lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1442/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 11.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1442/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.07.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1032
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1442

Kohtuasi

A.P. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.P. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Saata määrus kaebaja esindajale ja vastustajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest otse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.28.02.2017 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud käskkirja nr 6-2/241-1, millega määras kinnipeetav A.P. (edaspidi kaebaja) tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 01.03.2017 ning tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirjas märgiti, et vastavalt meditsiiniosakonna ettekirjutusele võib kinnipeetav täita kõiki E8 koristaja tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid. 29.06.2017 käskkirjaga nr 6-3/632-1 tunnistati kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ja karistati 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirjast nähtuvalt keeldus ta 01.06.2017 täitmast tööle asumiseks antud korraldust. 29.06.2017 on kaebaja koostanud lepingulise esindaja vahendusel selle käskkirja peale kehtetuks tunnistamise nõudega vaide.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.10.07.2017 lepingulise esindaja vahendusel koostatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja, et halduskohus peataks viivitamatult 29.06.2017.2017 käskkirja nr 6-3/632-1 täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemeks olevas nõudes. Kaebaja väitis, et on vaidlustanud enda tööle määramise kohta 28.02.2017 antud käskkirja nr 6-2/241-1 ning vastavat kaebust menetletakse haldusasjana nr 3-17-968, kuid vaststaja on asunud sellele vaatamata andma talle järjepidevalt korraldusi koristajana tööle asumiseks, tema keeldub tervislikel põhjustel ning on kõik karistamise kohta koostatud käskkirjad vaidlustanud. Taotluse esitamist põhjendas ta viidetega erinevate

kohtute lahenditele, õiguskantsleri 05.10.2016 arvamusele, CPT raporti seisukohtadele ning TÜ Kliinikumi neurokirurgi poolt 13.04.2017 koostatud ambulatoorsele epikriisile, milles peetakse võimalikuks füüsilise puude esinemist. Sellest tulenevalt leidis kaebaja, et tema vaie ei ole perspektiivitu ja tervisele tuleneda võiva pöördumatu ohu tõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Täiendavalt viitas ta ka üksikvangistuse lubamatusele ja sellest tervisele tulenevale negatiivsele mõjule.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 249 lg-s 1 sätestatu kohaselt saab halduskohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset veel ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid niisuguseid tagajärgi, millede kõrvaldamine ei ole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. HKMS § 249 lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal, seega saab põhimõtteliselt sama kehtida ka vaidemenetluse suhtes.
4.Kaebaja ei ole veel oma taotluses nimetatud käskkirjaga seotud kaebust esitanud, mistõttu ei tule kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu veel arvesse, kuid taotlusele lisatud vaie kinnitab vaidemenetluse toimumist ning annab aluse lugeda taotlus lubatuks.
5.HKMS § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. See nõue saab kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul.
6.Kaebaja poolt kohtule väidetust ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või tulevasel võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. Seda eelkõige seepärast, et halduskohtumenetluse praktika kohaselt pole kinnipeetava arvamus talle antud korralduse õiguspärasuse kohta piisavaks aluseks selle täitmisest keeldumiseks ja saab õigustatud olla vaid juhul, kui korralduse tühisus on ilmselge. Antud juhtumi puhul see nii pole, sest kaebaja tööle määramise käskkiri oli korralduse andmise ajal küll vaidlustatud, kuid kehtiv ja seetõttu talle täitmiseks kohustuslik. Lisaks on ta jätnud tähelepanuta, et taotluses osundatud kahjulikku tagajärge saab ta ise edukalt vältida, kui loobub distsipliinirikkumiste toimepanemisest.
7.Tähendust omab ka asjaolu, et kaebuses viidatud haldusasjas nr 3-17-968 vaidlustatud tööle määramise käskkirja 28.02.2017 nr 6-2/241-1 täitmise peatamise läbi ajutiselt kohaldatud esialgse õiguskaitse on Tartu Ringkonnakohus oma 29.05.2017 kohtumäärusega tühistanud ja jätnud kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. Seejuures leiti, et asja materjalidest nähtuvalt on töövõimelisus tervishoiutöötaja poolt kindlaks tehtud ning kuna kaebaja pole esitanud tõendeid, mis vastava õiendi ümber lükkaksid, pole tema väide tervise ohtu sattumise kohta õige ja seda pole ka väide neuroloogi vastuvõtule pääsemise mittevõimaldamise kohta. Vastavaid tõendeid pole lisatud ka taotlusele. Seetõttu on ringkonnakohtu seisukoht igati kohaldatav ka käesoleva taotluse lahendamisel ning halduskohtul pole võimalik seda mitte arvestada. Olukorda ei muuda kuidagi SA Tartu Ülikooli Kliinikum arsti poolt kaebaja tütre visiidi tulemusel koostatud kokkuvõte tema ravi kohta, milles on küll peetud füüsilist puuet võimalikuks, kuid märgitud, et ilma haiget nägemata on kogu haiguse pilti raske hinnata.
8.Küllaldast põhjust vaide või tulevase tühistamiskaebuse rahuldamiseks ei pruugi anda ka viide kartserikaristuse negatiivsele mõjule ja üksikvangistuse lubamatusele. Esimesena nimetatu osas ei nähtu, et taotlusele lisatud dokumendid saaksid kinnitada võimatust kanda kartserikaristust. Teise osas on oluline VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatu, mis võimaldab kinnipeetavale määrata kuni 45 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamise. Riigikohus pole pidanud oma lahendis nr 3-3-1-79-12

erinevate distsiplinaarkaristuste järjestikku täitmisele pööramist õigusvastaseks ning on märkinud, et karistuse täitmisele pööramise saab üldjuhul edasi lükata vaid siis, kui karistatule on määratud katseaeg. Samuti pole kaebaja arvestanud, et kehtivas halduskohtupraktikas ei peeta isegi õigusliku aluseta määratud kartserikaristust iseenesest väärikuse alandamiseks ega niisuguseks tagajärjeks, mida ei saaks näiteks kahju hüvitamise läbi enam mõistlikul viisil kõrvaldada. Ka taotluses osundatud seisukohtade järgi saab kartserikaristust siiski kasutada juhtudel, kui muud vahendid pole piisavad. Kaebaja puhul viitab tema enda poolt väidetud distsiplinaarkaristuste rohkus selgelt, et ta ei taha kuidagi alluda vanglas kehtivale korrale ning talle määratud leebemad karistused pole tulemusi andnud.

9.Lisaks on asjas olemas kaalukas avaliku huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud kinnipeetav ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustanud ja esitnud ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. VangS § 65 lg 6 näeb nimelt ette, et karistust ei saa enam täita, kui seda pole kaheksa kuu jooksul selle määramisest täitmisele pööratud. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on nimetatud tähtaeg tulevase kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega juba möödunud. Karistuste täideviimise korral ei saa seda küll enam tagasi täita, kuid halduskohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on kaebajal vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.
10.Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjused arvata, et kaebaja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse seni veel kandmata osa ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi. Seetõttu pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada tema taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vahendi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium