VR kaebus Viru Vangla 15.01.2016 käskkirja nr 6-3/37 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – VR Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Olga Hodakovskaja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.09.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
VR apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta VR apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-739 muutmata.
2.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-739 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 15.01.2016 käskkirjaga nr 6-3/37 paigutati VR 10 päevaks kartserisse. Kinnipeetav rikkus vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 4 sätestatud normi, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. 15.12.2015 kella 20.20 paiku anti kinnipeetavale korraldus asuda pühkima V8 osakonna päevaruumi laudadelt tolmu. Päevaruumi liikudes ja sinna jõudes kasutati kinnipeetava suhtes julgeolekuabinõuna käeraudu ning sündmuse juures viibis kaheksa vanglaametnikku. Kinnipeetav liikus V8 osakonna päevaruumis ühe laua juurde ja keeras selle ümber. Ümberkeeramise tagajärjel purunes kaks lauajalga. Intsidendi järel suunati kinnipeetav tagasi oma kambrisse, ta oli rahulik ja ametnikke ei ähvardanud. Viru Vangla finants- ja majandusosakonna väljastatud teabe kohaselt ei ole vanglale laua ümberkeeramisega materiaalset kahju tekkinud. VR ei suhtunud vangla varasse heaperemehelikult ning pani teo toime tahtlikult. Kinnipeetav peab vanglas reegleid järgima, et täita vangistuse eesmärki, milleks on isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine. Ükskõikne suhtumine vangla esemetesse võib anda negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele ning näitab negatiivset suhtumist vanglasse, mõjutades niiviisi vangla üldist julgeolekut. Tegemist on raske rikkumisega, mistõttu on proportsionaalne karistada VRa kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. See on piisav karistus, et kinnipeetav mõistaks rikkumise tõsidust ning teeks vastavad järeldused.
2.VR esitas 08.02.2016 vaide Viru Vangla 15.01.2016 käskkirja nr 6-3/37 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis VR vaide 09.03.2016 vaideotsusega nr 6-12/32-2 rahuldamata.
3.VR esitas 08.04.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 15.01.2016 käskkiri nr 6-3/37. Tartu Halduskohus andis kaebuse 14.04.2016 määrusega kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule. Kaebajale ei tagatud distsiplinaarmenetluses advokaati, kuigi ta esitas vastavasisulise taotluse vahetult pärast seda, kui teda oli distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatud. Kaebajal ei ole oskusi ega juriidilisi teadmisi, et end efektiivselt kaitsta. Asjaolu, et distsiplinaarasja menetles ning karistuse määras sama isik (HE), kes oli sündmuse tunnistajaks, annab põhjuse kahelda tema erapooletuses ja seega käskkirja õiguspärasuses. Karistuse määras asjast huvitatud isik, mistõttu on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-s 1 sätestatud ausa ja õiglase menetluse põhimõtet. Vaideotsuses on vääralt leitud, et HE puhul ei esinenud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Karistuse määraja HE luges kaebaja süüdiolevaks juba süüteomenetluse protokollis, rikkudes sellega põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 1 ja EIÕK art 6 lg-tes 1 ja 2 sätestatud süütuse presumptsiooni printsiipi. Menetleja poolt on jäetud kogumata asjas olulised tõendid ja kontrollimata kaebaja väited. Vanemvalvur ATlt ei ole võetud selgitusi selle kohta, kas kaebaja pidi töötama käeraudades. HE väide, justkui oleks kinnipeetav liikunud kiirelt laua juurde, mistõttu ei saanud valvur 2(7)
3-16-739 temalt käeraudu eemaldada, on oletuslik. Käskkiri on kaalutlusvigadega, kuna menetleja ei ole võtnud psühhiaatrilt arvamust kaebaja psüühilise seisundi kohta ega arvestanud tarvitatud psühhotroopsete ravimite (Amitriptylin) mõjuga. VangS § 67 p 4 teokoosseis ei ole täidetud. Laua jalad ei purunenud, vaid tulid lahti. Need pandi tagasi kuludeta, mistõttu ei ole vanglale kahju tekkinud. Laua ümberkeeramise eest määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm. Kaebaja on seisukohal, et laua ümberkeeramine ei ole raske rikkumine, kuna vanglale ei tekkinud intsidendist kahju ja lauda saab kasutada. Lubamatult on raskendava asjaoluna võetud arvesse kaebaja suhtes alustatud kahte väärteomenetlust.
4.Viru Vangla vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata, jäädes käskkirjas väljendatud seisukohtade juurde. Inspektor-kontaktisik HE ei olnud kaasatud menetlusse tunnistajana. Kuna HE töötab II üksuses inspektor-kontaktisikuna, võis ta oma ülesannete täitmisel olla samal ajal kohas, kus kinnipeetav distsipliinirikkumise toime pani. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus, kes selgitab välja ka distsipliinirikkumise asjaolud. Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul (VangS § 64 lg 4). VangS § 64 lg-test 1 ja 4 ning § 105 lg-st 11 tulenevalt määratakse kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja distsiplinaarkaristuse määramise pädevusega ametiisik justiitsministri määrusega. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 17 lg 1 kohaselt on inspektori-kontaktisiku pädevuses teha otsus muu hulgas VangS § 64 lg 4 alusel. Vangla töökorralduse kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik, kes on vanglaametnik. Justiitsminister on andnud määrusega inspektor-kontaktisikule pädevuse määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristus. Eeltoodust nähtub, et vangla distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise praktika on seadusega kooskõlas. Asjaolu, et seda teeb sama isik, ei muuda haldusakti õigusvastaseks. VangS § 64 lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. VSkE § 97 lg 2 näeb ette, et protokollis kajastatakse muu hulgas asjaolud, mille alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks, ja põhjendatud ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Karistus ise määratakse käskkirjaga. VangS § 67 p 4 kohaselt on kinnipeetaval kohustus kasutada vangla vara eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult. Laua tahtlikku ümberlükkamist ei saa pidada eesmärgipäraseks ega heaperemehelikuks vangla vara kasutamiseks. Kaebaja leiab ekslikult, et rikkumist ei ole toime pandud, kuna vanglale ei ole tekkinud kahju. Vangla peab vara lõhkumist raskeks rikkumiseks, kuivõrd see näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist vanglasse ning annab negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele, olles kokkuvõttes ohuks vangla julgeolekule. Distsiplinaarkaristuse määramisel olid kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused ja alustatud väärteomenetlust sarnaste tegude toimepanemise eest. Kuna tegemist oli raske rikkumisega, ei olnud proportsionaalne määrata noomitust või muud leebemat karistust. Kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamine on vangla hinnangul piisav karistus selleks, et kinnipeetav mõistaks rikkumise tõsidust. Käskkirjas on karistuse valikut ja määra põhjendatud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 06.09.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja keeras laua ümber, mille tulemusena tulid kaks jalga alt ära. Seda on kinnitanud ka kaebaja ise. Vastustaja leiab õigesti, et heaperemehelik suhtumine 3(7)
3-16-739 kinnipeetavale antud esemetesse tähendab muu hulgas nende esemete ja kinnipeetava kasutuses olevate ruumide eesmärgipärast kasutamist, kuivõrd nii heaperemeheliku kui sihipärase kasutamise eesmärgiks on tagada asja säilimine. Laua ümberkeeramine ei ole kinnipeetava hoolde usaldatud vara eesmärgipärane kasutamine. Asjaolu, et intsidendist Viru Vanglale märkimisväärset kahju ei tekkinud, VangS § 67 p 4 rikkumist ei välista. VangS § 67 p 4 rikkumiseks piisab, kui kinnipeetav seab oma teoga ohtu vangla julgeoleku, käitumata heaperemehelikult vara suhtes, mida tal on võimalus vanglas kasutada. Laua ümberkeeramise puhul on tegemist distsipliini rikkumisega, see ei ole vabandatav tööle määramise seadusvastasuse, väljaõppe puudumise ega psüühilise seisundi tõttu ning see on karistatav VangS § 63 lg 1 alusel. Tõendatud ei ole, et kaebaja pidi laudu koristama käeraudades. VR suhtes kohaldati VangS § 69 lg 2 p-s 5 sätestatud ohjeldusmeetmeid vangla 17.11.2015 käskkirja nr 6-4/621 alusel. Osutatud käskkirjast nähtub, et kaebaja saatmiseks majandustöödele pandi talle iga kord peale käerauad. Käeraudu ei kasutatud, kui kaebaja osales majandustöödel selleks ette nähtud alal ja vähemalt kahe vanglaametniku juuresolekul. Asjaolu, et saalis viibis kaheksa vanglaametnikku, viitab pigem sellele, et kaebaja pidi koristama käeraudadeta. Kaebaja heidab vastustajale ette, et talle ei olnud tagatud väljaõpe ning tema ei pidanud teadma, et koristades ei tohi laudu ümber keerata või liigutada. Vastustaja on õigesti märkinud, et täiskasvanud inimene peab omama üldteadmisi koristamisest, kaebajale on V8 päevaruumis tööülesandeid piisavalt selgitatud, talle on tutvustatud tema tööle määramise käskkirja ning ta on tutvunud koristaja tööjuhendiga. Tõendatud ei ole kaebaja psüühiline vapustus, kuivõrd AT ettekande kohaselt oli kaebaja pärast intsidenti rahulik ega ähvardanud ametnikke. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna distsiplinaarkaristuse määras sama isik, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse, s.o inspektor-kontaktisik HE, kes oli ise 15.12.2015 intsidendi juures tunnistajaks. Erapooletuse põhimõte on tuletatav HMS §-st 10. Sättest nähtub, et erapooletuse nõue haldusmenetluses ei ole nii range kui kohtumenetluses. VangS-st ei nähtu, et distsiplinaarmenetluse läbi viinud ja distsiplinaarkaristuse määranud isikud ei võiks ühtida. Niisamuti ei nähtu ei HMS-st ega VangS-st, et sündmust tunnistanud isik ei võiks menetlust läbi viia. HE ei ole teinud karistusotsust enda tunnistuse põhjal, vaid on kogunud asjas tähtsust omavaid tõendeid. Inspektor-kontaktisik on vanglateenistuse ametnik, kellel on VSkE § 17 lg 1 kohaselt pädevus viia läbi distsiplinaarmenetlust ning kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada. Menetleja ja karistuse määraja kokkulangemine ei tähenda, et inspektor-kontaktisik oleks isiklikult huvitatud asja lahendist või tekitaks muud asjaolud kahtlust tema erapooletuses HMS § 10 lg 1 punkti 4 mõistes. Kaebaja on väitnud ka süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumist. Viru Vangla on võtnud seisukoha kaebaja süü osas menetlustoimingu protokollis, mis ei ole iseenesest vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega. Arvestades distsiplinaarmenetluse protokollile VSkE-s sätestatud nõudeid, peab menetleja distsiplinaarkaristuse kohta ettepaneku tegemiseks paratamatult võtma seisukoha kinnipeetava süü osas. Distsiplinaarmenetluse protokoll on menetlustoiming, millel ei ole siduvat tähendust menetluse lõpptulemusele. Kaebaja heidab vastustajale ette, et asjas jäeti kogumata olulised tõendid, s.o menetleja ei võtnud seletusi ATlt ega küsinud arvamust psühhiaatrilt. Distsipliinirikkumine on tõendatud AT ettekande ning menetlustoimingu protokolliga. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul menetleja hinnanguga kogutud tõenditele. Kaebajal oli õigus esitada kogutud tõenditele oma vastuväited, kuid need ei olnud veenvad. Kaebaja psüühiline seisund (sh tarvitatavate ravimite mõju) intsidendi toimumise ajal käskkirja õiguspärasuse eelduseid ei mõjuta.
4(7)
3-16-739 Kaebaja leiab, et talle määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm. Kartserisse paigutamine on haldusorgani kaalutlusotsus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). HKMS § 158 lg 3 kohaselt on kaalutlusotsuste kohtulik kontroll piiratud. Vaidlustatud käskkirjas määratud karistus on proportsionaalne. Käskkirjas on piisavalt põhjendatud, miks määrati rikkumise eest kaebajale just kartserikaristus ja seda 10 ööpäeva pikkusena. VangS § 67 p-is 4 sätestatud kohustuse eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ning vangistuse eesmärkide täitmine, s.o suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele. Vangla julgeoleku ohustamise näol on tegemist rikkumisega, mis loob iseenesest vajaduse kaaluda rangemate karistusmeetmete kohaldamist. Haldusorganil oli õigus varem alustatud väärteomenetlustele viidata, kuigi käskkirja andmise ajal ei olnud menetlustes otsust tehtud. Viited väärteomenetlustele ei tähenda, et nendega oleks karistuse määramisel arvestatud. Kaebaja heidab vastustajale ette, et talle ei tagatud distsiplinaarmenetluses riigi õigusabi korras esindajat. HMS ega VangS ei näe menetlusosalisele ette õigust riigi õigusabile. CPT standardid ning Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistiku“ sätted on Eesti jaoks soovitusliku iseloomuga.
6.VR esitas 04.10.2016 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 06.09.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi. Kaebaja jääb kõikide varasemalt distsiplinaarmenetluses, vaides ja kaebuses esitatud seisukohtade, põhjenduste ja väidete juurde. Laua ümberkeeramine ei tekitanud vanglale varalist kahju ega ohustanud vangla julgeolekut, mistõttu on kohus ekslikult järeldanud, et tegemist on VangS § 67 p-s 4 sätestatud kohustuse rikkumisega. Vangla julgeolek ei olnud ohus, kuna kaebaja käed olid raudus, ta oli ümbritsetud kaheksast vanglaametnikust ning kaebaja oli käitumiselt rahulik ja ametnikke ei ähvardanud. Kohus leiab ekslikult, et ei ole tõendatud asjaolu, et kaebaja pidi laudu koristama käeraudades. AT andis talle korralduse laudu koristada käeraudades ning keeldus neid eemaldamast. ATlt täiendavaid selgitusi selles osas ei võetud, mistõttu ei ole Viru Vangla järginud uurimisprintsiipi. Kohtu seisukoht, mille kohaselt ei olnud vajadust ATlt täiendavaid selgitusi küsida, õigustab vangla õigusvastast käitumist ja menetlusnormide rikkumist. Kohus on ekslikult leidnud, et psüühiline seisund ja ravimite mõju ei ole distsipliini rikkumist vabandavad asjaolud. Distsiplinaarmenetluses oleks tulnud karistuse määramisel arvestada, et kaebajal olid psüühilised probleemid seoses tööle sundimisega ning ta oli paigutatud julgeoleku kaalutlustel lukustatud kambrisse ning talle olid määratud ohjeldusmeetmena käerauad põhjusel, et varasemad tööle sundimised lõppesid vangla vara lõhkumistega. Kohus on need asjaolud jätnud vangla kaalutluste hindamisel arvestamata. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et kaitseõiguse tagamata jätmine distsiplinaarmenetluses ei mõjuta haldusakti õiguspärasust. Kohus, olles leidnud, et VangS ei näe ette distsiplinaarmenetluses kinnipeetava õigust esindajale, oleks pidanud ise normi osas algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. 5(7)
3-16-739 Halduskohus leidis vääralt, et distsiplinaarmenetluse võib läbi viia ja distsiplinaarkaristuse määrata üks ja sama isik, käesolevas asjas HE. Kohtu seisukoht on vastuolus VangS § 64 lg-s 4 sätestatud normi mõttega ning ausa, õiglase, erapooletu, tõhusa, läbipaistva ja süütuse presumptsiooni tagava menetlusega (PS § 3 lg 1, § 10, § 13, § 14, § 22 lg 1 ja EIÕK art 6, art 13). Kaebajale määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm. Vangla on jätnud karistuse määramisel arvestamata, et kaebajat provotseeriti, alandati, tal olid psüühilised probleemid ja ta viibis ravimite mõju all. Käesolevas asjas ei esinenud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid kartserisse paigutamise. Kohus on käskkirja lubamatult ise põhjendanud, täiendades haldusorgani kaalutlusotsust enda kaalutlustega teo raskusest. Kohtu seisukoht, mille kohaselt vanglal oli käskkirjas õigus viidata varem sarnase teo toimepanemise eest alustatud väärteomenetlustele, on vastuolus PS § 10, § 11, § 14, § 22 lg 1 ja EIÕK art 6 lg-ga 2.
7.Viru Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.09.2016 otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ringkonnakohus neid ei korda (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidele selgitab ringkonnakohus järgmist.
9.Halduskohus ja vastustaja on VangS § 67 lg-t 4 õigesti sisustanud. Viidatud norm kohustab kinnipeetavat suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Eeltoodust ei tulene, et normi rikkumiseks saab lugeda vaid kinnipeetava sellist käitumist, mille tulemusena tekib vanglale varaline kahju. Heaperemehelikuks käitumiseks ei saa pidada seda, kui kinnipeetav lükkab laua tahtlikult ümber. Vastustaja on õigesti viidanud, et lisaks vara kahjustamise võimalikkusele ohustab selline agressiivne käitumine ka vangla julgeolekut üldiselt. Seejuures ei oma tähtsust, mitu valvurit intsidendi juures viibis. VangS § 67 lg 4 rikkumise kontekstis ei ole samuti oluline asjaolu, kas kaebajal olid laua juurde jõudes käed raudus või mitte. Isegi juhul, kui kaebajale anti korraldus pühkida laudadelt tolmu käeraudu kandes, ei õigusta see kaebajapoolset vägivaldset käitumist. Seega puudus vanglal kohustus koguda käeraudade kandmise fakti osas täiendavaid tõendeid.
10.Kuna kaebaja käitus pärast laua ümberpaiskamist rahulikult, ei ole põhjust arvata, et kaebaja käitumise põhjustasid tema tervislik seisund või tarbitavad ravimid. Selline hetkeline agressiivsuse ilming viitab pigem sellele, et kaebaja väidetavad psüühilised probleemid seoses tööle sundimisega alluvad tema tahtele. Vastustaja ei pidanud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel küsima psühhiaatri arvamust.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mis puudutavad menetluse läbiviimist ja karistuse määramist HE poolt ning esindaja mittevõimaldamist. Esindaja mittevõimaldamine võib asjas tähtsust omada niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi andmata jätmine võib mõjutada karistuskäskkirja sisulist õiguspärasust. Antud juhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Õigus kaitsjale ei ole absoluutne. Riigi õigusabi saab määrata üksnes kohus. Kaebaja ei ole vastavat taotlust esitanud. 6(7)
3-16-739
12.Halduskohus on karistuse proportsionaalsust õigesti kontrollinud. Haldusorganil on karistuse valikul suur kaalutlusruum. Käesolevas asjas pole põhjust väita, et karistus on toimepandud teoga ilmses vastuolus. Halduskohus ei ole asunud käskkirja vastustaja eest põhjendama. Õigusvastane ei olnud käskkirjas tugineda kahele varasemale intsidendile (mopi varre ja kraanikausi lõhkumine). Tähtsust ei oma, et kaebajat ei olnud käskkirja andmise ajaks nende tegude eest veel karistatud. Tegemist oli üksnes kaebaja varasemat käitumist iseloomustavate andmetega. Käskkirjas on selgelt väljendatud, et kaebajat ei ole varasemalt samalaadiliste rikkumiste eest karistatud.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.