Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood: 10060701); Kohtutäitur Oksana Kutšmei
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 23. septembri 2016 määrus muutmata ja M.P. määruskaebus rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud M.P. kanda
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses on täiteasi nr 084/2012/3187, milles on võlgnikuks M.P. (avaldaja), aluseks AS Swedbank (sissenõudja) täitmisavaldus ja täitedokumendiks Tartu Maakohtu
29.detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas 2-10-54756. Täitemenetluse raames seati keelumärge avaldaja nimele registreeritud sõidukile Peugeot 206 (reg.märgiga XXXXX ) ning kohustati avaldajat toimetama sõiduk kohtutäituri büroo juurde ning andma sõiduki valdus üle kohtutäiturile. Täitemenetluse raames on kohtutäitur arestinud avaldaja sissetulekud.
22.märtsil 2016 . a esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse täiteasjas nr 084/2012/3187 (tlk 59-61).
15.aprilli 2016. a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata (tlk 33-36).
2.25. aprillil 2016. a esitas avaldaja Tartu Maakohtule kaebuse (tlk 1-5) kohtutäituri otsuse peale. Esitatud avalduses palus avaldaja kohtutäituri 15. aprilli otsuse tühistamist, sõiduautole seatud keelumärke tühistamist, sõiduki aresti alt vabastamist, sissetulekute arestimiseks koostatud arestimisaktide muutmist ja menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Avaldusest kohaselt on kohtutäitur tuginenud otsuse tegemisel valedele asjaoludele. Kohtutäitur on viidanud otsuses liiklusregistris avaldaja nimele registreeritud sõidukile Ford Scorpio, registreerimismärgiga XXXXX . See sõiduk on avaldaja poolt võõrandatud pikka aega tagasi ning osaliselt just Fordi müügist saadud vahendite arvel soetas ta oma praeguse ainsa sõiduki – Peugeot
206.Samuti viitab avaldaja, et tema ja M.P. abielu on lahutatud ning seega ei oma asjas puutumust abikaasale kuuluv vara. TMS § 66 lg 1 p 5 kohaselt ei arestita vara, mis on füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalik. Võlgnik M.P. elab maapiirkonnas, mis tingib vajaduse omada sõiduautot tööl käimiseks, sest bussiliiklus Tartu ja Puhja vahel on halb ja ajaliselt mittesobiv. Ka põeb M.P. alaealine laps larüngiidset astmat, mistõttu vajab ta tihti meditsiinilist sekkumist haiguse ägenemisel. Kuna kiirabijaamad asuvad avaldaja elukohast kaugel, võib tekkida vajadus ise lapse toimetamiseks lähimasse raviasutusse. Lisaks on avaldaja seisukohal, et kuivõrd sõiduki müügist ei jätku isegi täitekulude katteks, on arestimine välistatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg 2 alusel. Täituri tasu kogusuurus ületab mitmekordselt sõiduki väärtuse ning ainuüksi nimetatud asjaolu on piisav, välistamaks auto arestimist.
3.22. juunil 2016. a esitas sissenõudja vastuse (tlk 46-47), milles ta ei nõustunud võlgniku kaebusega ja palus jätta kaebus rahuldamata. Võlgnik ei ole tõendanud sõiduautode omandiõigusega seotud küsimusi. Abielulahutus lõpetab reeglina varaühisuse. See aga ei muuda juba tekkinud varasuhteid. Võlgniku viidatud otsusest tsiviilasjas 2-14-55303 ei nähtu, et abikaasade vara suhtes oleks muudatusi toimunud. Eelduslikult kuulub arestitud auto võlgniku lahusvarasse, ülejäänud autod aga ühisvarasse, mistõttu on võlgnikul võimalik ka ühisvara jagamise tulemusena saada endale sõiduvahend või vahendeid vähemväärtusliku auto soetamiseks. Sisustades võlgniku võimalusi sõidukite kasutamiseks pere huvides tuleks arvestada ka endiste abikaasade Perekonnaseadusest tulenevaid ülalpidamiskohustuste sätteid. Võlgnik ei ole sõiduauto Ford Scorpio, registreerimismärgiga XXXXX võõrandamise kohta esitanud ühtki tõendit. Registrikanne annab kolmandatele isikutele omandiõiguse eelduse ja vastupidist peaks tõendama võlgnik.
4.Kohtutäitur palus oma 29. juuni 2016. a vastuses (tlk 50-56) avaldaja kaebuse raha tagastamist puudutavas osas jätta läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.
Avaldaja suhtes täiteasjas nr 084/2012/3187 läbiviidava menetluse käigus õnnestus kohtutäituril alates 21. augustist 2012 avaldaja kontode ja sissetulekute arestimise tulemusena nõuda sisse vaid 339,20 eurot, mis on ca 1% sundtäimisel olevast nõudest. Sellises olukorras sissenõudja õigustatud huvide kaitseks ja riiklikult tunnustatud täitedokumendist tuleneva sissenõudja nõude rahuldamiseks peab kohtutäitur vältimatult vajalikuks pöörata sissenõuet ka avaldaja asjadele. Kohtutäitur ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, mille järgi sõidukit väärtusega ca 1 000 kuni 2 000 eurot tuleks käsitleda mittearestitava varana täitemenetluse seadustiku (TMS) § 66 lg 1 p 5 mõttes. Selline lähenemine riivaks ebaproportsionaalselt sissenõudja õigust saada riiklikult tunnustatud täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud mõistliku aja jooksul. Siinjuures tuleb täiendavalt arvestada ka sellega, et avaldaja sissetuleku suurus ei võimalda sellest kinnipidamisi teha, mistõttu sõiduki müük on sisuliselt ainsaks võimaluseks sissenõudja nõude kasvõi osaliseks rahuldamiseks. Kohtutäitur on jätkuvalt seisukohal, et isegi siis, kui avaldaja sõiduk oleks TMS § 66 lg 1 p 5 järgi mittearestitavaks varaks, on võimalik sõiduki asendusarestimisn TMS § 68 lausel. Kohtutäituri hinnangul tuleb võlgniku muu vara arestimisel lähtuda sellest, et kaitstud on üksnes võlgniku enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Sõiduk väärtusega vahemikus 1000 kuni 2000 eurot ületab selgelt minimaalselt vajalike vahendite piiri. Avaldaja viide sellele, et ta ei ole enam M.P. abielus ei ole kohtutäituri hinnangul antud asjas asjakohane. Esmalt selgitab kohtutäitur, et 15. aprilli 2016 otsuse tegemisel lähtus kohtutäitur rahvastikuregistri andmetest (tlk 62), mille kohaselt on avaldajal suhe abikaasa M.P. . Avaldaja poolt esitatud Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2014. a otsusest tsiviilasjas nr 2-14-55303 küll nähtub, et abielu M.P. on lahutatud. Samas ei nähtu, et oleks ära jagatud abielu jooksul omandatud vara (ühisvara). Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt kohtutäituri otsuses viidatud M.P. nimele liiklusregistris registreeritud sõiduki Rover 200 registreerimismärgiga XXXX registreerimistunnistus on väljastatud 6. septembril 2013. a ehk enne abielu lahutamist. Seega eelduslikult on kõnealune sõiduk omandatud abielu jooksul ning kuulub M.P. ja avaldajale ühiselt. Avaldaja sissetuleku arestimisega seonduvalt märgib kohtutäitur, et tulenevalt sellest, et 30. aprillil 2016. a lõppes avaldaja töötamine ELFOR OÜ-s, muutis kohtutäitur avaldaja tööandjale G4S EESTI AS 31. mail 2016. a edastatud sissetuleku arestimise akti muutmise korraldusega avaldaja sissetuleku arestimist. Kohtutäituri korralduse kohaselt ei kuulu avaldaja netosissetulek arestimisele ühes kuus summas 573,33 eurot, mis on 430 + 1/3 x 430. Nimetatud summat ületavast sissetuleku osast tuleb tööandjal pidada kinni 2/3. Seoses avaldaja kaebuse p-s 14 esitatud raha tagastamise nõudega, märgib kohtutäitur, et avaldaja ei ole kohtutäiturile 22. märtsil 2016 esitatud kaebuses raha tagastamist nõudnud. Seetõttu ei ole seda küsimust ka käsitletud 15. aprilli 2016 otsuses. TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebus vastavas osas läbi vaatamata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Viru Maakohus jättis 23. septembri 2016. a määrusega M.P. kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei
15.aprilli 2016. a otsusele täiteasjas nr 084/2012/3187 rahuldamata, määras menetluskulude suuruseks 15 eurot ja jättis menetluskulud M.P. kanda. Esmalt analüüsis kohus kohtutäituri tegevust sõiduauto arestimisel. Kohus selgitas, et TMS § 66 lg 1 p-ga 5 on eelkõige hõlmatud vahetult töö tegemiseks vajalikud vahendid. Kuivõrd avaldaja kasutab autot tööl käimiseks, mitte töö tegemiseks, ei ole tegemist mittearestitava varaga TMS § 66 lg 5
mõttes. Kohus, tutvunud kaebaja poolt avaldatud elukoha ja Tartu vahelise bussiühendusega, leidis, et avaldajal on võimalik tööl käia bussiühendust kasutades. Asjaolu, et avaldaja kasvatab alaealist last, kes põeb larüngiidset astmat, ei anna alust kaebajale kuuluvat autot mittearestitava varana käsitleda. Autoga erakorralise meditsiini osakonda sõitmine ei ole oluliselt kiirem lahendus, kui kiirabi kutsumine. Lisaks saab avaldaja lapse haiguse ägenemiseks ennast ette valmistada. Kohus oli seisukohal, et kaaludes avaldaja soovi autoga tööl käia ja sissenõudja õigust saada riiklikult tunnustatud täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud mõistliku aja jooksul, tuleb asuda seisukohale, et antud juhul on sissenõudja õigus kaalukam. Kohtu hinnangul riivaks vastupidine seisukoht ebaproportsionaalselt sissenõudja õigusi. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et sõiduauto ei ole M.P. jaoks hädavajalik tarbeese ega kuulu mittearestitavate asjade hulka ning sõiduki arestimine kohtutäituri poolt on põhjendatud. Teiseks analüüsis kohus kohtutäituri tegevust sissetuleku arestimisel. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse 11. aprillil 2016. a, milles leidis, et kohtutäitur on arestinud võlgniku sissetulekuid seaduses sätestatud määrast suuremas ulatuses. Kohtutäitur rahuldas 5. mai 2016. a otsusega avaldaja kaebuse osaliselt ja koostas sellel alusel avaldaja tööandjale (AS G4S Eesti) vastava sissetuleku arestimise akti muutmise korralduse, mis vastab kohtu hinnangul TMS §-dele 131 ja 132 (tlk 64-66). avaldaja ei ole kohtutäituri 5. mai 2016. a otsust vaidlustanud, siis on kohus seisukohal, et avaldaja on nõustunud 5. mai 2016. a otsusega muudetud sissetuleku arestimise aktiga. Kaebaja on avalduses märkinud, et kohtutäituril tuleb igal juhul tagastada varasemal perioodil ülemääraselt arestitud rahasummad. Avaldaja on vastava taotluse esitanud täiturile seaduses ettenähtud kolmepäevase tähtaja vältel. Kohtutäitur on asunud seisukohale, et seoses avaldaja kaebuse p-s 14 esitatud raha tagastamise nõudega, ei ole avaldaja kohtutäiturile 22. märtsil 2016. a esitatud kaebuses raha tagastamist nõudnud. Seetõttu ei ole seda küsimust ka käsitletud 15. aprilli 2016 otsuses. Kohtule 25. aprillil 2016. a esitatud kaebuses ei ole kaebaja samuti vastavasisulist nõuet esitanud, millest tulenevalt jättis kohus avalduse p-s 14 esitatud raha tagastamise nõude tähelepanuta TMS § 218 lg 1 teise lause ja TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Avaldaja M.P. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 23. septembri 2016. a määrus ja rahuldada avaldus. Avaldaja palus määruskaebuse sisulise läbivaatamiseni peatada kohtutäituri korralduse täitmine sõiduauto Peugeot 206 (reg.märgiga XXXXX ) valduse üleandmise nõudes. Määruskaebuse kohaselt: 1) välistab avaldaja töö ajaline iseloom ühistranspordi kasutamise; 2) ei ole võimalik avaldaja lapse haigushoogusid ette näha ega ennetada ning kiirabi ei jõuaks õigeaegselt avaldaja elukohta; 3) on avaldaja nõus kasutama odavamat sõiduvahendit, kuid selle soetamine ei ole arestide tõttu võimalik ja asendusarestimise võimalust pole kohtutäitur ega sissenõudja avaldajale pakkunud; 4) peetakse avaldaja töötasu endiselt kinni suuremas ulatuses, kui seadus ja kohtutäituri muudetud arestimisakt ette näevad; 5) ei eelda kohtutäituri poolt kinnipeetud summade tagastamise nõue TMS § 217-218 alusel täiturile kaebuse esitamist. Kohtusse pöördumise aluseks on piisav pöördumine kohtutäituri poole nõudega rahasummade tagastamiseks, mida avaldaja on ka teinud.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
7.Sissenõudja Swedbank AS vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda Vastuväite kohaselt: 1) on maakohtu lahend kooskõlas TMS § 66 lg 1 p-ga 5. Auto ei ole antud asjas hädavajalik transpordivahend, sh ei täideta sellega tööülesandeid; 2) on asendusarestimise eelduseks see, et arestitakse vara, mis kuulub TMS § 66 lg 1 p-i 5 kohaldamisalasse. Kohus seda tuvastanud ei ole, mistõttu avaldaja sellekohased viited on asjakohatud; 3) on õige kohtutäituri seisukoht, et kui võlgniku sissetuleku reaalset laekumist ei ole võimalik kontrollida, siis ei ole alust ka teatud ulatuses mitte arestida pangakontol olevaid vahendeid; 4) kuna määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, siis ei ole õigustatud ka avaldaja taotluse rahuldamine täitetoimingu peatamiseks.
8.Kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) jääb kohtutäitur kõigi 29. juunil 2016. a menetlusdokumendi seisukohtade juurde; 2) ei ole avaldaja kunagi kohtutäiturile sõiduki asendusarestimise ettepanekut teinud; 3) on kohtutäitur 31. mail 2016. a koostanud avaldaja sissetuleku arestimise muutmise korralduse tööandjale (AS-le G4S Eesti) edastanud ning viimane on kohtutäituri korralduse kättesaamist samal päeval kinnitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
23.septembri 2016. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
10.Määruskaebuses väitis avaldaja, et tal puudub töö ajalise iseloomu tõttu võimalus kasutada ühistransporti ning ainsaks mooduseks töö ja kodu vahel liigelda on autotransport. Seetõttu pöördus ringkonnakohus avaldaja teadaoleva tööandja (AS G4S Eesti) poole teabepäringuga TsMS § 230 lg 3 alusel. Ringkonnakohus palus tööandjal esitada avaldaja töögraafik septembris ja oktoobris ning selgitada kohtule avaldaja tööajakava muutmise võimalusi. Tööandja vastuse kohaselt on avaldaja ja tööandja vahel sõlmitud tööleping lõpetatud 1. oktoobril 2016. a töölepinguseaduse § 85 lg 1 alusel. Seetõttu ei ole kohane avaldaja seisukoht määruskaebuses, mille järgi tema tööaeg ei võimalda tal kasutada ühistransporti. Avaldajal on võimalik uue töökoha otsimisel arvestada ajaliste piirangutega seoses talle kuuluva sõiduauto Peugeot 206 arestimisega täiteasjas nr 084/2012/3187 ning juhinduda ühistranspordi sõiduaegadest uue töökoha valimisel. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata avaldaja määruskaebuses toodud väide oma lapse tervisliku seisundi kohta. Menetluses esitatud tõendi kohaselt (Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo otsus nr 986970, tlk 20) on avaldaja lapsel keskmine puue, kuid mitte selline terviseprobleem, mis vajaks ööpäevaringset sõiduauto olemasolu lapse viivitamatuks haiglasse viimiseks. Ringkonnakohus peab samuti vajalikuks osundada, et avaldaja esitatud tõendi kohaselt on möödunud korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.