Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-810
Haldusasi
Pähklikoore OÜ kaebus Emmaste Vallavalitsuse
20.veebruari 2015. a korralduse nr 36 ja 26. veebruari 2015. a ettekirjutuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. augusti 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Pähklikoore OÜ, esindaja v.adv Peep Rajavere Vastustaja – Emmaste vald, esindaja v.adv Triin Raudsepp
Menetluse alus ringkonnakohtus
Pähklikoore OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Pähklikoore OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. augusti 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-810 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata Pähklikoore OÜ kaebuse Emmaste Vallavalitsuse 20. veebruari 2015. a korralduse nr 36 punkti 3 tühistamiseks. Teha tühistatud osas asjas uus otsus, millega rahuldada Pähklikoore OÜ kaebus osaliselt ja tühistada Emmaste Vallavalitsuse 20. veebruari 2015. a korralduse nr 36 punkt 3. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 3. augusti 2016. a otsust haldusasjas nr 3-15-810 menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas ning mõista Pähklikoore OÜ-lt (registrikood 12404501) Emmaste valla kasuks esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulude katteks välja 1073,28 eurot (üks tuhat seitsekümmend kolm eurot 28 senti).
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende endi kanda.
3-15-810
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 7. augustil 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pähklikoore OÜ esitas Emmaste Vallavalitsusele 05.06.2013 kirjaliku nõusoleku taotluse väikeehitise (sauna) püstitamiseks Hiiu maakonnas Emmaste vallas Reheselja külas Pähkla katastriüksusel (katastritunnus 17501:003:0143, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 1,0 ha). Pähklikoore OÜ kasutab Pähkla katastriüksust hoonestusõiguse alusel. Kinnistu ja sellel asuvate ehitiste omanik on Avo Kail.
2.Emmaste Vallavalitsus väljastas 26.06.2013 korraldusega nr 169 ehitusseaduse (EhS) § 16 lg-st 1 ja Pähklikoore OÜ taotlusest lähtudes kirjaliku nõusoleku Pähkla kinnistul asuva abihoone (ehitisregistri kood 115012509) rekonstrueerimiseks. Korralduse alusel väljastati 27.06.2013 kirjalik nõusolek nr 2620 väikeehitise rekonstrueerimiseks. Ehitise (saun) peamised tehnilised andmed olid järgmised: ehitisealune pindala 32,9 m 2; suletud netopind 18,5 m2; vähim korruste arv 1; suurim korruste arv 2; kõrgus 5,5 m; pikkus 7 m; laius 4,7 m, maht 110 m3; köetav pind 18,5 m2.
3.Emmaste Vallavalitsus algatas 20.11.2014 korraldusega nr 240 ehitusjärelevalve menetluse Pähkla kinnistul asuva sauna ehitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks. Emmaste vald edastas Pähklikoore OÜ juhatuse liikmele A. Kailile 25.11.2014 kirjaga nr 72.12/383 teate järelevalvemenetluse algatamise kohta ning määras sauna ehitustööde seadustamiseks või vastuväidete esitamise tähtajaks 19.12.2014. Kirja kohaselt on tegemist uusehitisega, mille püstitamiseks ei ole antud vastavat luba ega saadud kooskõlastust naaberkinnistu Konsu omanikelt, kui ehitis asub naaberkinnistu piirile lähemal kui 4 m.
4.A. Kail märkis 17.12.2014 vastuses Emmaste vallale, et Pähkla kinnistul ei toimu ebaseaduslikku ehitustegevust, sest see ei välju 27.06.2013 väljastatud kirjaliku nõusoleku ja selle aluseks olnud ehitusprojekti raamidest. Tegemist ei ole uue ehitise püstitamisega, vaid olemasoleva sauna rekonstrueerimisega. Ehitamine toimub endise ehitise välispiiride sees ja säilib ehitise senine funktsioon. Kuna uut ehitist ei püstitata, pole naabri kooskõlastus vajalik. 2(15)
3-15-810
5.Emmaste Vallavalitsuse tunnistas 20.02.2015 korraldusega nr 36 EhS § § 15 lg 1 p 1, § 19 lg 1 p 2 ja lg 3, § 22, § 23, § 29, § 30 ja § 62 lg-te 1 ja 2 ning Emmaste Vallavolikogu 29.11.2012 määruse nr 64 „Emmaste valla ehitusmäärus“ § 23 lg 1, § 24 p 3, § 26 lg-te 1 ja 2, § 33 lg-te 1 ja 2 ning § 34 alusel kehtetuks Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korralduse nr 169 (p 1), tegi ettekirjutuse Pähkla kinnistul asuva sauna ehitustegevuse seadustamiseks (p 2) ja peatas ehitustegevuse Pähkla kinnistul kuni ettekirjutuse täitmiseni (p 3). Korralduse kohaselt tuvastati sauna ehitustegevuseks esitatud dokumentatsiooni kontrollimisel ja 14.01.2015 toimunud paikvaatlusel, et Pähkla kinnistul asuva sauna ehitustegevus ei ole kooskõlas ehitusseaduse ja valla ehitusmäärusega.
6.Emmaste Vallavalitsus kohustas 26.02.2015 ettekirjutusega EhS § 62 lg 1 ja lg 2 p-de 2 ja 3 ning Emmaste valla ehitusmääruse § 33 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel Pähklikoore OÜ-d peatama sauna ehitustegevuse Pähkla kinnistul, viima Pähkla kinnistul asuva sauna ehitustegevuse dokumentatsiooni EhS-ga kooskõlla (projekteerimistingimuste taotlemine, ehitusloa taotlemine) ning kooskõlastama sauna projekti Päästeameti ja Konsu kinnistu omanikega. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 01.05.2015. Ettekirjutuse kohaselt on tuvastatud, et Pähkla kinnistul asuva sauna rekonstrueerimise käigus on rikutud EhS-s sätestatud nõudeid, kuna ehitatud on ilma ehitusloata. Tegemist ei ole EhS tähenduses väikeehitise rekonstrueerimisega, milleks oli antud kirjalik nõusolek, vaid tegemist on EhS § 2 lg 6 p 2 tähenduses ehitise laiendamisega, milleks on EhS § 12 lg 2 kohaselt nõutav ehitusluba.
7.Pähklikoore OÜ esitas 31.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 ja 26.02.2015 ettekirjutuse tühistamiseks. Vaidlustatud korraldus ei sisalda faktilist ja õiguslikku põhjendust, mistõttu on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud haldusakti motiveerimise nõuet. Korralduse alusel antud ettekirjutuse põhjendused ei asenda haldusakti puudulikku motiveerimist. Korralduses ega ettekirjutuses ei ole põhjendatud, et varasemalt antud kirjalik nõusolek olnuks ebaõige või õigusvastane, mistõttu puudus selle kehtetuks tunnistamiseks alus. Haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisel tuleb märkida asjakohased kaalutlused ning oluline diskretsiooniviga toob kaasa kaalutlusotsuse tühistamise. Korralduse p-s 2 tehtud ettekirjutus ehitise seadustamiseks on umbmäärane ning seda ei ole võimalik täita ega selle täitmist kontrollida. Alternatiivina ei ole kaalutud ehitise kirjaliku nõusoleku tingimustega vastavusse viimiseks kohustamist. Korralduse p-ga 3 kehtestatud igasuguse ehitustegevuse keeld on ebaproportsionaalne. Pähkla kinnistul on toimunud olemasoleva sauna rekonstrueerimine, mitte uue ehitise püstitamine. EhS § 15 tunnustele vastava väikeehitise ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ega laiendamiseks ei ole tarvis ehitusluba ja projekti. Naaberkinnisasja omanike huvidega arvestamise regulatsioonist (Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg 1) ei tulene, et naaberkinnisasja omanike ja Päästeameti kooskõlastust on vaja ka olemasoleva ehitise rekonstrueerimisel või laiendamisel. Ehitamisel ei ole kaldutud kõrvale ehitusprojekti ega kirjaliku nõusoleku nõuetest (säilitatud algne korsten, kaks akent ja maakividest välissein). Sauna suletud netopind vastab ligilähedaselt vana sauna netopinnale ning sauna katusehari on senise 4,7 m asemel 5,34 m kõrgusel, kuna ehitamise käigus eksiti vundamendi, palkseinte ja katusesarikate kogukõrguse arvestamisel. Kaebaja on valmis viima sauna kõrguse projektiga kooskõlla ning see on ka ehituslikult võimalik. Sellises olukorras ei ole mõistlik nõuda kirjaliku nõusoleku tingimuste järgimise asemel ehitise dokumenteerimist vastavalt selle omadustele. Pähkla ja Konsu kinnistute omanike vahel on pooleli piirivaidlus ning sauna ehitusõigust puudutava menetlusega üritatakse kaebajat survestada tegema endale kahjulik 3(15)
3-15-810 otsus. Pähklikoore OÜ tegeles 2014. a-l ja tegeleb ka 2015. a-l maasikakasvatusega ning vajab sauna oma töötajate olmehooneks, mitte avalikkusele teenuste osutamiseks.
8.Emmaste vald palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Emmaste Vallavalitsus algatas 05.02.2013 korraldusega nr 38 (muudetud 07.08.2013 korraldusega nr 209) Pähkla kinnistul detailplaneeringu ja Emmaste Vallavalitsuse 23.10.2013 korraldusega nr 317 võeti detailplaneering vastu. Detailplaneeringu menetluse käigus ilmnesid uued olulised asjaolud: Konsu ja Pähkla kinnistute vaheline piirivaidlus ning sauna ehitustegevuse võimalik ebaseaduslikkus, kuna saun asub kinnistu piirist 1 m kaugusel. Konsu kinnistu omanike taotlusel algatati seetõttu 20.11.2014 korraldusega nr 240 Pähkla kinnistu osas ehitusjärelevalve menetlus. Kuna kinnistuomanikud piiride looduses kindlaksmääramise käigus kokkulepet ei saavutanud, tunnistas Emmaste Vallavalitsus 28.08.2014 korraldusega nr 163 Pähkla kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse kehtetuks. Kuna Pähkla kinnistu detailplaneeringu eesmärk oli kinnistu sihtotstarbe muutmine 50% ulatuses elamumaaks ja 50% ulatuses ärimaaks, hoonestusala määramine majutushoonete püstitamiseks ja infrastruktuuri määratlemiseks ning kirjaliku nõusoleku esitas äriühing, siis eeldas vallavalitsus, et tegemist on avalikkusele suunatud ehitisega. Kuna ehitusjärelevalve käigus selgus, et tegemist on uue ehitisega, mitte vana ehitise rekonstrueerimisega (asendati piirdekonstruktsioonid ja muudeti vundamenti ning visuaalsel vaatlusel on korsten ja aknad uued), tunnistas vastustaja väljastatud kirjaliku nõusoleku kehtetuks.
9.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.01.2016 määrusega Emmaste valla taotluse Pähkla kinnistul asuva sauna ehitustööde osas ekspertiisi korraldamiseks. Tallinna Halduskohtu 25.02.2016 ekspertiisimääruse alusel esitas ekspert Toivo Rattasepp 14.04.2016 arvamuse nr TR 1795/2016, mille kohaselt on Pähkla sauna puhul tegemist ehitise rekonstrueerimise ja laiendamisega, kuna muutusid arhitektuurne lahendus ja maht (60 m3 võrra ehk ligikaudu 127%), kuid mitte kasutusotstarve. Sauna rekonstrueerimisel on hoonet laiendatud krundi poole (terrass) ja garaaži poole. Ehitisealune pind on suurenenud 6,9 m2 võrra (senise 17,3 m2 asemel 24,2 m2) ja koos avatud terrassiga 16,8 m2 võrra. Olemasolevad palkseinad ja aknad on asendatud uutega. Sauna rekonstrueeritud vundament ja välipiirded paiknevad projektis ettenähtud kohtades. Korsten on säilinud 70% ulatuses, ligikaudu 30% on suurenenud korstna kõrgus.
10.Tallinna Halduskohus jättis 03.08.2016 otsusega Pähklikoore OÜ kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja eksperdikulud 1883,10 eurot. Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korralduse nr 169 andmise ajal kehtinud EhS § 15 lg 1 p 1 järgi loeti väikeehitiseks ühel kinnistul asuvat ehitist, mille ehitusalune pind on 20–60 m2, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni 5 m ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Praegusel juhul väljastas vastustaja kirjaliku nõusoleku ehitise (sauna) rekonstrueerimiseks 5,5 m kõrguseks, mistõttu ei olnud tegemist väikeehitisega. Seejuures pidi vastustajale Pähkla kinnistu detailplaneeringu algatamist käsitlevatest Emmaste Vallavalitsuse 05.02.2013 korraldusest nr 38 ja 07.08.2013 korraldusest nr 209 tulenevalt olema Pähklikoore OÜ-le kirjalikku nõusolekut väljastades teada, et kogu Pähkla kinnistule kavandatakse avalikkusele suunatud funktsiooniga majutuskompleksi. Ekspert kinnitab asjaolu, et rekonstrueeritud sauna vundamendi kaugus Konsu kinnistu piirist (1,11–1,38 m) on püsinud muutumatuna ning Pähkla sauna ehitustegevuse puhul oli tegemist ehitise rekonstrueerimise ja laiendamisega. Pähkla kinnistu osas ei ole kehtivat detailplaneeringut ja sauna ehitamiseks piirile lähemale kui 4 m puuduvad Konsu kinnistu omanike ja tuleohutuse järelevalve asutuse nõusolekud. Seega oli Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korraldus nr 169 õigusvastane.
4(15)
3-15-810 Pähklikoore OÜ ei saanud õigusvastase haldusakti isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisel HMS § 67 lg 4 p 5 kohaselt tugineda usaldusele, et kirjalik nõusolek jääb kehtima, sest kirjaliku nõusoleku taotlusele on alla kirjutanud kaebaja juhatuse liige A. Kail, kes pidi olema teadlik EhS § 15 lg 1 p 1 ja ehitusmääruse § 23 lg 1 nõuetest ning sellest, et üle 5 m kõrgusega hoone puhul ei ole tegemist väikeehitisega. Emmaste Vallavalitsus teavitas 20.11.2014 korraldusega nr 240 EhS § 62 lg 2 p 2 alusel ehitusjärelevalve menetluse alustamisest A. Kaili 25.11.2014 kirjaga nr 7-2.12/383 ja andis talle kuni 19.12.2014 võimaluse ehitustööde seadustamiseks või HMS § 40 lg 1 alusel omapoolsete vastuväidete esitamiseks. Muu hulgas hoiatati A. Kaili ehitise seadustamiseks ettekirjutuse tegemisest ja sunniraha määramise võimalusest. Samuti saab kirjast järeldada, et vallavalitsus ei ole pidanud kirjalikku nõusolekut sauna ehitamiseks piisavaks õiguslikuks aluseks, vaid nõutav on ehitusluba, mille andmise üheks eelduseks on naaberkinnistu omanike kooskõlastus. Pähkla kinnistul 14.01.2015 teostatud paikvaatluse käigus mõõdeti ehitise kõrguseks 5,34 m (harjani). Pähklikoore OÜ juhatuse liige A. Kail on Pähkla kinnistu omanikuna andnud paikvaatluse protokollis omapoolsed selgitused. Seega on kaebaja olnud menetlusse kaasatud ja ära kuulatud. Kuna Emmaste Vallavalitsus tunnistas 20.02.2015 korraldusega nr 36 kehtetuks Pähkla kinnistul väikeehitise rekonstrueerimiseks väljastatud kirjaliku nõusoleku, puudus kaebajal sauna ehitustegevuse jätkamiseks õiguslik alus ning sellest tulenevalt saab pidada õiguspäraseks ka sama korralduse p-ga 2 Pähkla kinnistul ehitustegevuse peatamist. Emmaste valla seisukohtadest nähtub, et vastustaja on 20.02.2015 korralduse nr 36 andmisel arvestanud, et saun on ehitatud kõrgemaks kui väikeehitise puhul lubatud ning selle mahtu suurendatud rohkem kui rekonstrueerimise puhul ette nähtud, samuti on sauna näol tegemist avalikkusele suunatud ehitisega, mille püstitamiseks on vaja ehitusluba. Vastustaja on kaalunud kaebaja erahuve (ehitise lõpuni ehitamine) ja avalikke huve ning leidnud, et avalik huvi ehitamiseks üksnes vastavuses ehitamist käsitlevate õigusaktidega kaalub üle kaebaja erahuvi. Vastustaja on lisaks arvestanud asjaoluga, et sauna ehitus on kooskõlastamata naaberkinnistu omanikega. Emmaste vald on kaalumise tulemusena leidnud, et ehitise seadustamine selliselt, et alusdokumentatsioon viiakse vastavusse toimunud ehitustegevusega ning ehitustegevuse kooskõlastamine naabritega on mõistlik ja proportsionaalne. Samuti on vastustaja kaalumisel arvestanud asjaoludega, et kaebaja ei saanud tugineda usaldusele kirjaliku nõusoleku kehtima jäämise suhtes, sest ta pidi juba kirjaliku nõusoleku andmise ajal olema teadlik, et ehitamiseks on vajalik kokkulepe naaberkinnistu omanikega, ning kaebaja eesmärk oli ehitada avalikkusele suunatud funktsiooniga saun ja ta kavatseb seda ka laiendada. Ehkki vaidlustatud korraldusest neid põhjendusi ei nähtu, arvestab kohus halduskohtumenetluses esitatud selgitusi, sest on veendunud, et vastustaja lähtus nendest kaalutlustest juba haldusakti andmisel (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 16; 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15). Kaebaja on ka oma 2013. a majandusaasta aruande tegevusaruandes märkinud, et alustas 2013. a-l turistide jaoks sauna ehitamisega ja detailplaneeringuga puhkemaja ehitamiseks ning tegeleti krundi ettevalmistamisega puhkemaja rajamiseks. Sellest nähtub, et saun oli avalikkusele suunatud ehitis. Isegi kui vaidlusaluse korralduse põhjendused ei oleks piisavad, ei saa see HMS § 58 kohaselt tingida haldusakti kehtetuks tunnistamist. Emmaste Vallavalitsuse 26.02.2015 ettekirjutusega Pähklikoore OÜ-le pandud kohustused on arusaadavad ja ettekirjutus on piisavalt põhjendatud. Muu hulgas on ettekirjutuses välja toodud, et paikvaatluse käigus on tuvastatud, et rekonstrueeritava sauna kõrgus on 5,34 m, mis ei vasta kirjaliku nõusoleku taotluse tingimustele ja projektis lubatud ehitise maksimumkõrgusele. Ekspertiisiakti kohaselt on sauna rekonstrueerimise ja laiendamise käigus muutunud ehitise arhitektuurne lahendus ja oluliselt suurenenud selle maht (ehitisregistris kasutatud metoodika kohaselt 52%, ehitusprojektis kasutatud metoodika 5(15)
3-15-810 kohaselt 127%). Kuna rekonstrueeritud ja laiendatud Pähkla sauna näol ei ole tegemist väikeehitisega kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 15 lg 1 p 1 tähenduses, võis seda ehitada vaid ehitusloa alusel. Ehitusloa puudumise on vastustaja tuvastanud EhS § 62 lg 2 p 3 kohaselt järelevalvemenetluses ja ettekirjutus on selles osas õiguspärane. Samuti ei ole vaidlust, et kaebajal puudus Konsu kinnistu omaniku nõusolek ehitamiseks kinnistute piirile lähemale kui 4 m, mistõttu on ettekirjutus ka selles osas õiguspärane. Emmaste valla ehitusmääruse § 33 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ettekirjutust ehitise seadustamiseks pidada kaebajale soodsamaks kui ettekirjutust omavolilise ehitise likvideerimiseks. Pähkla katastriüksus asub Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringus ettenähtud detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal. Seega saab sauna laiendamise ehitusprojekti aluseks olla kehtestatud detailplaneering, mitte projekteerimistingimused, nagu on märgitud ettekirjutuse p-s 2. Ka kehtiva ehitusseadustiku § 26 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Eeltoodu ei too siiski kaasa ettekirjutuse õigusvastasust ja 26.02.2015 ettekirjutuse tühistamiseks puudub alus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Pähklikoore OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg-s 1 sätestatud piirangut tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt viisil, et see kehtib üksnes uue ehitise püstitamise korral. Olemasoleva ehitise (vana sauna) puhul ei saa muuta asjaolu, et see on piirile lähemal kui 4 m. Kui sisustada 4 m nõuet Vabariigi Valitsuse 27.10.2014 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg-s 2 sätestatud tuleohutuse tagamiseks vajaliku 8-meetrise kuja kaudu, siis ei saa nimetatud nõuet kohaldada enne määruse kehtestamist püstitatud hoone suhtes. Ekspertiisiga on tuvastatud, et rekonstrueeritud saun ei ole piirile lähemal kui vana saun ning see asub Konsu kinnistu lähimast hoonest 405 meetri kaugusel. Tuleohtu vähendab ka asjaolu, et endise ligi 100-aastase sauna asemel on nüüd kaasaegne ehitis. Seega ei ole naaberkinnistu omanike huvisid kahjustatud ega rikutud kirjaliku nõusoleku väljastamise tingimusi ning 20.02.2015 korralduse nr 36 p 1 on õigusvastane. Samadel põhjustel on õigusvastane 26.02.2015 ettekirjutuse p 3. Pähkla kinnistul asuva sauna rekonstrueerimisele kohalduvad väikeehitist reguleerivad normid ja 26.06.2013 korraldusega nr 169 väljastatud kirjalik nõusolek ei olnud õigusvastane. Äriühingu kasuks saunale hoonestusõiguse seadmine ning Pähklikoore OÜ poolt puhkemajanduse ja majutusteenuse kavandamine koos maa sihtotstarbe muutmisega ei tähenda, et saunal on avalikkusele suunatud funktsioon. Kaebaja on kavandanud sauna olmeruumina oma töölistele riietumiseks ja pesemiseks ning selles ei pakuta avalikkusele mingeid teenuseid. Puhkemajanduse arendamine ei ole detailplaneeringu menetluse seiskumise tõttu lähitulevikus ettenähtav. Majandusaasta aruandes sisalduv tegevusülevaade on informatiivne ja konkreetsel juhul raamatupidaja poolt koostatuna eksitav. Sauna suletud netopind 18,5 m2 ei võimalda arendada selles puhkemajandust ja osutada teenuseid avalikkusele. Seega vastab saun EhS § 15 lg 1 p 1 tingimustele. Emmaste Vallavalitsus ei ole 20.02.2015 korralduses nr 36 tuginenud asjaolule, et väljastatud kirjalikus nõusolekus on ehitise kõrguseks märgitud 5,5 m ja see on vastuolus EhS § 15 lg 1 p-ga 1, vaid vald lähtus õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamise sätetest. Kohus ei saa asuda vaidlustatavat haldusakti täiendama uute põhjendustega, millele vastustaja pole ilmselgelt tuginenud. Kirjaliku nõusoleku isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust asjaolu, et vastustaja on ise eksinud nõusoleku andmisel lubatust kõrgema (s.o kuni 5,5 m) 6(15)
3-15-810 väikeehitise püstitamiseks. Sauna eelprojekt nägi ehitise kõrguseks ette 4,7 m ja üksnes ehitaja eksimuse tõttu ehitati saun kõrgemaks kui 5 m. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja valmisolekut viia ehitise kõrgus vastavusse projektiga ja väikeehitisele kehtestatud nõuetega. Emmaste Vallavalitsus on 20.02.2015 korralduse nr 36 p-ga 3 (erinevalt 26.02.2015 ettekirjutuse p-st 1) põhjendamatult peatanud ehitustegevuse kogu Pähkla kinnistul, mitte ainult sauna puudutavas osas. Vastustaja 24.03.2016 kirja kohaselt on eeltoodud keeldu tõlgendatud kinnistul igasugust ehitustegevust välistavana, mistõttu on ebaõige halduskohtu seisukoht, et kohalik omavalitsus ei saanud peatada sellist ehitustegevust, mis polnud alanudki. Kuni 30.06.2015 kehtinud EhS ei näinud ette korda, kuidas hinnata ehitusluba mitte nõudvate ehitiste nõuetele vastavust. Samas ehitusloa nõudega ehitiste nõuetelevastavust kontrolliti EhS § 32 ja § 33 lg 10 kohaselt alles pärast ehitise valmimist sellele kasutusloa taotlemisel. Analoogiast lähtudes puudus vallal õigus 2014.–2015. a talvel hinnata alles rekonstrueeritava (sh veel valmimata) ehitise vastavust kirjalikule nõusolekule. Pähklikoore OÜ-l on õigus tugineda usaldusele haldusakti kehtima jäämise suhtes, sest kirjaliku nõusoleku taotluse allkirjastas sauna rekonstrueerimise eelprojekti koostanud arhitekt, mistõttu ei pidanud kaebaja (juhatuse liikme A. Kaili kaudu) olema teadlik haldusakti õigusvastasusest ja väikeehitise nõuete ületamisest. Kaebaja usalduse kaitset ei välista see, et Emmaste vald kandis taotluses märgitud korstna kõrguse 5,5 m ekslikult üle kirjalikku nõusolekusse ehitise kõrgusena, kuigi eelprojektis oli katuseharja kõrguseks 4,7 m. Usalduse kaitset HMS § 67 lg 4 p 5 järgi ei välista ka ehitise väidetav avalikkusele suunatud funktsioon (millega kaebaja ei nõustu), sest põllumajandusega tegelevalt ja puhkemajandust kavandavalt kaebajalt ei saa oodata kõrgendatud hoolsuskohustust ehitamise ja planeerimise küsimustes, mille puhul on eksinud isegi spetsialistid (arhitekt ja valla ehitusnõunik). Analüüsitud ei ole valla enda tegevuse õiguspärasust ja selle mõju kaebaja tegevusele. Kaebaja on teinud heas usus ja haldusakti kehtivust usaldades suuri kulutusi sauna rekonstrueerimiseks. Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 p-ga 2 ja 26.02.2015 ettekirjutuse p-ga 2 pandud kohustus viia dokumentatsioon vastavusse ehitisega ei ole eesmärgipärane ega proportsionaalne, sest ehitise seadustamiseks oleks odavam ja lihtsam tuua sauna katusehari alla 5 m. Pähklikoore OÜ jaoks tähendaks ehitise olemasoleval kujul dokumenteerimine seda, et tal tuleb koostada ehitusprojekt, saavutada kokkulepe naabriga, kellega tal on piirivaidlus, kooskõlastada ehitusprojekt Päästeametiga ning saavutada kinnistu detailplaneeringu kehtestamine. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta jättis kaebajat vähem koormava alternatiivi kohaldamata. Vaidlustatud korralduses tehtud viited õigusnormidele ei asenda haldusaktist puuduvaid põhjendusi ja kaalutlusi. Ekspertiisitasu kaebaja kanda jätmine ei olnud õiguspärane, sest ekspertiisi läbiviimist taotles vastustaja ja kaebuse rahuldamata jätmise aluseks ei olnud ükski ekspertiisi käigus tuvastatud asjaolu.
12.Emmaste vald vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebajale 26.06.2013 korraldusega nr 169 väljastatud kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks oli õigusvastane, sest 5,5 m kõrgune saun ei ole EhS § 15 lg 1 p 1 kohaselt väikeehitis, samuti on vaidlusalusel ehitisel (kavandatav) avalikkusele suunatud funktsioon (Pähkla kinnistu detailplaneeringu eesmärk oli mh sihtotstarbe muutmine 50% elamumaaks ja 50% ärimaaks ning kaebaja majandusaasta tegevusaruandes on viidatud turistide jaoks sauna ehitamisele) ning vähem kui 4 m kaugusele piirist ehitamiseks puudusid naaberkinnistu omanike ja tuleohutuse järelevalve asutuse kooskõlastused. Vastustaja tunnistas kirjaliku nõusoleku kehtetuks põhjusel, et see oli õigusvastane ning kaebaja ei olnud ehitamisel ka ise kirjalikku nõusolekut järginud. Pähklikoore OÜ ei saanud tugineda usaldusele haldusakti kehtima jäämise suhtes, sest EhS § 15 lg-s 1 ja ehitusmääruse § 23 lg-s 1 sätestatud nõuded pidid olema talle teada, samuti jättis 7(15)
3-15-810 kaebaja taotluses avaldamata asjaolu, et saun kuulub kompleksi, millel on avalikkusele suunatud funktsioon. Eeltoodust tulenevalt pidi kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamine olema hoolsale ja mõistlikule ettevõtjale ettenähtav. Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 p-d 2 ja 3 on töökorraldusliku iseloomuga ning nende alusel tegi Emmaste valla maanõunik kaebajale 26.02.2015 ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks ja sauna ehitustegevust käsitleva dokumentatsiooni EhS-ga kooskõlla viimiseks. Korralduse andmise ajal ei ehitatud Pähkla kinnistul midagi muud peale sauna. Isegi juhul, kui 20.02.2015 korralduse p-dest 2 ja 3 tulenes kaebajale ulatuslikumaid õiguslikke tagajärgi, on neid muudetud 26.02.2015 ettekirjutuse p-dega 1 ja 2 ning neid haldusakte tuleb hinnata koosmõjus. Vastustaja hinnangul ületab Pähkla saun väikeehitisele ettenähtud nõudeid ja on avalikkusele suunatud ehitis. Isegi kui ehitisel ei oleks avalikkusele suunatud funktsionaalsust, olnuks ehitise kirjaliku nõusoleku tingimustega vastavusse viimine kaebajale koormavam. Kaebaja on alles kohtumenetluses avaldanud valmisolekut viia ehitis vastavusse kirjaliku nõusolekuga. Kuigi korralduses puuduvad haldusorgani põhjalikud kaalutlused, olid need kaebajale sisuliselt teada juba ehitusjärelevalve menetlusest ja haldusakti tühistamine ei oleks HMS §-st 58 tulenevalt põhjendatud. Korraldus kajastab selle õiguslikke aluseid ja peamisi faktilisi asjaolusid. Kaebaja on haldusmenetluse käigus ära kuulatud ning ainuüksi asjaolu, et isik ei nõustu haldusakti põhjendustega, ei tähenda, et see oleks õigusvastane. Riikliku järelevalve teostamine toimus EhS § 62 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel ning kuna kõrgemaks ja laiemaks ehitatud sauna näol ei ole tegemist väikeehitisega, siis võis seda ehitada ainult ehitusloa alusel. Emmaste Vallavalitsuse 26.02.2015 ettekirjutusega ehitustegevuse peatamine oli vajalik, sest tegemist oli omavolilise ehitamisega. Kuivõrd ettekirjutuse tegemise ajaks oli kirjalik nõusolek tunnistatud kehtetuks, siis oli põhjendatud ka ettekirjutuse tegemine ehitustegevuse seadustamiseks, mitte ehitise kirjaliku nõusoleku tingimustega kooskõlla viimiseks. Ettekirjutus ehitise seadustamiseks on ehitusmääruse § 33 lg-s 2 ettenähtud meetmetest kaebaja jaoks vähem koormavam kui ettekirjutus ehitise likvideerimiseks. Kohus jättis ekspertiisitasu HKMS § 108 lg 1 alusel õigesti kaebaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et Pähklikoore OÜ apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
14.Kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 12 lg 2 ls-st 1 ja § 16 lg 1 p-st 1 tulenes, et ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud muu hulgas 20–60 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise ehitamise korral, mille puhul oli nõutav kirjalik nõusolek. EhS § 15 lg 1 p 1 kohaselt oli väikeehitis kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni 5 m ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.
15.Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et renoveeritud saun vastab ehitisealuse pinna (sh katusealune terrass – vt kirjaliku nõusoleku väljastamise ajal kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 17 lg 1) poolest sellise väikeehitise nõuetele, mille ehitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek (s.o ehitisealune pind 20–60 m2). Asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust, et nii Emmaste valla poolt 14.01.2015 korraldatud paikvaatlusel (I kd, tl 29-32; I kd, tl 102-105) kui ka kohtumenetluses läbiviidud ehitustehnilise ekspertiisi käigus tuvastatud tegelik pind 34,1 m2 (vt T. Rattasepa 14.04.2016 ekspertarvamuse p 5.2 – II kd, tl 47-78; samuti eksperdi 11.07.2016 täiendavad selgitused – II kd, tl 141-142p) erineb mõnevõrra kirjaliku nõusoleku 8(15)
3-15-810 taotluses (I kd, tl 16-18p; I kd, tl 83-85p; II kd, tl 97-99p) ja sauna eelprojektis (I kd, tl 8-15; I kd, tl 86-93) märgitud 32,9 m2 suurusest ehitisealusest pinnast, sest mõlemal juhul jääks see vahemikku 20–60 m2.
16.Vaidlust ei ole ka selle üle, et renoveeritud sauna katuseharja kõrguseks on 5,34 m (vt 14.01.2015 paikvaatluse protokoll) või 5,40 m (vt T. Rattasepa 14.04.2016 ekspertarvamuse p 5.1). Kirjaliku nõusoleku taotlemisel 05.06.2013 esitatud sauna eelprojekti kohaselt oli hoone katuseharja kõrguseks planeeritud 4,7 m ja korstna kõrguseks 5,5 m. Kuigi Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korralduse nr 169 (I kd, tl 19; I kd, tl 95p; II kd, tl 92p) ja selle alusel vormistatud kirjaliku nõusoleku nr 2620 (I kd, tl 94-95; II kd, tl 91-92) väljastamise ajal kehtinud ehitise tehniliste andmete loetelu ehitise kõrguse arvestamise kohta erisätteid ei sisaldanud, nägid ehitusjärelevalve menetluse algatamise (I kd, tl 101) ning Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 (I kd, tl 24; I kd, tl 106-107) ja 26.02.2015 ettekirjutuse (I kd, tl 25-28; I kd, tl 108-110p) tegemise ajal kehtinud majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määruse nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ § 30 lg-d 1 ja 4 selgelt ette, et ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini ning ehitise kõrguse hulka ei arvestata ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa (sh korsten). Ringkonnakohus leiab, et olenemata asjaolust, et ehitise kõrguseks võis kirjaliku nõusoleku taotluses arhitekti poolt olla üksnes ekslikult märgitud 5,5 m ning Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korraldusega nr 169 väljastatud kirjalik nõusolek võimaldas kaebajal ehitada kuni 5,5 m kõrguse hoone, ei saaks kaebaja õigusvastaselt antud kirjaliku nõusoleku muutmisel või kehtetuks tunnistamisel HMS § 67 lg 4 p 5 järgi tugineda selles osas usaldusele haldusakti kehtima jäämise suhtes, sest väikeehitise maksimaalsete mõõtmete puhul ei ole tegemist sellise tehniliselt või õiguslikult keerulise küsimusega, mille puhul oleks alust väita, et üksnes põllumajandusega ja perspektiivis puhkemajandusega tegelev Pähklikoore OÜ ei pidanudki ise mõistma temale väljastatud kirjaliku nõusoleku õigusvastasust (sõltumata sellest, et taotluse esitas arhitekt). Muu hulgas ei saanud kaebaja eeldada, et vastustaja väljastatud kirjalikus nõusolekus oleks ehitise 5,5 m kõrguse all silmas peetud midagi muud kui tema esitatud kirjaliku nõusoleku taotluses ja sellele lisatud eelprojektis kajastatut (st ehitise kõrgust koos korstnaga). Samas juhul, kui vaidlusalune saun ei vastaks väikeehitise nõuetele ainuüksi selle kõrguse poolest, tulnuks Emmaste vallal enne kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamist kaaluda ka selle muutmist viisil, et ehitise lubatud maksimaalseks kõrguseks oleks senise 5,5 m asemel mitte üle 5 m. Kaebajaga tuleb nõustuda, et haldusasja materjalidest ei ole võimalik järeldada, et Emmaste vald oleks enne kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamist kaalunud võimalust selle õigusaktidega kooskõlla viimiseks. Kui sauna harjakõrgus maapinnast jääb alla 5 m, ei tulene ehitusloa taotlemise kohustuslikkust ka pelgalt asjaolust, et tegemist ei ole ainult ehitise rekonstrueerimisega (EhS § 2 lg 6 p 3 ja lg 8), vaid ka selle laiendamisega (EhS § 2 lg 6 p 2 ja lg 7), sest ehitisealuse pinna poolest on ka rekonstrueeritud sauna näol tegemist väikeehitisega EhS § 15 lg 1 p 1 tähenduses. EhS § 12 lg-st 2 ei tulene, et väikeehitise laiendamisel selliselt, et ka pärast laiendamist on jätkuvalt tegemist väikeehitisega, oleks tarvis kirjaliku nõusoleku asemel taotleda ehitusluba.
17.EhS § 15 lg 1 p 1 kohaselt välistab ehitisel avalikkusele suunatud funktsiooni olemasolu igal juhul selle käsitamise väikeehitisena, mistõttu olukorras, kus vaidlusalusel saunal oli või sellele kavandati avalikkusele suunatud funktsiooni, tulnuks nii ehitise rekonstrueerimiseks kui ka laiendamiseks taotleda ehitusluba (EhS § 12 lg 2 ning § 22 lg 1 p-d 2 ja 3). Vastustaja 9(15)
3-15-810 on sauna avalikkusele suunatud funktsiooni seostanud asjaoluga, et see on kavandatud osaks puhkekompleksist, mida hakkaksid tulevikus kasutama turistid. Kaebaja on seisukohal, et kuna Pähklikoore OÜ kavatseb kasutada sauna oma tööliste riietumiseks ja pesemiseks ning puhkemajanduse arendamine ei ole lähiajal ettenähtav, siis puudub ehitisel avalikkusele suunatud funktsioon. Ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu 11. koosseisu 389 SE) seletuskirjas (lk 78) on märgitud, et „avalikkusele suunatud funktsioon“ on määratlemata õigusmõiste, millele ei saa selle abstraktset, dünaamilist ja kontekstirelevantset iseloomu arvestades anda universaalset ja ammendavat definitsiooni. Näitena on seletuskirjas viidatud, et vähemasti detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kannavad avalikkusele suunatud funktsiooni piirdeaiad, sest need näitavad kolmandatele isikutele, millistes kohtades ei tohi nad omaniku loata viibida. Samuti on Riigikohtu 08.06.2007 otsuses nr 3-4-1-4-07 (p 16) leitud, et kuigi hauatähised on enamasti väikeehitised, võivad teatud sõjahauad ja nende tähised omada kaalukat avalikkusele suunatud funktsiooni, mistõttu on välistatud monumentide käsitamine väikeehitistena, mis ei vaja püstitamiseks või teisaldamiseks kohaliku omavalitsuse nõusolekut (ehitusluba). Ehitise avalikkusele suunatud funktsioon ei eelda tingimata seda, et hoones teenindatakse vahetult kliente (nt osutatakse toitlustus- või majutusteenuseid), vaid avalikkusele suunatust tuleb sisustada laiemalt ning oluline on, kas ehitis on kavandatud osana piiritlemata isikute ringile pakutavast teenusest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus nr 3-14-381, p 11).
18.Ringkonnakohus möönab, et juhul, kui tegemist oleks üksnes äriühingu oma töötajatele olmeruumiks mõeldud saunaga, ei oleks alust pidada seda avalikkusele suunatud funktsiooniga ehitiseks. Kirjaliku nõusoleku taotlemise ja väljastamise konteksti arvestades tuleb siiski nõustuda halduskohtu ja vastustaja järeldusega, et vaidlusalust sauna oli kavas pärast selle renoveerimist ja laiendamist kasutada osana piiritlemata isikute ringile teenuseid pakkuvast majutuskompleksist, mistõttu tuli sauna ehitamiseks loa andmisel arvestada selle avalikkusele suunatud funktsiooniga. Pähkla kinnistu asub Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringus ettenähtud detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal. Pähkla kinnistu omaniku A. Kaili taotlusel kehtestas Emmaste Vallavalitsus 05.02.2013 korraldusega nr 38 (I kd, tl 81-81p) lähteseisukohad Pähkla katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks, mida on muudetud Emmaste Vallavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 209 (I kd, tl 82). Detailplaneeringu eesmärk oli senise 100% maatulundusmaa kinnistu sihtotstarbe muutmine 50% elamumaaks ja 50% ärimaaks (majutushoonete maa) ning ehitusõiguse saamine kokku nelja majutushoone püstitamiseks. Pähkla kinnistule lisaks olemasolevale 7 hoonele kuni 4 majutushoone, 3 grillkoja ja 1 abihoone ehitamise nägi ette ka 2013. a juunis valminud Pähkla kinnistu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 13-32). Kuigi detailplaneeringust (I kd, tl 139) ega sauna eelprojektist (OÜ Looge töö nr 2-13) ei ole võimalik üheselt järeldada, kas renoveeritav saun on kavandatud osaks majutuskompleksist või kuulub kinnistul asuva pereelamu juurde, võib nii Pähkla kinnistule Pähklikoore OÜ kasuks 18.02.2013 sõlmitud asjaõiguslepinguga (s.o vahetult pärast detailplaneeringu lähteülesande kinnitamist, sh oli Pähklikoore OÜ asutatud alles 14.01.2013 – I kd, tl 34) hoonestusõiguse seadmisest (mille oluliseks osaks on ka olemasolevad laut, saun ja külalistemaja – I kd, tl 7; I kd, tl 156) kui ka Pähklikoore OÜ 2013. a majandusaasta aruande tegevusülevaatest (I kd, tl 148-155) järeldada, et sauna renoveerimise eesmärk oli siiski selle kasutusele võtmine majutuskompleksi osana. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et ülevaate tegelikuks koostajaks võis olla äriühingu raamatupidaja, sest äriregistrile esitas aruande siiski juhatuse liige A. Kail. Ka hilisematest majandusaasta aruannetest (II kd, tl 124-139) nähtuvalt 10(15)
3-15-810 kavandati OÜ Pähklikoore asutamisel põhitegevusalaks sportlikku ja meelelahutuslikku jahipidamist ja kalapüüki. Lisategevusalana on „muu puuvilja-, marja- ning pähklikasvatus“ (EMTAK kood 01251) äriregistrisse sisse kantud alles 20.02.2016. Eeltoodu põhjal on ilmne, et kirjaliku nõusoleku väljastamise ajal kavandati vaidlusalusele saunale avalikkusele suunatud funktsiooni ning eesmärk kasutada sauna äriühingu töötajate olmeruumina saab seonduda vaid detailplaneeringu menetluse hilisema seiskumisega. Äriplaani hilisem muutumine ei mõjuta siiski hinnangut, et 26.06.2013 korraldus nr 169 oli selle andmise ajal õigusvastane, sest avalikkusele suunatud funktsiooni tõttu ei saanud EhS § 15 lg 1 p 1 kohaselt olla tegemist väikeehitisega.
19.Seonduvalt vaidlusega selle üle, kas sauna rekonstrueerimine ja laiendamine on toimunud vastuolus Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg-ga 1, märgib ringkonnakohus esmalt, et olukorras, kus Pähkla kinnistul asus samas kohas saun juba alates 1920. aastast, ei saa vaidlusaluse ehitise puhul rääkida uue ehitise püstitamisest, vaid tegemist oli siiski varasema sauna rekonstrueerimise ja laiendamisega. Ehitise rekonstrueerimisena käsitati kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 2 lg 8 kohaselt ehitise piirdekonstruktsioonide muutmist ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist. Ehitise laiendamine kujutas endast EhS § 2 lg-st 7 tulenevalt omakorda olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), pealevõi allaehitamist. Ehitise piirde- ja kandekonstruktsioonide suuremahulist muutmist ja asendamist arvestades on ka arusaadav, miks A. Kail rääkis 23.12.2013 toimunud Pähkla detailplaneeringu avalikul arutelul (sisuliselt) uue sauna ehitamisest (I kd, tl 146; II kd, tl 2-4). Järeldusele, et tegemist ei olnud uue ehitise püstitamisega, on jõudnud ka ekspert T. Rattasepp (vt 14.04.2016 ekspertarvamuse p-d 5.1 ja 5.2), kes ühtlasi tuvastas, et rekonstrueeritud sauna ning Pähkla ja Konsu kinnistute piiri vaheline kaugus ei ole varasemaga võrreldes muutunud ja on vahemikus 1,11–1,38 m (II kd, tl 75). Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg 1 kohaselt tuleb ehitise projekteerimisel ja ehitamisel jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt 4 m, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalve asutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Vaidlust ei ole selles, et praegusel juhul puuduvad nii detailplaneering kui ka piirinaabrite vaheline kokkulepe koos Päästeameti nõusolekuga, mis võimaldaksid ehitada sauna naaberkrundi piirist vähem kui 4 m kaugusele. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et ehitusmääruse § 23 lg-s 1 sisalduvast viitest tuleohutuse järelevalve asutuse nõusolekule saab järeldada, et naaberkrundi piirist vähem kui 4 m kaugusele ehitamiseks eritingimuste seadmine oli kantud eesmärgist jagada kuni 30.06.2015 kehtinud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg 2 (samuti praegusel ajal kehtiva siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22 lg 2) järgi nõutav 8 m laiune hoonete vaheline tuleohutuskuja naabrite vahel võrdselt. Ehitusmääruse § 23 lg-s 1 sätestatu ei loo ringkonnakohtu hinnangul siiski absoluutset takistust ehitamiseks piirile lähemal kui 4 m isegi juhul, kui selleks puudub naabritevaheline kokkulepe ja Päästeameti nõusolek. Naabri huve riivava kirjaliku nõusoleku või ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui taotleja ülekaalukamad huvid või avalikud huvid seda tingivad. Ehitusmääruse § 23 lg 1 ja Konsu kinnistu omaniku nõusoleku puudumine pani vastustajale seega üksnes kohustuse enne kirjaliku nõusoleku väljastamist kaaluda kõiki vastanduvaid huve (vrd Riigikohtu 16.09.2014 otsus nr 3-4-1-19-14, p 23.3). Praegusel juhul tuleb Pähkla kinnistul hoonestusõiguse alusel sauna omava ja selle rekonstrueerimiseks taotluse esitanud kaebaja huvi ehitamiseks pidada ilmselgelt ülekaalukamaks, võrreldes Konsu kinnistu omaniku huvidega. Eelkõige on oluline, et ekspertarvamuse p 1.8.3 kohaselt asub vaidlusalune saun Konsu kinnistul paiknevast lähimast hoonest 405 m kaugusel ning 11(15)
3-15-810 olemasolevat sauna ei ole laiendatud naaberkinnistu piiri suunas, mistõttu ei mõjutanud selle laiendamine naaberkinnistule hoonestuse rajamise võimalusi (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 08.09.2016 otsus nr 3-15-1106, p 23). Kuigi Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korraldusest nr 169 eeltoodud kaalumist ei nähtu, ei ole sellele vaatamata võimalik asuda seisukohale, et väljastatud kirjalik nõusolek oli selle andmise ajal vastuolus ehitusmääruse § 23 lg-ga 1.
20.EhS § 62 lg 2 p-d 2 ja 3 ei piiranud kohaliku omavalitsuse õigust tagantjärele kontrollida, kas ehitustegevus vastab väljastatud kirjalikule nõusolekule ja kas tarvilik on ehitusloa olemasolu. Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korraldus nr 36 ja 26.02.2015 ettekirjutus põhinesid ehitusjärelevalve menetluses kogutud ja analüüsitud tõenditele (sh kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud dokumentatsioon ja 14.01.2015 paikvaatluse tulemused) ning korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks tuginenud andmise ajal õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamise sätetele, vaid selles on viidatud ehitustegevuse vastuolule nii ehitusseadusega (sh § 15 lg 1 p 1) kui ka ehitusmäärusega (sh § 23 lg 1). Kuna väidetav vastuolu seisnes ehitusloa ja piirinaabri nõusolekute puudumises, siis ei saanud Emmaste vald mõistlikult käsitada kehtetuks tunnistatava 26.06.2013 korraldusega nr 169 väljastatud kirjalikku nõusolekut õiguspärase haldusaktina. Sama järelduse saab teha Emmaste Vallavalitsuse 25.11.2014 kirjast nr 7-2.12/383 (I kd, tl 21-22p), millega A. Kaili teavitati ehitusjärelevalve menetluse algatamisest seoses ebaseadusliku ehitustegevusega. Kuna ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et vähemasti kirjaliku nõusoleku väljastamise ajal oli kaebajal soov omistada rekonstrueeritavale saunale avalikkusele suunatud funktsioon, siis oli Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korraldus nr 169 andmise ajal õigusvastane haldusakt. Seetõttu pidi vastustaja kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamisel lähtuma HMS § 64 lg-test 2 ja 3, § 66 lg-st 1 ja §-st 67. Muu hulgas tuli vallal arvestada haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, samuti isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima ja avalikku huvi. Samas välistab HMS § 67 lg 4 p 5 kohaselt isiku usalduse kaitse see, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest teadlik oma süü tõttu. Ringkonnakohus leidis juba eespool otsuse p-s 16, et väikeehitise tunnustele vastavuse küsimus ei ole tehniliselt või õiguslikult sedavõrd keerukas, et kaebajalt ei saanuks oodata vastavate teadmiste olemasolu. Pähklikoore OÜ-le pidi olema arusaadav, et kuna saun on kavandatud osana puhkajatele mõeldud majutuskompleksist, siis on sellel avalikkusele suunatud funktsioon, mis välistab sauna käsitamise väikeehitisena. Majutusteenuse pakkumisega tegeleda soovivalt äriühingult ei ole ülemäärane nõuda, et ta oleks kursis puhkekompleksi ehitamist puudutavate põhiliste nõuetega (sh ehitusloakohustusega).
21.Emmaste vallal oli kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamise otsustamisel HMS § 64 lg 2 kohaselt kaalutlusõigus. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse kasutamise üle on HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud selliseid menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega ja õiguse üldpõhimõtetega ning ei ole tehtud kaalutlusvigu (nt Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-3-1-72-13, p 23; 20.03.2014 otsus nr 3-31-87-13, p 17; 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 38). Kui menetlus- ja vormivead ei ole toonud kaasa või ei võinud tuua kaasa sisuliselt ebaõige otsuse tegemist ning haldusakti materiaalne õiguspärasus on selle protseduurilistele ja vormilistele puudustele vaatamata sisuliselt kontrollitav, siis ei ole haldusakti tühistamine põhjendatud. Olenemata sellest, et ringkonnakohtu hinnangul võinuks rekonstrueeritava sauna kõrgust puudutavas osas ehitusjärelevalve eesmärkide saavutamiseks piisata kirjaliku nõusoleku 12(15)
3-15-810 muutmisest ning puudus ehitustegevuse vastuolu Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg-ga 1, ei ole kohtul alust kahelda, et vastustaja oleks kirjaliku nõusoleku tunnistanud kehtetuks ka ainuüksi sauna avalikkusele suunatud funktsiooni tuvastamise tõttu. Seda põhjusel, et avalikkusele suunatud funktsiooniga ehitise ehitamine ei oleks ühelgi juhul võimalik kirjaliku nõusoleku alusel, vaid selleks on alati vajalik ehitusluba. Kuigi avalikkusele suunatud funktsiooni olemasolule ei ole Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduses nr 36 selgelt viidatud, peab ringkonnakohus võimalikuks arvestada korralduse põhjendustena ka sellega sisuliselt paralleelselt koostatud 26.02.2015 ettekirjutuses (lk 6) märgitut, milles on juhitud tähelepanu avalikkusele suunatud ehitisega kaasnevatele nõuetele. Seejuures tuli vaidlusalust sauna otsuse p-s 18 kajastatud asjaolusid arvestades ka kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamise ajal (s.o 2015. a veebruaris) jätkuvalt käsitada avalikkusele suunatud funktsiooni omava ehitisena, kuna rekonstrueerimise ja laiendamise kaudu sooviti saunale selline kasutusviis anda ning majutuskeskuse rajamiseks vajaliku detailplaneeringu menetluse seiskumisele vaatamata polnud kaebaja eesmärgist vähemasti sel ajal loobunud. Kokkuvõttes puudub Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 p 1 tühistamiseks alus.
22.Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 p-ga 2 otsustati teha ettekirjutus Pähkla kinnistul asuva sauna ehitustegevuse seadustamiseks ja p-ga 3 peatada ehitustegevus Pähkla kinnistul kuni ettekirjutuse täitmiseni. Emmaste Vallavalitsuse 26.02.2015 ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 1 kohustati Pähklikoore OÜ-d peatama Pähkla kinnistul sauna ehitustegevus Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 alusel. Ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 2 kohustati lisaks viima Pähkla kinnistul asuva sauna ehitustegevuse aluseks olev dokumentatsioon EhS-ga kooskõlla (s.o taotleda projekteerimistingimused ja ehitusluba) ning p 3 kohaselt tuli sauna projekt kooskõlastada Päästeametiga ja Konsu kinnistu omanikega. Kuigi vastustaja väitel on 20.02.2015 korralduse nr 36 p-d 2 ja 3 pelgalt töökorraldusliku iseloomuga ning neis kajastatud ettekirjutused sauna ehitustegevuse peatamiseks ja seadustamiseks sisalduvad tegelikkuses 26.02.2015 ettekirjutuse resolutsioonis või igal juhul ei piira korraldus ja ettekirjutus nende koostoimes ehitustegevust Pähkla kinnistul suuremas ulatuses kui ettekirjutuses märgitud (st üksnes sauna osas), tuleb kaebajaga nõustuda, et Emmaste Vallavalitsuse 24.03.2016 vastus nr 7-2.12/108-2 (II kd, tl 105-106p) A. Kaili poolt 29.02.2016 esitatud ehitusteatisele (Pähkla kinnistul asuva lauda rekonstrueerimiseks) vastustaja seisukohti ei kinnita. Nimetatud vastusest nähtub selgelt, et Emmaste valla hinnangul on 20.02.2016 korraldusega nr 36 peatatud ehitustegevus kogu Pähkla kinnistul või vähemalt selles ulatuses, mis on hõlmatud Pähklikoore OÜ kasuks seatud hoonestusõigusega (s.o laut, saun ja külalistemaja). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et Emmaste vald ei saanud sauna osas läbiviidud ehitusjärelevalve menetluse tulemusena peatada ehitustegevust Pähkla kinnistul suuremas mahus kui konkreetse ehitise osas. Ehitustegevuse peatamist Pähkla kinnistul tervikuna või ka üksnes teiste hoonestusõiguse esemeks olevate ehitiste osas ei ole korralduses millegagi põhjendatud ning see oleks eesmärgipäratu ja ülemäärane. Olukorras, kus Emmaste valla hilisem tegevus kinnitab, et korralduse p 3 puhul ei peetud silmas ehitustegevuse peatamist üksnes sauna osas, ei pea ringkonnakohus võimalikuks piirduda pelgalt korralduse p 3 tõlgendamisega koostoimes ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 1, vaid Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 p 3 tuleb tühistada. Seonduvalt väitega, et korralduse p-del 2 ja 3 puudub iseseisev regulatiivne tähendus, juhib ringkonnakohus lisaks tähelepanu, et isegi kui haldusakti resolutsioon sisaldab otsustusi, mida võiks olemuselt pidada menetlustoiminguteks või haldusesisesteks juhisteks, tuleb haldusakti käsitada siiski ühtse tervikuna, ehkki seda saab põhjendatud juhtudel tühistada ka osaliselt (nt Riigikohtu 16.03.2016 otsus nr 3-3-1-8113(15)
3-15-810 15, p 20; 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 22). Korralduse p 2 ei riku kaebaja õigusi, sest olukorras, kus ehitustegevuse aluseks olnud kirjaliku nõusolek tunnistatakse õiguspäraselt kehtetuks, puuduks sauna ehitamise jätkamiseks õiguslik alus ja ehitustegevuse seadustamine oleks EhS § 12 lg-st 2 tulenevalt vältimatult vajalik ka ilma valla vastava ettekirjutuseta. Samal põhjusel ei riku kaebaja õigusi 26.02.2015 ettekirjutuse resolutsiooni p 1, sest rekonstrueeritavat sauna puudutavas osas oli ehitustegevuse õigusliku aluse äralangemisest tulenevalt vältimatu teha ettekirjutus ka sauna ehitustegevuse peatamiseks kuni ehitustegevuse seadustamiseni.
23.Erinevalt 20.02.2015 korralduse nr 36 p-st 2 on 26.02.2015 ettekirjutuse resolutsiooni ps 2 täpsustatud, et sauna ehitustegevuse seadustamiseks tuleb Pähklikoore OÜ-l taotleda projekteerimistingimused ja ehitusluba. Olenemata sellest, kas tegelikkuses eeldanuks edasine ehitustegevus ka detailplaneeringu kehtestamist, nagu leidis halduskohus, või piisanuks projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlemisest, ei riku tehtud ettekirjutus kaebaja õigusi, sest igal juhul ei oleks väikeehitise tingimustele mittevastava ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise seadustamine saanud toimuda teda vähem koormaval viisil (vt EhS § 12 lg 2, § 19 lg 1 p 2 ja lg 3, § 22). Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et kuigi Pähkla kinnistu asub Emmaste valla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, nägid kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 3 lg 2 p-d 1 ja 2 ette, et isegi detailplaneeringu koostamise kohustusega alal on ilma detailplaneeringut koostamata lubatud püstitada muu hulgas üksikelamu või suvila kõrvalhoonet või laiendada olemasolevat üksikelamut, suvilat või nende kõrvalhooneid. Ringkonnakohus juhib lisaks tähelepanu, et nii Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korraldus nr 36 kui ka 26.02.2015 ettekirjutus on antud ehitusjärelevalve menetluses tuvastatud asjaolude pinnalt ning juhul, kui tähtsust omavad asjaolud on hiljem oluliselt muutunud, võib huvitatud isik taotleda ka vastavate haldusaktide muutmist või taotleda uue kirjaliku nõusoleku väljastamist. Kuna Emmaste Vallavalitsus on 26.05.2017 korraldusega nr 185 Pähkla kinnistu detailplaneeringu koostamise menetluse lõpetanud, sest Pähkla ja Konsu kinnistute omanike vahel puudub endiselt kokkulepe piiride kulgemise osas ja tegelik tahe piirivaidluse lahendamiseks ning see välistab detailplaneeringu elluviimise võimaluse, võib kohtumenetluse ajal näiteks olla ära langenud vaidlusaluse sauna avalikkusele suunatud funktsioon. Kuna Emmaste Vallavalitsuse 26.02.2015 ettekirjutuse resolutsiooni p 3, millega kohustati kaebajat kooskõlastama sauna projekt Päästeameti ja Konsu kinnistu omanikega, tugineb otseselt Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg-le 1, siis ei ole ka ettekirjutuse nimetatud punkti tühistamiseks alust. Ringkonnakohus rõhutab samas, et ettekirjutuse kõnealusest punktist ei tulene kaebajale kohustust saada sauna ehitusprojektile Päästeametilt ja Konsu kinnistu omanikelt heakskiit, vaid üksnes kohustus edastada ehitusprojekt neile kooskõlastuse andmiseks. Nagu ringkonnakohus eespool otsuse p-s 19 märkis, ei saa näiteks Konsu kinnistu omanike poolt ehitusprojektile kooskõlastuse andmata jätmine iseenesest veel välistada ehitusloa andmist, vaid Emmaste vallal tuleb ehitusloa andmise või mitteandmise küsimuse otsustamisel kaaluda kõiki vastandlikke huve.
24.Kaebaja vastuväited ehitustehnilise ekspertiisi kulude tema kanda jätmise osas ei ole põhjendatud. Halduskohus on õigesti märkinud, et eksperdikulud on HKMS § 101 lg 2 ja § 102 p 1 kohaselt samuti menetluskuluks, mille jaotusele kohaldatakse HKMS §-s 108 sätestatut. Kuigi ekspertiisi läbiviimist taotles vastustaja ja kaebaja vaidles taotlusele vastu, pidades ekspertiisi asja lahendamise seisukohalt ebavajalikuks, ei järeldu ainuüksi sellest, et eksperdikulude tema kanda jätmine oleks põhjendamatu. Olenemata sellest, kas kaebuse 14(15)
3-15-810 rahuldamata jätmiseks olnuks alust ka ilma eksperdiarvamuses kajastatud asjaolude tuvastamiseta või mitte, pidas Tallinna Halduskohus 11.01.2016 ja 25.02.2016 määrustes ekspertiisi korraldamist siiski vajalikuks ning seega ei saa Emmaste valla poolt kantud eksperdikulud olla HKMS § 109 lg 6 tähenduses ebavajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ka asjaolusid, mille alusel oleks põhjust hinnata, et eksperdikulude Pähklikoore OÜ kanda jätmine oleks kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). Küll aga tuleb ka eksperdikulude jagamisel arvestada kaebuse rahuldamise proportsiooni.
25.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Pähklikoore OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 03.08.2016 otsuse osas, milles halduskohus jättis rahuldamata Pähklikoore OÜ kaebuse Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 p 3 tühistamiseks. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus asjas ise uue otsuse, millega rahuldab Pähklikoore OÜ kaebuse osaliselt ja tühistab Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 p 3. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Pähklikoore OÜ on kandnud esimese astme kohtus menetluskulusid 1647 eurot (sh riigilõiv 30 eurot ja esindajakulu 1617 eurot – I kd, tl 38; I kd, tl 45; I kd, tl 162; I kd, tl 165; II kd, tl 144-155) ning apellatsioonimenetluses 519 eurot (sh riigilõiv 15 eurot ja esindajakulu 504 eurot – III kd, tl 24-29). A. Kaili poolt ekslikult enam tasutud riigilõiv 45 eurot (I kd, tl 160; I kd, tl 163) on tema 29.06.2015 taotluse alusel tagastatud Tallinna Halduskohtu 09.07.2015 määrusega. Kuna ringkonnakohtu otsuse tagajärjel on apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldatud ligikaudu viiendiku (20%) ulatuses, tuleb samas proportsioonis jagada ka menetluskulud. Kaebaja menetluskulud kahes kohtuastmes kokku olid 2166 eurot, millest kuuluks tema kasuks vastustajalt väljamõistmisele 433,20 eurot. Emmaste vald on taotlenud esindajakulu väljamõistmist esimese astme kohtus 2794,40 eurot (II kd, tl 156-159; II kd, tl 175-178) ja apellatsioonimenetluses 1310,40 eurot (III kd, tl 3034p). Kuna praegune vaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest, jäävad Emmaste valla poolt välise õigusteenuse tellimisega seoses kantud kulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda (nt viimati Riigikohtu 28.06.2017 otsus nr 3-3-1-73-16, p 48). Täiendavalt on Emmaste vald tasunud kohtumenetluses läbiviidud ehitustehnilise ekspertiisiga seotud kulude katteks 1883,10 eurot (II kd, tl 44; II kd, tl 80; II kd, tl 157; II kd, tl 161; II kd, tl 176), mille halduskohus jättis kaebaja kanda. Ringkonnakohtu otsusega kaebuse osalist rahuldamist arvestades ei ole eksperdikulude tervikuna kaebaja kanda jätmine siiski põhjendatud. Kaebuse rahuldatud osa (20%) arvestades tuleks vastustaja kantud eksperdikulude katteks mõista kaebajalt välja 1506,48 eurot. Arvates sellest täiendavalt maha summa, mis tuleks vastustajalt mõista välja kaebaja esindajakulude katteks (s.o 433,20 eurot), tuleb kokkuvõttes mõista Pähklikoore OÜ-lt Emmaste valla kasuks välja 1073,28 eurot ning ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets 15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.