X. Y. kaebus Tartu Vangla 12. jaanuari 2017. a käskkirja nr 62/32 ja 17. veebruari 2017. a vaideotsuse nr 1-11/15-2 tühistamise nõudes Kaebaja – X. Y., volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Janek Riives
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. Y. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. juulil 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla tunnistas 12. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 6-2/32 kinnipeetava X. Y. süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ning karistas teda noomitusega (tl-d 25-26).
2.X. Y. esitas 18. jaanuaril 2017 vanglale vaide (tl 34-34p), mille Tartu Vangla jättis
17.veebruari 2017. a vaideotsusega nr 1-11/15-2 rahuldamata (tl-d 3-3p). Vaideotsuse põhjendused olid järgmised. 1) Tartu Vangla 9. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 6-3/411 (tl 35) määrati kinnipeetav X. Y. tööle, seega oli tööle määramiseks olemas arsti kooskõlastus kinnipeetava töötamiseks sobilikkuse kohta. Samuti viidi X. Y. 12. detsembril 2016 meditsiiniosakonda valveõe vastuvõtule, kuid kinnipeetaval ei tuvastatud terviseriket, mis oleks takistanud temal sel päeval töötamast. Seega puudub alus väita, et vaide esitaja tööle määramisel puudus arstlik kontroll. 2) Kinnipeetava kohustus töötada tuleneb VangS § 37 lg-st 1. VangS § 37 lg 2 alusel ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. VangS § 37 lg 3 alusel teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Tartu Vangla 9. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 6-3/411 on vaide esitaja määratud majandustööde abitöölise ametikohale tähtajaliselt 12. detsember 2016 – 31. märts 2017. Seega oli vaide esitaja kohustatud töötama ning kehtiva individuaalse tegevuskava puudumine ei vabasta kinnipeetavat seadusest tulenevast kohustusest. 3) Tartu Vangla väljastab kinnipeetavale töötamiseks töövahendid. Tööriided väljastatakse juhul, kui töö laad seda nõuab. Kõik riided vanglas on vangla vara, mida hooldatakse, parandatakse ja pestakse vangla kulul korrapäraselt. Majandusabitööl elusektsiooni koristajana töötamine toimub siseruumides ning ei vaja tööriietust. Vajadusel väljastatakse koristustööde teostamiseks kilekindad. 4) VangS §-s 37 sätestatud töökohustuse alusel töötamine ei kuulu ülepõhimõttena tööõiguse regulatsiooni esemesse, vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Majandustööde puhul on tegemist töödega, mille eest tasu makstakse vastavalt töötatud tundidele, s.t tegemist ei ole täistööajaga töötamisega, mistõttu võib kinnipeetav teha tööülesandeid OÜ Capital Inkassoga sõlmitud töölepingu alusel kui ka täita Tartu Vangla käskkirjast nr 6-3/411 tulenevat töökohustust.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 28. veebruaril 2017 X. Y. hiljem täiendatud kaebus, milles palus tühistada Tartu Vangla 12. jaanuari 2017. a käskkiri nr 6-2/32 ja 17. veebruari 2017. a vaideotsus nr 1-11/15-2 (tl-d 1-2p, 17).
4.Tartu Halduskohus võttis 9. märtsi 2017. a määrusega X. Y. kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks (tl-d 18-18p).
5.Tartu Vangla esitas 11. aprillil 2017 vastuse kaebusele (tl-d 23-24).
6.Kaebaja esitas 6. juunil 2017 kohtule täiendavad seisukohad ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (tl-d 56-64).
3-17-468
7.Vastustaja esitas 12. juunil 2017 vastuväited kaebaja 6. juuni 2017. a seisukohtadele (tl-d 67-68).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 12. jaanuari 2017. a käskkirja nr 6-2/32 ja 17. veebruari 2017. a vaideotsuse nr 1-11/15-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Tööst keeldumine oli põhjendatud, sest kaebajale ei antud musta töö tegemiseks töörõivaid. Töökohustuse täitmisega ei saa õigustada kinnipeetavate isiklike riiete määrimist, mille pesemise eest peab kinnipeetav oma vahendite arvelt tasuma. 2) Kaebajal on kehtiv tööleping Capital Inkassoga, mis näitab, et kaebaja töökohustus on täidetud seadusega ettenähtud korras. Vangla töö ei võimalda kaebajal oma poja ainuisikulise ülalpidajana last toita ega tema arveid maksta. 3) Kontaktisik Tiina Kiik pakkus kaebajale tööd 12. detsembril 2016, s.o ajal, mil kaebajal puudus kehtiv kinnipeetava individuaalne täitmiskava (ITK). Kinnipeetavale koostati
10.augustil 2015 ITK, mis kehtis ühe aasta ja mille kohaselt oli kaebaja kohustatud osalema tööhõives 2016. a II kvartalis. Seega lõppes kinnipeetavale koostatud ITK 10. augustil 2016. Järgmine ITK koostati kaebajale enam kui kuue kuu möödudes (s.o 20. detsembril 2016). Kuivõrd X. Y.t sunniti 12. detsembril 2016 majandustöödele, ilma et isikul oleks üldse olnud kehtivat ITK-d, mis oleks tööhõives osalemist ette näinud, oli nimetatud toiming õigusvastane. Koostades uue ITK tagasiulatuvalt, määrates X. Y. tööhõives osalemise ajaks 20. detsembril 2016 juba sama aasta IV kvartali, on vastustaja rikkunud justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ nõudeid. 4) Vastustaja on sundinud X. Y.t tööle ilma isikule vajalikku arstiabi võimaldamata ja tema tervislikku seisundit kontrollimata. Kaebaja keeldus 12. detsembril 2016 vangla poolt pakutud tööülesande täitmisest tulenevalt oma tervislikust seisundist (allergiline reaktsioon) ja avaldas soovi pääseda arsti vastuvõtule. Seega lähtus kaebaja tööst keeldumisel VangS § 37 lg 1 p-st 3 tulenevast. Kaebajale reaalselt arstlikku läbivaatust ei võimaldatud. Vastustaja on lähtunud üksnes enda oletustest, mitte faktiliselt kontrollitavatest asjaoludest. Eeltoodu tähendab, et vastustaja on muuhulgas rikkunud kaalutlusõigust.
9.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastuses kaebusele lisas vastustaja järgmist. 1) Kaebaja ei ole tema tööle määramise käskkirja kaebuses toodud põhjendustel vaidlustanud. Samuti ei näe VangS-s kinnipeetava vanglas töötamist reguleerivad sätted ette, et töökohustus on ainult nendel kinnipeetavatel, kellel on see ITK-s märgitud. Kinnipeetava töötamise kohustus tuleneb VangS § 37 lg-st 1, mitte ITK-st. 2) Kaebajale anti vanglaametniku poolt 12. detsembril 2016 korraldus asuda täitma temale pandud töökohustust kehtiva ning täitmiseks kohustusliku haldusakti alusel ning kaebajal oli töötervisehoiu- ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p-st 4 tulenevalt õigus keelduda tööle asumast ainult juhul, kui töötamine võis seada ohtu tema elu ja tervise. Eelnimetatut aga kaebaja
3-17-468 kordagi väitnud pole. Tööle asumise korralduse saamisel väidetud mure allergiaga oli pigem ettekääne töö tegemisest keeldumiseks. 3) Töövõimelisuse kindlakstegemine ei eelda kinnipeetava eelnevat arstlikku läbivaatust, vaid otsuse selle kohta võib langetada ka tema tervisekaardi andmete põhjal. Kaebaja töö võimelisuse on enne tema tööle määramist arsti poolt kindlaks tehtud. 4) Kuivõrd VangS § 37 lg 2 annab suletud loetelu elulisest asjaoludest, mille esinemine vabastab kinnipeetava vanglas töötamise kohustusest, ning teise tööandja juures sõlmitud töölepingu olemasolu VangS § 37 lg 2 loetelus pole, siis nimetatud asjaolu kinnipeetavat vanglas töökohustusest ei vabasta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 12. jaanuari 2017. a käskkirja nr 6-2/32 ja 17. veebruari 2017. a vaideotsuse nr 1-11/15-2 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga karistas vangla kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega.
11.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.
12.VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.
13.Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.
14.Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud VangS § 37 lg-s 1 sätestatud töökohustuse nõude rikkumise eest.
15.Kinnipeetava töökohustus tuleneb VangS § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui samast seadusest ei tulene teisiti. See säte on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lg-ga 2 ning ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ei ole kinnipeetavate töö sunnitöö, mis oleks keelatud. Nimelt ei hõlma konventsiooni art 4 lg 3 p a järgi sunniviisiline või kohustuslik töötamine töid, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel. VangS § 38 lg 1 järgi kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
16.Kohus ei nõustu kaebajaga, et õigusvastane on kinnipeetava tööle määramine ilma töökohustust ettenägeva individuaalse täitmiskavata. Kinnipeetava töötamise kohustust tuleneb vangistusseadusest, mitte täitmiskavast. Vastustaja on õigesti märkinud, et seda, et kinnipeetava töökohustus ei tulene ITK-st kinnitab VangS § 16 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt on ITK koostamine kohustuslik kinnipeetavale, kelle karistusaeg ületab ühte aastat. See tähendab, et ITK-d ei koostata kõigile kinnipeetavatele. Kaebaja seisukohast lähtuvalt ei ole juhul, kui ITK-d
3-17-468 ei ole koostatud, kinnipeetavat üldse võimalik tööle määrata, kuigi seadusest tulenev kohustus töötada on olemas.
17.Kohus viitab siinkohal ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele Euroopa vanglareeglistiku kohta Rec(2006)2 p-le 26.1, mis sätestab, et vanglatöösse tuleb suhtuda kui vanglarežiimi positiivsesse elementi. Seega on kinnipeetavate tööle määramine heaks kiidetud kinnipeetavatele soovitusliku tegevusena ka ministrite komitee poolt ning vangistusseaduses töökohustuse ettenägemine on selle soovitusega kooskõlas.
18.VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Kohus nõustub vastustajaga, et töövõimelisuse kindlakstegemine ei eelda kinnipeetava eelnevat arstlikku läbivaatust, vaid otsuse selle kohta võib langetada ka tema tervisekaardi andmete põhjal. Alles siis, kui kinnipeetava terviseseisundis esineb kahtlusi, on vanglal võimalik läbi viia tervisekontroll, tegemaks kindlaks kinnipeetava töövõimelisus. Kaebaja võimelisus töötada on enne tema tööle määramist arsti poolt kindlaks tehtud (tl-d 4041). Seega on asjakohatu kaebaja viide VangS § 37 lg 2 p-le 3.
19.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
20.Riigikohus on korduvalt selgitanud (1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06 (p 14),
14.novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12 (p 17) ja 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15 (p 17)), et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust.
21.Poolte vahel pole vaidlust selles, et Tartu Vangla määras 9. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 6-3/411 kinnipeetav X. Y. vangla majandustööle, abitöölise ametikohale alates
12.detsembrist 2016 kuni 31. märtsini 2017 tunnitasuga 64 senti (tl 35). Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks Tartu Vangla 9. detsembri 2016. a käskkirja vaidlustanud. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik on kaebajale käskkirja tutvustanud, kuid kinnipeetav ei ole sellele allkirja andnud (tl 35p). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 30 sätestab, et kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lõigete 1-3 rikkumise tõttu. Praegusel juhul on vangla järginud HMS §-s 30 sätestatut ning ei nähtu HMS § 29 lg-tes 1-3 nimetatud nõuete rikkumist. HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerumiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Tööle määramise käskkirja näol oli tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik.
22.VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p-s
3-17-468 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu.
23.VangS § 39 lg 1 sätestab: "Kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused." Kinnipeetava tööle vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS § 1 lg 3 p 1). Nimetatud seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Töötaja peab sellest viivitamata teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Riigikohus leidis 30. mai 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-14-12, et TTOS § 14 lg 5 p 4 laieneb ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust.
24.Tartu Vangla praktikandi ettekandest nr 7189 nähtub, et kaebaja keeldus 12. detsembril 2016 tööst. „Kinnipeetavale sai öeldud: „Kas keeldute tööst?“ ja kinnipeetav põhjendas ennast sõnadega: „Ma ei keeldu, vaid ma ei või“. Samuti lisas ta, et ta ei pea tööd tegema, sest tal on ITK tegemata.“ (tl 30). Kaebaja andis 12. detsembril 2016 seletuse, kus ta selgitas, et „valvur pakkus mulle tööd kell 13.30 paiku 12.12.16 ja ma loobusin kuna mulle ei ole tehtud isiklikku täitmiskava ja samuti ma ei ole saanud külastada arsti oma allergia murega. Valvur oli viisakas ja toimetas mind koheselt erakorralisele arsti vastuvõtule. Kõik läks õnneks hästi. Mul on olemas tööleping oma firmaga Capital inkasso.“ (tl 31). Vaidemenetluses selgitas kaebaja täiendavalt, et talle ei antud tööriideid (tl 34).
25.Tartu Vangla Meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool on selgitanud, et kuigi kaebaja tervisekaardil puudub 12. detsembri 2016. a kohta märge, et kinnipeetav käis arsti vastuvõtul, on tõenäoline, et temaga toimiti vastavalt väljakujunenud töökorralduse, s.t, et kui isik, kelle töövõimelisuse on arst kindlaks teinud, keeldub tema tööle rakendamise päeval töö tegemisest tervislikel põhjustel, toimetatakse kinnipeetav väljaspool järjekorda valveõe või arsti läbivaatusele. Meedik hindab, kas esineb erakorraline/ägenenud probleem, mis takistab tööülesande täitmist. Kaebaja tervisekaardilt nähtub siiski, et samal päeval on laborant teinud kaebajale vereanalüüsi, mis oli normis. Kohus nõustub vastustajaga, et analüüsi tegemisest saab järeldada, et kaebaja käis 12. detsembril 2016 arsti vastuvõtul, kes hindas kliiniliselt kaebaja üldseisundit. Ka pole põhjust kohtul kahelda P. Kooli selgituses, et ägeda allergia korral võivad esineda muutused kliinilises veres, mida tol päeval kaebajal kontrolliti, kuid mida objektiivselt ei esinenud. Kohtul pole mingit põhjust arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, missuguseid tööülesandeid peab kinnipeetav majandustöö abitöölise ametikohal täitma ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega toime tulla ilma tervist ohtu seadmata ja endale ülemääraseid kannatusi tekitamata. Kokkuvõttes leiab kohus, et asjas kogutud tõendite kogumi alusel on tõendatud, et kaebaja oli oma tervisliku seisundi alusel võimeline tööd tegema.
26.Kohus nõustub vastustajaga, et teise tööandja juures sõlmitud töölepingu olemasolu töökohustusest vabastava asjaoluna VangS § 37 lg 2 loetelus ei ole ning seega see kinnipeetavat vanglas töökohustusest ei vabasta.
27.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tööst keeldumine oli põhjendatud, kuna kaebajale ei antud töö tegemiseks töörõivaid. Eluosakonna koristamine, mida kaebaja oleks pidanud tegema, on töö, mis oma iseloomult ei nõua eririietuse andmist. VangS § 46 lg 1 sätestab, et kui samast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Tartu Vangla kodukorra p 11.2.2
3-17-468 sätestab, et vangla poolt väljastatud riietuse pesemine on tasuta ja p 11.2.1 kohaselt kindlustab vangla väljastatud riietuse ja pesu regulaarse vahetuse. Seega ei ole õige kaebaja väide, et ta peab tegema kulutusi töö tegemisel määrdunud riiete pesemisele.
28.Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud VangS § 63 lg-s 1. Määratav karistus peab olema proportsionaalne. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel. VangS § 64 lg 4 2. lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada.
29.Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja on selgitanud, et tööst keeldumist ei saa küll lugeda raskeks rikkumiseks, kuna kinnipeetav oma käitumisega ei ohustanud otseselt vangla julgeolekut ning selle rikkumisega ei kaasnenud vanglale raskeid tagajärgi, kuid vangla ei saa kinnipeetava töökohustuse eiramist jätta tähelepanuta, sest see võib viia raskemate rikkumisteni tulevikus. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla distsiplinaarkorra tagamiseks ja üldpreventiivsel eesmärgil on karistamine põhjendatud.
30.Kohus leiab, et Tartu Vangla 12. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 6-2/32 ei ole rikutud haldusorgani sise- ega välispädevust. Käskkiri on antud kehtiva VangS § 63 lg 1 p-i 1 ja § 64 lg 4 alusel ning on nendega kooskõlas. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumine on kaebaja poolt toime pandud. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Karistuse määramist on põhjendatud. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane.
31.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 12. jaanuari 2017. a käskkiri nr 6-2/32 on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja tühistamiseks.
32.Kaebaja on taotlenud ka 17. veebruari 2017. a vaideotsuse nr 1-11/15-2 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
33.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.