt, et see osaliselt rahuldatakse ja osaliselt tagastatakse. Olenemata sellest, kas pidada Haridusameti 22.04.2016 dokumenti toiminguks või 6(8)
3-16-900 haldusaktiks, tuli kaebajale anda võimalus olla ära kuulatud. Haridusameti 11.04.2016 pöördumist ei saa käsitada ärakuulamisena, sest sel hetkel oli käimas ettevalmistav menetlus. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmine on toonud kaasa olukorra, kus vastustaja on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud arvesse võtmata ja teinud ebaõige otsuse. Halduskohus ei ole nõuetekohaselt kontrollinud haldusorgani poolt kaalutlusreeglite järgimist.
14.Tallinna Ühisgümnaasium ja Tallinna linn paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 105-106p). Tallinna Haridusamet on püüdnud vaidemenetluses õiguspäraselt välja selgitada, milline teave on jäänud TÜG poolt kaebajale andmata, s.o millist uut teavet on kaebaja soovinud 29.02.2016 pöördumises saada. Kaebaja 29.02.2016 pöördumine ei sisaldanud sellise teabe küsimist, mille osas oleks TÜG jätnud vastamise kohustuse täitmata. Kuigi 29.02.2016 pöördumine sisaldab formaalselt küsimusi, mida 31.08.2015 teabenõudes ei olnud, puudutavad kaebaja väited ja küsimused peaasjalikult TÜG direktori tegevust 31.08.2015 teabenõudele vastamisel ja 06.01.2016 vastuse vastavust kaebaja ootustele. Viivitus vaide menetlemisel oli lühike ning ka teistkordne vaidemenetluse läbiviimine ei viiks teistsugusele lahendusele. Tallinna Haridusamet oli vaide lahendamiseks pädev organ.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsuse tühistamiseks puudub alus.
16.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas TÜG on nõuetekohaselt vastanud kaebaja 29.02.2016 pöördumisele (tl 7-7p). Kaebaja palus 29.02.2016 kirjas TÜG-l selgitada kaebaja 31.08.2015 pöördumisele antud TÜG 06.01.2016 vastuses (tl 6-6p) sisaldunud vastuolude põhjuseid ja seda, miks TÜG ei vasta pöördumistele seaduses nõutud korras. TÜG selgitas 08.03.2016 kirjas (tl 8) kaebajale järgmist: „Vastuseks Teie 29. veebruari 2016 pöördumisele märgime, et oleme Teie kirjas käsitletud teabenõudele vastanud 6. jaanuaril 2016. Olete pidanud meie vastust piisavaks nagu see nähtub 21. jaanuari 2016 määrusest haldusasjas nr 3-15-2739, mistõttu vastav menetlus ka lõpetati.“ Kaebaja leiab, et TÜG ei ole 08.03.2016 kirjaga tema 29.02.2016 pöördumises esitatud küsimustele vastanud. Vastustajate seisukohtadest nähtub seevastu, et kuivõrd kaebaja 29.02.2016 pöördumises esitatud küsimused puudutasid 31.08.2015 selgitustaotlust ning TÜG poolt 06.01.2016 sellele vastamist, oli 29.02.2016 pöördumisele vastamiseks piisav viidata TÜG 06.01.2016 vastusele ning sellega seotud kohtumenetlusele haldusasjas nr 3-15-2739.
17.Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohustus vastata neile edastatud pöördumistele tuleneb põhiseaduse §-st 46. Selle kohustusega on tihedalt seotud põhiseaduse §-st 44 tulenev riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohustus anda isikute nõudmisel informatsiooni oma tegevuse kohta. Haldusorganitele edastatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist reguleerib MSVS, mille § 6 kohaselt tuleb märgukirjale või selgitustaotlusele vastata hiljemalt 30 päeva jooksul ning nendele vastamisest võib keelduda üksnes MSVS § 5 lg-s 9 sätestatud alustel. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust (MSVS § 5 lg 8 ls 2). Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist (MSVS § 5 lg 8 ls 3).
18.Ringkonnakohus nõustub vastustajate ning halduskohtuga, et TÜG ei ole rikkunud kaebaja 29.02.2016 pöördumisele vastamise kohustust. Kaebaja 29.02.2016 pöördumisele on vastatud TÜG 08.03.2016 kirjaga ning selles on esitatud piisavad selgitused, et lugeda vastamise 7(8)
3-16-900 kohustus täidetuks. Haldusorganil on õigus otsustada pöördumisele vastamise toimingu tegemisel selle viisi ja ulatuse üle (HMS § 107 lg 2). Praegusel juhul puudub TÜG vastuse pinnalt kahtlus, et kaebajale vastamisel on arvestatud tema pöördumisest välja loetava eesmärgiga – saada selgitusi sellele, miks on TÜG viivitanud kaebaja pöördumistele vastuste esitamisel ja milliste regulatsioonide alusel TÜG talle saabunud pöördumisi menetleb. Olukorras, kus kaebaja ei nõustunud TÜG 06.01.2016 kirjas toodud selgitustega ja soovis talle täiendavate selgituste andmist, on TÜG 08.03.2016 kirjas asjakohaselt viidanud juba 06.01.2016 kaebajale antud vastusele. Sisuliselt on TÜG jäänud nende selgituste juurde ega ole pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus rõhutab, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema pöördumise adressaat vastaks sellele viisil, mis isikule meeldiks. Ka kohtulik kontroll pöördumistele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus nr 3-15-1172, p-d 11-12). Seega pole kaebaja õigust saada TÜG-lt vastuseid tema pöördumistele rikutud ainuüksi seetõttu, et talle pole vastatud tema soovitud viisil. Kaebajal oli võimalus taotleda TÜG toimingu, s.o kaebaja 31.08.2015 pöördumisele vastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamist haldusasjas nr 3-15-2739, kuid kaebaja ei pidanud pärast TÜG 06.01.2016 vastuse saamist selles haldusasjas tuvastamisnõudes menetluse jätkamist vajalikuks (tl 74).
19.Eelnevast tulenevalt ei ole TÜG kaebaja 29.02.2016 pöördumisele vastamisel käitunud õigusvastaselt ning kohustamisnõude rahuldamiseks puudub alus.
20.Kuivõrd kohtule ei nähtu, et Tallinna Haridusameti 22.04.2016 kiri, millega vastati kaebaja 04.04.2016 vaidele, rikuks kaebaja õigusi eraldiseisvalt vaide esemest, s.o nõudest kohustada TÜG-i tema 29.02.2016 pöördumisele vastama, ei ole võimalik rahuldada ka vaidemenetluses tehtud otsustuste peale esitatud nõudeid (HMS § 87 lg 2 p 1, HKMS § 45 lg 4).
21.Eeltoodud põhjendustel ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.09.2016 otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.