Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits 24.07.2017, Tartu 3-17-532 G.B. kaebus Tartu Vangla 20.12.2016. a käskkirja nr 62/1952 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 16.05.2017. a määrus G.B. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja G.B.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Halduskohtu 04.07.2017. a määrus HKMS § 199 lg 1 p 1 alusel.
2.Võtta määruskaebus HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 06.03.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 23-23p) Tartu Vangla 20.12.2016. a käskkirja nr 6-2/1952 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud füüsilise isiku menetlusabi taotlus (tl 14-18).
2.Tartu Halduskohus vabastas 05.04.2017. a määrusega (tl 34-35) määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ja võttis kaebuse menetlusse.
3.Tartu Vangla palus 04.05.2017 kaebusele esitatud vastuses (tl 51-52) jätta kaebus rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus otsustas 12.05.2017. a määrusega (tl 78-78p) vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses 26.06.2017 ja kuulutada kohtulahend haldusasjas 03.07.2017.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 15.05.2017 Tartu Halduskohtule avalduse (tl 85), milles palus Tartu Vangla 04.05.2017. a vastusest venekeelsest tõlget, mis on mõistetav, tutvumiseks ja halduskohtule arvamuse andmiseks või vaidlustamiseks.
6.Asja menetlev kohtunik Mare Priks keeldus 16.05.2017. a avaldusele kirjutatud resolutsiooniga (tl 82) määruskaebuse esitajale Tartu Vangla poolt kohtule esitatud materjalide tõlkimisest. Kohtunik märkis, et kohus ei osuta tõlketeenust vangla poolt kohtule saadetud materjalidest. Tartu Halduskohus teavitas määruskaebuse esitajat 17.05.2017. a vastusega (tl 86), et kohus ei osuta tõlketeenust vangla poolt kohtule saadetud materjalidele.
7.Tartu Halduskohtusse saabus 19.05.2017 määruskaebuse esitajalt avaldus kohtu esimehele, milles määruskaebuse esitaja avaldas rahulolematust kohtunik M. Priks tegevusele haldusasja nr 3-17-532 menetlemisel. Määruskaebuse esitaja märkis avalduses, et rikutud on tema õigust saada asjas dokumentide tõlget. Määruskaebuse esitaja palus asja selgitada ja kohustada halduskohut andma haldusasjas nr 3-17-532 vastustaja vastuse tõlge. Tartu Halduskohtu esimees selgitas 26.05.2017. a vastuses nr 13-6/17/102-2 (tl 107) menetlusdokumentide tõlkimisega seonduvat. Kohtu esimees märkis, et tal puudub õigus anda sisulist hinnangut sellele, kuidas kohtunik haldusasja menetleb ning kohtu esimehel ei ole volitusi sekkuda kohtuasja lahendamisse. Kohtu esimees märkis, et tõlkekulude kandmisest vabastamiseks menetlusabi mitteandmise määrus on määruskaebuse korras vaidlustatav.
8.Tartu Halduskohtusse saabus 01.06.2017 määruskaebuse esitaja teine avaldus halduskohtu esimehele seoses dokumentide tõlkimisest keeldumisega, milles määruskaebuse esitaja märkis, et dokumentide tõlkimisest on keeldunud kohtuistungi sekretär. Tartu Halduskohtu esimees selgitas määruskaebuse esitajale 15.06.2017. a vastuses nr 13-6/17/108-2 (tl 108), et otsustuse dokumendi mitte tõlkimise osas tegi kohtunik ja kohtu esimehel puudub õigus anda sisulist hinnangut sellele, kuidas kohtunik haldusasja menetleb. Nimetatud vastuses on märgitud, et kui määruskaebuse esitaja arvates on kohtunik rikkunud menetlusõiguse norme, on määruskaebuse esitajal õigus tugineda menetlusõiguse normi rikkumisele lõpplahendi vaidlustamisel. Samuti on õigus tõlkekulude kandmisest vabastamiseks menetlusabi mitteandmise määruse peale esitada määruskaebus.
9.Määruskaebuse esitaja esitas 22.06.2017 (saabus Tartu Ringkonnakohtu poolt edastatuna Tartu Halduskohtusse 26.06.2017) määruskaebuse (tl 98-98p), milles ta ei ole rahul sellega, et asjas menetlev kohtunik ei ole tõlkimisest keeldumise otsust vormistanud määrusega. Määruskaebuse esitaja ei pidanud teadma, et resolutsioon eksisteerib, sest määruskaebuse esitaja ei ole resolutsiooni näinud. Määruskaebuse esitaja leiab, et dokumentide tõlkimata jätmine kitsendab ja rikub käesolevas asjas määruskaebuse esitaja õigusi. Määruskaebuse esitaja soovib Tartu Vangla 04.05.2017. a vastuse tõlget vene keelde.
10.Tartu Halduskohus jättis 03.07.2017. a määrusega (tl 99-101) määruskaebuse esitaja kaebuse rahuldamata.
11.Tartu Halduskohus võttis 04.07.2017. a määrusega (tl 109-110p) määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.05.2017. a määrusele menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Tartu Halduskohus käsitles määruskaebuse esitaja 22.06.2017 Tartu Ringkonnakohtule esitatud kaebust määruskaebusena Tartu Halduskohtu 16.05.2017. a resolutiivosaga määrusele, millega halduskohus keeldus Tartu Vangla 04.05.2017. a vastuse tõlkimisest. Halduskohus vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 10 alusel riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Halduskohus selgitas, et kuigi määruskaebuses esinevad puudused, ei ole põhjendatud määruskaebuse käiguta jätmine ja leidis, et menetlusökonoomiast lähtudes tuleb määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.05.2017. a resolutiivosaga määruse peale menetlusse võtta. Halduskohus
leidis, et määruskaebus on esitatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-s 2 sätestatud tähtajast kinni pidades, kuna määruskaebus on kohtule esitatud peale Tartu Halduskohtu 15.06.2017. a vastust nr 13-6/17/108-2 15 päeva jooksul. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja on 16.05.2017. a taotluse vangla 04.05.2017. a vastuse nr 1-10/97-4 tõlkimiseks jätnud 16.05.2017 õiguslikul alusel rahuldamata. Kohtul on õigus otsustada menetlusabi andmise, selle ulatuse ja liigi üle (HKMS § 110 lg 1 p 1). Halduskohus leidis, et 16.05.2017. a resolutiivosaga määrus ei ole rikkunud määruskaebuse esitaja õigusi. Määruskaebuse esitajalt ei ole nimetatud määrusega ära võetud kaebeõigust ega vangla vastuse tõlkimata jätmisega sisuliselt mõjutatud määruskaebuse esitaja menetluslikke õigusi. Seoses kaebeõigusega (selle märkimata jätmisega määruses) märkis halduskohus, et menetluskäigust nähtub, et määruskaebuse esitaja on olnud teadlik kohtu tegevusele vastuväidete esitamise võimalusest. Lisaks määruskaebuse esitamise võimalusele (mida on määruskaebuse esitajale kohtu esimehe poolt selgitatud) on määruskaebuse esitajal võimalik oma õigusi kaitsta ka 03.07.2017. a kohtuotsust vaidlustades, esitades seisukoha, et Tartu Halduskohutu poolt menetlusdokumentide tõlkimata jätmine on mõjutanud määruskaebuse esitaja õigusi. Halduskohus pidas vajalikuks märkida, et kuigi 16.05.2017. a määrus hõlmas vaid resolutiivosa, ei oleks põhjalikuma määruse koostamine muutnud käesolevas asjas kohtu otsustust. Tartu Vangla poolt 04.05.2017 esitatud vastus kätkeb endas vangla poolt läbi viidud distsiplinaarmenetluse dokumente, mida on määruskaebuse esitajale juba vangla poolt tutvustatud ning määruskaebuse esitaja enda pöördumisi vanglale ja vangla vastused nendele. Seega ka sisuliselt ei ole kohtu hinnangul võimalik, et vangla 04.05.2017. a vastuse tõlkimata jätmine oleks kuidagi mõjutanud määruskaebuse esitaja õigusi seoses menetluse läbiviimise või lahenduskäigu kujunemisega. Halduskohus leidis, et 16.05.2017. a resolutiivosaga määruse muutmiseks ei ole alust ning nimetatu ei annaks käesolevas menetlusetapis määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks midagi juurde. Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et kuigi määruskaebus on esitatud 22.06.2017, saabus määruskaebus Tartu Halduskohtusse 26.06.2017 edastatuna Tartu Ringkonnakohtust. Määruskaebuse tõlge saabus halduskohtule 26.06.2017. Seega saabus määruskaebus ajal, mil kohus hakkas kirjalikus menetluses kaebust läbi vaatama ja 03.07.2017 kuulutas otsuse. Eeltoodust tulenevalt ei olnud halduskohtul võimalik koheselt määruskaebust Tartu Ringkonnakohtule edasi saata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 04.07.2017. a määruse ja võtab määruskaebuse menetlusse. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Esmalt käsitleb ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 04.07.2017. a määruse tühistamist ja määruskaebuse menetlusse võtmist (I) ning seejärel lahendab määruskaebuse (II). I
13.Määruskaebuse esitaja soovis enne halduskohtu otsuse tegemist 15.05.2017 esitatud avalduses ja 22.06.2017 esitatud määruskaebuses Tartu Vangla 04.05.2017. a vastusest tõlget vene keelde. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb tõlgendada määruskaebuse esitaja 15.05.2017 halduskohtule esitatud avaldust menetlusabi taotlusena tõlgikulude hüvitamiseks ja 22.06.2017 esitatud kaebust määruskaebusena Tartu Halduskohtu 16.05.2017. a resolutiivosaga määruse peale.
14.Vastavalt HKMS § 206 lg 1 lausele 1 otsustab halduskohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Käesoleval juhtumil otsustas halduskohus 22.06.2017 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise alles 04.07.2017. Halduskohus põhjendas seda ajakulu aeganõudva tõlke ning sellega, et tal tuli kirjalikus menetluses kaebust läbi vaadata ja 03.07.2017 otsus kuulutada. Halduskohus leidis, et sellest tulenevalt ei olnud tal võimalik koheselt määruskaebust Tartu Ringkonnakohtule edasi saata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on eksinud menetlusnormi vastu. Saanud määruskaebuse, mille lahendamine võis mõjutada poolte sisulisi seisukohti ja seega asja läbivaatamist, oleks tulnud otsuse tegemine edasi lükata ja määruskaebuse osas tehtava määruse jõustumine ära oodata. Vastasel korral on kohtu tegevus vastuolus HKMS § 2 lg-tega 2 ja 6, mille järgi peab haldusasja lahendama sõltumatu ja erapooletu kohus õigesti, ausalt, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ning kohus peab tagama kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid.
15.Vastavalt HKMS §-le 156 lg-le 2 kohaldatakse kohtuotsuse suhtes muuhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 435 sätestatut. TsMS § 435 lg-te 1–3 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis; kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes; kohtuotsuse kuupäev on selle avalikult teatavakstegemise päev. Sellest järeldub, et kõik muud küsimused, sealhulgas menetluslikud küsimused tuleb lahendada enne otsuse tegemist. Pärast kohtuotsuse tegemist on halduskohus ainult erandjuhul (nt HKMS § 172) pädev tegema samas asjas määrust. Halduskohus kuulutas käesolevas asjas otsuse 03.07.2017, kuid tegi määruskaebuse menetlusse võtmise määruse 04.07.2017, s.t päev hiljem. Kuna kohtumenetlus lõppes halduskohtus 03.07.2017, siis puudus halduskohtul 04.07.2017 pädevus määruskaebuse menetlusse võtmise määrust teha. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 punktile 3 on haldusakt, mille ei ole andnud pädev haldusorgan, tühine. Kuigi halduskohtumenetluse seadustik ei sisalda täpselt samasisulist regulatsiooni, tuleneb sarnane õiguslik tagajärg HKMS § 199 lg 1 punktist 1, mille järgi tühistab ringkonnakohus halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada. See norm kehtib vastavalt HKMS § 203 lg-le 2 ka määruskaebusmenetluses. Kuna asja ei saa enam halduskohtule tagasi saata, piirdub ringkonnakohus halduskohtu 04.07.2017. a määruse tühistamisega.
16.Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu 04.07.2017. a määruse, on vajalik uuesti võtta seisukoht kaebaja 22.06.2017 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise osas. HKMS § 207 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Halduskohus püüdis küll kaebaja määruskaebust menetlusse võtta, kuid halduskohtu 04.07.2017. a määrus kuulus tühistamisele. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 207 lg 1 on ka sellisel juhul kohaldatav ning et 22.06.2017 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.05.2017. a resolutiivosaga määruse peale tuleb menetlusse võtta. Kuigi määruskaebus on esitatud kohtule alles 22.06.2017, on see ringkonnakohtu hinnangul esitatud HKMS § 204 lg-s 2 sätestatud tähtajast kinni pidades, sest määruskaebuse esitaja sai määruskaebuse esitamise õigusest teada alles Tartu Halduskohtu 15.06.2017. a vastusest nr 13-6/17/108-2. Seega on määruskaebus esitatud tähtaja jooksul. Lähtuvalt RLS § 22 lg 1 p-st 10 on määruskaebuse esitaja vabastatud riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Määruskaebus on HKMS § 119 lg 1 kohaselt lubatud ja määruskaebus vastab HKMS §-s 205 sätestatud nõuetele. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
II
17.HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Riigikohus on märkinud, et HKMS § 110 lg 1 p-s 1 toodud loetelus kvalifitseerub tõlgikulu „muu kohtukulu“ alla (RKHKm 22.09.2015, 3-3-1-40-15, p 15). HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
18.Määruskaebuse esitaja taotles halduskohtule kaebusega esitatud menetlusabi taotluses (tl 14-18) riigilõivust vabastamist ning menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmist, sest ei valda eesti keelt. Määruskaebuse esitaja ei ole soovinud taotlusel märgitud „muude kohtukulude“ kandmist. Halduskohus andis määruskaebuse esitajale 05.04.2017. a määrusega menetlusabi ja vabastas määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohus märkis 05.04.2017. a määruses, et kaebuse menetlusse võtmisel ei nähtu, et kaebusel puuduksid eduväljavaated. Seega ei pidanud halduskohus kaebust perspektiivituks. Asja materjalidest nähtuvalt väljastas halduskohus määruskaebuse esitajale määrused ja otsuse vene keeles.
19.Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et määruskaebuse esitaja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsusest nr 3-3-1-35-15. Seega on määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise majanduslikud eeldused tõlgikulude kandmiseks täidetud.
20.Riigikohus on 22.09.2015. a määruses nr 3-3-1-40-15 võtnud seisukoha vangla vastuse tõlkimisest võõrkeelde. Riigikohus on selgitanud, et kui isikul ei ole raha tõlgikulude eest tasumiseks, tuleb tal HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel taotleda menetlusabi tõlgikulu hüvitamiseks (RKHKm 22.09.2015, 3-3-1-40-15, p-d 14-15). Riigikohus on viidatud määruses lisaks selgitanud, et eestikeelse dokumendi võõrkeelde tõlkimiseks menetlusabi üle otsustamisel tuleb lähtuda HKMS § 111 lg-st 1: menetlusabi antakse siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja kaebaja jaoks oluline. Riigikohtu seisukoht on, et enne kui asuda hindama kaebuse perspektiivi ja asja olulisust kaebaja jaoks, tuleb tõlgi kaasamise vajadust hinnata kaebaja keeleoskuse aspektist (RKHKm 22.09.2015, 3-3-1-40-15, p 18-19).
21.Halduskohus jättis taotluse vangla esitatud materjalidest tõlke väljastamiseks rahuldamata põhjendusel, et kohus ei osuta tõlketeenust vangla poolt kohtule saadetud materjalidest. Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks taotluse lahendamisel hinnanud tõlgi kaasamise vajadust määruskaebuse esitaja keeleoskuse aspektist. Asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitaja on kohtule edastanud kaebused ja muud avaldused vene keeles. Ka Tartu Vangla esitatud dokumenditest nähtub, et määruskaebuse esitaja suhtleb vanglaga vene keeles. Samas leiab aga ringkonnakohus, et isegi kui jõuda järelduseni, et määruskaebuse esitaja ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks vangla poolt esitatud materjalide mõistmist, tuleks hinnata ka materjalide sisu ning selle dokumendi vajalikkust määruskaebuse esitajale. Riigikohus on selgitanud, et arvestades seda, et tõlgi osalemine menetluses on vajalik eelkõige
selleks, et menetlusosaline saaks kujundada oma seisukoha, ei pruugi olla vajalik tõlkida kogu toimikut või ka kogu konkreetset dokumenti. Kohus võib tõlkimiseks teha kokkuvõtted pikematest dokumentidest või valiku toimiku lehekülgedest, mille tõlkimine on asjaoludest ülevaate saamiseks vajalik (RKHKm 22.09.2015, 3-3-1-40-15, p 19). Ringkonnakohus leiab, et sellist põhimõtet saab käsitleda ka lühemate dokumentide puhul ning kohtul on võimalik otsustada, kas menetlusabi andmine dokumendi tõlkimiseks on dokumendist ülevaate saamiseks vajalik või mitte.
22.Halduskohus on 04.07.2017 tehtud määruskaebuse menetlusse võtmise määruses selgitanud, et ka põhjalikuma määruse tegemine ei oleks muutnud kohtu otsustust, sest vangla vastus kätkeb endas vangla poolt läbi viidud distsiplinaarmenetluse dokumente, mida on määruskaebus esitajale juba tutvustatud ning määruskaebus esitaja enda pöördumisi vanglale ja vangla vastuseid nendele. Halduskohtu hinnangul ei oleks vastuse tõlkimine mõjutanud määruskaebuse esitaja õigusi seoses menetluse läbiviimisega või lahenduskäigu kujunemisega. Seega on halduskohus alles määruskaebuse menetlusse võtmise määruses selgitanud menetlusabi mitteandmist.
23.HKMS § 116 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlus lahendatakse määrusega. Kuigi halduskohus põhjendas menetlusse võtmise määruses menetlusabi mitteandmist, ei pea ringkonnakohus õigeks, et halduskohus lahendas määruskaebuse esitaja taotluse resolutsiooniga taotlusel. Tulenevalt asjaolust, et menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määrus on HKMS 119 lg 1 alusel vaidlustatav ning Riigikohtu lahendist tulenevalt tuleks hinnata tõlgikulude hüvitamiseks esitatud menetlusabi taotluse lahendamisel ka keeleoskuse aspekti, soovitud dokumentidest tõlke saamise vajalikkust, kaebuse perspektiivikust ja asja olulisust kaebaja jaoks, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige lahendada menetlusabi taotlust resolutsiooniga. Taotluse esitajale peab olema selgitatud, millistel põhjustel tema menetlusabi taotlus jäetakse rahuldamata.
24.Halduskohus märkis määruskaebuse menetlusse võtmise määruses, et käesolevas menetlusetapis ei annaks vaidlustatud määruse muutmine määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks midagi juurde. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selle seisukohaga, sest halduskohus on asjas juba otsuse 03.07.2017 teinud. Ringkonnakohus märgib, et kuna halduskohtu poolt on 03.07.2017. a otsus määruskaebuse esitajale edastatud tõlgituna vene keelde, on määruskaebuse esitajal käesolevas menetlusetapis võimalik saada Tartu Vangla 04.05.2017 poolt halduskohtule esitatud peamistest seisukohtadest ülevaade ka halduskohtu otsusest. Kui määruskaebuse esitaja on tutvunud halduskohtu otsusega ja leiab, et tema õigusi on rikutud, on määruskaebuse esitajal halduskohtu otsuse peale võimalik esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 02.08.2017. Määruskaebuse esitajal tuleb põhjendada, kuidas on Tartu Vangla vastuse tõlkimata jätmine mõjutanud määruskaebuse esitaja õigusi. Kui ringkonnakohus leiab apellatsioonkaebuse lahendamisel, et halduskohus on määruskaebuse esitaja menetluslikke õigusi oluliselt rikkunud, võib ringkonnakohus otsustada halduskohtu otsuse tühistada ja saata haldusasja tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
25.Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.