J.T. kaebus Viru Vangla 06.11.2017 käskkirja nr 6-3/1086-1 ja 20.11.2017 käskkirja nr 6-3/1133-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – J.T. Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Olga Hodakovskaja
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta J.T. kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Kuulutada kaebaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide osas (I kd tl 31-32, 34-59, 111p-115, 139, 146p-154p, 161-162, ) menetlus kinniseks.
4.Asendada kohtuotsuse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärkidega.
5.Tagastada kaebajale tõendid D.P. töövõime ja terviseseisundi kohta (II kd, tl 2526).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla karistas 06.11.2017 käskkirjaga nr 6-3/1086-1 (I kd, tl 93-96) J.T. 05.10.2017 mitteallumise eest vanglateenistuse ametniku korraldusele tööle asuda distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Viru Vangla karistas 20.11.2017 käskkirjaga nr 6-3/1133-1 (I kd, tl 121-125) distsiplinaarkorras 18.10.2017 mitteallumise eest vanglateenistuse ametniku korraldusele tööle asuda kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Nimetatud käskkirjadega määrati kaebajale distsiplinaarkaristused vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest
2.Viru Vangla jättis 09.01.2018 vaideotsusega nr 6-12/616-3 (I kd, tl 180-182) rahuldamata kaebaja vaide käskkirja nr 6-3/1086-1 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 10.01.2018 vaideotsusega nr 6-12/627-4 (I kd, tl 194-196) rahuldamata kaebaja vaide käskkirja nr 6-3/1133-1 kehtetuks tunnistamiseks.
3.J.T. esitas 29.01.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 06.11.2017 käskkirja nr 6-3/1086-1 ja 20.11.2017 käskkirja nr 6-3/1133-1 tühistamiseks.
4.Kohus võttis 08.02.2018 määrusega (II kd, tl 1) kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas 08.03.2018 vastuse (II kd, tl 8-10) kaebusele. Kohus määras 14.03.2018 määrusega (II kd, tl 14) haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 26.03.2018 (II kd, tl 18-24). Vastustaja kirjalikus menetluses täiendavaid seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja esitab kaebuses ja täiendavas seisukohas järgmised väited.
5.1.Distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad on kaalutlusvigadega ja nõuetekohaselt motiveerimata, määratud karistused on ebaproportsionaalsed ning seega õigusvastased.
5.2.Vangla on eiranud uurimisprintsiipi ega ole arvestanud selgitusi, vastuväiteid ja tõendeid (terviseseisundit ja puuet). Vangla on esitatud tõendeid hinnanud valikuliselt. Kaebajal on diagnoositud lülisambamurru jääknähud ja sellest tulenevalt on ägedad seljavalud ning valu kiirgab jalgadesse, roietesse ja kätesse. Kaebaja tarbib valu tõttu igapäevaselt valuvaigisteid. Kaebaja on veendunud, et tema tervislik seisund ei luba töötada koristajana, kuna lülisambamurru järgsest seisundist tulenevad tegutsemispiirangud. Qvalitas Arstikeskus AS 26.09.2017 dokumendipõhise töövõime hindamise ekspertiishinnangu (kd I, tl 34-39) järgi on soovitatav teha tööd, mis on osalise lühendatud tööajaga, istudes ja ilma üldfüüsilise tegevuseta.
5.3.Kaebajal oli 05.10.2017 tugev seljavalu, mille leevendamiseks ta võttis kell 8 arsti poolt määratud valuvaigistit. Kaks tundi hiljem anti kaebajale korraldus asuda tööle. Meditsiiniõde Olga Soom hindas kaebaja töövõimeliseks (mõõtes kehatemperatuuri ja vererõhku, mis oli kõrge). Kaebajal esinesid 18.10.2017 tugevad valud, mistõttu ta võttis arsti poolt määratud valuvaigisteid. Taaskord anti kinnipeetavale korraldus asuda tööle ja isiku vaatas üle meditsiiniõde Olga Soom, kes tunnistas kaebaja töövõimeliseks, kontrollides vaid vererõhku (kõrge) ja kehatemperatuuri. Kaebaja arvates ei hinnanud meditsiiniõde valu korrektselt. Perearst otsustas 25.09.2017 (I kd, tl 54-55), et isik võib täita koristaja tööjuhendis märgitud tööülesandeid 1.1 ja 1.3, kuid meditsiiniõde Olga Soom piiranguid ei seadnud. Kaebaja on seisukohal, et meditsiiniõed ei ole võimelised tegema korrektseid otsuseid, mis oleksid kooskõlas arstide seisukohtadega.
2(10)
3-18-233
5.4.Raviloos nr 127 märgiti 11.12.2017 (I kd, tl 59), et kaebaja ei ole töövõimetu, sobib kerge töö osalise tööajaga ning tuleb tugineda töövõime ekspertiisi hinnangule. Sotsiaalkindlustusameti 14.12.2017 puude raskusastme tuvastamise otsuse (I kd, tl 31) järgi esineb kaebajal: a) keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle b) keskmisele puude raskusastmele vastav muu (käeline tegevus) funktsiooni kõrvalekalle.
5.5.Kaebaja terviseseisund ei võimalda teha üldfüüsilist tööd, milleks on koristamine. Kaebaja terviseprobleemid on pikaajalised ega muutu nö üleöö. Kaebaja on veendunud, et tema tööst keeldumised olid põhjendatud.
5.6.Kaebajal on kahtlus menetluse erapooletuses: sama kontaktisik (K. Liivakivi) alustab menetluse, kogub tõendid, teeb otsuse ja menetleb vaiet.
5.7.Rikutud on korduvkaristamise keeldu ning võrdse kohtlemise põhimõtet.
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ning jääb kohtueelses menetluses väljendatud selgituste ja põhjenduste juurde. Vastuseks kaebusele märgib vastustaja järgmist.
6.1.VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui sama seadus ei sätesta teisiti. VangS § 38 lg 1 järgi kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetavat tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
6.2.Vahetult enne tööle määramise käskkirja andmist hindas perearst kaebaja töövõimelisust. Vangla rõhutab, et töövõimetust tingivad asjaolud on tõsised terviseprobleemid, mis ei saa tekkida nö üleöö. Viru Vangla meditsiiniosakonna arst Reet Aadamsoo otsustas kaebaja tööle määramise, arvestades kinnipeetava terviseseisundiga. Seejuures arvestas vangla arst asjaoluga, et kinnipeetaval on olnud lülisambamurd. 27.09.2017 otsuse nr TVH/17/045199 (kd I, tl 32) tegemisel on arvestatud just Viru Vangla meedikute poolt tervisekaardis kajastatud andmeid. Seega ei saa väita, et vangla ei arvestanud isiku tööle määramisel tema terviseseisundiga ning et vangla arsti kooskõlastus on ebaõige.
6.3.Mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitatav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid töövõtteid ja –vahendeid. Füüsilise koormuse määratlemise aluseks on raskuste teisaldamine (tõstmine, kandmine, lükkamine, tõmbamine jms) vähemalt 1/3 tööaja ulatuses. Füüsilise koormuse alusel jaotatakse töö raskus suures plaanis vastavalt tõstetavate esemete raskusele või tegevuse metaboolsele ekvivalendile (MET) ehk energiakulule tegevuse ajal neljaks kategooriaks: 1) istuv töö (esemed 4,5 kg, 1 kuni 2,9 MET); 2) kerge füüsilise koormusega töö (esemed kuni 9,1 kg , 3 kuni 5,9 MET); 3) mõõduka füüsilise koormusega töö (esemed kuni 22,7 kg, 6 kuni 9 MET); 4) raske füüsilise koormusega töö (esemed kuni 45,4 kg, üle 9 MET).
6.4.Vangla tööjuhendis esitatud kirjelduse järgi on koristamine kerge füüsilise koormusega töö. Kaebaja tööülesanneteks oli põrandate kuivpuhastus, tolmu pühkimine horisontaalpindadelt ja kambriuste pesemine. Nende tööülesannete tegemine ei eelda raskuste tõstmist. Tolmu pühkimist ja kambriuste pesemist võib teha ka niiske lapiga, selle jaoks ei ole vajadust endaga alati kaasa võtta suurt ämbrit veega. Nimetatud tööülesandeid on võimalik teha ka istuvas asendis ning nagu eelnevalt märgitud kulub kinnipeetaval ruumide koristamiseks ca 0,5 – 1,5 tundi. Seega on tegemist väga lühikese tööajaga ja väga kergete tööülesannetega. Kaebaja ise on kaebuse punktis 4 toonud välja, et talle sobib töö, mis on osalise lühendatud tööajaga, istudes ja ilma üldfüüsilise tegevuseta.
3(10)
3-18-233
6.5.Kui kinnipeetav on võimeline kirjutama kohtule 29-lehelise kaebuse koos mitmekümneleheliste lisadega ja esitama mitmeid sama pikki pöördumisi ka vanglale, on kinnipeetav võimeline ka lapiga tolmu pühkima.
6.6.Käskkirja alusel annab vanglaametnik kinnipeetavale korralduse asuda koristama ning kui kinnipeetav tunneb, et tema terviseseisund ei võimalda tööd teha, teatab ta sellest koheselt valvurile, kes kutsub kohale meditsiiniõe, et hinnata kinnipeetava tervislikku seisundit. Põhjendatud juhul annab meditsiiniõde kinnipeetavale tööst vabastuse. Vangla ei sunni kinnipeetavaid tööle, vaid põhjendatud juhul annab tööst ajutise vabastuse.
6.7.Arst võis ka ekslikult 25.09.2017 raviloos nr 72 jätta koristaja tööjuhendi punkti 1.4 märkimata, kuna 31.07.2017 raviloos nr 55 (I kd, tl 51) ja 30.10.2017 raviloos nr 91 (I kd, tl 148p) on tööjuhendi punkt 1.4 välja toodud. Koostatud ettekannetest ei nähtu, et kinnipeetavale oleks antud korraldus asuda täitma konkreetselt tööjuhendi punkti 1.4. Ettekannete kohaselt anti korraldus asuda tööle majandustöödel. Uste pesemine ei ole igapäevane, vaid vastavalt vajadusele. Juhul kui koristamise käigus oleks tekkinud vajadus täita koristaja tööjuhendi punkti 1.4, oleks kinnipeetaval võimalik juhtida vanglaametniku tähelepanu arsti 25.09.2017 seisukohale. Kinnipeetav keeldus aga üldse korralduse ja töökohustuse täitmisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Asjas on vaidlus kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste õiguspärasuse üle. Vaidlustatud käskkirjade (I kd, tl 93-96 ja tl 121–125) järgi on kaebaja süüdi VangS § 67 punkti 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning vastustaja määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks mõlemal tööle asumise korralduse eiramise juhtumil (05.10.2017 ja 18.10.2017) kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks.
8.VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui sama seadus ei sätesta teisiti. VangS § 37 lg-s 2 loetletud eranditest nähtuvalt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (VangS § 37 lg 2 p 3). VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab kinnipeetava tööga võimaluse korral, arvestades seejuures kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
9.Viru Vangla on eelnevalt 18.08.2017 käskkirjaga nr 6-2/628-1 (I kd, tl 81) määranud kaebaja tööle Viru Vangla II üksuse majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 21.08.2017. Käskkirjas on märgitud, et vastavalt meditsiiniosakonna 31.07.2017 kooskõlastusele (I kd, tl 120) on kinnipeetav töövõimeline ja saab täita koristaja tööjuhendi punkte 1.1, 1.3 ja 1.4 (põrandate kuivpuhastus; tolmu pühkimine horisontaalsetelt pindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt (kapid, lauad, toolid, radiaatorid jne); uste, ukselinkide puhastamine, ukseklaaside korrashoid). Vastav kanne on tehtud ka kaebaja raviloos nr 55 (I kd, tl 51, I kd, tl 117p-119). Kaebaja on olnud arsti otsuse alusel haigusseisundi ägenemise tõttu tööst vabastatud 18.09.2017–25.09.2017 ning 25.09.2017 on arst tunnistanud kaebaja taas töövõimeliseks. Raviloo nr 72 kohaselt saab kaebaja täita koristaja tööjuhendi ülesandeid 1.1 ja 1.3 , samas on märkus, et seljaprobleemi tõttu ei tohi ta tõsta raskusi üle 5kg (I kd, tl 55).
10.Kaebaja on vaidlustanud Viru Vangla 18.08.2017 käskkirja nr 6-2/628-1 (tööle määramine) 10.10.2017 esitatud kaebusega, mis on hetkel Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajas menetlusse võtmise otsustamise staadiumis (haldusasi nr 3-17-2049). See asjaolu ei takista aga käesoleva haldusasja raames vaidlustatud distsiplinaarkaristuste määramise õiguspärasuse hindamist. Tühistamisnõude lahendamisel hinnatakse haldusakti õiguspärasust akti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Riigikohus on leidnud, et VangS
4(10)
3-18-233
§ 67 p 1 kontekstis ei ole määrav tähtsus mitte kaebaja tööd reguleerinud haldusaktide jätkuval kehtivusel, vaid distsiplinaarsüüteo koosseisu elementidel ja kinnipeetava süüd välistavatel asjaoludel (Riigikohtu 29.09.2015 otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 16). Kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p‐s 1 sätestatud allumiskohustust. Kohtupraktika on järjekindel selles, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg‐s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge või kui tööle asumise korralduse puhul esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (Riigikohtu 10.10.2017 otsus asjas nr 3-15-3133, p 13 ja seal viidatud lahendid). Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu 30.05.2012 otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10 ja seal viidatud praktika). Kehtiva haldusakti resolutiivosa peab igaüks täitma (HMS § 60 lg 2).
11.VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Praegusel juhul tuginesid Viru Vangla ametnike 05.10.2017 ja 18.10.2017 korraldused tööle asuda kehtival 18.08.2017 käskkirjal nr 6-2/628-1. Kaebajale ei olnud sel ajal antud ka tervishoiutöötaja poolt töötamisest vabastust.
12.Kaebaja leiab, et tema terviseseisund ei võimaldanud tal töötada ning tema terviseseisundit on ebaõigesti hinnatud ega ole karistuste määramisel arvesse võetud. Kinnipeetaval on õigus keelduda tööst, kui töötamine seab ohtu tema tervise (VangS § 37 lg 2 p 3, viidatud otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, mis on väljakujunenud kohtupraktika järgi kohaldatav ka kinnipeetavate töötamise puhul, § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise. VangS § 37 lgst 3 tulenevalt teeb kinnipeetava võimelisuse teha tööd kindlaks arst. Vangistusseadus ega ka ükski muu õigusakt ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks. Vangistusseaduse alusel antud justiitsministri 07.02.2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnipeetav vabastatakse töölt ja käitises töötamise luba tunnistatakse kehtetuks, kui arst on tuvastanud kinnipeetava võimetuse tööd teha. Vastavalt kohtupraktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, anda kinnipeetava terviseseisundile hinnangu (nt ootamatu terviserikke korral) ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu 22.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16). Kohtupraktikas on leitud, et VangS § 37 lg 2 p 3 alusel on kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel töötama (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017 otsus asjas nr 3-16356, p 14). Töövõimelisuse kindlaksmääramine ei eelda tingimata arstlikku läbivaatust, vaid vastava otsuse võib langetada ka dokumenteeritud terviseandmete (tervisekaardi kanded) põhjal (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-10-2313).
13.Eesti Töötukassa on viinud läbi kaebaja töövõime hindamise ja tuvastanud 27.09.2017 otsusega nt TVH/17/045199 (I kd, tl 32) kaebajal osalise töövõime. Otsuse ja dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu (I kd, tl 34-39) järgi esineb kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Kaebajal on koormustaluvuse alanemise ning alaseljas ja jalgades esinevate valude tõttu raskendatud käimine, mitmesugustes kohtades liikumine ning keha põhiasendi muutmine ja säilitamine; seljavalude tõttu on raskendatud esemete tõstmine ja kandmine, käte sirutamine esemete haaramiseks, käte või käsivartega pööramine või keeramine ning igapäevatoimingute 5(10)
3-18-233
teostamine. Sotsiaalkindlustusameti 14.12.2017 otsusega nr P26-2017-166344 (I kd, tl 31) on kaebajal tuvastatud keskmine puue (esineb keskmisele puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle).
14.Praegusel juhul on hinnangu kaebaja terviseseisundile töövõimelisuse seisukohast vanglast töötamisel andnud esmalt arst tööle määramise käskkirja aluseks olnud eelpool viidatud 31.07.2017 seisukohas ning hiljem 25.09.2017 raviloos nr 72. Kaebaja 2005. a saadud liiklustraumast tingitud seljaprobleemid on läbivalt aastate vältel olnud tervishoiutöötajate tähelepanu all, mis ilmneb ka kohtule esitatud tervisekaardi väljatrüki rohketest kannetest (I kd, tl 42-59). Traumast tingitud vaevusi pole tervishoiutöötajad eitanud ning kaebaja on saanud pidevalt valuvaigisteid ning nõuandeid võimlemiseks, mis ei ole aga välistanud täielikult töötamist. Näiteks kõige hilisema kohtutoimikust nähtuva tervisekaardi sissekande (11.12.2017 kanne; I kd, tl 59) kohaselt ei ole kaebaja töövõimetu ning talle sobib kerge töö osalise tööajaga. Kaebajale on vastunäidustatud magamine ülemisel naril, talle on ette nähtud ravikehakultuur ja võimlemismatt. Samas on märgitud, et tuleb tugineda töövõime ekspertiisi hinnangule. Eesti Töötukassa 27.09.2017 töövõime hindamise otsusest (I kd, tl 32) ei nähtu, millistel tingimustel kaebaja täpselt töötada võib. Qvalitas Arstikeskus AS dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnang 26.09.2017 (I kd, tl 34-39) sisaldab muuhulgas järgmisi soovitusi: sobib töö istudes; ebasobivad töötingimused üldfüüsilised tegevused, seistes, põlvitades, kükitades, kummardudes, kõverdudes; sobiv töö füüsilise koormuseta ja vähese liikumisega töö, osalise lühendatud tööajaga. Nimetatud soovitusi sisalduv eksperthinnang ei olnud korraldusi andnud vanglaametnikele korralduste andmisel ning arstile kaebaja terviseseisundi hindamisel teada. Eesti Töötukassa on hinnangu kaebajale edastanud alles 14.11.2017 (I kd, tl 33). Seega ei saanud eksperthinnangus sisalduvad soovitused mõjutada kaebajale tööle asumiseks korralduste andmist. Kaebaja ise on möönnud võimaluse korral talle sobiva töö tegemist (I kd, tl 82).
15.Viru Vangla II üksuse valvur Kristjan Sarve 05.10.2017 ettekande nr 6-20/4886-1 (I kd, tl 84) kohaselt andis valvur kella 10:25 paiku J.T. ele korralduse asuda tööle V8 osakonnas majandustöödel. Kinnipeetav väitis, et ei saa töötada, kuna selg valutab ja soovis meedikut. Meditsiiniõde, olles kontrollinud kinnipeetava terviseseisundit, ei andnud tööst vabastust. Seejärel andis valvur kinnipeetavale uuesti korralduse tööle asuda, millest viimane keeldus tervislikel põhjustel. Meditsiiniõe 05.10.2017 raviloo kandes nr 77 (I kd, tl 56) on märgitud järgmist: kinnipeetav kaebas tugevat seljavalu, väidetavalt valu kiirgub mõlemasse jalga. Visuaalselt kambris liikumine vaba, istub voodi peale ilma raskusteta. Hommikul loenduse ajal meditsiiniosakonna poole pöördunud ei ole. Mõõdetud vererõhk 171/95, fr 96'. Ühe minuti parast uuesti mõõdetud vererõhk 152/94, fr 81'. Mõõdetud kehatemp. 35,6 С. Objektiivselt hingamine vaba, nahk roosakas, hingamispuudulikkust ei esine, tasakaaluhäired ei tähelda, kinnipeetavale selgitatud, et vangla arsti poolt on hinnatud terviseseisundit korduvalt ning arst on teadlik tema terviseprobleemidest. 05.10.2017 lubatud asuda tööle vastavalt arsti väljastatud loale.
16.Viru Vangla II üksuse valvur Sten Kuntsi 18.10.2017 ettekande nr 6-20/5138-1 (I kd, tl 85) kohaselt andis ta kella 10:06 paiku kaebajale korralduse asuda majandustöödele tööle. Kinnipeetav keeldus korraldust täitmast, öeldes, et ta ei saa tööd teha, kuna tal selg valutab. Meditsiiniõde pärast kinnipeetava läbivaatust talle tööst vabastust ei väljastanud. Seejärel andis valvur kinnipeetavale uuesti korralduse tööle asuda, mille peale kinnipeetav lausus, et ta ei saa tööle minna. Meditsiiniõe 18.10.2017 raviloo kande nr 82 (I kd, tl 57-58) kohaselt on kinnipeetaval mõõdetud vererõhku nii pinges kui ka lõdvestunud olekus (vastavalt 153/88, fr95’ ja 180/91, fr 93’) ning mõõdetud kehatemperatuuri. Kandest nähtub, et kinnipeetav ei osanud vastata 6(10)
3-18-233
meditsiiniõe küsimusele, kuidas on võimalik, et kinnipeetav avatud sektoris ringi jalutab, kui selg niivõrd tugevasti valutab.
17.Eelnevast ilmneb, et tööle asumast keeldumine on mõlema juhtumi puhul tuvastatud vanglaametniku ettekannetega (I kd, tl 85 ja 86) ning ettekannete kohaselt on juhtunut mõlemal korral kinnitanud intsidendi juures viibinud valvurid. Samuti nähtub see tervishoiutöötaja raviloo kannetest nr 77 ja 82 (I kd, tl 56-58). Ka kaebaja ise ei eita koristajana töötamisest keeldumist, kuid põhjendab seda terviseprobleemidega. Vaidlust ei ole kummalgi juhul töötamiseks antud korralduse täitmisest keeldumise fakti üle, vaid selles, kas keeldumine oli vabandatav kaebaja terviseprobleemi tõttu.
17.1.Tööle määramise käskkiri, milles oli kaebaja terviseseisundit arvestades täpsustatud, millistele majandustöödele teda määrata saab, kehtis korralduste andmise ajal. Kaebaja ei ole väitnud, et talle antud korraldustega oleks kohustatud teda tegema töid, mis pole tööle määramise käskkirjaga kooskõlas. Õige on kaebaja väide, et 25.09.2017 raviloo kandes (erinevalt tööle määramise käskkirjast) ei ole märgitud, et kaebajale oleks lubatav töötamine ka vastavalt tööjuhendi punktile 1.4, vaid viidatud on üksnes punktidele 1.1 ja 1.3 (I kd, tl 55). Samas märgib vastustaja õigesti, et haldusasja tõenditest ei nähtu, et kaebajat oleks üldse kohustatud tegema tööjuhendi p-s 1.4 nimetatud töid (ukse ja ukselinkide puhastamine, ukseklaaside korrashoid). Kaebaja on keeldunud täitmast vanglaametnike korraldusi tööle asuda, ilma saamata ülesandeid, mille täitmine olnuks terviseseisundi tõttu vastunäidustatud.
17.2.Viru Vangla meditsiiniõde on mõlemal juhtumil vaadanud kinnipeetava läbi ja andnud hinnangu tema terviseseisundile. Tervisekaardi kannetest nr 77 ja 82 ilmneb, et meditsiiniõele oli teada kaebaja varasem seisund ja seljavalude puhuks määratud ravi (valuvaigistid). Meditsiiniõde on hinnanud kaebaja võimet töötada, arvestades mh kaebaja liikumist ja tegevust eluosakonnas. Meditsiiniõe tegevus ei ole piirdunud kehatemperatuuri ja vererõhu mõõtmisega. Meditsiiniõe kannete puhul väärib tähelepanu, et kummalgi kõnealusel juhul pole kaebaja hommikuse loenduse ajal teatanud terviseseisundi muutumisest ega soovinud meditsiiniabi. Töötamist takistavast terviseprobleemist on kinnipeetav ametnikele teatanud alles pärast töötamiseks korralduse saamist. Töötamist täielikult välistavat terviseseisundit pole käesolevas haldusasjas esitatud tõendite (tervisekaardi kanded) järgi ilmnenud ka pärast käskkirjade andmist tinginud vahejuhtumeid.
17.3.Kaebaja on esitanud tema kambrikaaslaste seletuskirjad, milles kirjeldatakse kaebaja terviseprobleeme (I kd, tl 60-61). Kohtu hinnangul ei ole tegemist tõenditega, mis lükkaks ümber kaebaja terviseseisundile hinnangut andvad tõendid, sh 05.10.2017 ja 18.10.2017 meditsiiniõe hinnangud kaebaja terviseseisundile. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal on juba pikemata aega olnud traumajärgselt seljaprobleem. Kaebaja väitel oli mõlemal vaidlusaluse juhtumi päeval tema veererõhk ülikõrge (3. astme hüpertensioon) ning tegemist oli erakorralise seisundiga, mis nõuab erakorralist abi. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja tsiviilkohtumenetluses vaidlustanud Viru Vangla tervishoiutöötajate otsustusi ega hinnanguid ei töötamiseks nõusoleku andmisel enne tööle määramise käskkirja ega meditsiinilisi hinnanguid 05.10.2017 ja 18.10.2017. Ka ei ilmne tervisekaardist, et kaebaja oleks neil päevadel pöördunud erakorralise abi saamiseks kõrge vererõhu tõttu.
18.Õiguskirjanduse ja kujunenud kohtupraktika järgi on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vanglal on pakkuda tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõttes, sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema vaba valikuga või mitte. Töötamist vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele suunatud kohtlemisabinõuna on peetud ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 4 lg 3 punkti a) nõuetega kooskõlas olevaks1. VangS § 6 lg 1 L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 114 (komm. 3.1) ja seal viidatud allikad.
7(10)
3-18-233
kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine, sh saavutada resotsialiseerimine kinnipeetava vabanemisel2. Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (Riigikohtu 10.10.2017 otsus asjas nr 3-15-3133, p 17). Töökohustuse täitmata jätmisega eirab kinnipeetav ka vanglaametniku korraldust asuda täitma töökohustust. Kui tööle määramise käskkirjades ei märgita kohustuslikku tööaega, siis eeldab tööle asumine iga kord vastavasisulist vanglaametniku korraldust. Selle korralduse täitmata jätmine ei moodusta eraldiseisvat distsiplinaarsüütegu ning taolises olukorras hõlmab töökohustuse täitmata jätmine käesoleval juhul ka vanglaametniku tööleasumise korralduse täitmata jätmise (Riigikohtu 14.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-44-12, p 20).
19.Olukorras, kus tööle määramise käskkiri kehtib ega esine ka VangS § 37 lg-s 2 sätestatud töötamist välistavaid aluseid, tuleb kaebajal vanglaametnike korraldustele alluda (viidatud lahend asjas nr 3-15-3133, p 13). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale on vangistust reguleerivaid õigusakte tutvustatud ja ta pidi olema teadlik ka vanglas töötamise regulatsioonist. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et Viru Vangla 01.03.2017 käskkiri nr 6-2/246-1 oli kaebajale 12.07.2017 ja 19.07.2017 korralduste andmise ajal kehtiv. Kohtu hinnangul ei esine vanglaametnike korralduste puhul HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühisuse tunnuseid, mis õigustaks käskkirjale tuginemata jätmist distsiplinaarkaristuse määramisel: selgelt arusaadavad korraldused on antud pädevate vanglaametnike poolt selgelt määratletud adressaadile ega sisaldanud asjas kogutud tõendite järgi kohustusi, mille täitmine olnuks õigusvastane või võimatu. Eelpool analüüsitud tõendite pinnalt tegi kohus järelduse, et pole tuvastatud kaebaja töötamist täielikult välistavat terviseseisundit enne majandustöödele määramise käskkirja ega ka enne koristajana tööle asumise korralduste andmist. Kaebaja terviseseisundit on eeltoodud õigusnorme ja kohtupraktikat arvestades hinnanud selleks pädevad tervishoiutöötajad. Kohtul puudub alus kahelda nende erialases pädevuses.
20.Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga, et esines alus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks mõlemal töötamisest keeldumise juhtumil.
21.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjades sarnaselt leidnud, et tööle asumise korraldusele mitte allumisega seab kinnipeetav ohtu vangla julgeoleku, kus allumatus võib kujuneda vastuhakuks. See annab negatiivset eeskuju käitumiseks teistele kinnipeetavatele ning loob olukorra, kus distsipliini tagamine on raskendatud. Kuna korraldusele mitteallumist esineb massilise rikkumisena ning see mõjutab otseselt vangla julgeolekut, suhtub vanglateenistus sellistesse rikkumistesse täie tõsidusega ning nende eest kohaldatakse praktikas kartserikaristust. Kinnipeetava puhul ei ilmnenud vastustaja hinnangul töötamist välistavaid asjaolusid ning mitte alludes vanglaametniku seaduslikule korraldusele pani ta toime distsipliinirikkumise. Vanglateenistuse eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele, mille üheks viisiks on tööoskuste ja -harjumuste tekitamine ja säilitamine. Töökohustusest keeldumine väljendab vastustaja hinnangul kinnipeetava otsest vastupanu vanglasüsteemile ning õiguskorrale. Tegemist on olulise kohustuse eiramisega, mida vastustaja on vaidlustatud käskkirjades pidanud väga raskeks rikkumiseks.
22.Vanglateenistuse ülesandeks on julgeoleku tagamine vanglas (VangS § 66 lg 1) ja vanglal on julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16); 25.10.2012 otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14)). Seejuures ka vanglateenistuse korralduste eiramise korral
Samas, lk 40 (komm 2).
8(10)
3-18-233
distsiplinaarvastutust kohaldades. Kohtu hinnangul on vastustaja lähtunud karistamise vajalikkuse üle otsustamisel eelnevalt refereeritud asjakohastest kaalutlustest. Kinnipeetava kohustus töötada tuleneb seadusest (VangS § 37 lg 1). Vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu on tööle asumise korraldustele mitteallumist senises kohtupraktikas peetud raskeks rikkumiseks (Riigikohtu viidatud lahend asjas nr 3-153133, p 17 ja seal esitatud praktika).
23.Kaebajale on määratud karistuseks kummalgi korraldusele allumatuse juhtumil kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks. Vangistusseadus, sätestades § 63 lg-s 1 kinnipeetavatele määratavate distsiplinaarkaristuste loetelu, ei näe ette selget gradatsiooni nende kohaldamisel (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-91-11, p 14). Karistuse kohaldajal on igakordne kohustus õiguspärase kaalumise teel otsustada karistamise põhjendatus, karistuse valik ja nt kartserikaristuse puhul ka selle pikkus. Samuti võib kaalutlus hõlmata karistuse täitmise edasilükkamist ja selle kestust (VangS § 65 lg 2). VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena määrata ka kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Üldjuhul tuleb kartserikaristust pidada raskeimaks võimalikest. Vangistusõiguse normidest ei tulene, et kartserikaristuse määramisel peaks tegu olema käskkirjas määratletud raske või julgeolekut ohustava teona, kuid karistuse määrajal on kohustus valida karistus, mis on kooskõlas teo iseloomu ja muude asjas välja selgitatud asjaoludega. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-91-11, p 14).
24.Vastustaja on käskkirjades välja toonud, et rikkumiste toimepanemise ajal ei olnud kaebajal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastustaja on mõlemas vaidlustatud käskkirjas karistuse valikut põhjendanud asjaoluga, et rikkumisi on mõlemal juhul hinnatud väga rasketeks ja Viru Vangla praktika taolistel kohustuse eiramise juhtumil on kartserikaristuse kohaldamine. Kartserikaristuse pikkust (7 ööpäeva seadusega lubatud maksimaalsest võimalikust 45-st VangS § 63 lg 1 p 4 järgi) põhjendab vastustaja märkides, et see on piisav, et kinnipeetav mõistaks enda rikkumise tõsidust ja karistuse kandmine võimaldab teha järeldusi, mis mõjutavad edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Vastustaja on põhjendanud, et muud karistused ei oleks teo iseloomu arvestades eesmärgipärased. Kohus on arvamusel, et karistuste valik põhineb vastustaja asjakohastel kaalutlustel ning vastustaja ei ole karistuse määramisel ega valikul teinud kaalumisvigu ning määratud karistused on rikkumiste iseloomu arvestades proportsionaalsed.
25.Kohtu hinnangul ei esine menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirju õigusvastaseks. Mõlema juhtumi puhul on kaebajat teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi (I kd, tl 111 ja 160p), läbi on viidud distsiplinaarmenetlus vastavalt VangS § 64 nõuetele ning karistused on määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud ühekuulist tähtaega järgides. Kaebajale on antud võimalus distsiplinaarmenetluses seletusi anda ja kaebaja on seda võimalust ka mõlemas menetluses kasutanud (I kd, tl 126-128 ja 140-145). Kaebajale on tutvustatud ka distsiplinaarmenetluse tulemusena koostatud protokolle ning antud võimalus neile vastuväidete esitamiseks ( I kd, tl 99p ja 138 ). Kohtu hinnangul on mõlema vaidlustatud käskkirja andmisele eelnenud piisav võimalus olla menetluses ära kuulatud vastavalt HMS §-le 40.
26.Kaebaja seab kahtluse alla menetluse erapooletuses, kuna sama kontaktisik (K. Liivakivi) on alustanud menetluse, kogub tõendid, teeb otsuse ja menetleb vaiet. Kohtu hinnangul puudub alus pidada kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluste läbiviimist erapoolikuks põhjusel, et menetlust läbi viinud ja distsiplinaarkaristuse otsuse tegijaks on sama ametnik. Inspektor-kontaktisiku otsustuspädevus on sätestatud vangla sisekorraeeskirja §-s 17, millest muuhulgas nähtub ka inspektor-kontaktisiku pädevus distsiplinaarkaristuse määramisel (VangS 9(10)
3-18-233
§ 64 lg 4). Käskkirjade suhtes tehtud vaideotsused on allkirjastanud üksuse juht T. Salomets ning menetluse erapoolikust ei saa väita põhjusel, et vaide lahendamise materjalid on otsustamiseks ette valmistanud varasemat menetlust läbi viinud vanglaametnik. Erapooletuse põhimõtte rikkumisele võiks viidata haldusmenetluse seaduse § 10 lg-s 1 loetletud taandamise aluste olemasolu. Selliste aluste olemasolu pole praegusel juhul ilmnenud.
27.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et rikutud on korduvkaristamise keeldu. Kaebajat on vaidlustatud käskkirjadega karistatud kahel erineval kuupäeval antud erinevate korralduste täitmata jätmise eest. Mõlema juhtumi puhul on läbi viidud eraldi distsiplinaarmenetlus, milles on nõuetekohaselt võimaldatud osaleda ja seisukohti avaldada ka kaebajal endal. Tegemist on kahe selgelt eristuva teoga, millest mõlema puhul on välja selgitatud teo koosseisulised asjaolud, hinnatud tõendeid, kaalutud karistamise vajalikkust ning karistuse valikut. Kuigi teod on oma iseloomult sarnased ning vastustaja põhjendused karistuse määramisel ja karistuse valikul, samuti kartserikaristuse pikkus, on mõlemal juhul sarnased, ei ole tegemist ühe ja sama teoga ning selle eest korduva karistamisega, mis kehtiva õigus kohaselt oleks keelatud (VangS § 63 lg 3 ls 2, põhiseaduse § 23 lg 3).
28.Kaebaja väidab ebavõrdset kohtlemist karistamispraktikas, nimetades varasemat praktikat (nt haldusasi nr 3-17-468), kus töötamiseks antud korralduse eiramist pole peetud raskeks rikkumiseks. Kohus on eelnevalt osutanud vanglate ulatuslikule kaalumisruumile tegude raskuse hindamisel, karistuse määramisel ja valikul samuti Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peetakse korraldusele allumatust raskeks rikkumiseks (käesoleva otsuse p 22). Kaebajal ei saa olla tekkinud õiguspärast ootust, et vanglate praktika mingile rikkumiste kategooriale reageerimisel aja jooksul ei muutuks. Kui mingit laadi rikkumist hulk ja sagedus praktikas sageneb (nagu kohtupraktikast nähtuvalt näiteks ka töötamiseks antud korralduste sage mittetäitmine Viru Vanglas), on vanglas julgeoleku ja korra tagamise aspektist põhjendatud ka varasemast rangem suhtumine sellistesse rikkumistesse. Eelnevalt kirjeldatud kaalumisruumi järgides ei ole võrdse kohtlemise nõudega vastuolus ka mõneti erinev karistamispraktika erinevates vanglates, kuna konkreetse vangla olukorda arvestades võib hinnang julgeoleku tagamise seisukohast olla eri vanglates kujunenud erinevaks. Kohtu hinnangul ei saa pidada kaebaja kohtlemist vaidlustatud distsiplinaarkaristuste määramisel võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevaks.
29.Kohtu hinnangul pole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased (sh ebavõrdse kohtlemise väite analüüsimisel) tõendid kinnipeetav D.P. töövõime ja terviseseisundi kohta, mistõttu tuleb need kaebajale tagastada (II kd, tl 25-26). Iga kinnipeetava töövõime hindamine toimub konkreetse inimese terviseseisundit arvestades ja distsiplinaarkaristus määratakse igal üksikjuhtumil väljaselgitatud asjaolude pinnalt kaalutledes.
30.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. Kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
31.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb see kulu kaebaja enda kanda. Viru Vangla on teatanud, et tal puuduvad menetluskulud, mille väljamõistmist taotleda. Kui vastustajal on siiski menetluskulusid tekkinud, jäävad need tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe 10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.