Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
31.10.2016, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-13940
Kohtuasi
Sihtasutus Pärnu Haigla taotlus HM (M) suhtes tema tahtest olenematu ravi jätkamiseks psühhiaatriahaiglas
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.09.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Sihtasutus Pärnu Haigla (rg-kood 90004527) Puudutatud isik HM (ik XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Eestkosteasutus Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik
nimetatud eeldused isiku tahte vastaselt vältimatu psühhiaatrilise abi korras haigla psühhiaatriosakonda võtmiseks või ravi jätkamiseks. Määruskaebus
ei ole küllaldane. Määruskaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla kahe esimese eelduse esinemise. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et puudutatud isik on terve ja ei ole ohtlik, mistõttu ei ole tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused täidetud. Nimetatud seisukohad lähevad vastuollu kohtuasja materjalidega, sh psühhiaatri arvamusega (tl 22-23, 32-33). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite poolt esitatud andmeid, mille kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – paranoiline skisofreenia, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Raviarstide arvamustest nähtuvalt võib puudutatud isik ravita jäämisel olla ohtlik nii iseendale kui teistele. Maakohus on määruses toonud välja, et paranoidsele skisofreeniale iseloomulike luulude tõttu on puudutatud isiku arusaam ümbritsevast tegelikkusest moonutatud, mistõttu ta ei reageeri tekkivatele olukordadele adekvaatselt ja on kergesti ärrituv ning agressiivne. Vastuseks määruskaebuses esitatule, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku ühtegi vägivallaakti fikseeritud, märgib ringkonnakohus, et isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ei pea ära ootama, kuni isik on ravimata haigusest tingitud käitumise ja tegevusega tekitanud pöördumatuid tagajärgi nii endale kui ka naabrite elule. TsMS § 534 lg 5 teise lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui: (1) isik on ära kuulatud ja (2) see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kohtuasja materjalidest nähtub, et isik oli ära kuulatud (tl 30-32) ning esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamine oli psühhiaatri arvates ilmselgelt vajalik (tl 22-23, 3233). Seega olid täidetud TsMS § 534 lg 5 teisest lausest tulenevad formaalsed eeldused esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti, et määruskaebuse esitaja suhtes on täidetud nii esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused TsMS § 534 lg 1 ja PsAS § 11 lg 1 mõttes, kui ka esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise eeldused TsMS § 534 lg 5 mõttes. Vastaseks määruskaebuses esitatud väitele, mille kohaselt on esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse esitanud selleks õigust mitteomav isik, märgib ringkonnakohus, et PsAS § 13 lg-s 1 nimetatud haigla pea- või ülemarst on üldnimetus. Ka psühhiaatriakliiniku juhataja võib sõltumata ametinimetuse valikust olla haigla pea- või ülemarst PsAS § 13 lg 1 tähenduses ja tal oli pädevus taotluse esitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.