Jõelähtme Vallavalitsuse kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.07.2015 otsusele ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks maksma välja 2013. aasta keskkonnatasud summas 29 789 eurot koos maksukorralduse seaduse alusel arvestatud intressidega või alternatiivselt koos viivisega
Menetlusosalised
Kaebaja – Jõelähtme vallavalitsus, volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Villy Lopman; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-15-2138 menetlus.
2.Tagastada kaebajale 26.08.2015 tasutud riigilõivust 712,50 eurot (määruse põhjendava osa punkt 11).
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna 1836 (üks tuhat kaheksa sada kolmkümmend kuus) eurot.
4.Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on Jõelähtme Vallavalitsuse kaebus Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA või maksuhaldur) 29.07.2015 otsusele nr 8-12/029547 ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks maksma välja 2013. aasta keskkonnatasud summas 29 789 eurot koos maksukorralduse seaduse alusel arvestatud intressidega või alternatiivselt koos viivisega.
2.Riigikohtu 10.05.2016 otsusega nr 3-3-1-67-16 lahendati käesoleva vaidlusega analoogset olukorda ning selles leiti, et ehkki kohalik omavalitsus on enammakstud keskkonnatasu arvel alusetult rikastunud ning Eesti Vabariigil oli õigus nõuda alusetult makstu tagastamist (punkt
10), siis ei tähenda see automaatset õigust teha tasaarvestust, kuna keskkonnatasude seadus ei sisalda erinorm, mis annaks Maksu- ja Tolliametile õiguse tasaarvestada ülekantavat ja tagastatavat keskkonnatasu (punkt 12). Sel põhjusel luges Riigikohus MTA toimingu (tasaarvestuse tegemine) õigusvastaseks ning rahuldas selles osas kaebuse (punkt 13). Intressinõude osas märkis Riigikohus, et kohalik omavalitsus ei ole käsitatav maksukohustuslasena maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 116 lg 1 tähenduses ning see ei kuulu maksukorralduse seaduse rakendamisalasse (punkt 13).
3.Vastuseks halduskohtu 10.05.2017 kohtunõudele kinnitas maksuhaldur 22.05.2017 avalduses, et tegi 19.05.2017 kaebajale väljamakse summas 29 789 eurot, s.t kandis kaebajale üle vaidlustatud tasaarvestatud keskkonnatasu. Seeläbi on kaebaja saavutanud oma eesmärgi ning esineb alus menetluse lõpetamiseks (toimiku lk 58).
4.Vastuseks halduskohtu 10.05.2017 kohtunõudele ning maksuhalduri 22.05.2017 taotlusele märkis kaebaja 22.05.2017 menetlusdokumendis (toimiku lk 61–62), et on nõus loobuma enda MKS § 116 lg 1 ja riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 alusel esitatud viivisenõuetest. Ühtlasi palus kaebaja, et tema menetluses kantud menetluskulud (toimiku lk 63–74) jäetaks vastustaja kanda. Vastuväidet maksuhalduri menetluse lõpetamise taotlusele kaebaja ei esitanud.
5.Maksuhaldur vaidles kaebaja menetluskulude taotlusele vastu (toimiku lk 77, sh pöördel). Maksuhaldur leidis, et kaebaja esindaja ajakulu ei saa olla põhjendatud. Lisaks on kaebaja osaliselt kaebusest loobunud ning selles osas ei saa menetluskulude kandmist vastustajalt nõuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
6.1.MTA kinnitas, et tasus 19.05.2017 kaebajale kaebusega nõutud 29 789 eurot alusetu keskkonnatasu tasaarvestuse eest. Raha laekumist on kaebaja kinnitanud. Seega on kaebaja kaebusega nõutud toimingu teinud ning kaebaja oma eesmärgi selles osas saavutanud ning maksuhaldur on seeläbi tunnistanud ka enda 29.07.2015 toimingu õigusvastasust. Seega tuleb selles osas kaebuse menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel.
7.HKMS § 27 lg 2 punkti 2 ja § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. HKMS § 152 lg 1 punkt 3 ja § 155 lg 4 sätestavad, et kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise, lõpetab kohus menetluse määrusega.
7.1.Kaebuse esitaja on kaebuses esitatud viivisenõudest loobumise avalduse. Kohus võtab selles osas kaebusest loobumise vastu ning lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 3 alusel.
8.Eelnevast tulenevalt on kohus menetluse lõpetanud HKMS 152 lg 1 punktide 3 ja 4 alusel kaebaja kõikides haldusasjas 3-15-2138 esitatud nõuetes.
Menetluskulud
9.Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, seejärel tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning siis tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt (vt Riigikohtu 05.05.2011 otsus nr 3-3-1-17-11, punkt 13 ja 25.04.2016 otsuse 3-3-1-28-14, punkt 13).
10.Kaebaja on taotlenud, et kohus mõistaks vastustajalt kaebaja kasuks välja 750 euro suuruse riigilõivu ning õigusabikulud 3330 euro ulatuses (toimiku lk 61–62).
11.Kaebaja tasutud riigilõiv ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele, kuna riigilõiv kuulub osaliselt kaebajale tagastamisele. HKMS § 104 lg 5 punkt 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 punktide 2 või 4 alusel. Menetluse lõpetamisel kaebusest loobumise korral, tagastatakse aga pool riigilõivust, kui tasutud riigilõiv ületab 31,94 eurot (HKMS § 104 lg 6 p 2). Kohtu hinnangul moodustab viivsenõude osa kaebusest ca 10%, mistõttu tagastab kohus kooskõlas HKMS § 104 lg 5 punktiga 4 kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 675 eurot ning 37,50 eurot kooskõlas HKMS § 104 lg 6 punktiga 2. Kaebajale tuleb tagastada seega kokku riigilõiv summas 712,50 eurot. Tagastamisele mittekuuluvas osas (s.o 37,50 eurot) tuleb aga riigilõiv jätta kooskõlas HKMS § 104 lg 6 punktiga 2 kaebaja kanda.
12.Riigikohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb teha vahet haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusel ning sellest väljuvatel vaidlustel (vt mh Riigikohtu 11.04.2016 otsus nr 3-3-1-67-15, punkt 55; 07.10.2015 otsus nr 3-3-1-11-15, punkt 32). Kohtu hinnangul on see põhimõte kohaldatav ka olukorras, kus haldusorgan on kaebaja rollis. Kohus nõustub praegusel juhul kaebajaga, et Riigikohus on asjas 3-3-1-67-16 käsitanud kohalikku omavalitsust isikuna, mitte avaliku võimu kandjana (punkt 11) ning samuti tuleb nõustuda kaebajaga, et praegune vaidlus väljub kaebaja igapäevategevusest, mistõttu on advokaadist esindaja kasutamine põhjendatud. Samas ei too see automaatselt kaasa seda, et kõik menetluskulud tuleks vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ka õigusabikulude puhul tuleb kohtu hinnangul eristada omavahel millega seonduvalt see on kantud (HKMS § 108 lg 6 ja lg 7) ning kohtul tuleb hinnata kas need on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Praegusel juhul tuleb võtta menetluskulude välja mõistmisel arvesse ka seda, et ehkki kaebajat tuleb käsitada isikuna, siis on ka kaebaja haldusorgan, kes omab juriidilist kompetentsi ning on nt menetluskulude taotluse esitamiseks võimeline iseseisvalt. Seega peab kohus hindama ka seda, et kas menetluskulud on põhjendatud ja vajalik (HKMS § 108 lg 11 ja HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, punkt 16). Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus kontrollima, kas õigusabikulud on kantud ja nende väljamõistmine on põhjendatud (Riigikohtu 30.11.2005 määrus nr 3-3-1-70-05) ning nende väljamõistmisel ei saa kohus üldjuhul arvestada esindaja kogemusi ega teisi kohtuvaidlusi (Riigikohtu 24.11.2005 otsus nr 3-3-1-55-05, punkt 8).
12.1.Kaebaja arve nr 1510035 menetluskulude spetsifikatsiooni kohaselt kulus kaebajal kaebuse koostamiseks 8 tundi ja 39 minutit (toimiku lk 63 pöördel). Sellest 1 tund ja 30 minutit
kulus kaebajaga peetud koosolekule. Kohus märgib, et ehkki MTA on õigesti märkinud, et praegust kaasust ei saa pidada pretsedenti loovaks ega ka erandlikuks, siis vaatamata sellele ei ole võimalik Koigi valla kaebuses ja selle menetluses tehtud töid kaebajale samastada. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et Koigi valla kaebus ja käesolevas asjas esitatud kaebus oleksid omavahelt sellises ulatuses kattuvad, et kaebuse koostamisele kulunud aeg (s.o 7 tundi), oleks ilmselgelt ebamõistlik. Seetõttu peab kohus ajavahemikul 05.08.2015– 25.08.2015 tehtud toiminguid põhjendatuks ning nendele kulunud aega mõistikuks.
12.2.Kohus peab asja eripära arvestades koguulatuses põhjendatuks ka arve nr 1512047 spetsifikatsioonis märgitud kulusid, mis on seotud 1 tunni ja 30 minuti ulatuses kompromissläbirääkimiste pidamisega (06.10.2015). Samas ei saa pidada põhjendatuks koguulatuses kompromissläbirääkimiste nurjumise teavituse koostamisega seotud ajakulu (13.10.2015), kuna see ei ole proportsionaalne kohtule esitatud menetlusdokumendiga. Selles osas peab kohus põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Mis puudutab aga 17.09.2015 määrusega tutvumist ja teate koostamist (07.10.2015), siis ei nähtu kohtutoimikust, et 07.10.2015 oleks kaebaja kohtule teadet esitatud (toimiku lk 64 pöördel). Seda ei nähtu kohtule ka e-Toimikust. Seega jääb kohtule selgusetuks, millise teavitusega saatmist on kaebaja esindaja silmas pidanud. Kohtumäärusega tutvumise põhjendatud ajakuluks saab 17.09.2015 määrust arvestades pidada 10 minutit.
12.3.Ka ajavahemikul 13.11.2015–07.12.2015 (toimiku lk 64 pöördel) ning arve nr 1512047 spetsifikatsioonis kajastatud toimingutele kulunud aega ei pea kohus koguulatuses põhjendatuks. Kaebaja esindaja tutvumine MTA 12.11.2015 vastusega kaebusele on eraldiseisvana (s.t väljaspool vastuse koostamist) põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses ning kohtunõudega (toimiku lk 41) tutvumiseks (sh avamiseks) kulunud mõistlik aeg ei saa kohtunõude mahtu arvestades ületada 5 minutit. Muus osas ei pea kohus eraldisesivalt MTA vastusega tutvumise ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks, kuna arvestades kaebaja 09.12.2015 vastuse ülesehitust, siis tuli kaebaja esindajal ka sel ajal MTA vastusega tutvuda. Sarnaselt kaebuse koostamisele loeb kohus ka MTA 12.11.2015 vastusele vastamise koguulatuses (s.o 4 tunni ja 46 minuti ulatuses) põhjendatuks ja vajalikuks ning see on proportsionaalne esitatud menetlusdokumendiga.
12.4.Arve nr 1609026 spetsifikatsioonist (toimiku lk 65 pöördel) nähtub, et ajavahemikul 16.08.2016–17.08.2016 on kaebaja esindaja osutanud kaebajale õigusabi ning see on seotud halduskohtu 09.08.2016 määrusega ja sellele vastamisega. Nimetatud määrusega andis kohus menetlusosalistele võimaluse esitada taotlusi, kui nad peavad kohtukoosseisu muutumise tõttu vajalikuks eelmise kohtukoosseisu tehtud menetlustoiminguid korrata või esitada kohtuniku suhtes taandamisavaldust (toimiku lk 51). Lisaks kohtu poolt nõutule, pidas kaebaja esindaja vajalikuks esitada kohtule täiendavaid seisukohti (toimiku lk 53–54). Kohtu hinnangul oleks kaebaja 19.08.2016 täiendavate seisukohtade koostamisega kaasneva menetluskulu vastustajalt väljamõistmine selgelt ebaõiglane. Ehkki kohus ei saa keelata menetlusosalisel kohtule seisukohti esitada, siis tuleb nõustuda vastustajaga, et tegemist ei saa olla menetluskuluga, mille saaks jätta vastustaja kanda. Kaebaja oli eelnevas menetluses juba vastustaja seisukohtadele vastanud ning uusi seisukohti, millele kaebaja peaks täiendavalt
vastama, vastustaja ei olnud esitanud. Sellest tulenevalt loeb kohus põhjendatud ajakuluks üksnes 09.08.2016 kohtumääruses nõutule vastamise (s.t kas on vaja menetlustoiminguid korrata ja kas on muutunud kohtukoosseisu suhtes taandust) ja kohtu hinnangul on sellise menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajaline kulu koos selleks vajaliku analüüsi teostamisega 20 minutit.
12.5.Mis puudutab aga arvet nr 1705041 ning selle aluseks ajavahemikul 11.05.2017– 12.05.2017 tehtud töid (toimiku lk 66, sh pöördel), siis ei pea kohus seda kulu vajalikuks ja põhjendatuks, kuna Riigikohtu lahend 3-3-1-67-16 on selge ja üheselt mõistetav, mistõttu oleks kaebaja ka isiklikult saanud oma seisukohad kujundada ning need kohtule esitada. Menetluskulude taotlusega seonduvalt on kohus samuti seisukohal, et selle taotluse koostamisega oleks kaebaja saanud hakkama ka iseseisvalt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegemist ei ole vajaliku menetluskuluga ning arves nr 1705041 kajastatud kulude vastustaja kanda jätmine oleks ebaõiglane.
13.Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 punkt 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Kaebusest loobumise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 7). Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatud menetluses osutatud õigusabi ajaliseks kuluks kokku 17 tundi, mis arvestades 120 euro suurust tunnihinda (käibemaksuga), teeb põhjendatud ja vajalikuks menetluskulu suuruseks 2040 eurot (käibemaksuga). Kuna kohus luges viivisenõude proportsiooniks 10% kogunõudest, siis arvestab kohus selle osa proportsionaalselt menetluskuludest maha (HKMS § 108 lg 7) ning vastustajalt tuleb kaebaja kasuks õigusabikuludena välja mõista 1836 eurot (sh käibemaks). Kuna kaebaja on menetluskulud kandnud (toimiku lk 69–74), siis ei esine asjaolusid, mis välistaksid vastustajalt kaebaja kasuks eelviidatud suuruses õigusabikulude väljamõistmise.
14.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja pöörduda sama nõude ja alusega halduskohtusse (HKMS § 43).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.