lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-13940/30

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-13940/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1487
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

31.10.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-13940

Kohtuasi

Sihtasutus Pärnu Haigla taotlus HM (M) suhtes tema tahtest olenematu ravi jätkamiseks psühhiaatriahaiglas

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.09.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

HM määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Sihtasutus Pärnu Haigla (rg-kood 90004527) Puudutatud isik HM (ik XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Eestkosteasutus Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 16.09.2016 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik

1.Sihtasutus Pärnu Haigla (avaldaja) esitas 15.09.2016 Pärnu Maakohtule taotluse HM (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neljaks päevaks.
2.Maakohus otsustas 15.09.2016 määrusega rakendada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutada isik psühhiaatriakliinikusse kuni 18.09.2016 kell 10.55.
3.Avaldaja taotles 16.09.2016 maakohtult puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamise korras tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 40 päevani. Taotluse kohaselt hospidaliseeriti puudutatud isik 14.09.2016 kell 10.55 psühhiaatriakliinikusse statsionaarsesse osakonda ja tema suhtes kohaldati tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist haiglaravi põhjusel, et ta oli elukohas muutunud agressiivseks: pildus lapsi kividega, valas fekaale naabri grillile, ajas naabreid puuhaluga taga jne. Samuti toodi välja, et kuigi puudutatud isikul keelati Päästeameti poolt oma korteris kütmine, küttis puudutatud isik jätkuvalt, tekitades tuleohtliku olukorra. Puudutatud isik oli haiglasse saabudes ebaadekvaatse kontaktiga ja eitas toimunut. Tal puudus haiguskriitika ja igasugune ravisoostumus ning ta avaldas paranoidset luulu. Raviasutuses püsis puudutatud isikul psühhootiline seisund ja see mõjutas tema käitumist. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – paranoiline skisofreenia (F20), mistõttu ta vajab psühhoosivastast ravi. Haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii enda kui teiste elu, tervist ja julgeolekut. Nimelt kahjustab haiguse ravimata jätmine tema terviseseisundit ja tekitab konflikte naabritega, mis võivad päädida puudutatud isiku agressiivse käitumisega kolmandate isikute suhtes ja kujutada puudutatud isikule endale ohtu, sest tema ebasobiva käitumise tõttu esineb reaalne võimalus, et teda rünnatakse. Muu psühhiaatriline abi ei ole võimalik, sest puudutatud isikul puudub haigusteadvus ja ravisoostumus. Maakohtu lahend
4.Maakohus rahuldas avaldaja taotluse ja pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi perioodi kuni 40 päevani, s.o kuni 24.10.2016 kell 10.55. Puudutatud isiku suhtes lubati kohaldada psühhoosivastast ravi süstidena või tablettidena. Kohus leidis, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – paranoiline skisofreenia, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Ta lähtub oma tegevustes psühhootilistest luulumõtetest, mis tingivad pidevaid konfliktsituatsioone ja agressiivset käitumist. Puudutatud isik kütab vaatamata Päästeameti keelule ahju, tekitades tuleohtlikke olukordi ja on agressiivne naabrite suhtes (pillub lapsi kividega, vehib naabrite suunas puuhalgudega, valab naabri grillile fekaale), kujutades sedasi ohtu nii enda kui naabrite elule ja tervisele. Puudutatud isikul on skisofreenia diagnoositud juba aastal 1982, kuid tal ei ole kunagi esinenud haigusteadvust ja ta ei ole nõustunud raviga, mistõttu muu psühhiaatriline ravi ei ole võimalik ega küllaldane. Ravita jäämine on halvendanud ja halvendab edaspidi puudutatud isiku terviseseisundit. Eelnevast lähtudes vajas puudutatud isik pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ja täidetud olid psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1

nimetatud eeldused isiku tahte vastaselt vältimatu psühhiaatrilise abi korras haigla psühhiaatriosakonda võtmiseks või ravi jätkamiseks. Määruskaebus

5.Puudutatud isik esitas 30.09.2016 määruskaebuse. Puudutatud isik palus maakohtu määrus tühistada ja lõpetada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja menetlusõigust. Praegusel juhul ei esinenud kõik PsAS § 11 lg-s 1 nimetatud eeldused isiku tahte vastaselt tema vältimatu psühhiaatrilise abi korras haigla psühhiaatriaosakonda ravile võtmiseks või ravi jätkamiseks. Puudutatud isikul ei ole haigust, mis tingiks sunniviisilise ravi. Samuti ei ole kohus piisavalt põhjendanud, milles seisneb puudutatud isiku oht endale ja teistele inimestele. Praeguses asjas puuduvad tõendid selle kohta, et puudutatud isik oleks kellegi suhtes toime pannud vägivallaakti, kedagi kividega loopinud või puuhaluga vehkinud. Seega ei ole põhjust arvata, et puudutatud isik võiks olla endale või teistele ohtlik. Samuti orienteerub puudutatud isik selgelt ajas ja kohas. Taotluse puudutatud isiku tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks on teinud isik, kellel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg-te 1 ja 2, TsMS § 534 ja PsAS § 13 lg 1 kohaselt puudub pädevus. Taotluse esitamise õigus on haigla pea- või ülemarstil või nende äraolekul valvearstil, kuid mitte psühhiaatriakliiniku juhatajal. Vastused määruskaebusele
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Tahtest olenematu ravi esmaseks eesmärgiks on ennetada isiku enda või teiste isikute elu või tervist kahjustaval viisil käitumist. Praegusel juhul on isiku psüühilise tervise seisundi halvenemine juba toimunud. Skisofreenia ravita jäämise tagajärjel on haigus süvenenud ja kujunenud kognitiivne düsfunktsioon, farmakoloogilisele ravile halvasti alluv haigusseisund ning töövõime ja sotsiaalse toimetuleku ilmsed raskused. Kohatu on määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt on taotluse esitanud isik, kellel puudub vastav pädevus, sest psühhiaatriakliiniku juhataja on psühhiaatriahaigla pea- või ülemarst.
7.Pärnu linn oli seisukohal, et tahtest olenematu ravi kohaldamine oli põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isik on haigusteadvuseta ja ei tule iseseisvalt toime ravimite manustamisega. Samuti kujutab ta ohtu nii endale kui ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. TsMS § 534 lg 1 järgi võib isiku esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada kinnisesse asutusse, kui ilmselt on täidetud kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Vastavalt PsAS § 11 lg-le 1 võetakse isik tahte vastaselt vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui korraga esinevad kolm eeldust: (1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, (2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja (3) muu psühhiaatriline abi

ei ole küllaldane. Määruskaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla kahe esimese eelduse esinemise. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et puudutatud isik on terve ja ei ole ohtlik, mistõttu ei ole tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused täidetud. Nimetatud seisukohad lähevad vastuollu kohtuasja materjalidega, sh psühhiaatri arvamusega (tl 22-23, 32-33). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite poolt esitatud andmeid, mille kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – paranoiline skisofreenia, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Raviarstide arvamustest nähtuvalt võib puudutatud isik ravita jäämisel olla ohtlik nii iseendale kui teistele. Maakohus on määruses toonud välja, et paranoidsele skisofreeniale iseloomulike luulude tõttu on puudutatud isiku arusaam ümbritsevast tegelikkusest moonutatud, mistõttu ta ei reageeri tekkivatele olukordadele adekvaatselt ja on kergesti ärrituv ning agressiivne. Vastuseks määruskaebuses esitatule, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku ühtegi vägivallaakti fikseeritud, märgib ringkonnakohus, et isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ei pea ära ootama, kuni isik on ravimata haigusest tingitud käitumise ja tegevusega tekitanud pöördumatuid tagajärgi nii endale kui ka naabrite elule. TsMS § 534 lg 5 teise lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui: (1) isik on ära kuulatud ja (2) see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kohtuasja materjalidest nähtub, et isik oli ära kuulatud (tl 30-32) ning esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamine oli psühhiaatri arvates ilmselgelt vajalik (tl 22-23, 3233). Seega olid täidetud TsMS § 534 lg 5 teisest lausest tulenevad formaalsed eeldused esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti, et määruskaebuse esitaja suhtes on täidetud nii esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused TsMS § 534 lg 1 ja PsAS § 11 lg 1 mõttes, kui ka esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise eeldused TsMS § 534 lg 5 mõttes. Vastaseks määruskaebuses esitatud väitele, mille kohaselt on esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse esitanud selleks õigust mitteomav isik, märgib ringkonnakohus, et PsAS § 13 lg-s 1 nimetatud haigla pea- või ülemarst on üldnimetus. Ka psühhiaatriakliiniku juhataja võib sõltumata ametinimetuse valikust olla haigla pea- või ülemarst PsAS § 13 lg 1 tähenduses ja tal oli pädevus taotluse esitamiseks.

9.TsMS § 172 lg-st 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium