lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-387/20

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-387/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1561
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.08.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-387

Haldusasi

Techno City Eesti OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.12.2015 korralduse nr 12.2-3/034351-18 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Techno City Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.09.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Techno City Eesti OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Techno City Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-387 muutmata.
2.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-387 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 09.11.2015 korralduse nr 12.2-3/034351-14, millega kohustas KEY 4U OÜ-d (praeguse ärinimega Techno City Eesti OÜ-d (TCE)) hiljemalt 18.11.2015 esitama dokumente ja andma teavet seoses Luboil OÜ 2015. a juuni- ja juulikuu käibedeklaratsioonide esitamisel tekkinud tagastusnõude ja 2015. a mai- kuni juulikuu käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolliga. Korraldus sisaldas hoiatust, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise eest rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel 160 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel 160 eurot. TCE esitas 09.11.2015 MTA-le taotluse, et korralduse täitmise tähtajaks määrataks 19.12.2015. Maksuhalduri poolt antud tähtaeg on ebamõistlikult lühike ega võimalda vastata kõigile küsimustele täpselt ja õigesti. Seitsme tööpäeva jooksul ei ole võimalik vastata 79 küsimusele. TCE seaduslik esindaja Jüri Morozov taotles 10.11.2015 e-kirjas tähtaja pikendamist kuni 19.12.2015, sest ta viibib perioodil 10.11.2015-19.11.2015 haiguslehel. MTA 10.11.2015 otsusega nr 12.2-3/034351-14-2 pikendati 09.11.2015 korralduse täitmise tähtaega kuni 26.11.2015. TCE taotles 21.11.2015 korralduse täitmise tähtaja pikendamist kuni 04.12.2015, sest juhatuseliige Jüri Morozov naaseb peale haiguslehte tööle alates 01.12.2015. MTA 25.11.2015 otsusega nr 12.2-3/034351-14-3 pikendati 09.11.2015 korralduse täitmise tähtaega kuni 04.12.2015. TCE sai otsuse kätte 25.11.2015. MTA tegi 08.12.2015 TCE-le korralduse nr 12.2-3/034351-18 sunniraha 320 eurot tasumiseks ning määras 09.11.2015 korralduse täitmise tähtajaks 15.12.2015. MTA hoiatas, et 09.11.2015 korralduse teistkordsel täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel 320 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel 320 eurot. TCE palus 09.12.2015 e-kirjas korralduse täitmise edasilükkamist kuni 31.12.2015, sest juhatuse liige on peale haigust puhkusel kuni 17.12.2015 ning peab taastama oma tervist, et teha edaspidi koostööd MTA-ga. MTA jättis 11.12.2015 otsusega nr 12.2-3/034351-14-5 taotluse rahuldamata ning 09.11.2015 korraldus tuli täita hiljemalt 15.12.2015. TCE esitas 22.12.2015 MTA 08.12.2015 korraldusele vaide, mille MTA jättis 21.01.2016 vaideotsusega nr 6-1/3148-4 rahuldamata.
2.Techno City Eesti OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 08.12.2015 korralduse nr 12.2-3/034351-18 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks. Korraldusest ei ole võimalik aru saada, miks on sunniraha määratud sedavõrd suures ulatuses ning miks ei ole kaebajale tehtud meeldetuletust dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks. Maksuhaldur on vääralt kohaldanud maksukorralduse seaduse (MKS) § 67 lg-t 2. Sunniraha määramisel jättis maksuhaldur alusetult hindamata MKS §-st 64 tuleneva kaebaja ja tema juhatuse liikme õiguse keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. Selle õiguse 2(5)

3-16-387 kasutamine võib avalduda ka teoga, sh vaikimisega. Keeldumise põhjust ja alust ei pea avaldama. Vaatamata sellele, et korraldus oli väljastatud kaebajale kui kolmandale isikule, tuleb arvestada, et maksuhaldur viib ulatuslikku maksumenetlust läbi ka kaebaja suhtes. Teistes maksumenetlustes kontrollitakse, kas kaebaja maksudeklaratsioonis kajastatud andmed on õiged või mitte. Valeandmete esitamise korral võib tõusetuda ka isiku vastutus süüteo toimepanemise eest.

3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. Sunniraha määramise eeldused on täidetud. MTA hoiatas 09.11.2015 korralduses kaebajat sunniraha kohaldamisest, sh selle kindlat suurust puudutavas osas. Korralduse täitmata jätmise põhjus on otsitud. Juriidilise isiku ülesannete täitmine ei lakka, kui keegi tema nimelt tegutsevatest füüsilistest isikutest ei saa mingil põhjusel tegutseda. Alusetud on kaebaja väited sunniraha kohaldamise vastuolust MKS § 64 lg 1 p-dega 5 ja 6 ning põhiseaduse (PS) § 22 lg-ga 3. Kaebaja ei ole maksuhaldurile kordagi väitnud korralduse täitmata jätmist sel alusel. Vaikimisõiguse kasutamine ei saa olla meelevaldne ega anda isikule immuunsust maksuametniku toimingute ja nõuete ees. Vaikimisõigusele saab tugineda eelkõige juhul, kui süüteomenetlus on alanud, st tehtud on esimene uurimis- või menetlustoiming, menetluse alustamiseks on olemas ajend ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Maksukohustuslane peab põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse kasutada tema süüdistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 12.09.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Sunniraha määramise eeldused on täidetud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei täitnud 09.11.2015 korraldusega pandud kohustust nõutud tähtajaks, s.o 04.12.2015. Korralduses on viidatud korrektsele õiguslikule alusele (MKS § 67), samuti on maksuhaldur kaebajat eelnevalt hoiatanud sunniraha määramisest (MKS § 136). Sunniraha määrati summas 320 eurot, mis vastab hoiatuses märgitud suurusele ega ületa MKS § 67 lg-s 3 sätestatud piirmäärasid. MKS § 64 lg 1 p-de 5-6 kohaselt on teabe andmisest ja tõendite esitamisest õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda õigusrikkumises süüdi tunnistamist. PS § 22 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Kaebaja ei ole pärast 09.11.2015 korralduse andmist teavitanud maksuhaldurit teabe andmisest keeldumisest. Kaebaja on hoopis esitanud korduvaid taotlusi korralduse tähtaja täitmise pikendamiseks, millest on võimalik järeldada, et ta soovis teha maksuhalduriga koostööd ning täita 09.11.2015 korraldusega pandud kohustused. Kaebajalt nõuti teavet kui kolmandalt isikult. MKS § 64 lg 1 p 5 kohaldamiseks puudus alus, sest kaebaja ja äriühing, kelle suhtes käimasoleva maksumenetluse raames teavet nõutakse, ei ole omavahel seotud isikud. MKS § 64 lg 1 p-le 6 viitamisel ei ole kaebaja põhjendanud, keda nõutud teave inkrimineerib. Ei ole tuvastatud, et kaebaja suhtes oleks algatatud või käimas väärteo- või kriminaalmenetlus. Isikul ei ole õigust keelduda dokumentide esitamisest ja teabe andmisest üksnes üldistele põhjendustele tuginedes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.Techno City Eesti OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 12.09.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

3(5)

3-16-387 Vaidlus on eelkõige küsimuses, kas isik võib vaikimisõigust kasutada ka nii, et ei vastagi maksuhalduri korraldustele, ei tule kohale või hoopis venitab maksumenetlusega ja sisuliselt ei esita vajalikke materjale. Kaebaja hinnangul võib ka seda käsitada vaikimisõiguse kasutamisena. Halduskohus ei ole sellele küsimusele vastust andnud, rikkudes sedasi oluliselt menetlusnorme. Halduskohus leidis ekslikult, et vaikimisõiguse kasutamiseks peab olema alustatud kriminaalmenetlust. Selline nõue ei tulene seadusest ega Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast. EIK on lahendis Weh vs Austria leidnud, et vaikimisõiguse rikkumine võib tulla kõne alla ka siis, kui isikut sunnitakse avaldama teavet sh tulevases kriminaalmenetluses. Vaikimisõiguse kasutamiseks peab olema reaalne süüteomenetluse oht. Samas peab seda ohtu hindama eelkõige lähtudes siseriiklikust õigusest, olemasolevast praktikast ja seadusega isikutele võimaldatud garantiidest. Nii võib deklaratsioonides valeandmete esitamise korral tõusta küsimus kaebaja süüteovastutusest. Kohus oleks pidanud tuvastama vastustaja seisukoha tehingute kohta (kas vastustaja peab tehinguid näilikeks). Korralduses toodud faktilised asjaolud osutavad, et maksuhaldur kahtleb tehingute jadas, mis võimaldab rääkida võimalikust süüteomenetlusest kaebaja ja tema juhatuse liikme suhtes. Kohus ei ole hinnanud süüteomenetlust välistavate asjaolude esinemist. Järelikult ei ole kohus kaebust sisuliselt lahendanud, jättes tuvastamata olulised faktilised asjaolud. Süüteomenetluse oht on reaalne ning kaebajal puudub reaalne võimalus end kaitsta. Vaikimisõiguse kasutamiseks ei pea isik aktiivselt oma positsiooni avaldama, ta ei pea viitama ega põhjendama, miks ta kasutab vaikimisõigust. MKS ei kohusta isikut põhjendusi esitama. Kohus ei hinnanud sunniraha kohaldamise vajadust ja proportsionaalsust, vaid piirdus üksnes formaalse õiguspärasuse hindamisega. Vastavad kaebaja vastuväited jättis kohus tähelepanuta.

6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vaikimisõigust on võimalik kasutada läbi tegevusetuse, s.o jättes maksuhalduri haldusaktid lihtsalt täitmata. Antud juhul on kaebaja olnud maksuhalduriga aktiivses suhtluses, taotledes korduvalt 09.11.2015 korralduse täitmise tähtaja pikendamist. Kaebaja ei tuginenud vaikimisõiguse kasutamise soovile isegi mitte vaides, mille ta esitas pärast sunniraha määramist. Viimases oli juttu üksnes juhatuse liikme haigusest ja puhkusest ning sellest, et rakendatud sunniraha on ebaproportsionaalselt suur. Kuna maksuhaldur ei saanud enne sunniraha määramise korralduse andmist olla teadlik kaebaja väidetavast soovist tugineda vaikimisõigusele, ei olnud maksuhalduril võimalik selle asjaoluga korralduse andmisel arvestada. Eeltoodust tulenevalt ei saa vaikimisõiguse temaatika sunniraha rakendamise õiguspärasust mõjutada ning kõik sellekohased alles kohtumenetluses esitatud väited tuleb jätta tähelepanuta.

4(5)

3-16-387

9.Halduskohus leidis õigesti, et rakendatud sunniraha ei ole ebaproportsionaalne. Arvestades määratud summat (320 eurot), on arusaamatu, miks on selle tasumine äriühingu jaoks liigselt koormav. Tuginemine proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele ei saa olla abstraktne. Maksuhaldur ei pidanud enne sunniraha määramist tegema kaebajale teabekorralduse täitmiseks täiendavat meeldetuletust. Kaebajale olid korralduse täitmise tähtajad teada, s.o otsused, millega korralduse täitmise tähtaegasid pikendati, olid nõuetekohaselt kätte toimetatud.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja