Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Ruth Plaks ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. august 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-482
Haldusasi
OÜ Applaford ES Transport & Logistics kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.01.2015 ettekirjutuse nr 12.23/028340-2 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Applaford ES Transport & Logistics, volitatud esindaja v.adv Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Applaford ES apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Transport
&
Logistics
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Applaford ES Transport & Logistics apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-482.
2.Teha haldusasjas nr 3-15-482 uus otsus, millega rahuldada OÜ Applaford ES Transport & Logistics kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 28.01.2015 ettekirjutus nr 12.2-3/028340-2.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Applaford ES Transport & Logistics kasuks välja esimese ja teise astme menetluskulud kokku summas 3500 (kolm tuhat viissada) eurot.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-15-482 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 28.01.2015 OÜ-le Applaford ES Transport & Logistics raskeveokimaksu seaduse (RVMS) § 13 lg-te 1 ja 2 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-te 1 ja 2 alusel ettekirjutuse nr 12.2-3/028340-2 autorongi deklareerimise kohta Maanteeameti liiklusregistris. Korralduse kohaselt on seisuga 12.01.2015 OÜ Applaford ES Transport & Logistics jätnud deklareerimata Maanteeameti liiklusregistris äriühingu poolt kasutatavad autorongid. Ettekirjutusega kohustatakse OÜ-d Applaford ES Transport & Logistics hiljemalt 15.02.2015 deklareerima OÜ Applaford ES Transport & Logistics poolt kasutatavad autorongid. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha esimesel korral summas 9600 eurot.
2.OÜ Applaford ES Transport & Logistics esitas 26.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 22.07.2016) MTA 28.01.2015 ettekirjutuse nr 12.2-3/028340-2 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on registreerinud Maanteeameti liiklusregistris äriühingu omandis ja kasutuses olevad mootorsõidukid ja haagised vastavalt liiklusseaduse (LS) ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määrusega nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” (määrus nr 19) kehtestatud korrale. Need õigusaktid ei näe ette autorongi registreerimist. Ettekirjutuses viidatud RVMS § 13 lg-test 1 ja 2 ei tulene kaebajale kohustust autorongide deklareerimiseks. RVMS ei kohusta maksumaksjat esitama andmeid pärast 2004. a 20. märtsi liiklusregistris toimunud muudatuste kohta. RVMS § 13 lg 1 sätestab, millised andmed peavad liiklusregistris olema, kuid maksumaksja kohustus neid andmeid esitada oli vaid kuni 2004. a 20. märtsini. MTA-le andmete esitamise kohustus on Maanteeametil (RVMS § 9 lg-d 2 ja 3). Seega puudub vastustajal õiguslik alus maksumaksja kohustamiseks. Maksumaksja on kohustatud arvutama ja tasuma raskeveokimaksu (RVMS § 5 lg 2). Selleks eraldi deklaratsiooni ei esitata. Kui maksuhalduril on mingi kahtlus, siis saab selle kahtluse kõrvaldamiseks või kinnitamiseks alustada kontrollimenetlust. Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks teabe ja dokumentide esitamist, kuid seadusliku aluseta kohustuse panemine on lubamatu ning vastuolus hea halduse põhimõttega. Kui maksuhaldur leiab, et kaebaja on RVMS § 3 kohaselt raskeveokimaksu maksjaks, on tal võimalik läbi viia kontrollimenetlus, koguda tõendeid ning maksude tasumata jätmise korral teha maksuotsus ja määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Raskeveokimaksu tasumata jätmise korral on kaebaja suhtes võimalik rakendada ka sanktsioone, kuid autorongi Maanteeametile deklareerimata jätmine ei ole karistatav ega sunniga tagatav.
2(7)
3-15-482 Vaidlusaluse ettekirjutuse andmiseks puudub MTA-l pädevus. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur MKS ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Peale töötamise registreerimise järelevalve ei sätesta MKS muid registreeringute järelevalveid. MTA viitab ettekirjutuse alusena ebaõigesti KorS § 28 lg-tele 1 ja 2. Kaebajale jääb selgusetuks, milline on antud juhul „oht“ või „korrarikkumine“. Autorongilt maksab maksu veoki omanik. Kuigi formaalselt on tegemist omandilt võetava maksuga, on sisuliselt maksu eesmärk võtta auto kasutajatelt tasu maanteede kasutamise eest. Antud olukord on käsitatav maksuhalduri omavolina. Haldusakt tuleb tühistada ainuüksi motiveerimatuse tõttu.
3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja kooskõlas sellega. Rahandusministri 19.12.2008 määrusega nr 51 kehtestatud “Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord” § 2 lg 2 kohaselt kannab raskeveokimaksu kohustuse isiku nimel maksuarvestusse maksuhaldur. RVMS § 9 lg 1 kohaselt on raskeveokimaksu maksuhaldur MTA. Vaidlustatud maksuhalduri haldusaktis on viidatud RVMS §-le 13. RVMS § 13 lg 1 p 5 kohaselt peavad liiklusregistris olema raskeveoki kohta muu hulgas autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv ja nimetatud haagiste suurim mass. RVMS § 13 lg 2 järgi, kui osa sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud andmetest liiklusregistris puudub, on maksumaksja kohustatud nende registrisse kandmiseks pöörduma Maanteeameti kohalikku asutusse hiljemalt 2004. aasta 20. märtsiks. RVMS rakendussätted ei kehtesta maksumaksjale iseseisvat autorongiga seotud andmete Maanteeameti liiklusregistrile esitamise kohustust, vaid kehtestasid õigusliku regulatsiooni muutumise korral rakendussätetes ajutised, kindlal tähtajal kehtivad sätted seniselt õiguslikult regulatsioonilt uuele üleminekuks. Seadusandja on sellega täpsustanud, et maksumaksja on kohustatud andmete registrisse kandmiseks pöörduma Maanteeameti kohalikku asutusse hiljemalt 2004. aasta 20. märtsiks. Vastustaja nõustub, et on haldusakti andmise õigusliku alusena ekslikult viidanud RVMS § 13 lg-tele 1 ja 2. Samas on Riigikohus oma lahendites nr 3-3-1-33-07, 3-3-1-49-08 ja 3-3-1-57-13 märkinud, et ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas. Ka lahendis nr 3-3-1-46-11 on Riigikohus pidanud võimalikuks kontrollida vaidlustatud haldusakti olukorras, kus haldusaktis on tehtud ekslik viide, kuid asjakohane regulatsioon on olemas olnud. Maksuhaldur on vaidlustatud haldusaktis muu hulgas viidanud RVMS § 1 p-le 2, mis sätestab maksuobjekti ning RVMS § 2 lg 1 p-le 2, millega kehtestati autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi Maanteeameti liiklusregistrile esitamise kohustus. Seega on asjakohane regulatsioon olemas ning maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebajal kui maksumaksjal on autorongiga seonduvate andmete Maanteeameti liiklusregistrile esitamise kohustus. Kuna kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid autorongi kasutamisele ega seda fakti vaidlustanud, siis kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla maksuõigussuhte tekkimist tema ja riigi vahel. Maksuhaldur on lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et kaebaja on rikkunud RVMS-s sätestatud kohustust. Raskeveokimaksu administreerimise süsteem on üles ehitatud selliselt, et maksumaksja on kohustatud esitama autorongiga seonduvad andmed Maanteeametile, kes omakorda esitab need andmed maksuhaldurile, kes kannab raskeveokimaksu kohustuse isiku nimel maksuarvestusse. Autorongiga seonduvate, st maksunduslikult oluliste andmete esitamata jätmine takistab tõhusat riiklikku järelevalvet raskeveokimaksu administreerimisel, sest 3(7)
3-15-482 maksuhalduril puuduvad autorongiga seonduvad andmed, millest tulenevalt ei saa maksuhaldur tõhusalt raskeveokimaksu kohustust maksumaksja nimel maksuarvestusse kanda ning tõhusalt maksuvõlga sisse nõuda. RVMS § 9 lg 1 järgi on raskeveokimaksu maksuhaldur MTA ning MKS § 10 lg 2 p-d 1-4 sätestavad maksuhalduri ülesanded maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel. Kuna maksuhalduril on õigus kontrollida maksumaksja maksuarvestuse õigsust, maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, MKS-st tuleneb maksuhalduri üldine kontrollipädevus ning maksuhalduril on õigus tuvastada maksuõigussuhe ja tegeliku maksukohustuse suurus ning maksuseaduse rikkumine, siis on maksuhalduril, kes on tuvastanud, et maksumaksja kasutab autoronge ettevõtluses ning ei ole autorongiga seotud andmeid Maanteeameti liiklusregistrile esitanud (s.t on rikkunud RVMS-s sätestatud kohustust), õigus kohustada maksumaksjat esitama korrektse maksustamise tagamiseks autorongiga seonduvaid andmeid Maanteeameti liiklusregistrile. Teistel haldusasutustel puudub õigus teostada riiklikku järelevalvet raskeveokimaksu tasumise õigsuse üle. Maksuhalduri üldise kontrollipädevusega ja RVMS rikkumise tuvastamise õigusega kaasneb ka pädevus kohustada haldusaktiga RVMS rikkumist kõrvaldama. Kuna kaebaja jätkuvalt rikkus autorongiga seotud andmete Maanteeameti liiklusregistrile esitamise kohustust, siis võis maksuhaldur kohustada kaebajat rikkumise lõpetamiseks esitama autorongiga seotud andmed Maanteeameti liiklusregistrile.
4.Tallinna Halduskohus jättis 02.09.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et RVMS § 13 lg 1 on puhtal kujul üleminekusäte ja sellest ei saa tuleneda kaebaja kohustust esitada ka pärast 20.03.2004 (RVMS § 13 lg 2) RVMS § 13 lg 1 p-s 5 toodud andmeid tema poolt kasutatavate autorongide kohta. RVMS § 13 lg 1 sätestab selgesõnaliselt andmed, mis peavad olema liiklusregistris raskeveoki kohta ja sellest sättest ega ka ülejäänud RVMS § 13 lõigete sõnastusest ei ole võimalik grammatiliselt ja eesmärgipäraselt tõlgendades välja lugeda, et neid andmeid oleks soovitud käsitleda ühekordselt esitatavate andmetena. RVMS § 13 tekstist ja mõttest tulenevalt on üheselt selge, et need on andmed, mis peavad sisalduma seadusest tulenevalt kogu edasise aja liiklusregistris. Ka määruse nr 19 § 3 lg 1 sõnastusest tuleneb üheselt, et (liiklus)registritoiminguid võib teostada ka muude õigusaktide kui LS ja määruse nr 19 alusel. Kuna RVMS on eriseadus LS suhtes, siis täiendavad selles ettenähtud andmed LS ja selle alusel vastu võetud õigusaktide järgi liiklusregistris sisalduma pidavaid andmeid. Eeltoodust tulenevalt oli ja on kaebajal kohustus vastavad andmed seaduses sätestatud korras liiklusregistrile esitada. Kaebaja väide, et see kohustus ei ole talle arusaadav, on ennastõigustav. Kohustus avaldada andmed oma autorongide kohta on üheselt ja arusaadavalt sätestatud RVMS § 2 lg 1 p-s 2. Kohus nõustub vastustajaga, et autorongide kohta nõutavate andmete esitamata jätmine kujutab endast korrarikkumist KorS § 5 lg 1 tähenduses, sest sellega ohustatakse avalikku korda, jättes täitmata kohustuslikud õigusnormid. RVMS § 9 lg 1 kohaselt oli raskeveoki maksu maksuhaldur MTA õigustatud ja pädev oma üldise kontrollipädevuse piires ning lähtudes KorS § 6 lg-s 1 ja § 28 lg-tes 1-3 toodud volitustest tegema kaebajale ettekirjutuse ja hoiatama haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul. Samuti jäi ettekirjutuses tehtud hoiatus sunniraha maksimaalse suuruse osas seaduses sätestatud piiridesse.
4(7)
3-15-482 Autorongide andmete registreerimist puudutavad nõuded tulenevad otseselt ja eelkõige RVMS-st ja nende eesmärk on tagada raskeveokimaksu laekumine, mille kogumise ja kontrolli pädevus on antud MTA-le. Seega on igati põhjendatud käsitleda selleks vajalike ettekirjutuste tegemise õigust liiklusregistri kannete osas vastustaja „kaasneva“ järelevalvepädevusena, kuigi see ei ole MKS-s ega RVMS-s täpselt sõnastatud sarnaselt kaebaja poolt viidatud töötamise registreerimise järelevalve osas. Kuigi andmete esitamise kohustus ei tulenenud käesoleval juhul ettekirjutuses viidatud RVMS § 13 lg-test 1 ja 2, tulenes see otseselt RVMS § 2 lg 1 p-st 2. Vastustaja on viidanud õigesti Riigikohtu praktikale, millest tulenevalt on ekslikult haldusakti andmise valele õiguslikule alusele viitamine küll puudus, kuid see ei too vältimatult kaasa akti tühistamist, kui asjakohane regulatsioon on olemas. Praegusel juhul on asjakohane regulatsioon vaieldamatult olemas ja ekslik viide teisele õigusnormile (antud juhul sarnase sisuga rakenduslikule õigusnormile) ei too kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist. Kaebaja väited ettekirjutuse põhjendamatuse ja motiveerimatuse kohta on otsitud. Ettekirjutuses on toodud üheselt arusaadavad selgitused ja faktiline alus, mis põhjustel on see tehtud ja viited seadustele, mille alusel see tehakse. Samuti ei ole selles määratud tähtaeg ebaproportsionaalselt väike või tehtud sunniraha hoiatus ülemmäära suhtes vastuolus seadusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.OÜ Applaford ES Transport & Logistics palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.09.2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga RVMS § 13 tõlgenduse osas. RVMS jõustus 01.01.2003 ning RVMS §-s 13 on toodud rakendussätted, mis oma olemuselt on ülemineku regulatsioon seaduse jõustumisest alates. RVMS § 13 lg 1 nimetab andmed, mis peavad liiklusregistris olema raskeveoki kohta. Samas LS § 76 lg 3 ütleb, et registreerimisele kuulub Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku Eestis kasutusele võetav mootorsõiduk või selle haagis. Seega ei saa väita, et maksukohustuslasel on kohustus esitada liiklusregistrisse RVMS § 13 lg-s 1 nimetatud andmed. RVMS ja LS ei ole omavahel kooskõlas, mistõttu puudub õigusselgus. Ükski Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ei näe ette autorongi registreerimist. Asjaolust, et seadusandja nimetab veokit koos haagistega autorongiks, ei tulene üheselt mõistetavat kohustust „autorong“ registreerida. Liiklusregistris peavad olema registreeritud veoauto ja haagised (RVMS § 1 p 2). Haagiseid eraldi ei maksustata. Kui haagiseid kavatsetakse kasutada, tekib maksukohustus. Kui maksuhaldur leiab, et kaebaja on RVMS § 3 kohaselt raskeveokimaksu maksjaks, on tal võimalik läbi viia kontrollimenetlus, koguda tõendeid ning maksude tasumata jätmise korral teha maksuotsus ja määrata maksusumma. Raskeveokimaksu tasumata jätmise korral on kaebaja suhtes võimalik rakendada ka sanktsiooni, kuid autorongi Maanteeametile deklareerimata jätmine ei ole karistatav ega sunniga tagatav. Selleks eraldi deklaratsiooni ei esitata. Andmete esitamise kohustus MTA-le on Maanteeametil (RVMS § 9 lg-d 2 ja 3). Maksumaksjal puudub seadusest tulenev kohustus autorongi liiklusregistrisse kandmiseks MTA ettekirjutuse alusel. RVMS kohaselt on maksumaksja kohustatud arvutama ja tasuma raskeveokimaksu, kuid Maanteeamet on kohustatud esitama vastavad andmed MTA-le.
5(7)
3-15-482 Vaidlusaluse ettekirjutuse andmiseks puudub MTA-l pädevus. Ettekirjutuses puudub õigusliku ja faktilise aluse omavaheline loogiline seostamine, mistõttu on ettekirjutus motiveerimata ning ebaselge. Maksuhaldur viitab ettekirjutuse alusena ebaõigesti KorS § 28 lg-tele 1 ja 2. Sellise ettekirjutuse andmiseks puudub MTA-l pädevus. On arusaamatu, kuidas on antud juhul Maanteeametile autorongi deklareerimise kohustus seotud „ohu“ või „korrarikkumisega“. Maksuhaldur saab kohustada isikut vaid juhul, kui selleks on isikule pandud seadusest tulenev kohustus.
6.Maksu- ja Tolliamet palus kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda, jäädes oma varasemalt esitatud seisukohtadele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega osas, mis puudutavad RVMS § 13 lg-le 1 antud tõlgendust ning isiku kohustust kanda andmed autorongide kohta liiklusregistrisse. Samuti on õige halduskohtu väljendatud seisukoht LS ning RVMS kui eriseaduse vahekorrast. RVMS § 13 lg-s 1 sätestatud andmeid autorongide kohta ei ole võimalik käsitada ühekordselt esitatavate andmetena. RVMS § 13 tekstist ja seaduse eesmärgist ning mõttest tulenevalt peavad RVMS § 13 lg-s 1 sätestatud andmed sisalduma liiklusregistris ka pärast 2004. a 20. märtsi (RVMS § 13 lg 2). Kohustus avaldada andmed autorongide kohta tuleneb RVMS § 2 lg 1 p-st 2 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-841, p 13). RVMS on eriseadus LS suhtes. Sellest tulenevalt täiendavad RVMS-s sätestatud andmed LS ja selle alusel vastu võetud õigusaktide järgi liiklusregistris sisalduma pidavaid andmeid ning vastuolu õigusaktides ei esine.
9.Õige on aga apellandi seisukoht, et MTA-l puudub riikliku järelevalve ja sunni kohaldamise (konkreetsel juhul vaidlustatud ettekirjutuse andmise) pädevus, kui isik ei täida RVMS § 2 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust § 13 lg-s 1 ette nähtud andmete liiklusregistrile esitamiseks. Selline pädevus ei saa MTA-le tuleneda ei KorS § 28 lg-st 1 (isegi kui asuda seisukohale, et andmete registrile edastamata jätmine on avaliku korra rikkumine KorS tähenduses) ega maksuhalduri üldjärelevalvepädevusest MKS § 10 lg 2 alusel. KorS § 28 lg 1 kohaselt on ettekirjutuse ja haldussunnivahendi kohaldamise õigus pädeval korrakaitseorganil. Vastavalt KorS § 6 lg-le 1 on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. MTA-le ei ole ühegi õigusaktiga pandud riikliku järelevalve pädevust autorongide liiklusregistris registreerimise kohustuse täitmise üle, erinevalt nt töötamise registreerimise kohustuse täitmisest, mis on MTA järelevalve pädevusena konkreetselt sätestatud MKS § 10 lg 2 p-s 5 ning §-s 251 jj. Riikliku järelevalve kohustust konkreetses valdkonnas ei saa tuletada maksuhalduri üldjärelevalvepädevusest. Riigikohus on 28.10.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-46-14 osutanud, et regulatsiooni ja volitusnormide üksikasjalikkuse astme määrab ära reguleeritav valdkond. Mida intensiivsemalt piiravad sätestatud meetmed põhiõigusi, seda üksikasjalikum peab olema volitusnorm. Intensiivsemate riivete korral laieneb eeltoodu ka menetlusnormidele (p 11). Suures mahus andmete esitamiseks ettekirjutuse tegemisel 9600-eurose sunniraha määramise hoiatusega peab riikliku järelevalve teostamiseks olema vastav pädevusnorm konkreetselt sätestatud seaduses, sest riive isiku ettevõtlusvabadusele on intensiivne.
6(7)
3-15-482
10.Liiklusregistri pidamise põhimääruse (Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrus nr 75) § 9 kohaselt ei ole liiklusregistri andmetel õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. Autorongide kohta esitatavad andmed omavad liiklusregistris õiguslikku tähendust RVMS § 9 lg-st 2 tulenevalt, kuna maksuhaldur kontrollib raskeveokimaksu tasumist Maanteeameti poolt MTA-le edastatavate liiklusregistri andmete alusel. MTA riikliku järelevalve pädevus autorongide liiklusregistris registreerimise kohustuse täitmise üle peaks tulenema kas RVMS või MKS sätetest, kuid sellist pädevust neist seadustest ega ka ühestki teisest õigusaktist maksuhaldurile ei tulene. Järelikult on MTA andnud vaidlustatud ettekirjutuse pädevust ületades ja õigusvastane ettekirjutus tuleb tühistada ning apellatsioonkaebus rahuldada.
11.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Et ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud ettekirjutuse, tuleb MTA-lt mõista kaebaja kasuks välja viimase poolt esimese ja taise astme kohtus kantud põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on taotlenud esimese astme kohtus menetluskulude väljamõistmist kokku summas 4503 eurot ja 16 senti (tl 83-93) ning teise astme menetluses 1149 eurot (tl 124-130), kokku 5652 eurot ja 16 senti. Menetluskulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud, kuid ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude suurus selgelt ülepaisutatud, võrreldes sarnase raskusastme ja kestusega haldusasjade menetluskuludega. Ringkonnakohus peab põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kahes kohtuastmes kokku summat 3500 eurot, mis tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.