Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-16-128 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(12)

3-16-128 detailplaneeringu järgi on puurkaevu kinnistule ehitamine lubatud. Seega on vale vastustaja väide, et detailplaneeringu kohaselt ei ole kinnistule puurkaevu ette nähtud. 15 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering ei vasta aastatega muutnud olukorrale ning on vähetõenäoline, et detailplaneeringut õnnestub muutmata kujul realiseerida. Seetõttu taotles kaebaja projekteerimistingimuste väljastamist, mis peaksid detailplaneeringut täpsustama. Projekteerimistingimustes ei ole selgesõnaliselt väljendatud veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendust. Samas ei saa kaebaja lähtuda detailplaneeringus kehtestatud veevarustuse lahendusest (veevarustus toimub projekteeritavast puurkaevust Maardu mõisa tee juures), sest detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid. Puurkaevust ei ole vee võtmine võimalik (vee kvaliteet). Lisaks ei ole täidetud puurkaevu sanitaarkaitseala suhtes esitatud nõuded (veeseaduse (VeeS) § 28 lg 1, § 281 lg 5). Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu PK21564 andmete kohaselt peab puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus olema 50 m. 3) Taotletud puurkaevu asukoht on Maardu ÜVK-ga kooskõlas. ÜVK näeb ette, et kummaski järve idaosa piirkonnas on võimalik elanike veega varustamine eraldi omaette puurkaevude baasil või rajada mõlema asumi tarbeks ühine veetootmisjaam nt olemasoleva Aarde puurkaevu baasil. Kuni Aarde elamurajoonis ei ole rajatud ühisveevärki, on puurkaevu ehitamine lubatud ning Maardu ÜVK-ga kooskõlas. 4) Vastustaja kohustab kaebajat liituma Aarde piirkonnas tegutseva veevärgiga puurkaevu PK21564 baasil, millele viitab korralduses märgitu, et Aarde 19 kinnistul on reaalne võimalus ühineda tegutseva veevärgi ja kanalisatsiooniga. Nimetatud veevärk kuulub eraettevõttele OÜ Aarde Investeerimine AN, kelle tegevus ei allu ühelegi vee-ettevõtja tegevust reguleerivale õigusaktile ega ole haldusorganite poolt kontrollitav. Vastustaja ei saa kohustada kaebajat selle veevärgiga liituma ja peab seetõttu puurkaevu asukoha kooskõlastama. Kõnealune veevärk ei ole ühisveevärk ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) tähenduses (ÜVKKS § 2 lg 1). Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-le 1 on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada oma haldusterritooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni. Seega on vastustaja kohustatud varustama kaebajat veevarustuse ja kanalisatsiooniga. Kuna arendaja ei ole vastustaja määratud vee-ettevõtja, on kaebajal õigus vee- ja kanalisatsioonitorustikega ühinemisest loobuda. Kaebaja kasutas seda õigust, esitades taotluse puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks, kuna arendaja pakutud liitumistasu on ebamõistlikult suur (30 000 eurot) ja joogivee kvaliteet ei vasta normidele. Kuna tegemist ei ole vastustaja määratud vee-ettevõtjaga, ei ole liitumistasu suurus vastustajaga kooskõlastatud. Vastustaja peaks tagama kaebajale valikuvabaduse ning kaitsma tema põhiõigusi monopolettevõtte eest, lubades puurkaevu rajamist. Veevärgi omanikul puudub vee erikasutusluba, kuigi maa-ameti andmetel on piirkonda ehitatud juba 24 elamut ja pole eluliselt usutav, et veevõtt päevas on alla 5 m3. Veevärgi omaniku tegevus rikub VeeS § 132 lg-te 1 ja 2 ning sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ §-de 4-6 ja § 10 lg 1 nõudeid. Joogivee kvaliteet ei ole nõuetekohane ning vees sisalduvad ained ületavad norme, millest tulenevalt on joogivee tarbimine eluohtlik ning puurkaev PK21564 ei sobi veeallikana. Vastustaja väljastatud tingimuste kohaselt peab kinnistule ehitusloa saamiseks olema ehitusprojekt eelnevalt kooskõlastatud OÜ-ga Aarde Investeerimine AN. Kuna OÜ Aarde Investeerimine AN nõuab projekti kooskõlastamiseks eelnevalt veevärgi ja kanalisatsiooniga ühinemiseks liitumistasu maksmist, ei ole kaebajal reaalset võimalust saada ehitusluba, kui ta ei maksa liitumistasu ettevõtte soovitud määras. Vastustaja toetab ja soodustab OÜ Aarde Investeerimine AN tegevust, jättes kaebaja õigused kaitseta. Kaebajal on soov ühineda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kuid selleks peab olema vastustaja määratud vee-ettevõtja, õiglane ja põhjendatud liitumistasu ning normidele ja standarditele vastav vee kvaliteet. Kui vastustaja jättis puurkaevu asukoha kooskõlastamata, arvestades vee-ettevõtja 3(12)

3-16-128 teeninduspiirkondi, pidanuks ta teostama ka järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse üle (ÜVVKS § 2 ja § 154). 5) Vastustaja esitatud Keskkonnaministeeriumi 31.12.2015 vastus tuleks jätta tähelepanuta, sest vastustaja pöördumises on ebaõiged väited. Aarde piirkonnas puudub ühisveevärk ja – kanalisatsioon, mistõttu ei ole Aarde 19 kinnistul võimalik sellega liituda. Kaebaja nõustub, et kui piirkonnas oleks ühisveevärk, siis ei oleks puurkaevu väljaehitamine põhjendatud. 6) Vastustaja esitatud joogivee keemiline analüüs, mis peaks näitama puurkaevu PK21564 vee kvaliteeti, tuleks jätta tõendina asjale lisamata. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusest nr 82 tulenevalt tohivad joogiveeproove võtta atesteeritud proovivõtjad, kuid analüüsi andmete kohaselt oli proovivõtjaks OÜ Aarde Investeerimine AN juhatuse liige. Näitajate arv (8) ei ole kooskõlas sotsiaalministri 02.01.2003 määrusega nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“, mille lisa 2 kohaselt peab joogiveeallikana kasutada kavatsetava põhjavee näitajate arv olema 36.

Maardu linn palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kehtiva detailplaneeringuga ei ole kaebaja kinnistule ette nähtud puurkaevu. Vastavalt Aarde III detailplaneeringule lahendatakse veevarustus puurkaevust Maardu mõisa tee juures, paigaldades veetrassi piki tänavaid. Detailplaneeringu joonisel on kaebaja kinnistul tähistatud kastmiskaev, mitte puurkaev. 2) Ka Maardu ÜVK-ga ei ole kaebaja kinnistule ette nähtud puurkaevu ning kaebaja arvamus, et taotletud puurkaevu asukoht on Maardu ÜVK-ga kooskõlas, on ekslik. Maardu järvest ida pool on kaks asumit: Aarde elurajoon (kuhu kuulub ka kaebaja kinnistu) ja Kiltrisauna elurajoon (välja ehitamata). ÜVK sätestab, et kummaski asumis on võimalik varustada elanikke veega eraldi omaette puurkaevude baasil või rajada mõlema asumi tarbeks ühine veetootmisjaam. Iga krundi (kinnistu) tarbeks ei ole puurkaevu ette nähtud, vaid puurkaevud on ette nähtud iga elurajooni tarbeks. Aarde elamupiirkonna veevarustus toimib Maardu ÜVK-ga kooskõlas ning elanike veega varustamine toimub eraldi puurkaevu PK21564 baasil. 3) Kaebaja väitel varustab OÜ Aarde Investeerimine AN veega rohkem kui 24 kinnistut ning piirkonna elanikkonna moodustab 60 inimest. Kuna OÜ Aarde Investeerimine AN on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistuid (kokku üle 50 elaniku) enda omandis oleva veevärgi kaudu (puurkaev PK21564 ja veetorustik), siis on nimetatud äriühingu näol tegemist ettevõtjaga, kellele kohalduvad ÜVVKS § 7 lg 5 alusel ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Seega on OÜ Aarde Investeerimine AN käsitatav vee-ettevõtjana ÜVVKS mõttes sõltumata sellest, kas ta on Maardu Linnavolikogu poolt vee-ettevõtjaks määratud või mitte. Vastustaja arvestas puurkaevu asukoha kooskõlastamata jätmisel vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi ja korraldus on EhS § 124 lg-s 2 toodud tingimustega kooskõlas. 4) Kui kaebaja väide, et OÜ Aarde Investeerimine AN varustab veega rohkem kui 24 kinnistut, ei ole tegelikkusega kooskõlas ning sellest tulenevalt ei ole nimetatud äriühing veel vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses, saab ta vee-ettevõtjaks juhul, kui talle kuuluva veevarustussüsteemiga liitub vähemalt 50 elanikku ning alates sellest hakkab tema tegevus alluma ÜVVKS regulatsioonile. Ainuüksi asjaolu, et elamupiirkonnas on välja ehitatud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem, ei muuda süsteemi ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks. Selleks, et väljaehitatud süsteem muutuks ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks, peab see hakkama teenindama vähemalt 50 elanikku. Vastustaja peab kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Kui vastustaja kooskõlastab puurkaevu asukoha kaebaja kinnistul, peab ta kooskõlastama ka kõik tulevikus esitatavad analoogsed taotlused. Selline käitumine on vastuolus kehtiva ÜVK ja detailplaneeringuga ning rikub veevärgiga juba liitunud klientide huve. Vastustaja ja Aarde elamurajooni elanikud on huvitatud sellest, et rajoonis toimiks 4(12)

3-16-128 ühisveevärk ja –kanalisatsioon, kuna sel juhul rakendatakse süsteemi omaniku suhtes kõiki ÜVVKS-s sätestatud nõudeid ja kohustusi. Vastavalt detailplaneeringule ja kooskõlas ÜVKga on Aarde elamupiirkonnas välja ehitatud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem, mis võimaldab varustada veega rohkem kui 50 elanikku. Veetrassile ja kanalisatsioonitrassile on 2008. a-l antud kasutusload. 5) Vastustaja pöördus Aarde 19 kinnistule puurkaevu rajamise osas seisukoha saamiseks Keskkonnaministeeriumi poole. Ministeeriumi 31.12.2015 seisukoha kohaselt ei ole Aarde 19 kinnistule puurkaevu rajamine põhjendatud. 6) EhS § 124 lg 2 kohaselt arvestab kohaliku omavalitsuse üksus puurkaevu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi. Loetelu on ammendav ja kohaliku omavalitsuse üksus ei saa puurkaevu asukoha kooskõlastamisel arvestada liitumistasu suurust, vee erikasutusloa olemasolu ega vee kvaliteeti. Siiski märkis vastustaja kaebaja nende väidete osas järgmist. Vastustaja pöördus teabe saamiseks OÜ Aarde Investeerimine AN poole, kelle 19.02.2016 vastuse kohaselt on trasside omanik välja ehitanud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi, sh 10 886 m kanalisatsioonitorustike, 3 kanalisatsiooni pumplat, 5443 m veetorustikke, 18 hüdranti ja puurkaev-pumpla. Liitumistasu suuruse komponendid on toodud vastuses. OÜ Aarde Investeerimine AN esitas vastustajale Terviseameti Kesklabori 04.02.2016 joogivee keemilise analüüsi protokolli. Analüüsi kohaselt vastab puurkaevu PK21564 vesi joogivee nõuetele, v. a mangaani piirsisalduse osas. Mangaani normiga vastavusse viimiseks võib iga tarbija paigaldada filtri maja sisendile (maksumus umbes 500 eurot), samuti saab filtri paigaldada pumbajaama (maksumus umbes 3000 eurot). OÜ Aarde Investeerimine AN on valmis paigaldama filtri pumbajaama tarbijate arvu suurenemisel. Vastustajal puudub pädevus teostada riiklikku järelevalvet joogivee kvaliteedi üle. Joogiks kasutatava vee terviseohutuse üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet. Vastavalt OÜ Aarde Investeerimine AN vastusele on puurkaevu veevõtt päevas umbes 3-4 m3. Järelikult ei vaja ettevõtja VeeS § 8 kohaselt vee erikasutusluba. Vee erikasutusloa väljastab Keskkonnaamet ning riiklikku järelevalvet teostab Keskkonnainspektsioon. Vastustajal puudub selleks pädevus. 7) Kaebaja oli teadlik liitumistasu suurusest juba enne Aarde 19 kinnistu ostmist. Ta oli teadlik või vähemalt pidi olema teadlik detailplaneeringu ja Maardu ÜVK sisust, mille kohaselt ei ole kinnistule ette nähtud puurkaevu, ning sellest, et Aarde elamupiirkonna kinnistute veega varustamine ning kinnistute reovee ärajuhtimine toimub tegutseva veevärgi ja kanalisatsiooni kaudu. Vastustaja on kooskõlas KOKS § 6 lg-ga 1 korraldanud Aarde elamupiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni ning kaebajal on reaalne võimalus ühineda veevärgi ja kanalisatsiooniga, mis varustab veega ka teisi kinnistuid ning seda alates 2008. aastast. Vastustaja arvestas korralduse andmisel kõiki EhS-s sätestatud tingimusi ning puurkaevu asukoha kooskõlastamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. OÜ Aarde Investeerimine AN ei ole esitanud vastustajale ettepanekut vee-ettevõtjaks määramiseks. Vastustaja ei saa äriühingut omavoliliselt vee-ettevõtjaks määrata.

Tallinna Halduskohus jättis 21.12.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Kaebajale kuuluva kinnistu Aarde 19 suhtes kehtib Aarde III detailplaneering. Detailplaneeringu alapunktis „Insenervarustus ja kommunikatsioonid“ on veevarustuse osas märgitud järgmist: „Veevarustus – projekteeritavast puurkaevust Maardu mõisa tee juures, paigaldades veetrassi piki projekteeritava „Aarde II“ ja „Aarde IV“ tänava. Vett tarnitakse tarbijale aastaringselt. /.../ Kastmevesi saadakse salvkaevudest.“ Detailplaneeringuga ei ole 5(12)

3-16-128 kaebaja kinnistule ette nähtud puurkaevu, vaid üksnes salvkaev. Ebaõige on kaebaja seisukoht, nagu võiks detailplaneeringu joonisel kajastatud kaevu asukohta rajada puurkaevu. Planeeringute puhul tuleb lähtuda selle kõigist materjalidest ja arvestada neid koosmõjus. Antud juhul nähtubki seletuskirjast ja joonisest, et krundile on lubatud rajada üksnes salvkaev kastmisvee võtmiseks. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et detailplaneeringust ei tuleks enam lähtuda põhjusel, et selle kehtestamisest on möödunud üle viie aasta ning planeering ei vasta muutunud majanduslikele ja sotsiaalsetele hinnangutele. Kaebaja viitab õigesti, et detailplaneeringule, mille kehtestamisest on möödunud üle viie aasta, võib taotleda selle täpsustamiseks (muutmiseks) projekteerimistingimusi (EhS § 27 lg 1 p 1), kuid see ei tähenda, et detailplaneering ei kehtiks. Kui detailplaneering on kaebaja hinnangul sedavõrd vananenud, et sellest ei saa enam lähtuda, on võimalik taotleda uue detailplaneeringu algatamist. Kaebaja ei ole seda teinud, vaid on soovinud detailplaneeringu vähemalt osaliselt ellu viia, taotledes selle täpsustamiseks projekteerimistingimusi. Seega on kaebaja väited detailplaneeringu mittekehtivusest vastuolus tema enda sooviga rajada detailplaneeringu alusel elamu. Maardu Linnavalitsuse 05.08.2015 korraldusega nr 343 väljastatud projekteerimistingimused üksikelamu ehitamiseks täpsustavad detailplaneeringut (ei muuda seda kehtetuks), kuid projekteerimistingimustes ei ole muudetud detailplaneeringus veevarustuse kohta sätestatut. Seega kehtib detailplaneering veevarustuse osas muutmata kujul. Vastustaja on otsuses põhjendatult tuginenud kehtivale detailplaneeringule ja jätnud õiguspäraselt kaebaja taotletud puurkaevu asukoha kooskõlastamata. 2) Maardu ÜVK-s on märgitud Aarde piirkonna osas järgmist: „Maardu järvest ida pool asuvates Aarde ja Kiltrisauna piirkondades leiab aset arendustegevus. Kuna need on kinnisvaraarenduse piirkonnad, siis rajatakse veevärk kinnisvaraarendajate poolt. /.../ Aarde piirkonna arendaja ja AS Maardu Vesi vahel on olemas kokkulepe, et pärast kommunikatsioonide väljaehitamist antakse need üle AS-le Maardu Vesi. Kummaski järve idaosa piirkonnas on võimalik elanike veega varustamine eraldi omaette puurkaevude baasil või rajada mõlema asumi tarbeks ühine veetootmisjaam nt olemasoleva Aarde puurkaevu baasil. Samuti on võimalik kaaluda kõigi Maardu järve äärsete asumite veevõrkude ühendamist, nt Maardu järve idakalda piirkondade toitmine perspektiivse Kogre tn puurkaevu ja veetöötlusjaama abil. Eeldatavalt on piirkonna ainsa ühisveevarustuseks sobiva põhjaveeallika (C-V veekompleks) toorvesi kõrge efektiivdoosiga ning vesi vajab töötlemist.“ Kohus ei nõustunud kaebajaga, et eelviidatu ei välista, et kaebaja võiks rajada puurkaevu enda tarbeks ka oma kinnistule. Maardu ÜVK-s ei ole iga krundi (kinnistu) tarbeks puurkaevu ette nähtud, vaid puurkaevud on ette nähtud vastavate asumite tarbeks. Seega toimub Aarde elamu piirkonna veevarustus Maardu ÜVK-ga kooskõlas puurkaevu PK21564 baasil. Kuna kaebaja kinnistule ei ole puurkaevu ette nähtud, on kaebaja taotletud puurkaevu asukoha kooskõlastamata jätmine EhS § 124 lg 2 tingimustega kooskõlas. 3) EhS § 124 lg-st 2 tuleneb vastustajale kohustus arvestada puurkaevu asukoha kooskõlastamisel ka vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi. Vaidlus puudub selles, et Maardu linn ei ole määranud vaidlusalusele piirkonnale vee-ettevõtjat. Seega ei pidanud vastustaja otsuse tegemisel vastavat asjaolu kaaluma. Samas ei tähenda see seda, et Aarde III detailplaneeringus ja Maardu ÜVK-s sätestatut arvestades ei tuleks lähtuda asjaolust, et detailplaneeringus märgitud puurkaev on olemas. See, et puurkaevu ei majanda vee-ettevõtja, ei tähenda, et vastustaja ei saaks otsuse tegemisel tugineda asjaolule, et puurkaev on olemas, samuti on olemas detailplaneeringus ette nähtud isevoolukollektorid reovee jaoks (kanalisatsioon), mis kuuluvad eraõiguslikule juriidilisele

6(12)

3-16-128 isikule OÜ-le Aarde Investeerimine AN, kelle poolt pakutava teenusega on kaebajal võimalik liituda. Eeltoodut on kaebajale otsuses ka selgitatud. 4) Kaebaja väitel ei saa vastustaja kohustada kaebajat liituma OÜ-le Aarde Investeerimine AN kuuluva veevärgiga, kuna tegemist ei ole ametliku veevärgiga ÜVVKS tähenduses, puurkaevu PK21564 baasil veevärgiga liitumistasu on ebamõistlikult suur, veevärgi omanikul puudub vee erikasutusluba ja veevärgi omanik rikub joogiveele kehtestatud nõudeid. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas OÜ-d Aarde Investeerimine AN tuleks käsitada vee-ettevõtjana, lähtudes ÜVVKS § 7 lg-st 5 ja § 2 lg-st 1 nende koosmõjus, ehk kas nimetatud äriühing teenindab rohkem kui 50 elanikku, millest tulenevalt kohalduks tema suhtes automaatselt ÜVVKS regulatsioon. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsusega kohustanud kaebajat liituma OÜ-le Aarde Investeerimine AN kuuluva veevärgiga ega määranud sellega liitumise tingimusi. Vastustaja on üksnes keeldunud kaebajale nõusoleku andmisest puurkaevu rajamiseks kaebaja krundile, lähtudes kehtivast detailplaneeringust ja ÜVK-st. Kaebaja eelviidatud väited väljuvad praeguse vaidluse raamidest (esemest). Kui kaebaja ei nõustu liitumistasu suuruse ja tingimustega, saab ta need vaidlustada maakohtus (kui kaebaja tõendab, et OÜ Aarde Investeerimine AN teenindab üle 50 elaniku, saab ta hagi esitamisel lähtuda mh ÜVVKS regulatsioonist). Vee erikasutusloa küsimuses teostab järelevalvet Keskkonnainspektsioon ning joogivee kvaliteedi osas Terviseamet. Kui vastustaja ei ole täitnud nõuetekohaselt KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni, on kaebajal võimalik esitada vastav taotlus ja keeldumise korral pöörduda kohustamis ja/või hüvitamiskaebusega kohtusse. 5) Keskkonnaministeeriumi 31.12.2015 seisukohta ei saa tõendina arvestada, sest seisukoht on antud pärast vaidlustatud korralduse tegemist ning kohtule ei ole esitatud seisukoha aluseks olevat vastustaja küsimust, mistõttu pole teada, kuidas küsimus täpselt püstitati ning millised andmed ministeeriumile esitati. Samuti tuleb tõendina jätta arvestamata joogivee keemiline analüüs, kuivõrd tõend ei puutu asjasse. Praeguses asjas ei ole vaidluse all puurkaevu PK21564 vee kvaliteet. 6) Vastustaja poolt välja toodu, et kaebaja oli kinnistu soetamisel teadlik liitumistasu suurusest, ei oma praeguse vaidluse seisukohalt tähtsust, mistõttu jäävad vastavad väited tähelepanuta. 7) Kaebaja väide, et ta peab kinnistule ehitusloa saamiseks kooskõlastama ehitusprojekti OÜga Aarde Investeerimine AN, ei ole samuti praeguse vaidluse lahendamise seisukohast asjakohane. Vastava nõude põhjendatust saab kohus kontrollida ehitusloa andmisest keeldumise vaidluse lahendamisel (haldusasi nr 3-16-1269). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-16-128 lahendada piirkondade veevarustus kompleksselt koostöös piirkondade arendajatega. Kõigi asumite veevarustuse ühisel arendamisel on optimaalne lahendada veevarustus pinnavee baasil Kogre tn rajatava survetõstepumpla ja reservuaaride (2 x 150 m3) abil kus nii Maardu Linnavalitsus kui ka Jõelähtme vallavalitsus (osad kinnistud on Jõelähtme territooriumil) korraldavad arendajate tegevust, teostavad järelevalvet ning soovitavad linna seisukohalt optimaalseid lahendusi. Maardu järve äärsetes asumites on oluline alustada ühisveevarustuse võrgu väljaehitamisega, et vältida aina uutele kinnistutele erapuurkaevude rajamist.“ Tähelepanu vajab viidatud lõigu viimane lause. Kui Maardu järve äärsetes asumites ei alustata ühisveevarustuse võrgu väljaehitamisega, siis hakatakse nende asumite, sh Aarde piirkonna kinnistutele rajama erapuurkaevusid. Tsiteeritud lauses on expressis verbis väljendatud erapuurkaevude rajamise võimalus, mistõttu on väär kohtu järeldus, et iga krundi tarbeks ei ole puurkaevu ette nähtud, vaid puurkaevud on ette nähtud asumite tarbeks. 2) Kaebaja ei nõustu kohtu järeldusega, et vaatamata asjaolule, et OÜ Aarde Investeerimine AN ei ole vee-ettevõtja, saab vastustaja otsuse tegemisel tugineda asjaolule, et detailplaneeringus märgitud puurkaev on olemas ja kaebajal on võimalik sellega liituda. Kohtumenetluses oli tõendatud, et kõnealuse puurkaevu vesi ei vasta kvaliteedinõuetele ja seda ei saa kasutada joogiveeallikana. Kuna puurkaevu vesi ei ole joomiseks kõlbulik ja on tervisele ohtlik, on vastustajal kohustus korraldada veevarustust või anda Aarde piirkonna elanikele võimalus valida muu veeallikas (nt uute puurkaevude ehitamine), sest Aarde rajoonis oleva puurkaevuga liitumine ei ole võimalik. Olemasoleva puurkaevu vesi vajab töötlemist enne selle tarbijatele juhtimist. Enim valmistab probleeme toorvee üleliigne üldraua, mangaani ja ammooniumi sisaldus ning kõrgendatud efektiivdoos, mille eraldamiseks tuleb kasutusele võtta kalleid ja kulukaid seadmeid (analüüs Maardu ÜVK-s, lk 112-113). Seega jõudis halduskohus valele järeldusele, et kaebajal on võimalik liituda OÜ Aarde Investeerimine AN pakutava teenusega. 3) Puurkaevu asukoha kooskõlastamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mistõttu tuli halduskohtul selle õiguspärasuse hindamisel kontrollida, kas kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Vastustaja rikkus kaalutlusõiguse kasutamise kohustust ja pidas EhS § 124 lg-t 2 kohustavaks, mitte diskretsiooniliseks. Halduskohus ei ole kontrollinud kaalutlusreeglite järgimist ega analüüsinud, millised tagajärjed tooks puudutatud isikute õigustele ja avalikele huvidele kaasa puurkaevu asukoha kooskõlastamine ning kas erinevate huvide vahel oleks võimalik leida mõistlik tasakaal.

Maardu linn palub 09.03.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Kaebaja on muutnud kaebuse nõuet (HKMS § 49 lg 1). Kaebaja nõudis kaebuses 20.11.2015 taotluse rahuldamiseks kohustamist, kuid apellatsioonkaebuses palub ta kohustada vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama. 2) Ebaõige on kaebaja arvamus, et puurkaevu asukoht on Maardu ÜVK-ga kooskõlas. Vastavalt Maardu ÜVK-le tuleb vältida uuetele kinnistutele erapuurkaevude rajamist. Järelikult ei ole erapuurkaevude rajamine lubatud. 3) Kaebaja moonutab kohtumenetluses kogutud tõendeid. Esitatud dokumentidega on tõendatud, et puurkaevu PK21564 vesi on joomiseks kõlbulik. Kaebaja väitel ei ole kõnealuse puurkaevu vesi joogikõlbulik, kuid samas kavatseb ta ise võtta joogivee puurkaevust, mille vesi on samasuguse või oluliselt halvema kvaliteediga. 4) Vastustaja teostas kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, kaaludes põhjendatud huve, uuris kõiki olulisi faktilisi asjaolusid ning jõudis õigele järeldusele. Samuti arvestas vastustaja kaebaja põhjendatud huvi omada

8(12)

3-16-128 kinnistul veevarustust, mis on tagatud toimiva veevärgi kaudu puurkaevu PK21564 baasil, mille kaudu osutatakse teenust teistele detailplaneeringuala kinnistuomanikele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(12)

3-16-128 Maardu järve lääneküljel, A/Ü Järveäärne piirkonnas ühisveevärk puudub, rajatud on palju madalaid erapuurkaeve (lk 101); elamupiirkonna veevarustus baseerub individuaalsetel madalatel ja halva veekvaliteediga puurkaevudel (lk 103); A/Ü Järveäärne tellimisel on rajatud 1990. a ühisveevarustuse tarbeks puurkaev, mida ei ole kunagi kasutatud; paljudel kruntidel on puuritud oma kuni 40 m sügavused puurkaevud, mille vett kasutatakse omanike sõnul kastmiseks; selles osas on antud piirkonnas oluline alustada ühisveevarustusvõrgu väljaehitamisega, et vältida aina uutele kinnistutele erapuurkaevude rajamist (lk 110); A/Ü Järveäärne piirkonnas puudub hetkel ühisveevärk, ei ole tagatud elanikele joogivee kvaliteedinõuetele vastav vesi; Maardu läänekaldal on ühisveevärk välja ehitamata ning piirkonna arendamiseks peab vajalikud vahendid leidma Maardu linn; ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustikud puuduvad (lk 113). Aarde elamupiirkonnas töötab puurkaev nr 21564 (lk 101); Aarde ja Kiltrisauna piirkonnas rajatakse veevärk kinnisvaraarendajate poolt (lk 102); puurkaev varustab Aarde elamupiirkonna inimesi (lk 111); Aarde puurkaevpumplasse ei ole paigaldatud veetöötlusseadmeid (lk 113); Aarde piirkonnas on osaliselt rajatud arendaja poolt veevõrk, kuid planeeritud ei ole mahuteid tuletõrjevee ja töödeldud vee tarbevaru tagamiseks (lk 114).

3-16-128 parema kvaliteediga põhjavesi – probleemiks on lubatust kõrgem üldraua ja ammooniumi sisaldus. Piirkonnas on võimalik tarbida põhjavett ka Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksist kuni sügavuseni 40 m, kuid sellisel juhul peab arvestama võimaliku kõrgema radionukliidide sisaldusega põhjavees, samuti on ülemise veekompleksi põhjavee kaitstus alumise kompleksiga võrreldes halvem. Seetõttu ei käsitleta hinnangus nimetatud veekompleksi kasutatavust joogiveena (tl 75a). Maardu ÜVK-st nähtuvalt kavandatakse üleminekut pinnavee kasutamisele ning olemasolevad puurkaevud jäävad reservi. VeeS § 132 lg 2 kohaselt peab joogivee käitleja tagama joogivee vastavuse VeeS ja rahvatervise seaduse nõuetele ning nende seaduste alusel joogiveele kehtestatud nõuetele kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt on joogivee käitleja ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine ja muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijale või teisele ettevõtjale, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Kui joogiveega varustamine on osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest, loetakse joogivee käitlejaks ka individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, isegi kui ta võtab vett keskmiselt vähem kui 10 m3 ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks. Aarde puurkaevust Aarde elamupiirkonna inimeste veega varustamine on majandustegevus, mistõttu peab veevõrgu omanik või valdaja joogivee käitlejana tagama joogivee kvaliteedi sõltumata sellest, mitme inimese tarbeks ja millises koguses ta puurkaevust vett võtab.

3-16-128 Vastustaja on otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et detailplaneering ei näe ette puurkaevu rajamist kaebaja kinnistul ning puurkaevu rajamine ei ole kooskõlas Maardu ÜVK-ga. Kaebaja kinnistule on tagatud veevarustus samamoodi nagu piirkonna teistele kinnistutele. Veevõrguga liitumine on nii avalikes (looduskeskkond), kui ka piirkonna kõigi elanike huvides. Vastustaja kaalutlusotsus on õiguspärane.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.