Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar 15. august 2017, Tartu 3-17-988 M.M. kaebus kohustada Viru Vanglat läbi viima valgustatuse mõõtmised Tartu Halduskohtu 13. juuni 2017 määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.M. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. juuni 2017. a määrus muutmata.
2.Jätta M.M. taotlus kaebuste liitmiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M. esitas 31. jaanuaril 2017 Viru Vanglale avalduse (tl 10), milles soovis teada, kas vanglal on ametlik kinnitus selle kohta, et vangla öövalgustus ei sega kinnipeetavate und ning selgitada, mitu luksi on kambri öövalgusti valgustihedus ja mis spektrivärvi on selle valgus. Kaebaja taotles kambrite 113 ja 703 valgustiheduse mõõtmist erinevatel tingimustel ja positsioonidel koos mõõtmiste kellaaja, mõõteaparaadi margi ja selle kontrollimise kuupäevaga. Viru Vangla esitas vastuses selgitustaotlusele selgitused Viru Vanglas kasutatava öövalgustuse ja kambrite valgustugevuse kohta ning märkis, et ei saa väljastada teavet öövalgustuse täpse valgustugevuse kohta sest vanglal puudub sellekohane teave.
2.M.M. esitas 10. märtsil 2017 vaide vangla selgitustaotluse vastusele. Kaebaja väljendas rahulolematust vangla vastusega ja taotles ettekirjutuse tegemist valgustingimuste mõõtmiseks kaebaja soovitud kohtades. Kaebaja selgitas, et vajab küsitud andmeid kohtus tõendina. Viru Vangla tagastas vaide 10. aprilli 2017. a otsusega nr 6-12/70-2. Kuna Viru Vangla vastusega selgitustaotlusele ei olnud tegemist haldusaktiga, ehk vastusega, mis piiraks kinnipeetava õigusi või kohustaks teda millekski, vaid tegemist oli olukorda selgitava vastusega, siis pole kinnipeetava poolt vaidena esitatud pöördumine vaidemenetluses lahendatava ja vaie tuleb
tagastada. Vangla selgitab veelkord, et vanglal puudub kaebaja soovitud teave ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla teostaks erinevaid valgustuse valgustugevuse mõõtmisi.
3.M.M. esitas 8. mail 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub, et kohus tuvastaks kaebaja kaebuse menetlemise vale seaduse alusel ja vaide tagastamise õigusvastasuse ning kohustaks vanglat vastama kaebaja avaldusele selle sisust lähtuvalt, sh tegema taotletud mõõtmised. Kaebaja taotleb kaebuselt riigilõivu maksmisest vabastamist, menetluse peatamist kuni sarnastest küsimustes esitatud vaietele vastuse saamiseni ning koopiat enda esitatud kaebusest.
4.Tartu Halduskohus tagastas 13. juuni 2017. a määrusega M. M kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, jättis kaebaja taotluse menetluse peatamiseks läbi vaatamata ja taotluse kaebusest koopia väljastamiseks rahuldamata. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vastustajat tegema kaebaja soovitud mõõtmisi, et hinnata kinnipidamistingimuste õiguspärasust. Seega soovib kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat koguma tõendeid ehk tegema haldusmenetluse toimingu. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale taotlust kinnipidamistingimuste parandamise nõudes ehk haldusmenetlus ei ole veel alanud. Sel juhul ei ole võimalik ka tõendite kogumine selles haldusmenetluses. Isegi kui kaebaja oleks juba esitanud eeltoodud taotluse, ei saaks kaebaja nõuda vastustajalt kindlat liiki tõendite kogumist. Kaebaja õigusi saab mõjutada võimaliku tulevase haldusmenetluse lõpptulemus ehk see, kas vastustaja rahuldab kaebaja taotluse muuta tingimusi kaebaja kambris. Kaebaja õigusi ei saa iseseisvalt rikkuda see, millistele tõenditele tuginedes otsus tehti. Samuti ei saa praeguses menetlusstaadiumis öelda, et kaebaja soovitud tõendi kogumata jätmine võiks vältimatult kaasa tuua kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Seega puudub kaebajal HKMS § 45 lg 3 alusel kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada. See, et kaebaja kohustamisnõue on suunatud menetlustoimingu tegemisele, tähendab ühtlasi, et vastustaja tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt. Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga s.t sisulise otsusega, seega ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kaebus ei ole lubatav ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja taotlusest üheselt mõistetav, et kaebaja soovib uute mõõtmiste teostamist, seetõttu ei saa nende mittetegemist vastustajale ette heita. Kuna kaebaja kinnipidamistingimuste õiguspärasuse kontrollimiseks ei toimunud haldusmenetlust, siis ei saanudki vastustaja mõista kaebaja taotlust tõendite kogumise taotlusena. Kaebaja soovis menetluse peatamist sisuliselt selleks, et liita praeguse kohtuasjaga uusi kaebusi. Kaebuste liitmine on võimalik üksnes menetlusse võetud kaebuste puhul, kuid käesolev kaebus kuulub tagastamisele ja uute kaebuste liitmine sellega ei ole võimalik. Kohus jätab seega menetluse peatamise taotluse läbi vaatamata. Kaebajal puudub ilmselgelt vajadus kaebuse ärakirja saamiseks ja kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.M.M. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 13. juuni 2017. a määruse punktid 1 ja 2, võtta kaebus menetlusse ja liita see 9. juunil 2017 Tartu Halduskohtule esitatud kaebusega. Kuna kaebajale tundus, et kambrite valgustingimused ei vasta nõuetele, esitas ta vanglale avalduse, milles palus andmeid kambri valgustuse kohta mõõdetuna kaebaja poolt soovitud kohtades ja tingimustel. Vangla keeldus nimetatud andmeid väljastamast ja ka mõõtmisi
teostamast, mille peale esitas kaebaja vaide. Seega on tal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui vanglale jäi arusaamatuks, mida ja milleks kaebaja andmeid vajab, tulnuks seda täpsustada. Vangla on teinud kõik, et mitte esitada seadusega nõutud andmeid ning kaebaja ei ole saanud tõendite puudumise tõttu kaitsta kohtus oma õigusi. Määruskaebusele on lisatud erimärkus, milles kaebaja väljendab rahulolematust sellega, et halduskohus ei võimaldanud talle koopiaid tema enda koostatud dokumentidest. Lisaks palub kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.
6.Tartu Halduskohus vabastas 29. juuni 2017. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13. juuni 2017. a määruse resolutsiooni p 1 ja 2 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ja esitas Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus on selgitanud, et vaidlustatav on määruse resolutsiooni p 1 (kaebuse tagastamine), kuid kaebaja on esitanud määruskaebuse ka resolutsiooni p-le 2, millega kohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse menetluse peatamiseks. HKMS § 98 lg-st 2 ei tulene üheselt, kas määruskaebuse saab esitada üksnes määrusele, millega menetlus peatatakse või igale määrusele, millega lahendatakse menetluse peatamise taotlus, siis loeb halduskohus määruskaebuse tervikuna lubatavaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 13. juuni 2017. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (Tartu Halduskohtu 13. juuni 2017 määruse resolutsiooni p 1), mille kohaselt võib kohus kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on jõudnud järeldusele, et haldusmenetlus ei ole veel alanud ning selgitanud, et kaebaja õigusi saab mõjutada võimaliku tulevase haldusmenetluse lõpptulemus ja kaebajal tuleb soovi korral esitada taotlus viia kinnipidamistingimused õigusaktidega kooskõlla.
9.Määruskaebusmenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud. Tegemist on kohtu kaalutlusõigust võimaldava normiga, mis võimaldab kohtul nii ennatlikult esitatud kui ka eduväljavaadeteta kaebused tagastada. Riigikohus on selgitanud, et Põhiseaduse § 15 lg 1 esimesest lausest tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (RKHKo 3. september 2007, 3-3-1-40-07, p 11).
10.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. Kohus on piisavalt põhjendanud, et kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult ja kaebaja soovitud tõendite kogumata jätmine ei ole eraldi vaidlustatav. Lisaks on halduskohus selgitanud (Tartu Halduskohtu 13. juuni 2017. a määruse p 13), kuidas on kaebajal võimalik tema hinnangul mitterahuldavaid kinnipidamistingimusi vaidlustada. Riigikohus on olnud seisukohal, et kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (RKHKo 8. oktoober 2012, nr 3-3-1-30-12, p 11).
11.Määruskaebus on esitatud lisaks Tartu Halduskohtu 13. juuni 2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse menetluse peatamiseks läbi vaatamata. Tartu Halduskohus on määruskaebuse ka selles osas 29. juuni 2017. a määrusega menetlusse võtnud, kuid määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust, milles kaebaja selgitaks, miks ta leiab, et halduskohtu määrus on selles osas õigusvastane. Vaatamata põhjenduste puudumisele leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti jätnud menetluse peatamise taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt lahendamata, kuna halduskohus on M. M kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu tervikuna tagastanud ja seega ei eksisteeri haldusasja menetlust, mille peatamist tuleks kohtul kaaluda.
12.Kaebaja väljendab määruskaebuses rahulolematust halduskohtu poolt talle tema koostatud dokumendist koopia väljastamisest keeldumise osas. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on 8. septembri 2015. a määruses asjas nr 3-7-1-502-15 selgitanud, et menetlusdokumendist ärakirja väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus on korraldav määrus HKMS § 11 lg 2, § 12 lg 1, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 mõttes ning see ei ole edasi kaevatav.
13.Määruskaebuses on esitatud taotlus kaebuse liitmiseks 9. juunil 2017 Tartu Halduskohtule esitatud kaebusega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tegemist haldusasjaga nr 3-17-1240, mille osas on Tartu Halduskohtus menetlusse võtmine otsustamisel. Kaebuste liitmine on HKMS § 48 lg 1 kohaselt võimalik vaid pärast asjade menetlusse võtmist tingimusel, et asjad on sama kohtu menetluses. See on eelduseks, millal kohus võib hakata kaebuste liitmist kaaluma ja hindama liitmise põhjendatust. Kuna käesolevalt ei ole eeldused kaebuste liitmiseks täidetud, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse haldusasjade liitmiseks läbi vaatamata.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus 13. juuni 2017. a määrus muutmata.
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
rahuldamata
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
ning
Tartu
Halduskohtu
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.