Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 14.03.2017, Tartu 3-16-1376 Andres Kägeri kaebus Viru Vangla direktori 09.06.2016. a käskkirja nr 3-1/229 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 20.10.2016. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andres Käger Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Viru Vanglale väljavõtted dokumendihaldusprogrammist
DELTA.
2.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 20.10.2016. a otsus ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.04.2017 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla direktori 09.06.2016. a käskkirjaga nr 3-1/229 vabastati ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu alates 11.06.2016 teenistusest III üksuse vanemvalvur A. Käger, võttes aluseks justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p-d 3 ja 7, § 6 lg-d 1 ja 2, avaliku
teenistuse seaduse (ATS) § 15 p 5, § 34 lg 1, § 86, § 95 lg-d 1 ja 3, § 101 lg 5, § 103 ja § 104, Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (määrus nr 12) § 2 lg 2 p 2 ning OÜ Corrigo tervisetõendi. Käskkirjas on märgitud, et tervisekontrolli tulemusena on tuvastatud vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete esinemine.
2.A. Käger esitas 07.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 22.09.2016 kaebuse täienduse. Kaebaja palus tunnistada Viru Vangla direktori 09.06.2016. a käskkiri nr 3-1/229 õigusvastaseks, ennistada ta teenistusse ning mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebaja põhjendused: 1) Vastustaja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 10 ning § 14 lg 5 p 5 ja 51. 30.05.2016. a vestlusel informeeriti kaebajat, et kui ta ei saa töötada öövahetustes, ei vasta ta teenistusnõuetele ja ta vabastatakse töölt. See ei ole õiguspärane. Vanglaametnikku on erakorraliselt õigus rakendada tööle vangistusseaduse (VangS) § 139 alusel, kuid ATS § 54 lg 2 p 1 alusel on ametnikul õigus keelduda ka seaduslikust korraldusest, kui selle täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud. Selle üle, et öötöö vastunäidustuse korral ei ole kaebaja teenistusse kõlbulik, peaks otsustama töötervishoiuarst, mitte personalispetsialist. 09.06.2016 informeeris arst kaebajat vastustaja kirjale viidates vajadusest väljastada uus tervisetõend, kuid uut tervisekontrolli ei teostatud ja tõendile märgitud väljastamise aeg oli varasem, kui talle uue tervisekontrolli kohta antud teabe aeg. Ta on saanud OÜ-lt Corrigo vastuse, mis tõendab vastustaja osalemist otsuse endale sobilikuks muutmisel. 2) Kaebajal on kaks koopiat 01.06.2016 kuupäevaga tervishoiuarsti tõenditest. Käskkirjas pole viidatud tervisetõendi numbrile ega kuupäevale. Kaebaja teenistuslehele on märgitud vabastamise alusena ATS § 95 lg 1, kuid kaebaja oli vanglateenistuse ametnik, mitte kaitseväe teenistuja. Kaebaja pöördumisel Töötukassasse töötuhüvitise määramiseks informeeriti teda, et nende andmetel on ta vabastatud teenistusest kodakondsuse puudumise tõttu. Tervisenõuetele mittevastavust ei saa pidada ettenägematuks asjaoluks. Käskkirjas on tuginetud valedele alustele ja haldusakti pole põhjendatud, millega on rikutud ATS § 103 lg 2 p-de 4 ja 5 nõudeid. Vastustaja, võttes vastu otsuse kaebaja töölt vabastada, pakkumata talle muid ametikohti, mis olid vakantsed ja on vastavuses tema võimete, oskuste ja tervisliku seisundiga, on rikkunud kaalutlusõigust ja menetlusnorme. Ettenägematutel asjaoludel vabastamise korral tuleb ette teatada 15 päeva, võimaldada mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks ja viia läbi lahkumisvestlus, mida aga pole tehtud.
3.Tartu Halduskohus võttis 08.07.2016. a määrusega A. Kägeri kaebuse menetlusse.
4.Tartu Halduskohus tühistas 20.10.2016. a otsusega Viru Vangla direktori 09.06.2016. a käskkirja nr 3-1/229, ennistas A. Kägeri teenistusse ja mõistis talle välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ning tegi tasu suuruse väljaarvutamise kohustuseks Viru Vanglale. Otsuse põhjendused: 1) Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded on kehtestatud VangS § 1131 lg-s 1. Vanglaametnik peab vastama vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemise ja kehalise ettevalmistuse nõuetele ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. VangS § 114 lg-s 1 pole vanglaametnikuna teenistusse võtmist välistava asjaoluna nimetatud isiku tervisega seonduvat ning keeldu võtta teenistusse vanglaametnikku tema terviseseisundist lähtuvalt ei tulene ühestki teisest nimetatud seaduse sättest või muust seadusest. VangS § 146 lg-s 1 sätestatust ei tulene, et vastavate tervisehäirete tuvastamine saaks olla teenistusse võtmist välistavaks asjaoluks ja seeläbi ka teenistusest vabastamise aluseks. Määruse nr 12 § 2 lg 2 p-st 2 tulenevatele tervisenõuetele mittevastamise puhul pole tegemist seaduses sätestatud teenistusse võtmist
välistava asjaoluga, ATS § 15 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused polnud kaebaja puhul täidetud ning teda ei olnud võimalik ATS 95 lg 1 alusel teenistusest vabastada. Kaebusele lisatud S. Kägeri sünnitunnistus kinnitab, et kaebajal on alla 7-aastane laps. Kaebuses pole esitatud tühistamisnõuet, kuid kohtule on antud õigus tõlgendada kaebuse väiteid ja nõudeid lähtuvalt kaebaja eesmärkidest. Kaebuses sisalduvad muud nõuded ja nende juurde esitatud väited viitavad selgelt, et kaebaja tegelik eesmärk on teenistusest vabastamise käskkirja tühistamine, sest ainult koos sellega on tal võimalik nõuda teenistusse ennistamist ja teenistusest puudutud aja eest tasu välja mõistmist. 2) Kaebaja pole esitanud nõudeid enda teisele ametikohale üleviimisega seonduvalt, mistõttu ei puutu sellekohased väited kaebuse esemesse ja jäävad tähelepanuta. Teenistusest vabastamise aluse puudumise tõttu ei käsitletud ka tervisekontrolli teostamise asjaolude ja menetlusnõuete järgimisega seonduvaid väiteid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Viru Vangla esitas 16.11.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.10.2016. a otsus täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta A. Kägeri kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, seega rikkus halduskohtumenetluse seadustiku sätteid. Kaebaja ei ole nõudnud käskkirja tühistamist. Viru Vanglas kasutusel olevas dokumendihaldusprogrammis on 30.05.2016 kuupäevaga A. Kägeri algatatud avaldus, milles ta palub vabastada ta teenistusest alates 01.06.2016 seoses Viru Vanglas võimaluse puudumisega töötada 8-tunnises vahetuses. Algatatud avaldus ei ole lõpuni viidud, s.t ei ole allkirjastatud ega töövoona kooskõlastajale ja täitjale edasi suunatud. Samas tõendab avaldus, et juba enne 09.06.2016 soovis A. Käger Viru Vangla teenistusest lahkuda. Seega on väheusutav kohtu väide, et kaebaja tegelik tahe on käskkirja tühistamine ja teenistusse ennistamine. 2) Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Vanglateenistuses on töö iseloomu tõttu vajalikud teatud tervise nõuded, kehalised võimed ja nende pidev säilitamine, et saada hakkama teenistusülesannete täitmisega. A. Käger oli I klassi valvur. Et isik saaks täita vanglateenistuse ametnikule pandud kohustusi, peab ta vastama vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse nõuetele ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. Et isik saaks talle pandud kohustustega hakkama, peab tal olema ka vastav tervislik seisund. Määruse nr 12 § 1 lg-st 2 tuleneb vanglateenistuse ametnikule kohustus vastata kehtestatud tervisenõuetele. Justiitsministri 23.07.2013. a määrusest nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ (määrus nr 26) nähtub, et I klassi valvur peab olema võimeline töötama pingeolukorras. Määruse nr 26 § 18 sätestab I klassi valvuri isiksuseomadused. Määruse nr 12 § 2 lg 2 p 2 kohaselt peab vanglateenistuse ametniku terviseseisund võimaldama töötada vahetustega ning töö- ja puhkeaja režiimi häiretega. Isiku mittevastamine vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele on tema teenistusse võtmist ja teenistuses olemist välistav asjaolu.
6.A. Käger esitas 21.12.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Avalduse vormi täitis kaebaja Deltas 30.05.2016. Samal päeval toimus vestlus personalispetsialistide J. Mikku ja V. Linderiga ning kaebaja tööajagraafikut muudeti selliselt, et kaebaja töötas 8-tunnise vanemvalvurina, seega ei olnud kaebajal vajadust avaldust registreerida ja menetlusse anda. Vangla on muutnud avalduse sarja, registreerinud selle 1-8 sarja (kirjavahetus kohtutega) ja lasknud allkirjastada A. Möldril, kelle ametikoht on muudetud vanemvalvuriks. Kaebaja pole kindel, kas 30.05.2016. a avalduses oli kirjas
kohtule esitatud avalduses märgitu või on seda muudetud. Kaebaja tegelik tahe on tööle ennistamine. Kuna kohus ei nõudnud, siis ei täpsustanud kaebaja kaebust, kuid kohus on otsuses õigesti hinnanud kaebaja tahet. 2) Tervisenõuetele mittevastavust ei saa pidada ettenägematuks asjaoluks. Kaebajal on kaks koopiat 01.06.2016 kuupäevaga töötervishoiuarsti tõenditest. Käskkirjas pole viidatud tervisetõendi numbrile ega kuupäevale. Vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired on nimetatud määruse nr 12 lisas 1. Sellised tervisehäired kaebajal puuduvad. Teenistusse kõlblikkust saab hinnata vaid arst, mitte personalispetsialist. Vanglaametnikku võib erakorraliselt tööle rakendada VangS § 139 alusel, kuid ATS § 54 lg 2 p 1 alusel on ametnikul õigus keelduda ka seaduslikust korraldusest, kui selle täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Õige on Viru Vangla väide, et halduskohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole kaebuses esitatud. Kaebaja ei taotlenud Viru Vangla direktori 09.06.2016. a käskkirja tühistamist, vaid õigusvastasuse tuvastamist. Seda ei muuda ka kaebaja 21.12.2016. a vastus ringkonnakohtule, milles kaebaja väidab, et tema tahe oli suunatud käskkirja tühistamisele. Kuna kaebaja nõue oli selge ning kaebaja ei taotlenud enda nõude muutmist, ei olnud halduskohtul õigust kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõuet omaalgatuslikult ning pooli teavitamata kohtuotsuses tühistamisnõudeks muuta.
9.HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Riigikohus on korduvalt leidnud, et halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.03.2004 määrust asjas nr 3-3-3-1-04, 05.02.2004 otsust asjas nr 3-3-1-3-04, 13.11.2008 otsust asjas nr 3-3-1-26-08, 25.11.2010 otsust asjas nr 3-3-1-77-10). Kaebaja tahe oli käesolevas vaidluses saavutada enda teenistusse ennistamine. Ringkonnakohtu seisukohta ei väära vastustaja väide, mille kohaselt algatas kaebaja dokumendihaldusprogrammis avalduse enda teenistusest vabastamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja avaldust teenistusest vabastamiseks vanglale siiski ei esitanud ning käesolevas kaebuses taotles ta enda teenistusse ennistamist. Sellega seoses ei oma vangla poolt oma väite kinnituseks apellatsiooniastmes esitatud tõendid (väljavõtted dokumendihaldusprogrammist DELTA) asjas tähtsust ning ringkonnakohus tagastab need vastustajale.
10.Halduskohus oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu sellele, et käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole tal võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on teenistusse ennistamine. Kaebuse nõude tõlgendamine on iseenesest võimalik 1, kuid seda 1 Näiteks on kohus tõlgendanud nn varjatud nõudeid – kaebust eelhaldusakti peale kaebusena põhihaldusakti peale (RKHK määruse nr 3-3-1-22-05, p-d 6-7), kaebust vaideotsuse vaidlustamiseks kaebusena eksamitulemuse tühistamiseks (RKHK määruse nr 3-3-1-97-08, p 10), kaebust kava koostamise käigus keskkonnamõju hindamata jätmise peale kaebusena kava õigusvastaseks tunnistamiseks (RKHK otsus nr 3-3-1-81-03, p 10), kaebust isiku väljaandmise korralduse peale ka kaebusena korralduse täideviimise peale (RKEK otsus asjas nr 33-1-72-09, p 18). Vt täpsemalt „Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.“ Merusk, K., Pilving I., lk 176).
ei saa rakendada olukorras, kus kaebaja nõue on selge ning sellise nõude esitamine iseenesest lubatud. Riigikohus on leidnud, et kohus ei või väljuda kaebuse piiridest, asudes omal algatusel lahendama taotlusi, mida kaebaja pole esitanud (RKHK 13.10.2010. a otsus asjas nr 3314410, p 14). Kohtul puudub õigus ise tuvastamiskaebuselt tühistamiskaebusele üle minna, kuna kaebuse liigi muutmisel võivad kaasneda kaebajale negatiivsed tagajärjed, nt lühem kaebetähtaeg (RKHK 13.11.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-26-08, p 17). Üksnes kaebajal on õigus valida, milline kaebus (õiguskaitsevahend) on tema rikutud õiguste kaitseks kõige tõhusam ja otstarbekam (vt RKHK 20.06.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-33-13, p 15 ja 03.04.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-6-05, p 20). Kaebuse nõude üllatusliku muutmisega kohtuotsuses võttis kohus vastustajalt võimaluse esitada arvamus lahendatava nõude kohta, asetades pooled sellega menetluslikult ebavõrdsesse positsiooni. Ringkonnakohtul ei ole Viru Vangla apellatsioonkaebust lahendades võimalik halduskohtu viga parandada. Seega tuleb HKMS § 200 p-st 2 juhindudes saata haldusasi halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
11.Seoses poolte vahelise sisulise vaidlusega selle üle, kas kaebaja vastas oma tervisliku seisundi poolest vanglateenistuse ametnikule ettenähtud nõuetele, märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja vabastati teenistusest ATS § 95 lg 1 ning § 15 lg 1 p 5 alusel nende koosmõjus. ATS § 95 lg 1 järgi vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt seaduse § 14 lõikest 1 või 2 või §st 15. ATS § 15 lg 1 p 5 järgi ei või teenistusse võtta isikut muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. Vangla tugineb teenistusse võtmist välistava asjaolu põhjendamisel Vabariigi Valitsuse 22.01.2013. a määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi Kord) § 2 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt peab vanglateenistuse ametniku terviseseisund võimaldama töötada vahetustega tööl ning töö- ja puhkeaja režiimi häiretega.
12.Ringkonnakohus märgib esmalt, et Kord ei ole küll käsitletav ATS § 15 lõike 1 punktis 5 märgitud seadusena, kuid möönab, et ATS § 15 lõike 1 punkti 5 tuleb tõlgendada laiemalt ning hõlmata sellega ka seaduse alusel kehtestatud määruste sätted, mis reguleerivad isikute teenistusse võtmist või selle välistamist. Vanglateenistuse ametnike teenistusse võtmist ning vanglaametnikele kehtivaid nõudeid reguleerivad VangS §-d 113-114 pealkirjastatuna vastavalt „Vanglaametniku ametisse nimetamine“, „Vanglaametnikule esitatavad nõuded“ ning „Isikud, keda on keelatud võtta vanglateenistusse“. Eelviidatud sätetest volitab alamaktide andmist vaid § 1131, mille lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded ametiastmete kaupa ning nendele vastavuse hindamise korra. Justiitsministri 23.07.2013. a määrusega nr 23 ongi eelviidatud delegatsiooninormi alusel kehtestatud vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded ning nõuetele vastavuse hindamine. Samas ei tugine käskkiri nimetatud määrusele, vaid eelnevalt viidatud Korrale. Kord on kehtestatud VangS § 146 lõike 4 alusel, mis näeb ette vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli ning asub vangistusseaduse
5.jaotise all pealkirjaga „Vanglaametniku sotsiaalsed tagatised“. Halduskohus leiab õigesti, et VangS §-st 146 ei tulene, et tervisehäirete tuvastamine saaks olla teenistusse võtmist välistavaks asjaoluks ja seeläbi teenistusest vabastamise aluseks ning seda ei kinnita ka Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (264 SE) seletuskiri.
13.Samas ei ole halduskohus oma eelnevast seisukohast hoolimata andnud kohtuotsuses hinnangut Korra sätete asjassepuutuvusele ning Korra vastavusele Põhiseadusega. Nimelt sätestab Korra § 1 lg 2 järgmist: „Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud tervisekontrolli läbima teenistusse võetav või teenistuses olev vanglaametnik, vangistusseaduse § 1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud
ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal teenistuses olev ametnik ja vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel erialal õppiv isik.“ Korra § 2 lg 1 sätestab: „Vanglateenistuse ametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma vanglateenistusele pandud kohustusi ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise.“ Korra § 2 lg 2 p 2 sätestab: „Vanglateenistuse ametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired.“ Kuna pooled ei vaidle selle üle, et tervishoiuteenust osutava arsti arvates oli kaebajale öötöö keelatud (vt arsti esmane tervisetõend 01.06.2016, tl 58 ning arsti selgitus tl 71), võib suure tõenäosusega järeldada, et käskkirjas märgitud Korra sätted olid kaebaja puhul asjassepuutuvad. Ühtlasi võib Korra eelviidatud sätetest järeldada, et Korraga kehtestatakse vanglateenistuse ametnikule täiendavaid ametisse sobivuse, sh teenistusse võtmise nõudeid, mida ei ole VangS §-des 113114 märgitud.
14.Haldusasja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul kontrollida Korra formaalset vastavust seadusereservatsiooni põhimõttele, selgitades, kas VangS § 146 lõikes 4 sisalduv volitusnorm andis Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada vanglateenistuse ametnikule teenistusse võtmist ning teenistuses olemist välistavaid nõudeid. Põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Põhiseaduse § 3 lõike 1 esimeses lauses ja §-s 11 on sätestatud seadusereservatsiooni põhimõte ning selle kohaselt saab põhiõigusi piirata üksnes juhul, kui seaduses on olemas õiguslik alus, mis sellise piiramise võimaluse ette näeb. Üldist seadusereservatsiooni konkretiseerivast seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab volituse alusel antud määrus vastama volitavale seadusele. Seadusele vastavus tähendab seejuures nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud (vt RKPJK 13.06.2005. a otsus asjas nr 34-1-5-05, p 9). Volitusnormi nõue tuleneb ka haldusmenetluse seadusest (HMS), mille § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ning kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Volitusnormi vajalikkusele määrusandluse puhul viitab ka HMS § 89 lõige 1. Halduskohus, jättes kohtuotsuses Korra faktiliselt kohaldamata ilma, et ta oleks algatanud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sh HKMS § 158 lõiget 4 ja § 162 lõiget 2.
15.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kuna halduskohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, millist puudust ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus HKMS § 200 p-le 2 tuginedes halduskohtu otsuse täies ulatuses ning saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi arutamiseks halduskohtule, ei võta ringkonnakohus käesolevas otsuses seisukohta menetluskulude jaotuse küsimuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.