lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-879/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-879/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
905
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 32 lg 1, 6Volitatud esindajaHKMS § 187 lg 3, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 104 lg 2Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 206Määruskaebuse menetlemine halduskohtusHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 35 lg 1Esindusõiguse kontrollHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-879/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja16.05.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-879

Haldusasi

X avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.05.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja X

RESOLUTSIOON

Tagastada määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule avalduse (tl 1-3), millele oli peale märgitud esialgse õiguskaitse taotlus. Avaldusele oli märgitud, et ta esitab esialgse õiguskaitse taotluse 11 isiku esindajana. Avalduse kohaselt viibivad taotluse esitajad Viru Vanglas ja kannavad juba pikemat aega kartserikaristusi. Taotluse esitajad soovisid, et kartserikaristuste vahele jääks aeg, mil taotlejad saaksid viibida tavarežiimil. Avaldusele oli lisatud lihtkoopiad kümnest volikirjast.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 02.05.2017. a määrusega (tl 15-15p) esialgse õiguskaitse taotlused käiguta ja andis igale taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 32 lg-d 1 ja 3 sätestavad, kes võib olla menetlusosalise volitatud esindajaks halduskohtumenetluses. Antud asjas on võimalik, et esindaja on õigusteadusliku kõrgharidusega, see tähendab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni omav isik või esindaja on esindatava üleneja või alaneja sugulane. Halduskohus märkis, et HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid.

Halduskohus märkis, et kohtute infosüsteemi KIS andmetel (kohtuasi 1-16-6172 jt) puudub määruskaebuse esitajal magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon õigusteaduse õppesuunal. Kohtule ei ole esitatud dokumente selle kohta, et määruskaebuse esitaja oleks mõne taotleja üleneja või alaneja sugulane. See tähendab, et määruskaebuse esitajal puudub õigus olla taotlejate esindaja halduskohtumenetluses. Kui avaldusele esindajana alla kirjutanud isikul esindusõigust ei ole, siis puudub avaldusel allkiri. Taotlustes ei ole ära toodud taotluste aluseks olevaid asjaolusid. Tegemist on kõrvaldatavate puudustega. Halduskohus selgitas, et mõistab taotlusi nii, et iga taotleja soovib talle määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasilükkamist ehk haldusakti täitmise peatamist (HKMS § 251 lg 1 p 1). Halduskohus andis taotlejatele tähtaja halduskohtule omakäeliselt alla kirjutatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

3.Ükski taotleja puudusi ei kõrvaldanud. Üks taotlejatest oli vanglast vabanenud ja ei saanud määrust kätte.
4.Tartu Halduskohus jättis 15.05.2017. a määrusega (tl 29-29p) esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata. Halduskohus jättis Viru Vanglas viibivate taotlejate taotlused läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel, kuna taotlejad ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtpäevaks puudusi. Halduskohus selgitas, et kohus ei saa menetleda avaldust, millel puudub allkiri (HKMS § 35 lg 1, § 54 p 7) või avaldust, mille puhul ei ole tasutud riigilõivu ega esitatud riigilõivust vabastamise taotlust (HKMS § 104 lg 2). Halduskohus jättis taotleja, kes ei viibinud enam Viru Vanglas, taotluse läbi vaatamata, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna taotleja on vanglast vabanenud, siis ei ole tema suhtes distsiplinaarkaristuste täitmine enam võimalik. Kuna menetlus lõppes kõigi taotluste puhul taotluse läbi vaatamata jätmisega, siis ei pidanud halduskohus mõistlikuks eraldada iga taotlust iseseisvaks kohtuasjaks.
5.Määruskaebuse esitaja esitas väidetavalt taotluste esitajate nimel 23.05.2017 Tartu Halduskohtu 15.05.2017. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu 15.05.2017. a määruse tühistada ja kaebuse rahuldada. Määruskaebuse esitaja märgib, et jääb kõigi esitatud taotluste juurde. Määruskaebuse esitaja on määruskaebusele kirjutanud, et on esindaja. Ta väidab, et halduskohus jättis arvestamata HKMS § 32 lg 6 ning kuna tema esitas kaebused ja taotlused, siis tuleks need tagastada talle, aga temale ei ole ühtegi määrust saadetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tagastada.
7.Määruskaebuse teiste isikute nimel esitanud isikul puudub esindusõigus määruskaebuse esitamiseks. HKMS § 187 lg 3 p-st 4 koosmõjus HKMS § 206 lg-ga 1 tuleneb, et määruskaebus tagastatakse, kui määruskaebuse määruskaebuse esitaja nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. HKMS § 32 lg 1 p 2 alusel võib halduskohtumenetluses esindajaks olla õigusteadusliku kõrgharidusega isik. Kohtute infosüsteemist KIS nähtub (nt asjas nr 1-16-6172), et isikul puudub teiste esindamiseks seaduses nõutud haridus. HKMS § 32 lg 1 p 7 sätestab, et esindajaks võib olla esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Asja materjalidest sellist seost määruskaebuse määruskaebuse esitajate nimel esitanud isikul ei nähtu.
8.Määruskaebuse esitajate nimel määruskaebuse esitanud isik viitab määruskaebuses esindusõiguse osas HKMS § 32 lg-e 6. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 32 lg 6 sätestab, et menetlusosalise ametnikuks loetakse HKMS § 32 lg-e 1 p 5 kohaldamisel ka ametnik, kes töötab ministeeriumis, mida juhib menetlusosaliseks olev minister. Seega ei ole tegemist asjakohase viitega. Kui määruskaebuse esitajate nimelt määruskaebuse esitanud isiku sooviks oli viidata HKMS § 32 lg 1 p-le 6, siis selle sätte kohaselt võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja ise kaebaja ning seega ei saa ta ka olla asjas esindaja teiste kaebajate volitusel.
9.HKMS § 187 lg 4 kohaselt kui määruskaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega määruskaebuse käiguta ja annab määruskaebuse esitajale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitajate nimel määruskaebuse esitanud isikul puudub esindusõigus ja seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada määruskaebuse käiguta jätmisega. Kuna määruskaebuses on vaidluse all esindusõiguse olemasolu ja halduskohus jättis taotlused juba käiguta ning taotluse esitajad käiguta jätmise määrusele ei vastanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik ka määruskaebuse käiguta jätmine selleks, et anda menetlusosalistele tähtaeg määruskaebuses esinevate teiste puuduste kõrvaldamiseks.
10.Lähtuvalt eelnevast tuleb määruskaebus HKMS § 187 lg 3 p-st 4 koosmõjus HKMS § 206 lg-ga 1 tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium