Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiOsaliselt jõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 03.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-15-810/69
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 03.08.2016
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 10 839

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-810

Haldusasi Pähklikoore OÜ kaebus Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 ja 26.02.2015 ettekirjutuse tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja Pähklikoore OÜ, seaduslik esindaja Avo Kail, volitatud esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Vastustaja Emmaste vald, volitatud esindaja vandeadvokaat Triin Raudsepp Asja läbivaatamise kuupäev

14.07.2016.a

Resolutsioon

1.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2.Rahuldada vastustaja taotlus menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks osaliselt ja mõista kaebajalt Pähklikoore OÜ-lt Emmaste valla kasuks välja eksperdikulud 1883,10 eurot (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm eurot ja kümme senti), muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 02.09.2016. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse

päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus

9.Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduses nr 36 puuduvad täielikult põhjendused haldusakti õigusliku ja faktilise aluse kohta. Vallavalitsus on vaidlustatava korralduse andmisel rikkunud punktide 1 -3 osas oluliselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tes 1, 2, 3 sätestatud haldusakti motiveerimise nõuet, tunnistanud korralduse punktiga 1 andmise ajal õiguspärase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks ilma HMS § 66 lg 3 ja § 66 lg 2 p-d 1,3,4 ettenähtud alusteta. Korralduse punktid 1-3 ei ole eesmärgipärased ega proportsionaalsed. Haldusakti puuduvaid põhjendusi ei asenda korralduse alusel 26.02.2015 välja antud ettekirjutuse põhjendused, sest ettekirjutus anti välja alles kuus päeva pärast korraldust. 9.1 Nii korralduses kui ettekirjutuses puuduvad põhjendused selle kohta, kas korraldus nr 169 oli vallavalitsuse hinnangul andmise ajal 26.06.2013 seaduslik või seadusevastane (millest sõltub kehtetuks tunnistamise õigus). Kaebaja eeldab, et kohalik omavalitsus käsitleb korraldust nr 169 andmise ajal õiguspärasena, sest korralduses ja ettekirjutuses on üksnes etteheited ehitamise kohta ehk selle kohta, et ehitatud ei ole kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatud projekti ja ehitusseaduse järgi. Kohalik omavalitsus ei tunnista korralduses ega ettekirjutuses, et ta on 26.06.2013 andnud ebaõige või õigusvastase haldusakti. HMS § 67 lg 3 näeb ette, et haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1,3 ja 4 sätestatud juhtudel ja need põhjendused peavad sisalduma haldusaktis. Korralduses nr 169 ei olnud ette nähtud selle kehtetuks tunnistamise võimalust ning ka ehitusseadus ei näe ette kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamise võimalust. Korraldusega nr 169 ei olnud pandud taotlejale lisakohustusi, mida viimane oleks rikkunud ja taotlejale ei antud üle raha ega asja, mida viimane poleks sihipäraselt kasutanud. Seega ei esine HMS § 67 lg 3 asjaolusid ja kehtetuks tunnistamine on toimunud haldusmenetluse norme rikkudes. Kohaliku omavalitsuse hinnangul enda poolt tuvastatud asjaolu, et ehitatud ei ole kirjaliku nõusoleku järgi (mida kaebaja õigeks ei võta), ei ole õiguslikult kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamise alus. Kui kohalik omavalitsus leiab järelevalvemenetluses, et ehitist ei ehitata ehitusloa, projekti või kirjaliku nõusoleku tingimuste järgi, siis on tal õigus teha ettekirjutusi ehitise vastavusse viimiseks ehitusõiguse aluseks olevate dokumentidega, mitte aga esimese asjana tunnistada kehtetuks kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. See tähendab, et lisaks sellele, et korralduse nr 169 kehtetuks tunnistamiseks puudus alus, puudus selleks ka vajadus. See tähendab, et korralduse punkti 1 välja andmine ei olnud eesmärgipärane ja rikkus HMS § 5 lg 2 sätteid. Eeltoodud asjaoludel ei olnud Emmaste Vallavalitsusel HMS § 66 lg-st 2 tulenevat õigust ilma kaebaja taotluseta kaebaja kahjuks kehtetuks tunnistada Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korraldust nr 169 ning selleks 20.02.2015 korraldus nr 36 on välja antud nii menetlusnorme kui materiaalõigusnormi rikkudes ning kohaliku omavalitsuse pädevust ületades.

9.2 Samuti on 20.02.2015 korralduse nr 36 väljaandmisel, eelkõige punktide 2 ja 3 osas rikutud oluliselt HMS § 4 lg 2 ja § 56 lg 3 sätestatud kaalutlusõiguse teostamist reguleerivaid menetlusnorme. Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduses nr 36 puuduvad põhjendused ja kaalutlused korralduse punkti 2 osas - teha ettekirjutus Reheselja külas Pähkla kinnistul asuva sauna ehitustegevuse seadustamiseks. Ettekirjutus „seadustada ehitustegevus“ on umbmäärane ja ebakonkreetne, seda ei ole võimalik täita ja selle täitmist ei ole võimalik kontrollida. Et korralduse punkt 2 oleks täidetav, pidanuks see sisaldama adressaadile õiguslikult siduvat selget juhist, kuidas vastustaja nõutud eesmärki saavutada. Samuti puuduvad 20.02.2015 korralduses nr 36 kaalutlused ja põhjendused korralduse punkti 3 (peatada ehitustegevus Reheselja külas asuval Pähkla kinnistul kuni ettekirjutuse täitmiseni) kohta. Korraldusest ei nähtu, miks keelatakse kogu sauna ehitustegevus, mitte aga ei nõuta ehitise vastavusse viimist dokumentidega, st eelkõige sauna harja kõrguse langetamist projektijärgsele kõrgusele 4,7m. Nimetatud punktiga kohalik omavalitsus keelab tööd, millega oleks ehitis võimalik vastavusse viia kirjaliku nõusolekuga ja eelprojektiga. Selline laiaulatuslik keeld on ebaproportsionaalne. Kui kohalik omavalitsus tuvastas ehitusjärelevalve käigus ehitise mittevastavuse kirjalikule nõusolekule ja selle aluseks olevale eelprojektile, siis tulnuks kaaluda, kas nõuda ehitise vastavusse viimist olemasoleva dokumentatsiooniga või nõuda dokumentatsiooni vastavusse viimist ehitisega ning esimese alternatiivi võimalikkuse korral saanuks teha ehitise omanikule ettekirjutuse viia ehitis vastavusse ehitamise aluseks olevate dokumentidega, mis sisaldab luba teha selleni viivaid ehitustöid. Et aga vastustaja kohaliku omavalitsuse ja ehitusjärelevalve teostajana loobus õigusvastaselt diskretsiooni teostamisest ning valis kaebajat ära kuulamata administratiivselt keerukama ning ehituslikult kallima ja aeganõudvama tee, viitab võimalusele, et vastustaja teostab haldust kaebaja suhtes kiuslikult ja erapoolikult. 9.3 Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel on kaebaja seisukohal, et Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 välja andmisel on rikutud oluliselt nii materiaalõigusnorme kui ka haldusmenetluse norme ja need rikkumised on viinud ebaseadusliku haldusakti väljaandmiseni.

väide, et ehitise laiendamiseks on erinevalt rekonstrueerimisest vajalik projekt ja ehitusluba. Ehitusloa ja projekti nõutavus sõltub ikkagi ehitise mõõtudest ja kui tegu on väikeehitisega EhS § 15 tunnustel, siis ei ole ehitusluba ja projekti vaja ei selle ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ega ka laiendamiseks. Ja kui ehitise mõõdud ületavad väikeehitise mõõte, siis sõltumata sellest, kas toimub uusehitise püstitamine, rekonstrueerimine või laiendamine, on vajalik nii projekt kui ehitusluba. 10.2 Vastustaja väide, et tegu on avalikkusele suunatud ehitisega, on puhtalt oletuslik ja ettekirjutuses täiesti põhjendamata ja ebaõige. Rekonstrueeritaval saunal ei ole avalikkusele suunatud funktsiooni. OÜ Pähklikoore on 2014. aastal tegelenud ja tegeleb ka käesoleval aastal majandustegevuses maasikakasvatusega ja vajab sauna töötajate olmehooneks, mitte avalikkusele teenuse pakkumiseks või osutamiseks. 10.3 Vastustaja kohaldab ettekirjutuse tegemisel ebaõigesti Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg 1, kui ta nõuab vaidlustatava ettekirjutuse punktiga 3 sauna projekti kooskõlastamist Päästeameti ja Konsu kinnistu omanikega. Kuna väikeehitise püstitamisel ei ole projekt EhS § 15 lg 2 alusel nõutav, siis ei saa olla ka kohustuslik selle kooskõlastamine. Tõlgendades ehitusmääruse § 23 lg 1 sätteid koosmõjus ehitusseaduse sätetega, mis näevad ette naaberkinnisasja omaniku huvidega arvestamise ehitamisel ja projekteerimisel (EhS § 3 lg 2, § 3 lg 3, § 12 lg 1), ei ole naabri nõusolekult vaja piiril juba olemasoleva ehitise rekonstrueerimisel või ka laiendamisel. Olukorras, kus vana sauna rekonstrueeritakse ning saun jääb senise ehk varem olemasoleva sauna kohale (projekti p 1.6.1) ning ehitamisega ei kaasne hoone sihtotstarbe muutmist, siis ei kaasne ehitamisega naabrile mingeid varem puudunud kahjulikke mõjutusi ega tema kinnistut koormavate kahjulike mõjutuste suurenemist. Vastupidi, rekonstrueeritud saun ei riiva enam silma ning ka tuleoht on rekonstrueeritud sauna kasutamisel oluliselt väiksem. Seetõttu ei olnud vaja sauna rekonstrueerimiseks kirjaliku nõusoleku taotlemisel taotleda Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg-s 1 ette nähtud piirinaabri kooskõlastust ning seda pole vaja ka nüüd, kui ehitise omanik soovib ehitise lõpetada väikeehitisena. 10.4 Samuti on kohalik omavalitsus tuvastanud ebaõigesti ettekirjutuse välja andmise aluseks olevad faktilised asjaolud. Kaebaja ei nõustu ettekirjutuses esitatud vastustaja väitega, et ehitamisel on rikutud ehitusprojekti ja sellega kirjaliku nõusoleku nõudeid, sest säilinud ei ole algset korstent, kahte vana akent ega ühte maakividest välisseina. Asjaolu, et sauna rekonstrueerimisel on kasutatud vana, 2005. aastast laotud korstent ja kahte akent, on näha sauna vanade välisseinte lammutamise ajal tehtud fotol, millelt on näha korsten samasuguses seisundis, millises see oli ka vastustaja teostatud paikvaatlusel ajal jaanuaris 2015.a. Samuti on fotol näha kaks heas seisundis olevat akent, mida Arvi Pranno hiljem renoveeris. Kaebaja möönab, et ehitusprojektis oli ette nähtud, et üheks välisseinaks jääb osaliselt vana maakividest välissein. Kahjuks ei olnud võimalik seda kavatsust teostada, sest vana maakividest ja lubjamördiga laotud sein varises kokku, kui eraldati seda kinni hoidvad mädanenud palgid. Samas, kuna looduskividest seina asemel laoti rekonstrueerimise käigus samas mõõdus uus kivisein, siis ei muutunud projekti lahendus ning muuta ei tulnud ei projekti ega kirjalikku nõusolekut. Sauna välisilme viiakse projektiga vastavusse, kui plokkidele pannakse viimistlusfaasis looduskivist kate. See tähendab, et projektlahendus ei muutu ning toimuv ehitustegevus vastab kirjalikule nõusolekule. 10.5 Seoses valminud ehitise vastavusega projektiga, siis väikeehitise püstitamiseks ei ole projekt EhS § 15 järgi üldse vajalik. Seetõttu pole projekti ega projekti muudatust vaja iga ehitusliku muudatuse jaoks ning vastav vallavalitsuse poolne kriitika ja etteheited toimunu mittevastavusest projektile ei muudaks kogu toimunud ehitamist isegi õigustatuse korral ebaseaduslikuks ehk mittevastavaks kirjalikule nõusolekule.

10.6 Kaebajale on arusaamatu, miks võrreldi sündmuskoha vaatlusel ehitise välismõõte ehitisregistris oleva asendiplaani vana sauna mõõtudega. Vastavalt EhS § 62 lg 2 p 2 ja 3 on kohalikul omavalitsusel ehitusjärelevalve käigus võrrelda ehitise vastavust projekti ja ehitusloa (kirjaliku nõusoleku) andmetele. Vastavalt projektile on rekonstrueeritava sauna pikkus 7 m ja paikvaatusel tuvastatud 7,08 m on sellega kooskõlas. Vastavalt projektile on sauna laius koos terrassiga 4,7 m ja paikvaatusel tuvastatud 4,8 m on sellega kooskõlas. Oluline on, et rekonstrueeritud saun väljub vana sauna välispiiretest eelkõige üksnes küljel oleva l,4 m laia avatud väliterrassi tõttu. Sauna suletud netopind ehk välispiiretest sissepoole jääv osa vastab ligikaudselt vana sauna netopinnale. Kuna ehitamisega ei ole ehitise netopind oluliselt suurenenud ja ei ole toimunud nö välja või juurde ehitamist, siis ei ole õige toimuvat nimetada ehitise laiendamiseks EhS § 2 lg 7 tunnustel. Ja oluline on, et ka ehitise laiendamiseks ei ole vaja ehitusprojekti ega ehitusluba, kui ehitisalune pind jääb peale laiendust väiksemaks kui 60 m2 (nagu Pähkla saunal jäi). 10.7 Kaebaja tunnistab, et ehitusvea tõttu on rekonstrueeritud sauna hari (h=5,34m) 64 cm kõrgemal, kui ta peaks olema projekti järgi (h=4,7m). Nimetatud viga tekkis, kui ehitamise käigus eksiti vundamendi, palkseinte ja katusesarikate kogukõrguse arvestamisel, st viga on tehtud eksimuse tõttu, mitte teadvalt projekti eirates. Vallavalitsuse tehtud ettekirjutus - taotleda selle tõttu, et ehitise kõrgus ületab 5m, ehitamise jätkamiseks projekteerimistingimused, kooskõlastada projekt naabrite ja Päästeametiga ning taotleda ehitusluba, ei ole proportsionaalne ega kohane. 10.8 Ettekirjutuses punktide 1 ja 2 osas kaalutluste puudumisele ja kaalutlusvigadele laieneb ka käesolevas kaebuses 20.02.2015 korralduse nr 36 punktide 2 ja 3 kaalutluste puudumise ja kaalutlusvigade kohta avaldatu, kuna ettekirjutuse punktid 1 ja 2 ning korralduse punktid 2 ja 3 on sisult samad, välja antud sama üksikküsimuse reguleerimiseks sama moodi. Olukorras kus kohalik omavalitsus tuvastas ehitusjärelevalve käigus hoone kõrguse mittevastavuse kirjalikule nõusolekule ja projektile, on kohalikul omavalitsusel kaalutlusruum, millist laadi ettekirjutust ehitise omanikule teha - eelkõige kas viia ehitis vastavusse olemasolevate dokumentidega või viia dokumendid vastavusse olemasoleva ehitisega. Kohalik omavalitsus pidanuks peale vaatluse teostamist ja kõrguse mittevastavuse tuvastamist kuulama ehitise omaniku täiendavalt selle asjaolu osas ära, mh selgitama välja tema huvi, kuidas olukorda lahendada. Kui kohalikul omavalitsusel ei ole oma seadusega järgitavat huvi, kumba alternatiivi eelistada, tulnuks lähtuda ehitise omaniku valikust. Kaebaja on konsulteerinud ehitajaga võimalusest viia ehitise katuse harja kõrgus vastavusse projektiga (4,7m) ja see on hõlpsamini teostatav, kui pooleldi valminud ehitise tagantjärgi dokumenteerimine. Seetõttu olnuks kaalutud, kohane ja proportsionaalne ettekirjutus viia ehitis vastavusse olemasoleva kirjaliku nõusoleku ja projektiga, mitte aga nõuda ehitise dokumenteerimist vastavalt ehitise omadustele, sest viimane on omanikule ebamõistlikult koormav. 10.9 Ettekirjutuse kõik kolm punkti lähtuvad ebaõigest eeldusest, et Pähkla kinnistu sauna ehitist ei ole võimalik viia kooskõlla 26.06.2013 korraldusega nr 169 väljastatud kirjaliku nõusolekuga väikeehitise rekonstrueerimiseks. See on ehituslikult võimalik ega kahjusta liigselt ehitise omaniku õigusi ja huve. See oleks kõige säästlikum ja kiireim lahendus tekkinud olukorrale. Ehitise omanik on selleks valmis. Seda arvestades on ebaõige, ebaproportsionaalne ja menetluse eesmärgile mittevastav igasuguse ehitustegevuse, st ka sellise ehitustegevuse, mis on suunatud ehitise kirjaliku nõusolekuga vastavusse viimisele, peatamine (p 1). Samuti on seetõttu ebaõige ning põhjendamatu ehitusele selliste dokumenteerimise nõuete esitamine (projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlemine), mille järgi ei ole tegu enam väikeehitisega (p 2). Kuna tegu on väikeehitise rekonstrueerimisega, siis on ebaseaduslik ja põhjendamatu sauna projekti Päästeameti ja piirinaabritega kooskõlastamise nõue (p 3).

11.Kaebaja rõhutab alljärgnevaid ekspertiisiga tuvastatud asjaolusid: 11.1 Ehitusekspert on ekspertiisiaktiga leidnud, et Pähkla kinnistul on toimunud sauna rekonstrueerimine (vana EhS § 2 lg 8) ja laiendamine (vana EhS § 2 lg 7). Vastavalt ehitusprojektile pidi sauna ehitusalune pind olema 24,2 m2 ning kõrgus 4,7 m, see tähendab, et saun vastab projekti järgi mitte üksnes rekonstrueerimise vaid ka laiendamise korral vana EhS § 15 lg 1 sätestatud väikeehitise nõuetele, milleks ei ole EhS § 16 lg 1 alusel vaja ehitusluba ega projekti. 11.2 OÜ-le Pähklikoore väljastatud kirjaliku nõusoleku kohaseks ehitamiseks pole ka praegu vaja koostada projekti ega esitada ehitusteatist ega taotleda ehitusluba hoolimata sellest, kas ehitise maht suureneb rekonstrueerimisega rohkem või vähem kui 33%. Ehitise mahu suurenemine, kui ehitamise dokumenteerimise nõude määratlemise üks kriteerium, kehtestati ehitusseadustikuga alates 01.07.2015 ning see ei laiene ehitamisele, milleks kirjalik nõusolek oli antud enne 01.07.2015. Sauna ehitamise dokumenteerimise nõuded tuleb määrata kirjaliku nõusoleku andmise ajal kehtinud EhS järgi, kuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 20 lg 2 näeb ette, et enne käesoleva seaduse jõustumist antud kirjalik nõusolek kehtib tähtajatult, kui ehitamisega alustatakse kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Ehitamisega alustati juba enne ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse jõustumist, mida tõendab sauna ehituse paikvaatluse protokoll ja ka tehtud ekspertiis. 11.3 Ekspertiisiga on õigesti tuvastatud, et kui Pähklikoore OÜ soovis rekonstrueerida väikeehitist, siis sai seda teha kirjaliku nõusoleku alusel, milleks ei ole vaja koostada ehitusprojekti. See aga, et ehitusseaduse järgi ei olnud projekt vajalik, ei võta ehitise omanikult õigust enda soovil väikeehitise rekonstrueerimiseks või püstitamiseks projekti koostada, kui ta peab seda vajalikuks soovitava eesmärgi saavutamiseks. Ajal, kui projekt koostati, ei teadnud Avo Kail, millisele EhS § 2 lõigetes nimetatud ehitamisele sauna remont vastab ja ta ei teadnud, millised on sellise ehitamise dokumenteerimise nõuded. Arhitekt pöördus 05.06.2013 vallavalitsusse ning valla ehitusnõunik Pilvi Post otsustas pärast projektiga tutvumist, et projektijärgne ehitamine vastab väikeehitise rekonstrueerimisele, milleks pole tegelikult projekti, ehitusluba ega naabri ja päästeameti nõusolekuid vaja. Enne seda ei teadnud kaebaja, et tema poolt soovitavaid ehitustöid saaks teha ka projektita. Väited sellest, et projekt koostati PRIA-lt toetuse saamiseks, on vastustaja pahatahtlik vale, millega üritatakse kohut kallutada kaebaja kahjuks. 11.4 Kuna kirjalikus nõusolekus ei olnud fikseeritud ühtegi nõuet ehitamisele, siis on põhjendamatu ja ebaõige vaidlustatava korralduse ja ettekirjutuse aluseks olev peamine faktiväide, et ehitis ei vasta kirjaliku nõusoleku tingimustele. Oluline on, et kuna sauna rekonstrueerimine on alles ehitusstaadiumis ja Pähklikoore OÜ ei ole esitanud vallale kasutusteatist, siis ei ole vallal veel alust ega vajadust hinnata ega nõuda ehitise vastavust kirjalikule nõusolekule ja ehitusprojektile. Ehitis peab neile kirjalikust nõusolekust ja projektist tulenevatele nõuetele vastama alles ehitise valmimisel ehk kasutusloa taotlemisel. Kaebaja soovib ehitise viia vastavusse kirjaliku nõusoleku taotlusega ja vähendada hoone kõrgust, kuid seda takistab vaidlustatud korraldus ja ettekirjutus.

14.Emmaste Vallavalitsuse 05.02.2013 korraldusega nr 38 „Detailplaneeringu algatamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine.“ algatati Emmaste vallas Reheselja külas Pähkla kinnistul (katastrikoodiga 17501:003:0143) detailplaneering. Emmaste Vallavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 209 „Emmaste Vallavalitsuse 05.02.2013 korralduse nr 38 „Detailplaneeringu algatamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine.“ muutmine.“ muudeti planeeringu lähteseisukohti eesmärgiga suurendada planeeringu mahtu. Emmaste Vallavalitsuse 23.10.2013 korraldusega nr 317 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek“ võeti detailplaneering vastu. Sellega andis planeeringu menetleja hinnangu eelnenud planeerimismenetluse käigule ja tulemustele ning fikseeris planeeringu eesmärgid ja lähteseisukohad sellistena nagu nad olid kindlaks määratud planeeringu projektis. Pärast planeeringu vastuvõtmist laekusid 02.12.2013 ja 03.12.2013 vallavalitsusele Pähkla kinnistu piirinaabritelt, Simuna (katastrikoodiga 17501:003:0891) ja Konsu, (katastrikoodiga 17501:003:1280) kinnistuomanikelt, vastuväited ja ettepanekud Pähkla detailplaneeringu osas. Peamisteks probleemideks olid piirivaidlus ja planeeringu maht. Piirinaabrid soovisid planeeringu mahu vähendamist, s.t. nad ei olnud nõus nii suure arvu majutuskohtadega. Hiiu maakonna Emmaste vallas Reheselja külas asuva Pähkla kinnistu detailplaneeringu menetluse käigus 23.12.2013 toimunud avalikul arutelul ilmnesid olulised asjaolud: eelkõige Konsu ja Pähkla kinnistute vaheline piirivaidlus (kuna detailplaneeringu põhiplaanil näidatud piirimärk looduses oli kadunud, ei olnud võimalik sauna kaugust piirist täpselt määrata) ning sauna ehitustegevuse võimalik ebaseaduslikkus Pähkla kinnistul (saun asub Konsu piirist ca 1 m kaugusel). Looduses piiride kindlaksmääramise menetluse tulemusena Pähkla ja Konsu kinnistuomanike vahelist kokkulepet ei saavutatud. Emmaste Vallavalitsus otsustas oma 28.08.2014 korraldusega nr 163 tunnistada kehtetuks „Emmaste Vallavalitsuse 23.10.2013 korralduse nr 317 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek.“ Antud asjas on haldusasi nr 3-14-52230.

16.Väikeehitise rekonstrueerimiseks 26.06.2013 antud kirjalik nõusolek oli õigusvastane. EhS (kuni 30.06.2015) § 15 lg 1 p 1 kohaselt on ehitusseaduse tähenduses väikeehitis kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Sama on korratud Emmaste valla ehitusmääruse § 21 lg-s 5. EhS (kuni 30.06.2015) § 16 lg 1 p 1 järgi oli nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pind on 20-60 m2. Kaebaja esitas 05.06.2013 vastustajale kirjaliku nõusoleku taotluse Pähkla kinnistul asuva väikeehitise rekonstrueerimiseks. Taotlusele oli lisatud ka sauna projekti, milles ehitise kõrguseks oli märgitud katuseharjani 4,7 m ja koos korstnaga 5,5 m, kuigi kuni 60 m2 pindalaga ja kuni 5 m kõrguse väikeehitise puhul ei ole vajalik ehitusprojekt ja vallavalitsus seda ka ei nõudnud. Taotleja esitas sauna projekti vallavalitsusele ja palus selle kooskõlastada, sest plaanis minna sellega PRIA-lt toetust küsima. Emmaste Vallavalitsus väljastas 26.06.2013 korraldusega nr 169 kaebajale kirjaliku nõusoleku Pähkla kinnistul asuva abihoone (sauna) rekonstrueerimiseks. 16.1 HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebajale antud kirjalik nõusolek oli õigusvastane järgmistel põhjustel: 16.1.1 Naaberkrundi omanikuga ei olnud sõlmitud Päästeametiga kooskõlastatud kokkulepet ehitamiseks vähem kui 4 m kaugusele piirist. Vastavalt Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg-le 1 tuleb ehitise projekteerimisel ja ehitamisel jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt 4 m kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalve asutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Sellise normi eesmärk on tagada tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Vastustaja ei jaga seejuures kaebaja seisukohta, et nimetatud säte ei kehti väikeehitise rekonstrueerimise korral. Naaberkruntide omanike ja tuleohutuse järelevalve asutuse kooskõlastust reguleeriv säte on Emmaste Vallavolikogu 29.11.2012 määrusega nr 64 kehtestatud „Emmaste valla ehitusmääruse“ 3. peatükis „Ehitamise üldnõuded“ ning kehtib nii ehitusloa kui ka kirjaliku nõusoleku alusel ehitamise korral. Seejuures on eksitav ka kaebaja käsitlus, et valla ehitusmääruse § 23 lg-s 1 sätestatud kooskõlastust on vaja üksnes ehitamise, mitte aga rekonstrueerimise korral. EhS (kuni 30.06.2015) § 2 lg 6 määratles ehitamisena nii ehitise püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist, ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmist või tehnosüsteemi terviklikku asendamist ning ehitise lammutamist. Juba vana saun Pähkla kinnistul asus naaberkrundile vähem kui 4 m kaugusel. Sauna rekonstrueerimiseks antud kirjaliku nõusoleku taotlusega ei olnud vastustajale esitatud naaberkrundi omanikuga sõlmitud kokkulepet ning vastustajale teadaolevalt ei ole sellist kokkulepet ka hiljem sõlmitud. Ehitamine võib mõjutada naabri õigusi ning seetõttu on ka vastav kokkulepe nõutav. 16.1.2 Vaidlusalusel ehitisel on avalikkusele suunatud funktsioon. Isegi kui pinna (ehitusalune pind kuni 60 m2) ja kõrguse (kuni 5 m) poolest oleks tegemist väikeehitisega EhS (kuni 30.06.2015) § 15 lg 1 p 1 järgi, siis avalikkusele suunatud funktsionaalsus välistab ehitamise kirjaliku nõusoleku alusel. Kui ehitisel, olenemata selle ehitusalusest pinnast ja kõrgusest, on avalikkusele suunatud funktsionaalsus, tuleb taotleda projekteerimistingimused ning ehitusluba ning järgida muid seaduses sätestatud nõudeid. Kaebaja jättis vastustajale kirjaliku nõusoleku taotlemise ajal avaldamata, et saun on suunatud avaliku teenuse funktsioonile. 2014. a ehitusjärelevalve käigus sai vastustaja teada, et kaebaja soov on pakkuda Pähkla kinnistul turistidele suunatud majutusteenust ja puhkamise võimalust. Seega on saun kui turistidele suunatud majutusasutuse/puhkekompleksi kuuluv osa ning avalikkusele suunatud funktsionaalsusega. Kaebaja kasutab Pähkla kinnistut hoonestusõiguse alusel, kusjuures

17.Sauna ehitus on toimunud omavoliliselt. Lisaks sellele, et kaebajale oli õigusvastaselt antud kirjalik nõusolek sauna rekonstrueerimiseks, väljus kaebaja ehitamisel õigusvastasest kirjalikust nõusolekust. Vastustaja andis kaebajale kirjaliku nõusoleku heas usus eesmärgiga, et kaebaja rekonstrueerib vana sauna ilma, et hoone kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht muutuks. Detsembris 2013 sai vastustaja Pähkla kinnistu detailplaneeringu menetluse käigus Pähkla kinnistu piirinaabritelt Simuna kinnistu (katastritunnus 17501:003:0891) ja Konsu (katastritunnus 17501:003:1280) omanikelt teada piirivaidlusest Pähkla kinnistu omanikuga, kuid ka Pähkla kinnistul sauna ehitustegevuse võimalikust ebaseaduslikkusest. Emmaste Vallavalitsus algatas 20.11.2014 korraldusega nr 240 Pähkla kinnistul ehitusjärelevalve menetluse sauna ehitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks muuhulgas viitega Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg-le 1 (naabrikrundi omanikuga kokkuleppe puudumine) ja § 33 lg 2 p-le 1 (omavolilise ehitisese seadustamine). Vallavalitsuse komisjoni poolt 14.01.2015 Pähkla kinnistul seoses sauna ehitustegevusega teostatud paikvaatluse tulemusena selgus, et sauna ehitusalune pind on küll väikeehitise piirides, kuid kõrgus ületab 5 m, mistõttu ehitis ei vasta enam väikeehitise tingimustele. Ka kohtuliku ekspertiisiga on kinnitust saanud, et Pähkla kinnistul sauna rekonstrueerimisel ei ole küll ehitise kasutusotstarve muutunud, kuid muutunud on arhitektuurine lahendus ja maht (suurenenud 60 m3 võrra (127%), hoone sauna harja kõrgus maapinnalt on keskmiselt 5,4 m ning hoonet on laiendatud krundi (terrass) ja garaaži poole). Seejuures ei oma tähendust, et sauna vundament ja välispiirded asuvad rekonstrueerimisprojektis ette nähtud asukohas, sest hoone on ehitatud kõrgemaks kui väikeehitis ning suuremas mahus kui üksnes sauna rekonstrueerimine ette näeb. Ühtlasi tuleb arvestada, et juba Pähkla detailplaneeringu avalikul arutelul 23.12.2013 tunnistas kaebaja seaduslik esindaja Avo Kail, et ta ehitas uue sauna. Paikvaatlusel 14.01.2015 tunnistas kaebaja seaduslik esindaja Avo Kail, et esialgu oli plaan vana saun taastada, aga ehituse käigus ehitati uus vundament, hoone kõrgusega eksiti ettevaatamatusest, tagumine kivisein lagunes lammutamise käigus. Sisuliselt sellised „juhuslikud“ ebaõnnestumised ei veena kuidagi vastustajat, et kaebaja tegelik eesmärk oli tõesti vana saun rekonstrueerida selle algsel kujul ja mahus. Samas ei ole kaebaja ehitustegevuse käigus kordagi pöördunud vastustaja poole, et viivitamatult teada anda ette tulnud muudatustest, nagu uue vundamendi rajamise vajadusest, vanade palkseinte lammutamisest ja uute paigaldamisest, uute akende ja korstna paigaldamisest, ehitise ehitamisest kõrgemaks kui 5m. Kaebaja ise on andnud vastustajale vale ja eksitavat infot, sest paikvaatluse ajal kinnitas kaebaja, et kaks akent on üle värvitud, kuid kohtuliku ekspertiisiga sai kinnitust, et tegemist on uute akendega. Samamoodi on kaebaja kinnitanud korstna kohta, et tegemist on vana korstnaga, kuid ekspert leidis vastupidi. Lisaks sauna ehitamisele kõrgemaks kui väikeehitise puhul on lubatud ning lisaks rekonstrueerimisele ka ehitist laiendades, puudus kaebajal ehitamisel naaberkrundi omanikuga

18.Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korraldus nr 36 on õiguspärane. HMS § 66 lg 1 kohaselt võib õigusvastase haldusakti, arvestades HMS §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Kirjalik nõusolek oli õigusvastane, sest kaebajal puudus naaberkrundi omanikuga Päästeametiga kooskõlastatud kokkulepe sauna ehitamiseks vastavalt Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg-le 1 ning avalikkusele suunatuse funktsiooni tõttu ei oleks sauna üldse saanudki ehitada kirjaliku nõusoleku alusel. Lisaks selgus ehitusjärelevalve käigus, et kaebaja on omavoliliselt sauna laiendanud ja ehitanud sauna kõrgemaks kui väikeehitisele oleks lubatud, mida on kohtumenetluses kinnitanud ka kohtulik ekspertiis. Algset olukorda ei olnud võimalik enam taastada ehk saun ei olnud 14.01.2015 paikvaatluse hetkel enam hoone, mille rekonstrueerimiseks anti kirjalik nõusolek. Kuna kirjalik nõusolek oli õigusvastane ning lisaks ei olnud kaebaja ise ka ehitamisel järginud kirjalikku nõusolekut, siis tunnistas vastustaja kirjaliku nõusoleku andmise kehtetuks. 18.1 Alusetu on kaebaja väide, et vastustaja ei ole arvestanud HMS §-s 67 sätestatult kaebaja usaldust haldusakti kehtimajäämisesse ega kaalunud erinevaid huve. HMS § 67 lg 1 kohaselt isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale HMS § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 67 lg 4 p 4-6 kohaselt ei saa isik tugineda haldusakti kehtetuks tunnistamisel usaldusele, kui isik ei ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha või asja eesmärgipäraselt (HMS § 67 lg 4 p 4), isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik (HMS § 67 lg 4 p 5) ning haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel või pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena (HMS § 67 lg 4 p 6). Kaebaja ei saa tugineda käesoleval juhul usaldusele kirjaliku nõusoleku kehtima jäämisesse, sest: kaebaja pidi olema teadlik juba kirjaliku nõusoleku andmise ajal, et tal on vaja ehitamiseks naabrikrundi omanikuga kokkulepet, mis on kooskõlastatud Päästeametiga; kaebaja eesmärk oli avalikkusele suunatud funktsiooniga sauna ehitada, sest saun kuulub avalikkusele suunatud funktsionaalsusega kompleksi. Nimetatud asjaolu jättis taotleja avaldamata vastustajale kirjaliku nõusoleku taotlemisel ning see viis ebaõigesti väikeehitise rekonstrueerimiseks kirjaliku nõusoleku andmiseni. Hoolsale ja mõistlikule ettevõtjale pidi olema teada, et avalikkusele suunatud funktsiooni tõttu ei ole tegemist väikeehitisega EhS § 15 lg 1 p 1 tähenduses ja selliselt antud kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamine oli või pidi olema ettenähtav; vastustajat eksitav kirjaliku nõusoleku taotluse juures esitatud eelprojekt, mille kohaselt oli tegemist üksnes sauna rekonstrueerimisega, kuid kaebaja pidi juba taotluse esitamisel teadma, et sauna ka laiendatakse; kaebaja ei ole kirjalikku nõusolekut kasutanud eesmärgipäraselt, vaid on ehitanud kõrgema, laiema ja suurema mahuga ehitise. Seejuures oli kaebajale teada, et väikeehitis peab kindlasti olema madalam kui 5 m. Tegemist oli õigusvastase haldusaktiga ning see ei järginud ehitamiseks seatud nõudeid. Siinjuures tuleb arvestada asjaolu, et tegemist on avalikkusele suunatud ehitisega, mille ehitamiseks on vaja nii projekteerimistingimusi kui ka ehitusluba. Vastustaja kaalus avalikke ja erahuve. Kaebaja huvides on ehitise lõpuni ehitamine, arvestamata selle juures ehitamiseks seatud nõudeid ja võimalikku ohtlikkust elule, tervisele ja keskkonnale. Avalikes huvides on, et ehitis (või selle osa) oleks projekteeritud (kui projekt on vajalik) ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ehk õiguspäraselt ning ei toimuks omavolilist ehitustegevust. Avalik huvi kaalub selles situatsioonis erahuvi üle. Vastustaja kaalus ka seda, et isegi kui ehitisel ei ole avalikkusele suunatud funktsionaalsust, siis vastustaja

hinnangul oleks kaebajale olnud ebamõistlikult koormav, kui vastustaja oleks nõudnud ehitise viimist vastavusse kirjaliku nõusolekuga. Vastustaja leidis, et ehitise seadustamine dokumentide vastavusse viimisega juba toimunud ehitustegevusega ning ehitustegevuse kooskõlastamine naabritega, oleks mõistlik ja proportsionaalne. Samuti arvestas vastustaja kirjaliku nõusoleku andmisel ka naaberkrundi omaniku seisukohaga, et sauna ehitus on temaga kooskõlastamata. Kuigi vastustaja ehitusjärelevalve käigus andis 25.11.2014 kirjaga kaebajale tähtaja 19.12.2014 ehitise seadustamiseks või teada anda omapoolsed selgitused, et sauna on ehitatud seaduslikult, siis tähtajaks ehitist ei seadustatud ning kaebaja leidis 17.12.2014 kirjas, et ehitis on seaduslikult püstitatud. Kaebaja ei esitanud kordagi soovi ega valmisolekut viia ehitis vastavusse kirjaliku nõusolekuga, tehes seda alles kohtumenetluses. Vastustaja möönab, et kuigi vaidlustatud haldusaktis ei ole põhjalikult selgitatud erinevaid kaalutlusi, siis need on haldusorgani põhjendustest ja toimingutest järeldatavad. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas selgitanud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt RKHK 29.11.2012 otsust asjas nr 3-3-1-29-12, p 20, ning 14.12.2012 otsust asjas nr 3-3-1-33-12, p 16, RHKH 28.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-46-14 p 15). 18.2 Korralduse nr 36 punktide 2 ja 3 puhul on tegemist üksnes korralduslike punktidega, et tuleb teha ettekirjutus ning anda korraldus ehitustegevuse peatamiseks. Nimetatud korralduse alusel tegi Emmaste valla maanõunik 26.02.2015 kaebajale ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks (ettekirjutuse p 2), sauna ehitustegevuse taotlemise dokumentatsiooni ehitusseadusega kooskõlla viimiseks (ettekirjutuse p 3). Asjaolu, et kaebaja ei ole ka mõistnud korralduse nr 36 punkte 2 ja 3 kui talle õiguslikke tagajärgi tekitavaid, kinnitab seegi, et esialgse õiguskaitse korras palus kaebaja peatada üksnes 26.06.2015 ettekirjutuse punktid 2 ja 3. Isegi juhul, kui korralduse nr 36 punktid 2 ja 3 tekitasid õiguslikke tagajärgi, siis on neid muudetud ettekirjutuse punktidega 1 ja 2 ning korraldust nr 36 ja ettekirjutust tuleb hinnata koos. 18.3 Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et korralduses nr 36 puuduvad põhjendused vastavalt HMS §-dele 54 ja 56. Vaidlustatud korralduse preambulis on toodud nii õiguslik alus (EhS § 15 lg 1 p 1, § 19 lg 1 p 2 ja lg 3, § 22, § 23, § 29, § 30, § 62 lg 1 ja 2, Emmaste valla ehitusmääruse § 24 p 3, § 26 lg 1 ja g 2, § 33 lg 1 ja lg 2 ja § 34) kui ka faktilised asjaolud (paikvaatluse protokolli ja Pähkla kinnistul sauna ehitustegevuse dokumentatsiooni kontrollimise tulemusena tuvastati, et sauna ehitustegevus ei ole kooskõlas ehitusseaduse ja valla ehitusmäärusega). Arvestades ka juba alates detsembrist 2014.a läbi viidud ehitusjärelevalvet, pidid kaebajale ka sisuliselt juba varasemast olema teada need põhjendused. Vastutaja leiab, et vaidlustatud haldusaktis on toodud põhimotiivid ning haldusakt ei ole põhjenduseta. Vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendused vastavad vähemalt õiguste kaitsmiseks vajalikule miinimumstandardile ning ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu nendega ja soovib ümber lükata, ei tähenda, et tegemist oleks õigusvastase haldusaktiga. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa HMS § 58 järgi nõuda ka üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja leiab, et isegi, kui vaidlustatud haldusaktis esineb menetlus- või vormivigu, siis ei anna need alust vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.

19.1 Kirjalik nõusolek sauna rekonstrueerimiseks oli õigusvastane ning sauna ehitati omavoliliselt (kõrgemaks, laiemaks ja suurema mahuga). Sauna laiendamist ja kõrgemaks ehitamist kinnitas ka kohtulik ekspertiis. Avalikkusele suunatuse funktsionaalsuse tõttu ei oleks saanud üldse ehitada sauna kirjaliku nõusoleku alusel. Kuid isegi ilma avalikkusele suunatud funktsioonita ei olnud järgitud kirjalikku nõusolekut, sest ehitis oli ehitatud kõrgemaks kui 5 m. Võimaldamaks sauna ehitustegevus seadustada, oli vajalik peatada sauna ehitustegevus. Kuna tegemist on omavolilise ehitamisega, ei saa olla kindel, et see vastab ehitisele ette nähtud nõuetele ning et see ei kujuta endast ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Pidev edasi ehitamine võib kaasa tuua võimaliku kahju omanikule endale, juhul kui ehitustööde seadustamiseks esinevad õiguslikud takistused. Seetõttu oli vajalik peatada kinnistul ehitustegevus. Ehitustegevuse peatamise juures kaalus vastustaja ka avalike huvidega. Avalikes huvides on, et ehitis (või selle osa) oleks projekteeritud (kui projekt on vajalik) ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ehk õiguspäraselt ning ei toimuks omavolilist ehitustegevust. 19.2 Vastustaja tegi ettekirjutuse seadustada ehitustegevus, mitte ei teinud kohustuseks viia ehitist kooskõlla kirjaliku nõusolekuga (ettekirjutuse p 2). Esmalt tuleb arvestada, et vastustaja oli ettekirjutuse tegemise ajaks juba tunnistanud kirjaliku nõusoleku kehtetuks. Vastustaja kaalus, et isegi kui ehitisel ei ole avalikkusele suunatud funktsionaalsust, siis vastustaja hinnangul oleks kaebajale olnud ebamõistlikult koormav, kui vastustaja oleks nõudnud ehitise viimist vastavusse kirjaliku nõusolekuga, sest see eeldanuks ehitise osalist lammutamist ja madalamaks viimist. See oleks olnud vastustaja hinnangul kaebajale koormavam, kulukam ja aeganõudvam kui juba valmis ehitatud ehitise seadustamine. Seega valis vastustaja proportsionaalsema meetme. Samuti arvestas vastustaja kirjaliku nõusoleku andmisel ka naaberkrundi omaniku seisukohaga, et sauna ehitus on temaga kooskõlastamata. Kuigi vastustaja ehitusjärelevalve käigus andis 25.11.2014 kirjaga kaebajale tähtaja 19.12.2014 ehitise seadustamiseks või teada anda omapoolsed selgitused, et sauna on ehitatud seaduslikult, siis tähtajaks ehitist ei seadustatud ning kaebaja leidis 17.12.2014 kirjas, et ehitis on seaduslikult püstitatud. Ettekirjutus, mille eesmärgiks oli saavutada ehitise seadustamine dokumentide vastavusse viimisega juba toimunud reaalse ehitustegevusega ning ehitustegevuse kooskõlastamine naabritega, on mõistlik ja kooskõlas haldusorganile antud kaalutlusõigusega. Seda, et ehitatud sauna kõrgus (5,34 m harjani) väljub kirjaliku nõusoleku raamidest ja selleks oli vaja ehitusluba, oli kaebaja seaduslik esindaja teadlik enne ettekirjutuse saamist, kuid ei ole vallavalitsuse poole pöördunud ühegi ettepanekuga, kuidas olukorda lahendada. Ettekirjutuse punktis 3 toodud Päästeameti ja Konsu kinnistu omanikega kooskõlastamise kohustus tulenes ainuüksi juba Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg-st 1. Vastustaja leiab, et ettekirjutuses on toodud õiguslik alus ja faktilised asjaolud ning ettekirjutust on põhjalikult motiveeritud. 19.3 Vastavalt HMS § 40 lg 3 p 1 viiakse haldusmenetlust läbi menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kuna viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Kaebajale on järelevalve raames antud võimalus oma arvamuse esitamiseks ning kaebaja esitas 17.12.2014 ka vastustajale seisukoha. Samuti viis vastustaja läbi ka paikvaatluse, kus ka kaebaja oli ära kuulatud. 19.4 Eeltoodut arvestades leiab vastustaja, et ka ettekirjutus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

22.Pähklikoore OÜ esitas 05.06.2013 Emmaste Vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotluse (I kd, tl 83-85) väikeehitise (sauna) püstitamiseks Hiiu maakonnas Emmaste vallas Reheselja külas Pähkla katastriüksusel ehitise üldiste oluliste tehniliste andmetega: ehitisealune pindala 32,9 m2, hoone suletud netopind 18,5 m2, vähim korruste arv 1, suurim korruste arv 2, kõrgus 5,5 m, pikkus 7 m, laius 4,7 m, maht 110 m3, köetav pind 18,5 m2. Emmaste Vallavalitsus väljastas 26.06.2013 korraldusega nr 169 (I kd, tl 19, 95 pöördel) lähtudes (kuni 30.06.2015 kehtinud) EhS § 16 lg-st 1 ja Pähklikoore OÜ esitatud kirjaliku nõusoleku taotlusest kirjaliku nõusoleku Pähklikoore OÜ-le (ehitise omanik Avo Kail) Reheselja külas Pähkla kinnistul (katastrikoodiga 17501:003:0143) asuva abihoone (ehr kood 115012509) rekonstrueerimiseks ja 27.06.2013 kirjaliku nõusoleku nr 2620 väikeehitise (sauna) rekonstrueerimiseks (I kd, tl 94). Kirjalikus nõusolekus on märgitud ehitise üldised ja olulised andmed: ehitisealune pindala 32,9 m2, suletud netopind 18,5 m2, vähim korruste arv 1, suurim korruste arv 2, kõrgus 5,5 m, pikkus 7 m, laius 4,7 m, maht 110 m3, köetav pind 18,5 m2, kasulik pind 18,5 m2. Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korraldust nr 169 ja selle alusel väljastatud 27.06.2013 kirjalikku nõusolekut nr 2620 väikeehitise (sauna) rekonstrueerimiseks tuleb vaadelda lahutamatu tervikuna, s.t ühe ja sama haldusaktina (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-25-02, p 11). 22.1 Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korralduses nr 169 osundatud kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 16 lg 1 punkti 1 järgi on väikeehitise ehitamiseks nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kui väikeehitise ehitusalune pind on 20-60m2. Vallavalitsuse 26.06.2013 korralduse nr 169 tegemise ajal kehtinud EhS § 15 lg 1 punkti 1 järgi loeti väikeehitiseks ühel kinnistul asuvat ehitist, mille ehitusalune pind on kuni 60m2 ning mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni 5m ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Käesoleval juhul andis vallavalitsus kirjaliku nõusoleku ehitise (sauna) rekonstrueerimiseks 5,5 m. kõrguseks. Seega ei olnud tegemist väikeehitisega kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 15 lg 1 p 1 mõistes ning kirjalik nõusolek oli seetõttu õigusvastane. 22.2 Kinnistusraamatu väljavõttest (I kd, tl 7, 156) nähtuvalt kasutab kaebaja Pähkla kinnistut hoonestusõiguse alusel, kusjuures kinnistusraamatu kandes on Pähkla kinnistu juures hoonestusõiguse oluliste osadena ära toodud laut, saun ja külalistemaja. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on enne kirjaliku nõusoleku väljastamist Emmaste Vallavalitsuse 05.02.2013 korraldusega nr 38 „Detailplaneeringu algatamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ (I kd tl 81) algatatud Pähkla kinnistu detailplaneering. Korralduses on detailplaneeringu algatamise eesmärkideks märgitud kinnistu sihtotstarbe muutmine 50% ulatuses elamumaaks, 50% ulatuses ärimaaks; hoonestusala määramine, ehitusõiguse saamine majutushoone püstitamiseks, infrastruktuuri määramine. Emmaste Vallavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 209 (I kd, tl 82) on muudetud Emmaste Vallavalitsuse 05.02.2013 korraldust nr 38. Emmaste Vallavalitsuse 07.08.2013 korralduses nr 209 on märgitud, et arvestades asjaolu, et Reheselja külas asuvale Pähkla kinnistule soovitakse püstitada ühe majutushoone asemele neli (4), muudeti detailplaneeringu lähteseisukohta järgmiselt: „3.3. ehitusõiguse saamine majutushoonete püstitamiseks.“ Seega pidi vallavalitsusele

26.06.2013 ja 27.06.2013 kirjaliku nõusoleku väljastamisel detailplaneeringumenetlust arvestades olema teada, et kogu Pähkla kinnistule kavandatakse majutuskompleksi, st kogu kinnistule kavandatakse avalikkusele suunatud funktsioone. 22.3 Lisaks ei ole käesolevas haldusasjas vaidlust selle üle, et vaidlusalune saun asub naaberkinnistu (Konsu kinnistu) piirile lähemal kui 4 m. Ekspertarvamuse (II kd, tl 47-56 ja 141-142) punktist 1.7.1 nähtuvalt on paikvaatlusel teostatud mõõdistuste kohaselt rekonstrueeritud sauna vundamentide kaugus kinnistu piirist 1,11... 1,38 m. Ekspertarvamuse punktis 5.2 on märgitud, et eksperdil kasutada olnud dokumentide (Maa-ameti ortofotod, varasemad fotod, paikvaatlusel teostatud mõõdistamine) alusel saab hinnata, et hoone „saun“ kaugus Konsu ja Pähkla kinnistute vahelisest piirijoonest ei ole muutunud. Rekonstrueeritud sauna vundamendi kaugus kinnistu piirist ei ole muutunud. Alates 07.12.2012 kehtiva Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg 1 aga sätestab, et ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt 4 m, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalve asutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. Ekspertarvamuse punktist 5.1 nähtuvalt on Pähkla sauna puhul tegemist ehitise rekonstrueerimise ja laiendamisega. Ehitise kasutusotstarve ei ole muutunud, kuid muutunud on arhitektuurne lahendus ja maht. Kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 2 lg 6 punktide 2 ja 3 kohaselt on ehitise laiendamine ja rekonstrueerimine ehitamine. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Pähkla kinnistu osas kehtivat detailplaneeringut ei ole. Vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et Emmaste Vallavalitsuse 28.08.2014 korraldusega nr 163 on tunnistatud kehtetuks Emmaste Vallavalitsuse 23.10.2013 korraldus detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise kohta. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on haldusasjas nr 3-14-52230 Tallinna Halduskohus tagastanud 30.10.2014 määrusega A. Kaili kaebuse Emmaste Vallavalitsuse 28.08.2014 korralduse nr 163 tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 16.07.2015 kohtumäärusega on jäetud Avo Kaili määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.10.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-52230 muutmata. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebajal ei ole sauna ehitamiseks Konsu kinnistu piirile lähemale kui 4 m Konsu kinnistu omanikuga kokkulepet, millega on nõustunud tuleohutuse järelevalve asutus. Seega oli kirjalik nõusolek ka seetõttu õigusvastane. 22.4 Eeltoodut arvestades oli Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korralduse nr 169 näol tegemist õigusvastase haldusaktiga. Pähkla kinnistul ehitatava sauna näol ei olnud tegemist väikeehitisega kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 15 lg 1 p 1 mõttes ja seda ehitati vastuolus valla ehitusmääruse § 23 lg-ga 1 lähemale kui 4 m naabri kinnistust. Ka pidi vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku väljastamisel olema teada, et saun kuulub kavandatavasse majutuskompleksi, st sauna avalikkusele suunatud funktsioon.

koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtimajäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. HMS § 67 lg 4 p 5 järgi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. Kohus leiab, et kaebaja ei saanud käesoleval juhul tugineda usaldusele, et kirjalik nõusolek sauna rekonstrueerimiseks jääb kehtima. Kirjaliku nõusoleku taotlusele (I kd, tl 83-85) on alla kirjutanud kaebaja juhatuse liige Avo Kail. Arvestades, et kaebaja näol on tegemist äriühinguga, siis ei ole usutav, et kaebaja juhatuse liige ei teadnud vallavalitsusele 05.06.2013 kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisel kuni 30.06.2015 kehtinud EhS §-s 15 lg 1 sätestatud väikeehitise olemust ja valla ehitusmääruse § 23 lg 1 nõudeid. Kui aga kaebaja juhatuse liige seda ehitamist soovides endale selgeks ei teinud, siis saab see olla vaid tema enda süü. Seega tuleb asuda seisukohale, et vallavalitsusele 05.06.2013 kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisel taotluses märgitud arvandmetega, sh kõrgusega 5,5 m, pidi kaebaja olema teadlik, et üle 5 m kõrgusega hoone puhul ei ole tegemist väikeehitisega. Samuti, arvestades Pähkla kinnistu detailplaneeringumenetlust pidi kaebajale teada olema, et saun kuulub majutushoonete kompleksi ning kogu kompleksil on avalikkusele suunatud funktsioon. Arvestades sauna asukoha lähedust naaberkinnistule pidi kaebaja teadma ka seda, et tal on vaja saavutada naaberkrundi omanikuga valla ehitusmääruse § 23 lg 1 kohane kokkulepe. Eeltoodut arvestades ei saanud kaebaja Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korralduse nr 169 kehtetuks tunnistamisel Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korraldusega nr 36 tugineda usaldusele.

tulemusena tuvastati, et Pähkla kinnistul asuva sauna ehitustegevus ei ole kooskõlas ehitusseaduse ja valla ehitusmäärusega. Korralduse õiguslikuks aluseks on mh märgitud EhS § 15 lg l p l, § 19 lg 1 p 2 ja lg 3, § 22, § 23, § 29, § 30 ja Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg 1 ning § 33 lg 1 ja lg 2. Seega on korraldusest arusaadav, et saun ei vasta väikeehitise tunnustele (EhS § 15 lg 1 p 1), ehitamiseks peab olema ehitusprojekt (EhS § 19) ja ehitusluba (EhS § 22). Vastavalt Emmaste valla ehitusmääruse § 33 lg 2 punktidele 1 ja 2 oli vallavalitsusel võimalik teha ehitise omanikule ettekirjutus kas ehitise seadustamiseks või likvideerimiseks. Korralduse nr 36 punktiga 2 on tehtud ettekirjutus ehitise seadustamiseks, mis on kahtlemata kaebajale soodsam kui ehitise likvideerimiseks kohustamine. 25.1 Arvestades, et korralduse punktiga 1 oli tunnistatud kehtetuks Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korraldus nr 169 „Kirjaliku nõusoleku väljastamine“, puudus õiguslik alus kaebajal sauna ehitustegevuse jätkamiseks, mistõttu saab õiguspäraseks pidada korralduse punktiga 2 ehitustegevuse peatamise otsustamist Pähkla kinnistul. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks korralduse andmise ajal ehitanud Pähkla kinnistul veel midagi peale sauna. 25.2 Vastustaja vastustest kaebusele nähtub, et vastustaja on korralduse nr 36 tegemisel arvestanud, et saun on ehitatud kõrgemaks kui väikeehitis ning suuremas mahus kui rekonstrueerimine ette näeb, et sauna näol on tegemist avalikkusele suunatud ehitisega, mille ehitamiseks on mh vaja ehitusluba. Vastustaja on kaalunud kaebaja erahuve (ehitise lõpuni ehitamine) ja avalikke huve ning leidnud, et avalik huvi ehitamiseks ehitamist käsitlevate õigusaktide kohaselt ehk õiguspäraselt, kaalub erahuvi üle. Samuti on vastustaja arvestanud asjaoluga, et sauna ehitus on naaberkrundi omanikuga kooskõlastamata. Vastustaja on kaalumise tulemusena leidnud, et ehitise seadustamine dokumentide vastavusse viimisega juba toimunud ehitustegevusega ning ehitustegevuse kooskõlastamine naabritega on mõistlik ja proportsionaalne. Samuti on vastustaja kaalumisel arvestanud asjaoludega: et kaebaja ei saanud tugineda usaldusele, et kirjalik nõusolek jääb kehtima, kuna ta pidi olema juba kirjaliku nõusoleku andmise ajal teadlik, et tal on ehitamiseks vajalik naaberkinnistu omanikuga kokkulepet; et kaebaja eesmärk oli ehitada avalikkusele suunatud funktsiooniga sauna ja et ta kavatseb sauna ka laiendada. Ehkki vaidlustatud korraldusest neid põhjendusi ei nähtu, võib kohus neid kaalutlusi arvestada. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt 29.11.2012 otsust asjas nr 3-3-1-29-12, p 20, 14.12.2012 otsust asjas nr 3-3-1-33-12, p 16 ja 28.10.2014 otsust asjas nr 3-3-1-46-14, p 15). Arvestades kohtu eelnevaid seisukohti käesolevas kohtuotsuses on kohus veendunud, et vastustaja lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Kohus arvestab ka seda, et kaebaja on Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt esitanud 2013.a majandusaasta aruande 30.06.2014, seega enne seda, kui vallavalitsuse 20.11.2014 korraldusega nr 240 algatati ehitusjärelevalve menetlus. Seega on usutav, et vastustajale oli järelevalvemenetluses teatavaks saanud, et kaebaja 2013.a majandusaasta aruandes (I kd, tl 148-155) on tegevusaruandes märgitud, et kaebaja põhitegevusalaks on sportlik ja meelelahutuslik jahipidamine ja kalapüük; 2013.aastal alustati turistide jaoks sauna ehitamisega ja detailplaneeringuga puhkemaja ehitamiseks; tegeleti krundi hooldustöödega ja selle ettevalmistamisega puhkemaja rajamiseks. Seega olid vastustajal olemas täiendavad andmed, mis kinnitasid, et sauna näol on tegemist avalikkusele suunatud ehitisega. Küll aga on asjassepuutumatud vastustaja esitatud 2014.a ja 2015.a majandusaasta aruanded (II kd, tl 124-139), kuna need on esitatud Äriregistrile Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt pärast kaevatud 20.02.2015 korralduse ja 26.02.2015 ettekirjutuse tegemist, nimelt 2014.a majandusaasta aruanne on esitatud 02.07.2015 ja 2015.a majandusaasta aruanne on esitatud 20.02.2016. Seega ei saanud need andmed vastustajale 2015 veebruaris teada olla.

25.3 HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus on käesolevas asjas leidnud, et Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korraldus nr 169 ja selle alusel antud 27.06.2013 kirjalik nõusolek nr 2620 olid õigusvastased. Samuti on kohus leidnud, et kaebaja ei saanud Emmaste Vallavalitsuse 26.06.2013 korralduse nr 169 kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele. Seega, isegi kui korralduse nr 36 põhjendused poleks piisavad, ei saa vastavalt HMS §-le 58 nõuda korralduse nr 36 kehtetuks tunnistamist. Korralduse nr 36 põhjenduste ebapiisavus pole ka takistanud kaebajal korraldust kohtus vaidlustamast ning kohus on saanud korralduse õiguspärasust kontrollida. 25.4 HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Käesoleval juhul on Emmaste Vallavalitsuse 25.11.2014 kirjaga nr 7-2.12/383 (I kd, tl 21) Avo Kailile teatatud, et Pähkla kinnistul asuva sauna ehitustööde õiguspärasuse kontrollimiseks on algatatud ehitusjärelevalve menetlus. Kirjas on märgitud, et sauna puhul on fotolt nähtuvalt tegemist uusehitisega, mis oleks eeldanud vastavat luba ja enne loa väljastamist oleks olnud Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg 1 kohaselt vajalik ka kirjalik kooskõlastus naaberkinnistu Konsu omanikelt, kui ehitis asub naaberkinnistu piirile lähemal kui 4 meetrit. Pähkla kinnistul toimub seega ebaseaduslik ehitustegevus. Olukorra seadustamiseks tuleb edastada vallavalitsusele kirjalik kokkulepe naaberkinnistu omanikega ehitise reaalse kauguse osas kirjas määratud tähtajaks 19.12.2014. Kirjas on HMS § 40 lg-le viitega antud ka tähtaeg selgituste andmiseks ning märgitud, et kui vallavalitsuse määratud tähtajaks ei ole vallavalitsust teavitatud ehitustööde seadusega kooskõlla viimisest või kui vallavalitsusele saadetud selgitus ei ole põhjendatud või ei ole see laekunud määratud tähtajaks, on vallavalitsusel EhS § 62 lg 2 p 2 ja § 632 ja Emmaste valla ehitusmääruse § 33 lg 2 p 2 alusel õigus teha ettekirjutus ehitise seadustamiseks koos sunniraha määramise hoiatusega. Kohus leiab, et nimetatud kirjaga on täidetud HMS § 40 lg 1 ja 2 sätestatud menetlusosalise ärakuulamise nõuded. Kirjast saab järeldada, et vallavalitsus ei ole pidanud sauna ehitamise piisavaks õiguslikuks aluseks kirjalikku nõusolekut, vaid nõutav on ehitusluba, mille andmise üheks eelduseks on kirjalik kooskõlastus naaberkinnistu Konsu omanikega. Samuti on kirjas teatatud, et võimalik on ettekirjutuse tegemine ehitise seadustamiseks. Kaebajale on antud võimalus esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Lisaks on kaebaja saanud oma selgitusi anda ka ehitusjärelevalvemenetluses 14.01.2015 teostatud paikvaatlusel (I kd, tl 29 ja 102). 25.5 Eeltoodust tulenevalt puudub alus Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015 korralduse nr 36 tühistamiseks.

Ettekirjutuses on märgitud, et paikvaatluse käigus on tuvastatud, et: rekonstrueeritava sauna kõrgus on 5,34 m ja seega ei vasta vallavalitsusele esitatud kirjaliku nõusoleku taotluse tingimustele (EhS § 15 lg 1 p 1) ega projektis lubatud ehitise kõrgusele (maksimumkõrgus 4,7 m); ehitustegevus ei ole toimunud endise ehitise välispiirides; projekt näeb ette, et säilitatakse korsten, maakivi sein ja aknad, visuaalsel vaatlemisel on ehitisel uus korsten, vundament ja uued aknad, mida näitavad kohapeal tehtud fotod (lisatud ettekirjutusele); sauna projektil puuduvad Päästeameti ja piirinaabrite (Konsu kinnistu omanike) kooskõlastused, mida eeldab üle 5 m kõrguse ehitise ehitustegevus. Ettekirjutuses on ka märgitud, et kuna ehitustegevus on väljunud kirjaliku nõusoleku ehitusõiguse piiridest ning ehitis asub projekti järgi kinnistu piirile lähemal kui 4 meetrit, on vajalik naabri kooskõlastus. Samuti on ettekirjutuses märgitud, et tegemist on avalikkusele suunatud ehitisega (I kd, tl 28). Ettekirjutuses on tuvastatud, et Pähkla kinnistu sauna rekonstrueerimise käigus on rikutud ehitusseaduses sätestatud nõudeid, ehk on ehitatud ilma ehitusloata. Tegemist ei ole EhS mõttes väikeehitise rekonstrueerimisega, vaid tegemist on EhS § 2 lg 6 p 2 kohaselt ehitise laiendamisega, mille puhul on vajalik ehitusluba (EhS § 12 1g 2). Vallavalitsusele esitatavad taotlus ja projekt peavad olema kooskõlas. Ehitustegevus peab toimuma vastavalt ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1), mis on kooskõlastatud määratud isikute ja asutuste poolt. Rekonstrueeritava ehitise näol on Emmaste valla ehitusmääruse § 33 lg 1 kohaselt tegemist omavolilise ehitustegevusega. Kohus leiab, arvestades ka käesolevas asjas vastustaja poolt kohtule esitatud põhjendusi, et ettekirjutus on piisavalt põhjendatud ja arusaadav. 26.1 Kohtumenetluses tehtud ekspertiisiga (II kd, tl 47-56 ja 141-142) on kindlaks tehtud, et Pähkla sauna puhul on tegemist ehitise rekonstrueerimise ja laiendamisega, muutunud on ehitise arhitektuurne lahendus ja maht. Laiendatud ehitise maht on suurenenud erinevaid metoodikaid arvestades 52% (ehitusregistris kasutatud metoodika) või 127% (ehitusprojektis kasutatud metoodika) (II kd, tl 141-142). Endise sauna vundamendi plaanimõõdud olid 632 x 274cm (17,3 m2), rekonstrueeritud sauna vundamendi plaanimõõdud on 709 x 341 cm (24,2 m2). Sauna katusealuse terrassi (9,9 m2) kandepostide alla on rajatud uus vundament, asendatud on palkseinad, aknad, katusekate. Endise sauna korsten on säilinud 70% ulatuses, korstna kõrgus on suurenenud 1,65 m võrra. Sauna harja kõrgus maapinnalt on keskmiselt 5,40 m. Arvestades, et rekonstrueeritud ja laiendatud Pähkla sauna näol ei ole tegemist väikeehitisega kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 15 lg 1 p 1 tähenduses, võis seda ehitada vaid ehitusloa alusel (kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 12 lg 2). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et sauna on ehitatud ehitusloata. Vastustaja on selle tuvastanud riiklikku järelevalvet teostades (kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 62 lg 2 p 3). Seega on viitega õiguspärasele 20.02.2015 korraldusele nr 36, millega oli peatatud ehitustegevus Pähkla kinnistul, ka ettekirjutuse punkt 1 sauna ehitustegevuse peatamiseks, õiguspärane. 26.2 Pähkla sauna rekonstrueerimise ja laiendamise näol on tegemist ehitamisega kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 2 lg 6 punktide 2 ja 3 kohaselt. Vaidlust ei ole asjas selle üle, et kaebajal ei ole sauna ehitamiseks Konsu kinnistu piirile lähemale kui 4 m Konsu kinnistu omanikuga kokkulepet, millega on nõustunud tuleohutuse järelevalve asutus (Emmaste valla ehitusmääruse § 23 lg 1). Seega on õiguspärane ka ettekirjutuse punkt 3, millega on kohustatud kaebajat kooskõlastama sauna projekt Päästeameti ja Konsu kinnistu omanikuga. 26.3 Emmaste valla ehitusmääruse § 33 lg 1 kohaselt on ilma ehitusloata püstitatud ehitis omavoliline ehitis ning vallavalitsusel oli tulenevalt ehitusmääruse § 33 lg 2 punktidest 1 ja 2 õigus teha ehitise omanikule ettekirjutus kas ehitise seadustamiseks või likvideerimiseks. Ettekirjutuse punktiga 2 on tehtud ettekirjutus ehitise seadustamiseks, mis on kohtu hinnangul kaebajale soodsam kui ehitise likvideerimiseks kohustamine. Ettekirjutuse punktiga 2 on kaebajat kohustatud viima Pähkla

kinnistul asuva sauna ehitustegevuse taotlemise dokumentatsioon ehitusseadusega kooskõlla (projekteerimistingimuste taotlemine, ehitusloa taotlemine)). Kohus on käesolevas asjas nõustunud vastustajaga, et Pähkla kinnistul asuva sauna ehitamiseks oli vajalik ehitusluba. Ehitusloa saamiseks tuli kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 23 lg 2 p 2 kohaselt esitada ehitusprojekt. Kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 19 lg 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused (p 1) ning detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused (p 2). Emmaste Vallavalitsuse 05.02.2013 korralduses nr 38 „Detailplaneeringu algatamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ (I kd, tl 81) on märgitud, et Pähkla katastriüksus asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal. Ka Emmaste valla koduleheküljelt nähtava valla üldplaneeringu põhijooniselt (Leht 1) nähtuvalt asub Pähkla kinnistu detailplaneeringu kohustusega alal. Seega saab sauna laiendamise ehitusprojekti aluseks olla kehtestatud detailplaneering mitte projekteerimistingimused, nagu on märgitud ettekirjutuse punktis 2 sulgudes. Kohus leiab, et see asjaolu ei too aga kaasa ettekirjutuse õigusvastasust. Kuna sauna näol on tegemist ehitisealuse pinnaga 0-60 m2 ja üle 5 m kõrguse ehitisega, on ka alates 01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg 2 ja lisa 1 kohaselt sellise ehitise ehitamiseks vajalik ehitusluba ja ehitusprojekt. Kehtiva EhS § 26 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusloa taotlemisel tuleb vastavalt kehtiva EhS § 40 lg-le 3 esitada nõuetele vastav ehitusprojekt ja EhS § 42 lg 1 kohaselt ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Vastustaja saab seega kaebaja ehitusloa taotluse menetluses kaebajat suunata esitama õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat ehitusprojekti. 26.4 Kohus on käesolevas kohtuotsuses (p 25.4) leidnud, et kaebaja osas on Emmaste Vallavalitsuse 25.11.2014 kirjaga nr 7-2.12/383 ja kaebaja osalemisega järelevalvemenetluses täidetud HMS § 40 lg 1 ja 2 sätestatud menetlusosalise ärakuulamise nõuded. 26.5 Eeltoodut arvestades puudub alus ka 26.02.2015 ettekirjutuse tühistamiseks.

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

Lahendi andmed

Lahendi tekst

Sarnased lahendid

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KAEBAJA SEISUKOHAD

VASTUSTÄJA SEISUKOHAD

KOHTU PÕHJENDUSED

KOHTUOTSUSEGA.