Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.08.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-387
Haldusasi
Techno City Eesti OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.12.2015 korralduse nr 12.2-3/034351-18 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Techno City Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.09.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Techno City Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-16-387 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-387 kasutamine võib avalduda ka teoga, sh vaikimisega. Keeldumise põhjust ja alust ei pea avaldama. Vaatamata sellele, et korraldus oli väljastatud kaebajale kui kolmandale isikule, tuleb arvestada, et maksuhaldur viib ulatuslikku maksumenetlust läbi ka kaebaja suhtes. Teistes maksumenetlustes kontrollitakse, kas kaebaja maksudeklaratsioonis kajastatud andmed on õiged või mitte. Valeandmete esitamise korral võib tõusetuda ka isiku vastutus süüteo toimepanemise eest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(5)
3-16-387 Vaidlus on eelkõige küsimuses, kas isik võib vaikimisõigust kasutada ka nii, et ei vastagi maksuhalduri korraldustele, ei tule kohale või hoopis venitab maksumenetlusega ja sisuliselt ei esita vajalikke materjale. Kaebaja hinnangul võib ka seda käsitada vaikimisõiguse kasutamisena. Halduskohus ei ole sellele küsimusele vastust andnud, rikkudes sedasi oluliselt menetlusnorme. Halduskohus leidis ekslikult, et vaikimisõiguse kasutamiseks peab olema alustatud kriminaalmenetlust. Selline nõue ei tulene seadusest ega Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast. EIK on lahendis Weh vs Austria leidnud, et vaikimisõiguse rikkumine võib tulla kõne alla ka siis, kui isikut sunnitakse avaldama teavet sh tulevases kriminaalmenetluses. Vaikimisõiguse kasutamiseks peab olema reaalne süüteomenetluse oht. Samas peab seda ohtu hindama eelkõige lähtudes siseriiklikust õigusest, olemasolevast praktikast ja seadusega isikutele võimaldatud garantiidest. Nii võib deklaratsioonides valeandmete esitamise korral tõusta küsimus kaebaja süüteovastutusest. Kohus oleks pidanud tuvastama vastustaja seisukoha tehingute kohta (kas vastustaja peab tehinguid näilikeks). Korralduses toodud faktilised asjaolud osutavad, et maksuhaldur kahtleb tehingute jadas, mis võimaldab rääkida võimalikust süüteomenetlusest kaebaja ja tema juhatuse liikme suhtes. Kohus ei ole hinnanud süüteomenetlust välistavate asjaolude esinemist. Järelikult ei ole kohus kaebust sisuliselt lahendanud, jättes tuvastamata olulised faktilised asjaolud. Süüteomenetluse oht on reaalne ning kaebajal puudub reaalne võimalus end kaitsta. Vaikimisõiguse kasutamiseks ei pea isik aktiivselt oma positsiooni avaldama, ta ei pea viitama ega põhjendama, miks ta kasutab vaikimisõigust. MKS ei kohusta isikut põhjendusi esitama. Kohus ei hinnanud sunniraha kohaldamise vajadust ja proportsionaalsust, vaid piirdus üksnes formaalse õiguspärasuse hindamisega. Vastavad kaebaja vastuväited jättis kohus tähelepanuta.
4(5)
3-16-387
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.