A.L. kaebus Eesti Advokatuuri juhatuse 09.08.2016.a protokollilise otsuse nr 15 p 3.2 tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri kohustamiseks võtma kaebaja Eesti Advokatuuri liikmeks vandeadvokaadina
Asja läbivaatamine
06.06.2017.a
Menetlusosalised
Kaebaja A.L. Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Jane Rõuk
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Jätta A.L. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.L. esitas 02.12.2015.a Eesti Advokatuuri juhatusele avalduse, milles palus Eesti Advokatuuri liikmeks võtmist advokatuuriseaduse (AdvS) § 26 lg 3 p 2 alusel (tl 11).
2.Eesti Advokatuuri juhatuse 08.12.2015.a protokollilise otsusega nr 24 jäeti A.L. avaldus AdvS § 26 lg 3 p 2 alusel rahuldamata (otsuse p 6.2). Otsuse põhjenduse kohaselt on A.L. kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.
3.A.L. esitas 04.01.2016.a nimetatud otsusele Tallinna Halduskohtule kaebuse. Tallinna Halduskohtu 18.05.2016.a otsusega Eesti Advokatuuri juhatuse 08.12.2015.a protokollilise otsuse nr 24 p 6.2 tühistati ning kohustati Eesti Advokatuuri A.L. 02.12.2015.a avalduse uueks läbivaatamiseks.
4.Eesti Advokatuuri juhatuse 09.08.2016.a protokollilise otsusega nr 15 jäeti A.L. avaldus AdvS § 23 lg 1 p 5 ja § 27 lg 1 p 1 alusel rahuldamata (otsuse p 3.2). Otsusest nähtuvalt käsitles Eesti
Advokatuuri juhatus A.L. avaldust avaldusena advokaadieksamile lubamiseks, põhjusel, et vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks vastuvõtmise eelduseks on vandeadvokaadi eksami sooritamine. Otsuse põhjendused on järgmised: „Advokatuuri juhatus [---] leiab, et arvestades A.L. teo tõsidust ning tema poolt antud selgitusi, on tema tegutsemine advokaadina, s.o õigusteenuse osutajana igapäevases kutsetegevuses advokatuuri liikmena, välistatud. Advokatuurile kui kutse-organisatsioonile on oluline, et tema liikmed oleksid laitmatu renomeega, õiguskorraga vastuollu mitte sattunud isikud. Advokaatide suhtes kehtivad üldtunnustatud kõrged kutsestandardid ning advokaat peab oma kutsetegevuses olema täielikult erapooletu ning laitmatu reputatsiooniga. Euroopa Advokaatide eetikakoodeksi preambula kohaselt on õigusriigis advokaadil täita eriline roll. Lugupidamine advokaadi kutsealase funktsiooni vastu on õigusriigi oluliseks tingimuseks, samuti demokraatia eelduseks ühiskonnas. Advokaadi roll paneb advokaadile seetõttu erinevaid õiguslikke ja moraalseid kohustusi, muuhulgas ka avalikkuse ees, kelle jaoks on vaba ja sõltumatu kutse olemasolu, mida ühendab tervikuks lugupidamine kutseorganisatsiooni enda poolt kehtestatud reeglite vastu, oluline vahend inimõiguste kaitsmiseks sõltumata riigivõimust ning muudest ühiskonna huvigruppidest. Seega tuleb A.L. taotluse lahendamisel analüüsida, kas avaldaja vastab advokaadile esitatavatele nõuetele ning kas tema varasem käitumine võib mõjutada tema võimalikku kutsetegevust advokaadina. A.L. aususele ning kõlbelisusele heidab oluliselt varju asjaolu, et temale omistatud tegu oli toime pandud kutsetegevuse raames ning õigusvastase teo olemus taandub nimelt selle usaldussuhte ja aususe kohustuse, mis on advokaadi kutsetegevuse nurgakivi, kuritarvitamisele ning enda huvide eelistamisele nende huvide ees, mille järgimise kohustus A.L.l oli (s.o võlgnike ja viimase võlausaldajate huvid). Advokaadikutse seab kõrgendatud nõudmised selle ameti kandja aususele ja kõlbelisusele, mistõttu selline advokaadi käitumine, mille sisuks on advokaadikutse aluspõhimõtete otsene ja tahtlik rikkumine iseenda huvides, ei võimalda lugeda isikut AdvS § 27 lg 1 p 5 mõttes ausaks ja kõlbeliseks isegi juhul, kui isik on oma teo ebaõigsust tunnistanud, selle õiguslikud tagajärjed ära kandnud ja sellest enda sõnul vastavad järeldused teinud. Advokatuuri juhatuse hinnangul saab isik AdvS § 27 lg 1 p 5 sätestatud aususe ja kõlbelisuse nõudele vastata juhul, kui juhatusel kujuneb isiku poolt avaldatud ja tema kohta teada olevate andmete alusel veendumus selles, et isik on aus ja kõlbeline. Isiku puhul, kes advokaadina kutsetegevuse raames on tahtlikult käitunud ebaausalt ja kuritarvitanud isikute usaldust iseendale varalise kasu saamise eesmärgil, ei saa juhatusel sellist veendumust tekkida. Samuti on sellise isiku usaldusväärsus kahjustatud kohtu, kohtueelse uurimisasutuse, prokuratuuri ning menetlusosaliste ees, mis omakorda kahjustab advokaadi sõltumatust. Kutsealase usaldusväärsuse puudumist A.L. puhul kinnitab ka tema enda poolt juhatuse istungil antud selgitus, et advokatuuri liikmeks saamise üheks põhjuseks on asjaolu, et menetlejad ei ole teda mitmel korral esindajana, sh kaitsjana, menetlusse lubanud. Eeltoodud põhjustel leiab juhatus, et A.L. ei vasta AdvS § 27 lg 1 p 5 sätestatud nõuetele. Juhatus arvestab ka A.L. poolt avaldatud teavet, et vaatamata õigusvastaste tegude toimepanemisele juba aastaid tagasi, ei ole A.L. kahjustatud isikutele tekitatud kahju täielikult hüvitanud. A.L. selgitas, et ta on oma tegevusega tekitatud kahju hüvitanud osaliselt ning üksnes kannatanule, kes on selle vastu ise aktiivset huvi üles näidanud. Juhatus leiab siinkohal, et aus ja kõlbeline isik, kes on mõistnud oma tegude õigusvastasust, näitab üles kahetsust ning astub ise kõik sammud, et oma tegevusega tekitatud kahju kannatanutele kohaselt hüvitada“ (tl 13-13p).
5.A.L. esitas 12.09.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri juhatuse 09.08.2016.a protokollilise otsuse nr 15 p 3.2 tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri kohustamiseks võtma kaebaja Eesti Advokatuuri liikmeks vandeadvokaadina.
6.Kohus võttis kaebuse 03.10.2016.a menetlusse ja määras vastustajaks Eesti Advokatuur.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebuse põhjendused. 7.1 Kaebaja avaldust on menetletud vastuolus seadusega. Kaebaja on olnud vandeadvokaat, sooritanud vandeadvokaadi eksami ja soovis astuda advokatuuri enne viie aasta möödumist advokatuurist lahkumist. Mingi uue eksami sooritamist nimetatud advokatuuriseaduse säte ette ei näe, mistõttu avalduse menetlemine „advokaadieksamile lubamise avalusena“ on ebaseaduslik. 7.2 Kaevatav otsus on sisuliselt ebaseaduslik. Põhiseaduses (PS) § 29 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse valida tegevusala, elukutse ja ametikohta - piiramine seoses enam kui 10 aastat tagasi toimepandud kuriteoga on vastuolus PS § 23 lg-s 3 sätestatud korduva karistamise keelu põhimõttega. Kõik oletused kaebaja kõlbelisuse ja aususe osas on tehtud üksnes ja ainult 2010.a kohtuotsuse alusel, milles kajastub hukkamõist enam kui 10 aastat tagasi toimepandud tegudele. Mitte ühelegi arusaadavale asjaolule, millest võiks oletada või tuletada kaebaja ausust ja kõlbelisust avalduse esitamise ja menetlemise ajal, advokatuuri juhatus viidanud ei ole. 7.3 Advokatuuril juhatusel ei olnud ega saa olla mingit ülevaadet kaebaja ja tema pere majandusliku olukorra osas, et teha järeldusi kahjude hüvitamise alusel kaebaja sobivuse kohta Eesti Advokatuuri. Asjaolust, et kaebaja sissetulekutest pole jagunud peale tema pere elementaarsete vajaduste rahuldamist vahendeid kahjude täielikuks hüvitamiseks, ei saa teha mingeid oletusi kaebaja kõlbelisuse või aususe kohta. 7.4 Kaheldav on Eesti Advokatuuri haldussuutlikus asja õigeks ja seaduspäraseks lahendamiseks. Nimetatud kahtluse on tekitanud senine kaebaja avalduse menetluskäik ning Eesti Advokatuuri juhatuse väär õiguspoliitiline hoiak. Kaalutlusõiguse teostamine ei ole olnud siiras. Efektiivseks õiguste kaitse tagamiseks tuleb Eesti Advokatuuri juhatust kohustada kaebaja vastuvõtmiseks vandeadvokaadina Eesti Advokatuuri liikmeks.
8.Eesti Advokatuur palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: 8.1 Kaevatav otsus on nii materiaalselt kui formaalselt õiguspärane ning on piisavalt motiveeritud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Järgitud kõiki kaalutlusreegleid, diskretsioonivigu ei esine. 8.2 Tulenevalt Eesti Advokatuuri kodukorra § 63 lg-st 1 esitab isik, kes soovib advokaadieksamit sooritada, avalduse advokatuuri juhatusele, kes otsustab isiku eksamile suunamise. Kuivõrd advokatuuri liikmeks astumise eelduseks on antud asjaoludel vandeadvokaadieksami sooritamine ning kaebaja taotles vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks vastuvõtmist, käsitles vastustaja õigesti kaebaja vastavat avaldust kui vandeadvokaadieksamile lubamise taotlust. 8.3 Vastustaja on veendunud, et kui isik on kutsealases kuriteos süüdi mõistetud, on see juba iseenesest nii kaalukas ja kõnekas asjaolu, mis seab kahtluse alla tema aususe ja kõlbelisuse AdvS § 23 lg 1 p 5 tähenduses. Vaatlusalust asjaolu ja sellega seonduvaid asjaolusid ei saa vastustaja hinnangul seega kuidagi jätta tähelepanuta AdvS § 23 lg 1 p 5 nõuetele vastavuse hindamisel. Vastupidise seisukoha korral muutuks mainitud õigusnorm ja selles sisalduv keskne advokaadiks soovijale esitatav kõrgendatud nõue sisutuks. 8.4 Kaebaja on alles kaebuses esitanud asjakohatu ja paljasõnalise väite selle kohta, et on jätnud teisele kannatanule kahju hüvitamata oma väidetavalt keerulise majandusliku olukorra tõttu. Kaebaja selline väide on esitatud vastustaja hinnangul üksnes enda õigustamiseks, kuivõrd lisaks eelmainitule ei anna kaebaja viidatud majanduslikud raskused iseenesest alust mitte hüvitada kuriteoga tekitatud
kahju ega õigust hüvitada seda süüdimõistetu enda äranägemisel valikuliselt vaid osale kannatanutest. Asjaolu, et kaebaja ei ole näidanud üles asjakohast huvi ja head tahet kõikidele kannatanutele tekitatud kahju hüvitamiseks kinnitab, et kaebaja ei ole tänaseni täies ulatuses mõistnud tema poolt toimepandud kutsealase kuriteo ning selle tagajärgede tõsidust ja taunitavust.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 9.1 Eesti Advokatuuri juhatuse 09.08.2016.a otsus nr 15 on vaidlustatud osas (p 3.2) õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Otsus on piisavalt motiveeritud, kohus nõustub selle põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Kohus märgib täiendavalt järgmist: Kaebuses leitakse ebaõigesti, et kaevatav otsus on rajatud ainuüksi kaebaja karistamise faktile Tartu Maakohtu poolt 16.12.2010.a karistusseadustiku § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Nimetatud asjaolu on otsuses küll märgitud, kuid see ei ole otsuse põhjendustest nähtuvalt kaebaja avalduse rahuldamata jätmise aluseks. Otsusest nähtuvalt on kaebaja avaldus jäetud AdvS § 23 lg 1 p 5 ja § 27 lg 1 p 1 alusel rahuldamata põhjusel, et Eesti Advokatuuri juhatuse hinnangul puudub kaebajal advokaadina tegutsemiseks laitmatu reputatsioon. On tõsi, et kaebaja andmed on karistusregistrist kustutatud, kuid tõsi on ka see, et karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisega ei taastu veel automaatselt isiku laitmatu reputatsioon. Käesoleval juhul pole aga ka mitte kaebaja ise väitnud, et ta omab laitmatut reputatsiooni. Kaevatavas otsuses märgitud mittevaieldav asjaolu, et kaebaja on kahju hüvitanud osaliselt ja üksnes isikule, kes selle vastu ise aktiivselt huvi üles näitas, ei viita kohtu hinnangul aususele ja kõlbelisusele AdvS § 23 lg 1 p 5 tähenduses. Kaebaja väide, et seda pole võimaldanud tema sissetulek on paljasõnaline ning arvestades mittevaieldavat asjaolu, et nimetatud argument esitati esmakordselt alles kaebuses, siis ka väheveenev. AdvS § 23 lg 1 p-st 5 tulenev laitmatu reputatsiooni nõue on aga vajalik kuna aitab tagada Eesti Advokatuuri usaldusväärsust. Seetõttu on advokatuuri liikmeks vastuvõtmise otsustamisel möödapääsmatult vajalik arvestada ka kandidaadi varasema elukäiguga, sest inimese ausust ja kõlbelisust saabki hinnata üksnes tema senise käitumise alusel. Käesoleval juhul on vastustaja leidnud, et „kaebaja on varasema kutsetegevuse raames toime pannud õigusvastase teo, mille sisuks oli advokaadi kutsetegevuse keskse aluspõhimõtte - usaldussuhte ja aususe kohustuse - kuritarvitamine ning kutsetegevuses kaebaja enda huvide eelistamine nende isikute huvidele, kelle kaitsmise kohustus kaebajal lasus“ (tl 45p). Viimasega arvestamine ei tähenda käesoleva vaidluse kontekstis PS § 23 lgs 3 sätestatud ne bis in idem põhimõtte rikkumist nagu ekslikult leiab kaebaja. 9.2 Kaebuse nõuet kohustada vastustajat võtma kaebajat Eesti Advokatuuri liikmeks vandeadvokaadina poleks kohtul võimalik rahuldada isegi siis, kui kohus tühistamisnõude rahuldaks. Esiteks, on tegemist diskretsiooniotsusega, mistõttu saab kohus üldjuhul üksnes kohustada vastustajat asja uuesti läbi vaatama, st viima läbi uus kaalumine. Teiseks, ei kuulu kaebaja nende isikute ringi (vt AdvS § 26 lg 31), keda seadus võimaldaks vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks vastu võtta ilma vandeadvokaadieksami sooritamiseta. Kaebuses märgitud asjaolu, et kaebaja on enne advokatuurist välja arvamist juba olnud vandeadvokaat ja seega nimetatud eksami sooritanud, ei oma seejuures tähtsust. AdvS § 26 lg 3 p 2 käsitlebki olukorda, kus advokatuuri liikmeks soovib uuesti saada isik, kes on varasemalt juba olnud vandeadvokaat. Vaatlusaluse lõike kontekst lubab järeldada, et vandeadvokaadieksami sooritamist oodatakse ka selliselt isikult.
10.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.