NŠ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.12.2014 vastutusotsuse nr 13-7/486-12 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – NŠ, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Martin Aas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.03.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
NŠ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta NŠ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-871 muutmata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.08.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-15-871 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 19.12.2015 vastutusotsusega nr 13-7/486-12 kohustati NŠ tasuma Crimson Pluss OÜ maksuvõlga 195 738,95 eurot. Crimson Pluss OÜ registreeriti äriregistris 25.09.1997. NŠ oli Crimson Pluss OÜ juhatuse liikmeks 25.09.1997-03.06.2014. Seisuga 19.12.2014 oli Crimson Pluss OÜ maksuvõlg 202 078,94 eurot. Maksuvõlg koosnes juunis 2013 kuni jaanuaris 2014 deklareeritud ja maksmata jäetud põhimaksukohustusest, maksusummadelt arvestatud intressist 38 027,57 eurot ning arvestuslikust intressist 6339,99 eurot. NŠ-lt nõutakse põhimaksuvõla ja sellelt arvestatud intressi tasumist. Maksuhaldur on Crimson Pluss OÜ-le saatnud seitse sundtäitmise hoiatust. Maksuvõla katteks laekus 20 756,3 eurot. Pangakontode arestimise tulemusena laekus 7229,22 eurot. Seisuga 31.03.2014 oli Crimson Pluss OÜ kassajääk 136,78 eurot. Äriühingul puudub registervara. Crimson Pluss OÜ ei suutnud tasuda enda poolt perioodidel juuni 2013 kuni jaanuar 2014 deklareeritud maksukohustusi. Põhjuseks oli äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine Crimson Pluss OÜ ja Askema OÜ vahel 15.07.2013 sõlmitud lepingu alusel. Tegelikult eelnimetatud tehingut ei toimunud, vaid toime pandi maksupettus. Lepingu järgi pidi Askema OÜ tarnima Crimson Pluss OÜ-le naftaterminalide ja –tsisternide puhastusseadmeid 1 355 930 euro eest. NŠ suuliste seletuste kohaselt tasus Crimson Pluss OÜ sularahas 70% ettemaksu. Lepingu alusel väljastas Askema OÜ kaks võltsarvet, mida Crimson Pluss OÜ aktsepteeris ning kajastas neid 2013. a augusti sisendkäibemaksu hulgas. Arvestades tehingu kogusummat, ei ole eluliselt usutav, et selline tehing oleks toimunud sularahas. Askema OÜ juhatuse liige TT on väitnud, et taolised tehingud toimuvadki Venemaal sularahas. Raha üleandmise juures viibisid vaid NŠ ja TT. Suulistes seletustes ei suutnud kumbki täpselt kirjeldada sularaha üleandmist, sh seda, kui suur oli üleantav sularahakogus. TT väitis, et sularaha üleandmise kohta koostati dokumendid ja need on VM käes. Viimane on aga öelnud, et tema käes pole mingeid Askema OÜ raamatupidamise dokumente. Tehing on lõpetamata, kuigi lepingu kohaselt pidid seadmed valmima hiljemalt 31.10.2013. TT on 16.07.2014 selgitustes lubanud puhastusseadmete tarnimist, kuid samas märkinud, et pole peale 2013. a novembrikuud ühendust võtnud ettevõttega (OOO Univers), kes pidi seadmed omakorda tarnima Askema OÜ-le. Kogu vajalik dokumentatsioon, sh Vene partnerite telefoninumbrid olevat VM käes. VM on variisik, ta on seotud nelja äriühinguga, kes on tänaseks äriregistrist kustutatud. Ta on andnud maksuhaldurile seletusi, et Askema OÜ juhatuse liikmeks nn palkas ta TT, makstes 300 või 500 eurot. NŠ ja TT on tuttavad üle 20 aasta. Seda võib pidada maksupettust tõendavaks asjaoluks. NŠ ei ole teinud toiminguid, et saada ettemaks tagasi. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. NŠ oli Crimson Pluss OÜ ainuke juhatuse liige ning tegeles aktiivselt äriühingu juhtimisega. Tema poolt raamatupidajale esitatud dokumentide alusel esitati esialgu valeandmetega käibedeklaratsioon 2013. a augusti eest, mille hilisemal parandamisel tekkis käibemaksuvõlg. Võltsarvete alusel viidi äriühingust 2(7)
3-15-871 raha välja ning tasumata jäid teised maksukohustused. NŠ osales maksupettuses ning teadis alusest peale, et tehingut Askema OÜ-ga tegelikult ei toimu. Lisaks sellele, et ta oli TT-ga vana tuttav, suured summad tasuti sularahas ning raha tagasisaamiseks ei võetud midagi ette, oli NŠ kontrollimenetluse algatamisel koheselt nõus käibedeklaratsioone parandama. Kui tehingud oleksid tegelikkuses toimunud, ei oleks juhatuse liige olnud valmis 271 185,33 euro ulatuses sisendkäibemaksu vähendama.
2.NŠ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Maksu- ja Tolliameti (MTA) 19.12.2014 vastutusotsus nr 13-7/486-12 tühistada. Vastutusotsus tuleb tühistada MKS § 31 lg 3 p 6 alusel, sest see on kätte saadud peale Crimson Pluss OÜ äriregistrist kustutamist. Kaebaja sai vastutusotsuse kätte 06.01.2015. Äriühing kustutati registrist 30.12.2014. Vastutusotsuse tegemine ei tähenda selle kehtivust adressaadi suhtes. Kohaldada ei saa MKS § 98 lg-t 4, sest see laieneb üksnes aegumisele. Lisaks tuleb arvestada, et äriühingu kustutamiskanne on tehtud seaduses sätestatust hiljem. Crimson Pluss OÜ pankrotimenetlus rauges pankrotti välja kuulutamata 27.05.2014. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 kohaselt oleks tulnud Crimson Pluss OÜ likvideerida hiljemalt 09.12.2014. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu sealhulgas juhul, kui puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna ajutine haldur ei ole rasket juhtimisviga ega kuriteo toimepanemist tuvastanud, puudub kaebajal maksuvõla tekkimises süü. Vastutusotsuses toodu oleks andnud aluse pankrotimenetluses vara tagasivõitmiseks, sest Askema OÜ on käibe deklareerinud. Kaebajalt maksuvõla tasumise nõudmine toob kaasa topeltmaksustamise. Intressinõue on õigusvastane, sest intressi on arvestatud kõigilt maksuvõlgadelt, kuid Askema OÜ-ga mitteseotud tehingute ja võla tasumata jätmise põhjuste kohta pole vastutusotsuses analüüsi tehtud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-60-07 leidnud, et juhatuse liikmelt ei saa kahjuna nõuda maksuintresse maksuvõla sellelt osalt, mida ei oleks äriühingu majandusliku olukorra tõttu olnud võimalik sisse nõuda juba maksukohustuse tekkimise ajal. Asjassepuutuv ei ole vastutusotsuses Askema OÜ-ga tehtud tehingule antud hinnang, sest Crimson Pluss OÜ parandas ise oma maksudeklaratsioonid. Deklaratsiooni parandamisest ei saa järeldada, et Crimson Pluss OÜ nõustus maksuhalduri järeldusega tehingute mittetoimumise kohta. Kui maksusumma ei ole maksuotsusega määratud, ei oma maksusumma kujunemise asjaolud tähtsust. Järelikult ei saa tegemist olla ka kaebaja tahtlusega. Vastutusotsus ei ole kontrollitav. Sellest ei selgu maksude arvestuse metoodika. Haldusaktis sisaldub põhjendus vaid seoses Askema OÜ arvetega ja puudub põhjendus ja analüüs teiste maksude osas. Ei selgu, miks vastustab kaebaja iga konkreetse nõutava maksu eest. Samuti ei nähtu, millal on maksusummasid tasutud. Isegi juhul, kui maksuvõlg tekkis kaebaja süü tõttu, ei ole vastutusotsuse tegemine põhjendatud, sest Crimson Pluss OÜ-l ei olnud võimalik maksuvõlga tasuda. Rahalisi kohustusi saab täita vaid esindatava vara arvel. Vastutusotsuse andmise eelduseks on, et äriühingul olid olemas vahendid, millest maksuvõlga tasuda, kuid juhatuse liige sellele vaatamata makse ei tasunud.
3(7)
3-15-871 Maksuhaldur pidas ebaõigesti VM ütlusi usaldusväärseks, kuigi need on vastuolus ajutise halduri 02.05.2014 aruandega, mille kohaselt võib VM avalikest kanalitest kogutud andmete põhjal olla mitteseadusekuulekas isik (on olnud politsei poolt tagaotsitav). Tehingupartnerile tasuti ka pangaülekandega 45 000 eurot ning sularahamakseid tasuti mitmes osas. Askema OÜ juhatuse liikme vahetumine ei olnud kaebaja kontrolli all. Tõendatud ei ole kaebaja poolt kohustuste rikkumine tahtlikult või raskest hooletusest. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et toimunud tehing oli näiline ning et pooled leppisid kokku, et avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ei saabugi. Ettevõtlus on risk ning paljud ettevõtted ebaõnnestuvad. Antud juhul ei saa väita, et kaebaja oleks tahtlikult põhjustanud äriühingu maksejõuetuse. Ajutine haldur rasket juhtimisviga ei tuvastanud.
3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuses ja 05.03.2015 vaideotsuses toodud seisukohtade juurde.
4.Tallinna Halduskohus jättis 15.03.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Vastutusotsuse tegemine oli lubatav ning kooskõlas MKS §-ga 40. Maksuhaldur on tuvastanud, et just juhatuse liikme tegevus muutis äriühingu maksejõuetuks. Maksuhaldur on nõuetekohaselt tuvastanud kaebaja süü vormi, milleks on tahtlus. Maksuhaldur ei ole kaebajale ette heitnud rasket hooletust. Vastutusotsuse tegemise ajal oli Crimson Pluss OÜ õigusvõimeline juriidiline isik. Kuskilt ei tulene, et vastutusotsus peaks olema juhatuse liikmele kätte toimetatud enne äriühingu registrist kustutamist. Haldusakt tuleb lugeda tehtuks, kui haldusorgan on koostanud nõuetelevastava haldusakti ning alustanud selle kättetoimetamist adressaadile. Alusetu on rääkida topeltmaksustamisest, mida ei ole toimunud. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Isegi kui Askema OÜ on vaidlusalused tehingud deklareerinud (maksuhalduril ei õnnestunud selle kohta teavet saada), ei ole osaühing sellest tekkinud maksukohustusi täitnud. Õige ei ole kaebaja väide, et maksumenetlus on läbi viidud pealiskaudselt ja uurimispõhimõtet eirates. Kaebaja ei saa maksuhaldurile ette kirjutada, mida ja millises mahus tuleb maksumenetluses uurida, milliseid tõendeid koguda ja milliseid järeldusi teha. Vastutusotsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Kohus nõustub nende põhjendustega ning ei korda neid (HKMS § 165 lg 2).
5.NŠ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 15.03.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohtuotsus pole põhjendatud ega jälgitav. Kohus on otsuse põhjendamisel tuginenud peamiselt HKMS § 165 lg-le 2 ning pole võtnud seisukohta kaebuse sisuliste väidete osas, sh kohtule 11.11.2015 esitatud täiendavate tõendite osas. Sarnaselt vastutusotsusele on kohus keskendunud tahtluse analüüsile, mitte aga sellele, kas tehingud poolte vahel tegelikult toimusid. Maksuhaldur on kogutud tõendeid uurinud valikuliselt, mistõttu on tehtud järeldused erapoolikud. Uurimispõhimõtet on rakendatud üksnes ulatuses, mis toetab maksuhalduri 4(7)
3-15-871 positsiooni. Maksuhaldur on pidevalt rõhutanud Askema OÜ juhatuse liikmete VM ja TT ütluste vastuolulisust. Kaebaja möönab vastuolude esinemist, kui kaebajale ei ole teada põhjused, miks isikud selliseid ütlusi andsid. Ka maksuhaldur pole proovinud vastuolude põhjuseid välja uurida. Arusaamatu on, mis tõendite alusel asus maksuhaldur seisukohale, et VM antud ütlused olid tõesed. TT-lt võeti seletused väga pealiskaudselt. Seejuures ei esitanud maksuhaldur ühtegi kontrollküsimust seoses VM poolt varasemalt antud ütlustega. Maksuhaldur ei pidanud vajalikuks täpsustada, miks peab TT tehingu lõpetamist reaalseks, kes olid tehingupartnerid, kas tal oli olemas tehingute osas läbirääkimist võimaldav volitus jne. Maksuhaldur ei pöördunud Askema OÜ poole, et nõuda välja kõik asjassepuutuvad tõendid. Olukorras, kus kaebajal puuduvad iseseisvad õiguslikud võimalused tõendeid koguda, tõendid on kolmandate isikute valduses või seotud kolmandate isikute käitumisega, ei saa kaebajal lasuda tõendamiskoormust. Seega ei ole nimetatud asjaolude osas toimunud tõendamiskoormuse üleminekut (MKS § 150 lg 1). Puudub vaidlus rahaliste vahendite olemasolus ning nende väljamaksmises ettevõtte kassast. Vaidlus puudub ka selles, et ettevõtted, kes olid Askema OÜ tehingupartnerid, on reaalselt eksisteerivad äriühingud, tehingualune kaup eksisteeris ning tehingupartnerite esitatud dokumentidel olevad allkirjad on ehtsad. Oluline on tuvastada, kas tehingud poolte vahel toimusid. Seda ei saa aga teha osapoolte poole pöördumata. Vastustaja on korduvalt põhjendanud Venemaa Föderatsiooni ametivõimude poole pöördumise ebavajalikkust sellega, et OOO Univers tegevdirektori 01.12.2014 teatest tulenevalt on tehingualune kaup tänaseks päevaks tõenäoliselt utiliseeritud. Eeltoodu viitab ilmselgete tõendite sihipärasele eiramisele maksuhalduri poolt. Isegi kui lähtuda eeldusest, et kaup on utiliseeritud, tähendab see, et tehing siiski toimus ja kaup oli olemas. Madalale uurimiskvaliteedile viitab veel maksuhalduri soovimatus selgeks teha tehinguobjekti olemus. Kuigi tegemist võib olla spetsiifilisse tegevusvaldkonda puutuva tarnelepinguga, ei ole tegemist seadmetega, mille tuvastamiseks peab olema erialaspetsialist. Tegemist on teisaldatava naftamahutite puhastuskompleksi mooduliga, mille põhikomponendi mark on hõlpsasti leitav ka internetist.
6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Puudub vaidlus selles, et Crimson Pluss OÜ on teinud sularahas väljamakse vähemalt summas 1 050 000 eurot. Maksuhalduri hinnangul on see väljamakse ettevõtlusega mitteseotud. Puuduvad igasugused tõendid, et Askema OÜ oleks selle raha kätte saanud või väidetavatele Venemaa Föderatsiooni äriühingutele edasi andnud. Maksuhaldur ei ole kinnitanud, et dokumentidel näidatud Venemaa Föderatsiooni äriühingud on reaalselt olemas ning 19.07.2013 lepingus olevad allkirjad on ehtsad. Maksuhaldur on vaid möönnud, et ei välista, et äriühingud võivad registris olemas olla ja allkirjad võivad sarnaneda lepingus nimetatud isikute allkirjadele. Eelnev ei tähenda, et dokumendid oleksid tõenditena usaldusväärsed. Maksuhaldur on VM ja TT ütluste vastuolud kõrvaldanud läbi isikute seletuste elulise usutavuse hindamise, mistõttu on VM seletused usaldusväärsemad ja väidetavate tehingute toimumine ei leidnud kinnitust. Asjaolude kogumile tuginedes on maksuhaldur seadnud Venemaa Föderatsiooni äriühingutega seonduva dokumentatsiooni usaldusväärsuse kahtluse alla. Põhjendatud kahtluse tekkimisel läheb tõendamiskoormus üle kaebajale. Olukorras, kus kaebaja sai vahetult enne Crimson Pluss OÜ registrist kustutamist „ootamatult“ enda valdusesse peaaegu aasta ja viis kuud tagasi 5(7)
3-15-871 kolmandate osapoolte koostatud dokumendid, ei ole usutav väide, et kaebajal endal puudusid võimalused Venemaa Föderatsiooni äriühingute poole pöördumiseks. OOO Univers 01.12.2014 teadaandes märgiti, et vaidlusalused seadmed viiakse 01.01.2015 laost välja ja müüakse vanarauaks. Seega ei olnud nagunii enam mõtet Venemaa Föderatsiooni poole pöörduda. Seejuures ei aktsepteeri maksuhaldur seadmete olemasolu ja ei kinnita dokumendi asjakohasust, vaid viitab faktile, et dokumendid on esitatud ja koostatud selliselt, et kauba olemasolus ei olekski võimalik faktiliselt veenduda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsusel ei ole puudusi, mis tingiksid selle tühistamise.
8.Maksuhalduri vastutusotsuse ja vaideotsusega nõustumisel oli halduskohtul õigus tugineda HKMS § 165 lg-le 2 ning mitte korrata seisukohti, mida maksuhaldur on eelnimetatud haldusaktides kaebaja poolt toodud väidetele juba esitanud. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, millised tema väited on esmakordselt esitatud alles kohtumenetluses. Kaebaja etteheide on põhjendatud üksnes 11.11.2015 esitatud täiendavate tõendite osas. Nimetatud kuupäeval esitas kaebaja ühe tõendi: spetsialisti arvamuse. Kaebaja esindaja on 09.11.2015 pöördunud OÜ Ecoplanet konsultandi MS poole ja küsinud puhastusseadmete komponentide asjakohasuse kohta ning selle kohta, millise detailsusega on Venemaa Föderatsioonis tavaks tarnelepingutes kajastada seadme komponente. MS on 11.11.2015 küsimustele vastanud. Olukorras, kus kohus nõustus maksuhalduriga, et tehingut pole tegelikult üldse toimunud, ei saanud esitatud tõend olla asja lahendamisel määrav. Väidetava spetsialisti hinnang ei saa kõrvaldada maksuhalduril tekkinud kahtlusi.
9.Ringkonnakohus leiab, et nii maksuhaldur kui ka halduskohus jõudsid õigele järeldusele, et tehingut poolte vahel tegelikult ei toimunud. Sellele viitavad asjaolud, et sularahas maksti välja suured summad, puuduvad igasugused tõendid, et kaupa oleks üldse tarnima asutud, samuti ei ole tõendeid selle kohta, et lepingu mittenõuetekohasel täitmisel (seadmed ei valminud hiljemalt 31.10.2013) ei astunud Crimson Pluss OÜ mingeid samme, et ettemaks tagasi saada. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei teinud teabe andmise korraldust Askema OÜ-le. Maksuhaldur võttis seletused mõlemalt Askema OÜ juhatuse liikmelt. Nii TT kui ka VM väitsid, et nende käes äriühingu dokumente ei ole. Maksuhaldur pidas põhjendatult usaldusväärsemaks VM ütlusi. Asjaolu, et viimane on olnud tagaotsitav, ei tähenda automaatselt tema ütluste ebaõigsust. VM isik ja taust viitab pigem sellele, et tegemist ei ole ettevõtjaga, vaid tüüpilise variisikuga, kes raha eest vormistatakse äriühingu juhatuse liikmeks. TT oli seevastu kaebaja pikaajaline tuttav, mis käesolevas kontekstis viitab sellele, et maksupettus pandi toime kooskõlastatult. Askema OÜ arvele pangaülekande teel 45 000 euro kandmine olukorras, kus sularahas liikus üle miljoni euro, ei tõenda tehingu ehtsust. Kuna puuduvad tõendid nii raha liikumise kui ka kauba olemasolu kohta, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud kuluga ning eesmärgiks oli raha ettevõttest väljaviimine. See saab toimuda vaid tahtluse vormis.
10.Kaebaja on rõhutanud, et tõendamiskoormus ei läinud talle üle, sest maksuhaldur ei kogunud tõendeid kolmandatelt isikutelt. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tehingu asjaolud olid sellised, et maksupettuse kahtluse tekkimine maksuhalduril oli igati põhjendatud. 6(7)
3-15-871 Olukorras, kus kaebaja ei olnud astunud mingeid samme, et tarne mittetoimumisel saada tasutud summad tagasi, ei pidanud maksuhaldur asuma Venemaa Föderatsioonis otsima kontakti äriühinguga, kes väidetavalt pidid seadmed valmistama. Askema OÜ juhatuse liige TT ütles 16.07.2014 maksuhaldurile, et temal Vene partnerite kontakte ei ole ning viimati olid nad ühenduses 2013. a sügisel. Venemaa äriühinguga on Askema OÜ väidetavalt sõlminud lepingu 19.07.2013 Peterburis, kuid ajavahemikus 01.07.2013-01.12.2014 ei ole TT EestiVene riigipiiri ületanud.
11.Asjaolu, et kontrollimenetluse alustamisel parandas Crimson Pluss OÜ käibedeklaratsiooni selliselt, et tehingut ei toimunud, ei tähenda, et maksuhaldur ja kohus ei saa enam sellele tehingule hinnangut anda.
12.Põhjendatud ei ole etteheide, et maksuhaldur on analüüsinud vaid Askema OÜ-ga toimunud tehingut ning pole teiste maksuvõlgade tekkimise asjaoludel peatunud. Maksuhaldur on vastutusotsuses selgelt väljendanud, et maksuvõlad tekkisidki seetõttu, et Crimson Pluss OÜ viis alusetult raha ettevõttest välja, tekitades sellega olukorra, kus puudusid vahendid maksude õigeaegseks tasumiseks. Järelikult on kõik äriühingu võlgnevused tekkinud kaebaja tegevuse tulemusena. Maksuhaldurile ei ole siduv pankrotimenetluses ajutise halduri poolt kaebaja käitumisele antud hinnang.
13.Eeltoodust tulenevalt on täidetud MKS §-s 40 sätestatud seadusliku esindaja vastutuse tekkimise alused. Kaebaja on tahtlikult pannud toime maksupettuse ning seeläbi põhjustanud äriühingul maksuvõlgade tekkimise.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.