Syndicate Holding OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.02.2015 intressinõude nr 13-3/26625 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Syndicate Holding OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Syndicate Holding OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 17.07.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 22.12.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/024339-16 Syndicate Holding OÜ-d (kaebaja) tasuma käibemaksu summas 14 563,05 eurot ja tulumaksu
3-15-532
summas 3883,80 eurot. Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole kasutanud korterit aadressil Tammsaare pst 22d-6, Pärnu oma ettevõtluse tarbeks, seega on korteri soetamiselt ja jooksvatelt kuludelt arvatud käibemaks maha õigusvastaselt. Korterit kasutas tasuta kaebaja juhatuse liige ja ainuosanik Aleksandr Lapidus. Sellega võimaldas kaebaja talle rahaliselt hinnatava hüve, mis on käsitletav mitterahalises vormis dividendina. Sellelt summalt (üür, kommunaalkulud) tuleb tasuda tulumaksu.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 22.12.2014 maksuotsuse tühistamiseks käibemaksu puudutavas osas. Tallinna Halduskohus jättis 09.10.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-155 kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.05.2016 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 21.11.2016 määrusega nr 3-7-1-3-46-16 kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3.Kaebaja tasus maksuotsuses nõutud käibemaksu summa vastustajale 02.01.2015. Samuti sõlmis kaebaja A. Lapidusega 06.01.2015 kokkuleppe, mille kohaselt võttis A. Lapidus endale kohustuse hüvitada 22.12.2014 maksuotsusega dividendi väljamakseteks loetud summa 14 711,83 eurot. A. Lapidus hüvitas kaebajale nimetatud summa 06.01.2015. Kaebaja esitas 12.02.2015 vastustajale TSD ja TSD lisa 7 parandusdeklaratsioonid.
4.Vastustaja kohustas 20.02.2015 intressinõudega nr 13-3/26625 kaebajat tasuma intressi summas 2334,40 eurot.
5.Vastustaja tunnistas 04.03.2015 otsusega nr 12.2-3/024339-16-1-1 oma 22.12.2014 maksuotsuse alates 06.01.2015 kehtetuks osas, millega määrati kaebajale tulumaks summas 3883,80 eurot. Maksuotsus jäi kehtima käibemaksu osas.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 20.02.2015 intressinõude tühistamiseks. Intressinõude tegemine on otseselt tingitud maksuotsuse tegemisest. Intressinõue on õigusvastane, kuna intressinõude aluseks olev maksuotsus on käibemaksu osas õigusvastane ning A. Lapiduse poolt kulude hüvitamise tulemusena on tulumaksukohustus ära langenud ja kaebajal on tekkinud tagastusnõue (maksukorralduse seaduse (MKS) § 33). Pärast maksuhalduri poolt parandusdeklaratsioonide kajastamist kaebaja maksuarvestuses puudub kaebajal maksuvõlg tulumaksu osas, millelt saanuks intressi arvestada. Lisaks on MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0,06% päevas põhiseadusevastane.
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Intressiarvestuse aluseks olev põhimaksu võlg on seotud maksuotsusega. Kuna maksuotsus on kohtumenetluse tulemusena tunnistatud õiguspäraseks, on ka intressinõue jätkuvalt kehtiv. Kaebaja ja A. Lapidus sõlmisid kokkuleppe alles 06.01.2015. A. Lapidus tasus tulumaksu summa samal päeval. Seega oli kaebaja kuni nimetatud kokkuleppe sõlmimiseni ja summa tasumiseni maksukohustuse täitmisega viivituses. Vastustaja tunnistas 04.03.2015 otsusega maksuotsuse kehtetuks 06.01.2015 seisuga. Intressinõude lisalt nähtub, et intressi ei ole arvestatud kokkuleppe saavutamise järgse perioodi eest. Seega ei too vastustaja poolt maksuotsuse osaline kehtetuks tunnistamine kaasa intressinõude parandamise vajadust. Samuti tunnistas Riigikohus maksuintressi määra põhiseaduspäraseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustas intressinõude kokku kolmel põhjusel: 1) intressinõude aluseks olev maksuotsus on käibemaksu osas õigusvastane; 2) tulumaksukohustus on A. Lapiduse poolt kulude hüvitamise tõttu ära langenud; 3) intressimäär on põhiseadusevastane. Pärast maksuotsuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist loobus kaebaja intressinõude
2(4)
3-15-532
vaidlustamisest väitega, et intressinõude aluseks olnud maksuotsus oli õigusvastane. See tähendab, et kaebaja ei vaidlusta enam intressinõuet käibemaksult arvestatud intressi osas ning kohus ei kontrolli intressinõude õiguspärasust selles osas.
9.Kaebaja peab intressinõuet tulumaksu osas õigusvastaseks põhjusel, et A. Lapiduse poolt kaebajale kulude hüvitamise tõttu oli tulumaksukohustus ära langenud. Kaebaja esitas koos kaebusega kohtule kaebaja ja A. Lapiduse vahel 06.01.2015 sõlmitud kokkuleppe vaidlusaluse korteriomandiga seotud kulude ja saamata jäänud tulu hüvitamiseks, mille kohaselt kohustus A. Lapidus hüvitama kaebajale saamata jäänud üüritulu 9647,06 eurot ning kantud kommunaaljm kulud 5064,77 eurot, kokku 14 711,83 eurot. Kaebusele lisatud maksekorralduselt nr 22614 nähtub, et A. Lapidus kandis nimetatud summa kaebajale üle 06.01.2015. Neile asjaoludele tuginedes tunnistas vastustaja 04.03.2015 otsusega oma 22.12.2014 maksuotsuse tulumaksu puudutavas osas alates 06.01.2015 kehtetuks. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja vastustaja 04.03.2015 otsust vaidlustanud.
10.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamisega äriühingule langeb ära küll äriühingu kohustus maksuotsusega määratud maksusumma tasuda, kuid äriühingul jääb püsima intressikohustus alates päevast, mil ta oleks pidanud tasuma ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaksu kuni vastava maksusumma tasumise äralangemise päevani. Ettevõtlusega mitteseotud kulu hilisem tagastamine ei tee olematuks asjaolu, et äriühing ettevõtlusega mitteseotud kulu kandis ning et tal tekkis eeltoodud kulult tulumaksu tasumise kohustus, mida ta õigeaegselt ei täitnud. Ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamist ei saa pidada MKS § 103 lg 1 p-st 2 tulenevaks tagasiulatuva mõjuga sündmuseks (vt Tallinna Halduskohtu 22.05.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-1473, p 32; Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsus haldusasjas nr 3-07-1052, p 25; Tallinna Halduskohtu 01.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-2296, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-13-2296, p 16).
11.Kohus leiab, et eeltoodud seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul. Kaebaja tulumaksukohustus ei langenud ära tagasiulatuvalt, vaid alates faktiliste asjaolude muutumisest, s.o alates 06.01.2015. Seega oli kaebajal kuni selle ajani kohustus tasuda tulumaksu ja sellest arvestatud intressi. Tulumaksukohustuse hilisem äralangemine ei võta kaebajalt kohustust tasuda seniselt maksuvõlalt arvestatud intressi, sest muutunud ei ole asjaolu, et kaebaja oli maksukohustuse täitmisega viivituses. Intressinõudest nähtub, et vastustaja on arvestanud tulumaksuvõlalt intressi kuni 02.01.2015 seisuga, seega aja eest, mil kaebajal oli tasumata maksuvõlg (MKS § 115 lg 1). Järelikult puudub alus intressinõuet sel põhjendusel tühistada.
12.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0,06% päevas on põhiseadusevastane. Riigikohus kontrollis nimetatud intressimäära oma 29.03.2017 otsuses asjas nr 3-4-1-15-16 ja leidis, et intressimäär on Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas. Riigikohus kontrollis nimetatud intressimäära põhiseaduspärasust nii olukorras, kus intressinõue esitati maksudeklaratsiooni alusel tekkinud maksuvõla tasumisega viivitamisel, kui ka olukorras, kus intressinõue esitati maksuotsusega määratud maksuvõla tasumata jätmisel. Kohtu hinnangul on Riigikohtu otsuses toodud põhjendused asjakohased ka praegusel juhtumil. Praeguses asjas ei esine asjaolusid, mis annaks põhjust Riigikohtu otsuses toodud järeldustest erineva seisukoha võtmiseks. Kohus nõustub Riigikohtu otsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Kuna MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär on põhiseaduspärane, siis puudub alus sel põhjendusel intressinõuet tühistada.
13.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
14.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega 3(4)
3-15-532
ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.