A.K.i kaebus Viru Vangla direktori 09.06.2016 käskkirja nr 3-1/229 tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu välja mõistmiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: A.K. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta A.K.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 31.07.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.09.06.2016 on Viru Vangla direktor andnud käskkirja nr 3-1/229 (tl 27), millega otsustas ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu vabastada alates 11.06.2016 teenistusest kolmanda üksuse vanemvalvur A.K.i (edaspidi kaebaja). Seejuures viidati ATS § 15 p-le 5 ja § 95 lg-le 1, Vabariigi Valitsuse 22.01.2013 määruse nr 12 (edaspidi määrus nr 12) § 2 lg 2 p-le 2, OÜ Corrigo
tervisetõendile ning märgiti, et tervisekontrolli tulemusena on tuvastatud vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete esinemine. Veel on toimikusse esitatud kaebaja avaldused öövahetustest loobumiseks, III üksuse vanemvalvuri kohalt vabastamiseks ja teisele ametikohale üle viimiseks (tl 9-10 ja 22), tema palgatingimuste muutmise ja üleviimise kohta antud käskkirjad 26.01.2016 nr 3-1/34 ja 30.03.2016 3-1/113 (tl 1112 ja 17-18), üleviimise ja öövahetuse küsimustes peetud kirjavahetused (tl 13, 15-16 ja 20-21) perearsti poolt 28.03.2016 väljastatud tõend (tl 19), 01.06.2016 tervisetõendi väljatrükid (tl 24-26 ja 57-59), 30.05.2016 koostatud vestlusprotokoll (tl 23), kaebaja 25.05.2016 ja 30.05.2016 selgitustaotlused, 09.06.2016 teabenõue ning neile 17.06.2016 ja 22.06.2016 antud vastused (tl 2833 ja 34-39), tema teenistusleht (tl 40) ja personaliarvestuse väljatrükk (tl 41), juuni kuu töögraafik (tl 42), tööõnnetuse raport (tl 43-44), kaebaja tütre sünnitunnistus (tl 45), tema kohta 29.06.2012, koostatud tervisekontrolli otsus ja 10.09.2014 tervisetõend (tl 55-56), vanemvalvuri ja valvuri ametijuhendid (tl 57-58), töötervishoiu arsti poolt 13.09.2016 antud seletus (tl 70-71).
2.07.07.2016 koostatud kaebuses (tl 1-7) palus kaebaja tunnistada tema kohta 09.06.2016 antud käskkiri nr 3-1/229 õigusvastaseks, ennistada ta teenistusse ning mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Seejuures kirjeldas ta enda III üksuse vanemvalvuri ametikohale üleviimise ja tervisetõendite vormistamisega seonduvat ning pidas vastustaja tegevust TTOS rikkumiseks ja tema kohta väljastatud tervisetõendit vastuoluliseks ja kahetiselt mõistetavaks. Ta väitis, et on teinud kõik, et teavitada vastustajat enda sobimatusest III üksuse vanemvalvuri ametikohale, palunud üleviimist, vastustaja on aga rikkunud erinevaid õigusnorme, muutnud kokkulepet tööaja suhtes selliselt, et üleviimise käskkirja tühistamiseks polnud võimalik tähtaegselt kohtusse pöörduda, võtnud endale õiguse hinnata tema vastavust tervisenõuetele ning tervisetõendi muutmist ilma tervisekontrolli teostamata. Vaidlustatud käskkirja pidas ta õigusvastaseks selle koostamisel kasutatud valede aluste, teenistusest vabastamise põhjenduste puudumise, teise ametikoha mittepakkumise ja ettenägematutel asjaoludel vabastamise menetlusnormide rikkumise tõttu. 22.09.2016 koostatud täienduses (tl 68-69) selgitas kaebaja, et 09.06.2016 informeeris arst teda vastustaja kirjale viidates vajadusest väljastada uus tervisetõend, kuid uut tervisekontrolli ei teostatud ja tõendile märgitud väljastamise aeg oli varasem, kui talle uue tervisekontrolli kohta antud teabe aeg. Veel väitis ta, et oli toimunust häiritud ega mõistnud välja küsida diagnoosi ning teatas, et on palunud 19.08.2016 teabenõudega OÜ-lt Corrigo sellekohast selgitust ning saanud vastuse, milline tõendab vastustaja osalemist otsuse endale sobilikuks muutmisel.
3.Viru Vangla (edaspidi vastustaja) kirjalikus vastuses (tl 50-52) ei nõustutud kaebaja väidetega, paluti kaebus rahuldamata jätta ning selgitati vanglaametniku mõiste, talle kohalduvate nõuete, teenistuskohustuste ja tervisekontrolliga seonduvat. Muuhulgas märgiti, et kuna 01.06.2016 edastatud tervisetõendi kohaselt ei esinenud kaebajal küll teenistuskohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid, kuid samas oli keelatud öötöö, võeti OÜ-ga Corrigo ühendust ja paluti otsust määruse nr 12 valguses täpsustada või üle vaadata, seejuures sooviti vaid korrektset tõendit ega mõjutatud arste. Vastuseks kaebusele väideti veel, et seadus ei kohustanud antud juhtumi puhul pakkuma kaebajale teist ametikohta ning lisati, et väljaõppe ja teadmiste poolest sobib ta valvuri või vanemvalvuri ametikohale, kuid mõlema ametijuhendid kohustavad olema valmis erakorraliste sündmuste puhul ja peavalvekeskusest korraldust saades viivitamatult ka öösel teenistusse ilmuma. Kohtu tähelepanu juhiti sellele, et kaebuse väidetest tulenevalt oli kaebaja juba varem teadlik teenistuskohustuste täitmist takistada võivast tervisehäirest ja seadis seega töötades teadlikult ohtu enda tervise. Üleviimisega seotud kaebuse väiteid peeti vaidluse esemega mitteseotuks, kuid märgiti
siiski ära, et vanglaametniku töö on spetsiifiline, pingeline, vahetustega ja puhkeaja režiimi häiretega ning vanglasse tööle tulles peab isik sellega arvestama ja tegema valikuid. Vastustaja 27.09.2016 täiendavas seisukohas (tl 77-78) rõhutati, et OÜ Corrigo arste ei mõjutatud ega sunnitud otsust ümber tegema, sooviti vaid korrektset tõendit, sest vastuolulist ja puudulikku otsust ei saanud aktsepteerida. Veel rõhutati, et vanglateenistuses on töö iseloomu tõttu vajalikud teatud tervise nõuded ja kehalised võimed ning nende pidev säilimine, nõuetele vastamist tuleb pidevalt kontrollida, sest vanglaametniku halb terviseseisund või ebapiisav füüsiline vorm võib ohustada nii ta enda, kaastöötajate kui ka kinnipeetavate või teiste isikute elu ja tervist.
4.20.10.2017 kohtuotsusega tühistas Tartu Halduskohus Viru Vangla direktori 09.06.2016. a käskkirja nr 3-1/229, ennistas A. K teenistusse, mõistis talle välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ning tegi tasu suuruse väljaarvutamise kohustuseks vastustajale, kuid Tartu Ringkonnakohus tühistas selle oma 14.03.2017 kohtuotsusega ja saatis asja uuele läbivaatamisele.
5.22.05.2017 täienduses (tl 110-111) teatas kaebaja, et soovib Viru Vangla 09.06.2016 käskkirja nr 3-1/229 tühistamist, teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kokkuvõtvalt märkis ta, et vastustaja on järjepidevalt rikkunud erinevaid õigusnorme, sest pole teavitanud teda nõusolekuta üleviimisest kaks kuud ette, on muutnud kokkulepet tööaja suhtes, võtnud endale õiguse hinnata tema vastavust tervisenõuetele, nõudnud tervisetõendi muutmist uut tervisekontrolli teostamata, kasutanud käskkirja koostamisel valesid aluseid, jätnud põhjendused esitamata, ei pakkunud talle muid ametikohti, ei teavitanud vabastamisest ette, ei viinud läbi lahkumisvestlust, ei andnud aega puuduste kõrvaldamiseks ega arvestanud ka tema teenistuskäiku. Vastustaja 02.06.2017 täienduses (tl 116-117) leiti, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning leiti, et kohus pole hinnanud kaebaja nõude võimalikkust, proportsionaalsust ja vastuvõetavust. Seejuures märgiti, et proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt tuleb õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule kohaseks kahju hüvitamise meetmeks pidada vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist tema kolme/kuue kuu keskmise palga ulatuses. Sisulises osas teatati, et jäädakse varasemalt esitatu juurde, rõhutati vajadust tõlgendada ATS § 15 lg 1 p 5 laiemalt hõlmates sellega ka seaduse alusel kehtestatud määruste sätted ning selgitati seisukohti vanglateenistuse ametniku tervisenõuete ja tervisekontrolli kohta kehtestatu sisu ja asjassepuutuvuse osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, kas kaebaja puhul esinesid piisavad alused tema teenistusest vabastamiseks või tuleb vastav käskkiri tühistada, kaebaja teenistusse ennistada ja mõista talle välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.
7.Vaidlusaluses käskkirja kohaselt oli kaebaja teenistusest vabastamise aluseks ATS § 95 lg 1. See näeb ette, et ametnik vabastatakse teenistusest kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt sama seaduse § 14 lg-test 1 või 2 või §-st 15. Vaidlusalune käskkiri tugineb ATS § 15 lg 1 p-le 5, milline keelab teenistusse võtmise muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded on kehtestatud VangS § 1131 lg-s 1. Neist tulenevalt peab vanglaametnik vastama vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. VangS § 1131 lg-ga 2 on vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuete ja nendele vastavuse hindamise korra kehtestamise õigus antud valdkonna eest vastutavale ministrile. Justiitsminister on vastava korra kehtestanud oma 23.07.2013 määrusega nr 26. Selle I ja II klassi valvuri isiksuseomadusi sätestavad §-d 18 ja 22 näevad punktides 3 ja 4 muuhulgas ette, et nimetatud ametites võib olla vaid niisugune isik, kes on võimeline kohanema muutustega ja pingeolukorras tulemuslikult töötama.
Seda, et vanglaametnik peab vastama mingitele nõuetele veel ka tervise osas pole minister küll kehtestanud, kuid VangS § 146 lg-d 1 ja 4 näevad ette vanglateenistuse ametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamiseks tervisekontrolli ning selle, et vastavad nõuded ja hindamise korra peab kehtestama Vabariigi Valitsus, kes on seda teinud oma eespool juba osundatud määrusega nr 12. Selle vaidlusaluses käskkirjas osundatud § 2 lg 2 p 2 kehtestatu kohaselt peab vanglateenistuse ametniku terviseseisund võimaldama vahetuste ning tööja puhkeaja režiimi häiretega töötamist. Sama määruse § 1 lg 2 ja § 2 lg 1 aga nõuavad, et teenistuses olev vanglaametnik vastaks kehtestatud tervisenõuetele, oleks füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma vanglateenistusele pandud kohustusi ega omaks tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. Kuigi VangS § 114 lg-s 1 pole vanglaametnikuna teenistusse võtmist välistava asjaoluna ära nimetatud isiku tervisega seonduvat saab vastava töö eripära arvestades kõigi eelnimetatud õigusaktide sätteid koosmõjus kohaldades jõuda järeldusele, et töö spetsiifilisest iseloomust tulenevalt ei saa vanglateenistuse ametnikuna töötada isik, kes pole terviseseisundi tõttu võimeline öises vahetuses töötama või vastavat korraldust saades öösel teenistusse ilmuma. Vastasel juhul võib ohtu sattuda ta enda või teiste vanglas viibivate isikute elu või tervis ja seeläbi kogu vangla üldine julgeolek, sest Tartu Ringkonnakohus on käesoleva asja lahendamisel leidnud, et ATS § 15 lg 1 p 5 tuleb tõlgendada laiemalt ning hõlmata sellega ka seaduse alusel kehtestatud määruste need sätted, mis reguleerivad isikute teenistusse võtmist või selle välistamist. Halduskohtul puudub põhjus ja õigus seda seisukohta mitte järgida.
8.Vastuseks kaebaja väidetele peab halduskohus vajalikuks märkida veel järgmist:
8.1.ATS § 95 lg-s 2 on seaduseandja küll ette näinud tingimuse, et ametniku saab ATS § 95 lg 1 alusel vabastada üksnes juhul, kui teda pole tema nõusolekul võimalik üle viia teisele olulises ulatuses sarnaste teenistusülesannetega ametikohale, kuid vastustaja väidetel kohustavad kaebajale väljaõppe ja teadmiste poolest sobilikud valvuri või vanemvalvuri ametikohtade ametijuhendid olema valimis erakorralistel sündmustel ja peavalvekeskusest korraldust saades viivitamatult ka öösel teenistusse ilmuma. Kaebaja pole nimetatud väidet kahtluse alla seadnud. See saab olla ka põhjendatud, sest OÜ Corrigo töötervishoiuarst on 09.06.2016 korrigeerinud enda varasemat üksnes öötööd keelavat tõendit märkides, et kaebajal esinevad vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired. Niisugune otsustus on ta enda varasemat öötöö keeldu, perearsti 28.03.2016 tõendit ja vanglateenistuse ametniku tervise üldnõuete kohta kehtestatut arvestades igati loogiline ja miski ei kinnita vastuolu kaebaja tegeliku terviseseisundiga.
8.2.Tervisetõenditega seonduvalt kohtule esitatu viitab piisava selgusega, et need väljastanud töötervishoiuarst jättis esialgselt arvestamata ta enda poolt määratletud öötöö keelu tähenduse kaebaja võimele täita vanglaametniku teenistuskohustusi. Seega on igati mõistetav, et vastustaja ei saanud niisugust tõendit aktsepteerida ja juhtis sellekohasele vastuolule tähelepanu. Kaebaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud töötervishoiuarsti selgitusest nähtuvalt nõudis ta aga üksnes selget otsust, mistõttu pole mingit põhjust käsitleda tema vastavat tegevust kaebaja tervisliku seisundi hindamisena. Töötervishoiuarsti läbi viidud tervisekontrolli alusel tehtud otsustuse ta enda poolne kooskõlla viimine kaebaja ametikohustustele esitatud nõuetega ei vajanud täiendava tervisekontrolli läbimist ega saa anda alust vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks.
8.3.Vabastamisest ette teatamist, varasema teenistuskäigu arvestamist, puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist ja lahkumisvestluse pidamist ATS § 95 lg 1 alusel teenistusest vabastamine ei nõua. Kaks viimasena nimetatud tingimust on vaja täita kui, teenistusest vabastamine toimub ATS § 92 lg 1 alusel ehk siis, kui ilmneb ametniku teadmiste ja oskuste mittevastavus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Vähemalt kahekuuline etteteatamise nõue aga sisaldub kaebaja viidatud VangS § 144, milline näeb ette tagatised nõusolekuta üleviimise korral ega ole seetõttu asjakohane. Kuna kaebusega on vaidlustatud kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri, mitte teisele ametikohale üleviimise kohta 30.03.2016 antud käskkiri ega tööaja suhtes kokku lepituga seonduvat, ei ole ükski nimetatud asjaolusid puudutav etteheide asjakohane ning kohtul puudub vajadus neid käesoleva asja raamides käsitleda.
8.4.Vaidlusaluses käskkirjas on selgelt ära märgitud ATS § 103 lg 2 p-des 4 ja 5 nõutud vabastamise põhjendus - tervisekontrolli tulemusena tuvastatud teenistuskohuste täitmist takistavad tervisehäired ja vabastamise aluseks olev ATS § 95 lg 1 ning täidetud on ka kõik muud vastava haldusakti sisu suhtes kehtestatud nõuded. Seega ei ole õige kaebaja väide, et käskkirja pole põhjendatud ja selle koostamisel on kasutatud valesid aluseid. Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud üksnes vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete tõttu, pole õige ka tema väide, et ATS § 95 lg 1 alusel teenistusest vabastamine välistab tööle asumise mujale riigiasutusse.
9.Vastustaja poolt esitatu osas jäävad arusaamatuks väited, et kohus pole hinnanud kaebaja nõude võimalikkust, proportsionaalsust ja vastuvõetavust ning, et proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt tuleb õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule kohaseks kahju hüvitamise meetmeks pidada vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist tema kolme/kuue kuu keskmise palga ulatuses. ATS § 105 lg-s 4 sätestatu kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ning tasu teenistusest puudutud aja eest. Kaebusele lisatud sünnitunnistus kinnitab, et kaebajal on alla seitsmeaastane laps. Seda, kas nõue kuulub rahuldamisele või mitte, saab lahendada vaid peale asja läbivaatamist.
10.Eeltoodud järeldustel puudub halduskohtul alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ning talle teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu välja mõistmiseks, mistõttu tuleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on seaduse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, muude menetluskulude kohta ta taotlust ja kuludokumente esitanud pole ning taotlust ja kuludokumente pole esitanud ka vastustaja. Seega puuduvad antud asjas jagamisele kuuluvad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.