TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-11-11876

ASJAOLUD

04.04.2005 Harju Maakohtu otsusega nr 2/1-1488/04/05 on XXXX ́i üle seatud eestkoste ning eestkostjaks on määratud tema ema XXXX. Harju Maakohu 11.10.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-11876 rahuldas kohus Jõelähtme valla avalduse ja pikendas XXXX ́i eestkostja Karin Haab ́i ametiaega kuni 09.10.2016, so viis aastat. Jõelähtme vald kui eestkosteasutus asub seisukohale, et XXXXon ka edaspidi suuteline eestkostja kohustusi täitma. Eestkosteasutusel puuduvad andmed teiste isikute kohta, kes sobiksid ja sooviksid XXXX ́i eestkostjaks hakata. Jõelähtme vald palub pikendada XXXX ́i üle seatud eestkostet, eestkostjaks XXXX(tl 51-52). XXXXon seisukohal, et XXXX vajab eestkostet, kuna tema tervislik seisund ei ole aastatega muutunud paremuse poole ja ta ei suuda iseseisvalt oma eluks vajalikke otsuseid langetada. XXXXpalub kohtul pikendada enda eestkostja ametiaega (tl 76). XXXX ́ile RÕA korras määratud esindaja leiab, et XXXX ́i eestkostevajadus ei ole ära langenud ning eestkoste tuleks seada maksimaalselt seaduses lubatud ajaks, sest haiguslik seisund on püsiv. Esindaja on seisukohal, et XXXXon senini täitnud eestkostja ülesandeid parimal viisil ning tema ametiaega eestkostjana tuleb pikendada (tl 105-106).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse, eksperdiarvamuse, XXXX, XXXX ́i esindaja seisukoha ja XXXX ́i poolt ärakuulamisel avaldatuga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXXX ́i üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 10.10.2016 aktist (ekspert Piret Taal) nähtub, et XXXX ́il on diagnoositud püsikululine psüühiline haigus – paranoidne skisofreenia. Lisaks esinevad uuritaval

2-11-11876 epileptilised krambihood. XXXX ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama. XXXX ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline langetama otsuseid, tegema tehinguid (sh perekonnaõiguslikke), teostama valimisõigust. XXXX ei ole oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. XXXX ́i isiklikult ärakuulamine kohtu poolt ei ohusta oluliselt tema tervist. XXXX ́i vaimne seisund ei võimalda tema ärakuulamist kohtuistungil. Uuritavat võib ära kuulata tema tavalises keskkonnas, kuid tulenevalt temal esinevast psüühikahäirest ei saa ta aru keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh tema ärakuulamise tähendusest ning eesmärkidest. XXXX ́il esineva püsikululise psüühikahäire tõttu vajab ta eestkoste määramist. XXXX ei ole suuteline mõistma oma psüühilisest haigusest tingitud toimetulekuraskusi ning abivajadust, mistõttu ta ei ole suuteline avaldama arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. XXXX ́il esineva püsikululise psüühikahäire tõttu vajab ta eestkoste määramist kõigi tehingute puhul, mille eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht tema enda tervisele ja elule, teistele isikutele või varale. Eestkostja ülesandeks jääb ka uuritava hoolduse ja ravi tagamine. XXXX vajab eestkoste seadmist seaduses sätestatud maksimaalse aja ulatuses, kuna temal esinev haigestumine on püsiv (tl 103). SA Viljandi Haiga psühhiaatriakliinikus 27.10.2016 toimunud ärakuulamisel selgitas kohus XXXX ́ile, mida tähendab eestkoste ja mis on eestkostja ülesanded. XXXX avaldas ärakuulamisel kohtule, et on nõus, et tema eestkostjaks on edasi ema. Neil ei ole emaga vastuolusid, XXXX ́il vastuväited puuduvad. Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXXX ́i psüühilist seisundit, leiab kohus, et XXXX ́i eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX ́i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXXX ́i psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXXX XXXX ́ile riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu kaudu) esindaja seisukohtadest ning arvestades XXXX ́i poolt ärakuulamisel avaldatuga, asub kohus seisukohale, et XXXX ́i eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt XXXX ́i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX ́i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXXX ́i üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on XXXX ́i huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXXX endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. 04.04.2005 Harju Maakohtu otsusega nr 2/1-1488/04/05 on XXXX ́i üle seatud eestkoste ning eestkostjaks on määratud tema ema Karin Haab. Harju Maakohu 11.10.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-11876 rahuldas kohus Jõelähtme valla avalduse ja pikendas XXXX ́i eestkostja XXXX ametiaega kuni 09.10.2016, so viis aastat. Kuna käesoleval juhul on XXXX eestkostja volitused lõppenud, kohaldas kohus 10.10.2016 määrusega tsiviilasjas 2-11-11876 esialgset õiguskaitset kohtu algatusel. Kohus määras esialgse õiguskaitse korras XXXX ́ile ajutiseks eestkostjaks XXXX.

2-11-11876

Kohus leiab, et XXXX ́i eestkostjaks tuleb määrata ema Karin Haab, kes on XXXX ́i eest ka siiani hoolt kandnud ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta oma kirjaliku nõusoleku. Kohus leiab, et XXXXon oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma XXXX ́i eestkostja ülesandeid. XXXX eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXXX ́ile tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 02.11.2021. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Karin Haab ́i esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. oktoobril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.

2-11-11876 Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.