Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-382
Haldusasi
A-ML kaebus Rae valla tekitatud kahju hüvitamiseks ning Rae valla keelamiseks jätkata järelevalvemenetlust või alternatiivselt kohustamiseks viia järelevalvemenetlus õiguspäraselt lõpule
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
A-ML määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada A-ML määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2017. a määruse haldusasjas nr 317-382 resolutsiooni punkt 2 ja saata A-ML kaebus Rae Vallavalitsuse 17. augusti 2016. a paikvaatlusega alustatud järelevalvemenetluse lõpuleviimiseks kohustamise nõude osas menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rae Vallavalitsus kohustas 22.08.2016 (dateeritud 19.08.2016) ettekirjutusega nr 8-9/56 korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 4 ja ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel AML viivitamatult peatama ebaseadusliku ehitustegevuse temale Tuulevälja külas kuuluval Väike-Leiva kinnistul (katastritunnus 65301:007:0172). Ehitustegevuse peatamise nõude täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha 1000 eurot. Ettekirjutuse kohaselt tuvastati 17.08.2016 toimunud paikvaatlusel, et maaüksusel on omavoliliselt (st ilma ehitusteatist esitamata) alustatud ehitise püstitamisega, valminud on soojustatud vundament mõõtmetega 4 × 5 meetrit (pindala 20 m2), valatud on põrand ja laotud seitse rida „Aeroc fibo“ plokkidest sein, samuti paigaldatud veetorustik. Tuulevälja külas ei ole kehtestatud
3-17-382 detailplaneeringut ja Väike-Leiva maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa (põllumaa), kuhu uue hoone püstitamine ei ole Rae valla üldplaneeringu kohaselt lubatud. Ettekirjutusega anti ehitustegevuse vabatahtlikuks seadustamiseks või ehitise lammutamiseks aega kuni 10.11.2016.
2.A-ML esitas 06.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 22.08.2016 ettekirjutuse nr 8-9/56 tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-1776). Rae Vallavalitsus tunnistas 12.09.2016 otsusega nr 8-9/56-5 vaidlusaluse ettekirjutuse kehtetuks seoses adressaadi ärakuulamata jätmisega. A-ML sai järelevalvemenetluse läbiviimisest teada alles 23.08.2016, kui talle toimetati kätte ettekirjutus. Tallinna Halduskohus lõpetas 22.09.2016 määrusega haldusasja nr 3-16-1776 menetluse.
3.A-ML esitas 16.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 22.08.2016 ettekirjutusega nr 8-9/56 tekitatud kahju hüvitamiseks (mittevaraline kahju summas 1000 eurot ja varaline kahju summas 3347,20 eurot) ning Rae valla kohustamiseks lõpetada 17.08.2016 paikvaatlusega alanud järelevalvemenetlus või alternatiivselt viia menetluse õiguspäraselt lõpule. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras keelata kohtumenetluse ajaks edasiste järelevalvemenetluse toimingute tegemine (v.a menetluse lõpetamine). Rae vald ei ole viie kuu jooksul järelevalvemenetlust läbi viinud. Kaebaja lammutas kahjustumisalti osa majast koheselt, sest ettekirjutuse vaidlustamise tõttu oli muutunud vähetõenäoliseks, et väikemaja ehitamise saaks lõpetada enne talve.
4.Tallinna Halduskohus eraldas 20.02.2017 määrusega A-ML kahju hüvitamise nõude iseseisvaks menetlemiseks (resolutsiooni p 1 – haldusasi nr 3-17-403), tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kohustamis- ja keelamisnõuete osas (resolutsiooni p 2) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kaebuse lisadest nähtuvalt seondub käimasolev haldusmenetlus peamiselt pärast lammutamist kaebaja kinnistule ladustatud ehitusjäätmetega ning asjaoluga, et kinnistu heakord on valla hinnangul suures osas tagamata. Seega võib eeldada, et käimas on järelevalvemenetlus heakorra tagamiseks, milles haldusakti ei ole veel antud. Nõuded kohustada Rae valda järelevalvemenetlust lõpetama või alternatiivselt viima menetlus õiguspäraselt lõpule ei ole lubatavad. Kaebajale on antud võimalus esitada hiljemalt 05.03.2017 oma seisukoht kinnistu heakorra ja väidetavate jäätmete ladustamisega seonduvate asjaolude selgitamiseks. Kaebaja saab pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse siis, kui menetluse tulemusel antakse tema õigusi rikkuv haldusakt (nt ettekirjutus). Halduskohus ei saa üldjuhul sekkuda haldusmenetlusse ja kaebusest ei nähtu, et haldusmenetluse käigus tehtud toimingud saaksid rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi või tingiksid vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Praegusel juhul ei esine õigusaktidest tulenevat keeldu menetluse läbiviimiseks ning samuti ei ole äratuntav, et menetlusega võidaks riivata kaebaja õigusi, mida ta ei saaks kaitsta haldusakti hilisema vaidlustamisega.
5.A-ML esitas halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 peale 22.02.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 23.02.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.A-ML palub 22.02.2017 määruskaebuses (täiendatud 20.03.2017 ja 22.03.2017) tühistada halduskohtu määrus osaliselt ja võtta menetlusse nõue kohustada valda lõpetama 2(5)
3-17-382 järelevalvemenetlus või viima menetlus õiguspäraselt lõpule. Eelistatavalt palub kaebaja hoopis asendada kohustamisnõude tuvastamisnõudega, et teha kindlaks, kas kaebaja tohtis ilma vallale dokumente esitamata asuda temale kuuluvale maaüksusele ehitama kuni 20 m2 suurust ja alla 5 m kõrgust elamut või mitte. Kaebaja nõustub halduskohtu seisukohaga keelamisnõude lubamatuse küsimuses. Samas on halduskohus eksinud, järeldades, et käimasolev menetlus on peaasjalikult seotud kinnistu heakorra tagamisega. Rae vald on kaebajale 12.09.2016 saadetud e-kirjas teatanud, et tulenevalt 22.08.2016 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisest jätkub 17.08.2016 paikvaatlusega alanud järelevalvemenetlus Tuulevälja külas Väike-Leiva maaüksusele ehitise püstitamise õiguspärasuse kontrollimiseks. Kaebaja eesmärk on saavutada õigusselgus küsimuses, kas tal oli õigus ehitada või mitte. Kuna vald ei ole järelevalvemenetlust mõistliku aja jooksul lõpule viinud (menetlus on kestnud juba viis kuud), puudub kaebajal teadmine, kas ehitamine toimus õiguspäraselt. Valla viivitus rikub kaebaja õigust eesmärgipärasele ja efektiivsele haldusmenetlusele.
7.Rae vald vaidleb 20.03.2017 kirjalikus seisukohas määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kohustamiskaebus on õigesti tagastatud, sest halduskohus teostab üldjuhul järelkontrolli ega saa sekkuda käimasolevasse haldusmenetlusse. Tegemist on jätkuva menetlusega, mille käigus ei ole rikutud kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Määruskaebuses alternatiivsena esitatud tuvastamisnõue ei ole lubatav, sest selles ei taotleta ühtegi HKMS § 37 lg 2 p-s 6 sätestatud tuvastust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et A-ML määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Rae Vallavalitsus tunnistas 12.09.2016 otsusega nr 8-9/56-5 kehtetuks 22.08.2016 ettekirjutuse, millega kohustati kaebajat viivitamatult peatama ehitustegevus Väike-Leiva maaüksusel. Rae vald on 12.09.2016 e-kirjas nr 8-9/56-7 (tl 14) teavitanud A-ML, et ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisest tulenevalt jätkub 17.08.2016 paikvaatlusega alanud järelevalvemenetlus Väike-Leiva maaüksusel ehitamise õiguspärasuse kontrollimiseks. Samast nähtub, et valla ehitusjärelevalve ametniku esialgsel hinnangul ei ole Väike-Leiva maaüksusele maja ehitamist võimalik seadustada. Kuigi Rae valla 15.02.2017 e-kirjast (tl 26-26p) nähtuvalt on vald heitnud kaebajale ette hoone osalisest (kuni vundamendini) lammutamisest järele jäänud ehitusjäätmete ja ehitusmaterjali maaüksuselt ära viimata jätmist ja hoiatanud heakorra tagamiseks ettekirjutuse koostamise võimaluse eest, ei saa selle põhjal järeldada, et järelevalvemenetlust Väike-Leiva kinnistul asuva poolelioleva ehitise õiguspärasuse üle enam ei toimu. Küll võib vallaametniku 15.02.2017 e-kirjast järeldada, et asjas ei olnud tehtud menetlustoiminguid pärast 19.09.2016. Sama nähtub A-ML 15.02.2017 e-kirjast (tl 29). Rae valla 16.02.2017 e-kirjast nr 8-9/56-15 (tl 31) võib seevastu jääda mulje, et kuna kaebaja asus vaidlusalust ehitist ise vabatahtlikult lammutama, ootamata ära vallapoolset seisukohta ehitise püstitamise seaduslikkuse küsimuses, ning A-ML ei ole kinnistu omanikuna ka ise enam hiljem pöördunud Rae Vallavalitsuse poole taotluste või avaldustega, siis ongi nüüdseks küsimuse all ainult kinnistu heakorra tagamine. Samas ei nähtu nimetatud kirjast, et 17.08.2016 alanud järelevalvemenetlust oleks lõpetatud.
10.A-ML esitas 20.02.2017 Rae vallale pöördumise (tl 59), milles soovis teada, kas ametniku 2016. a septembri e-kirjades viidatud järelevalvemenetlus ja ametniku 15.02.2017 e3(5)
3-17-382 kirjas mainitud ehitusjäätmeid puudutav järelevalvemenetlus on üks ja sama menetlus või mitte ning millised järelevalvemenetlused on temale kuuluva Väike-Leiva maaüksusega seoses hetkel käimas. Rae vald vastas 22.03.2017 e-kirjaga nr 6-6/1537-1 (tl 60), et tegemist on erinevate menetlustega ning Väike-Leiva maaüksuse suhtes on käimas 17.08.2016 paikvaatlusega alanud järelevalvemenetlus püstitatava ehitise õiguspärasuse osas ja 25.01.2017 paikvaatlusega alanud järelevalvemenetlus heakorra ja ehitusjäätmete osas.
11.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ebaõigesti järeldanud, et käimasolev järelevalvemenetlus puudutab üksnes Väike-Leiva kinnistul asuvaid ehitusjäätmeid ja maaüksuse heakorda. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Väike-Leiva kinnistule ehitatud hoone lammutanud üksnes osaliselt (säilitades hoone vundamendi) ega ole loobunud soovist püstitada temale kuuluvale kinnistule väikeelamu, kuigi ta ei ole ehitustegevust jätkanud, soovides saada eelnevalt selgust selle õiguspärasuse osas.
12.EhS § 130 lg 2 p 3 alusel (mh ehitamise teatise olemasolu kontrollimiseks) alustatud ehitusjärelevalve menetluse läbiviimiseks ei ole õigusaktides konkreetseid menetlustähtaegu sätestatud. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 4 kohaselt tuleb ka sellisel juhul viia haldusmenetlus siiski läbi viivituseta ehk mõistliku aja jooksul (nt Riigikohtu 25.02.2016 otsus nr 3-3-1-69-15, p 16). Mõistliku aja määratlus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, eelkõige küsimuse keerukusest ja asja lahendamiseks vajalikest menetlustoimingutest. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest mingeid objektiivseid takistusi 17.08.2016 alanud järelevalvemenetluse lõpuleviimiseks pärast A-ML 19.09.2016 e-kirjades (tl 18-24) esitatud vastuseid vallaametniku 19.09.2016 küsimustele. Pidades silmas, et 17.08.2016 paikvaatluse järel kulus vallal 22.08.2016 ettekirjutuse koostamiseks üksnes kolm tööpäeva, esineb tõsine kahtlus, et järelevalvemenetluses otsuse tegemise viibimine alates 20.09.2016 kuni kaebaja kohtusse pöördumiseni (16.02.2017) võib kujutada endast Rae Vallavalitsuse õigusvastast viivitust.
13.Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kaebaja alustas vaidlusaluse hoone püstitamist ilma ehitusteatist esitamata ning peatas ehitustegevuse (ja osaliselt lammutas ehitise) seoses vallavalitsuse poolt ehitamise jätkamist välistava 22.08.2016 ettekirjutuse andmisega, samuti oli vald 12.09.2016 e-kirjaga kaebajat teavitanud 17.08.2016 alanud järelevalvemenetluse jätkumisest, kuid menetluses ei ole pikka aega tehtud ühtegi menetlustoimingut, on kaebajal õigus eraldiseisvalt vaidlustada järelevalvemenetluses esinevat viivitust ja nõuda menetluse lõpuleviimist mõistliku aja jooksul. Kestva tegevusetuse või viivituse kui haldusorgani jätkuva toimingu (HKMS § 6 lg 2) vaidlustamiseks ei pea tegevusetus või viivitus olema lõppenud (vt Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 27). HKMS § 46 lg 2 kolmanda lause kohaselt juhul, kui haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ei ole õigusaktides tähtaega sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates. Kuigi HKMS § 46 lg 2 ei reguleeri kohustamiskaebuse esitamise tähtaega olukorras, kus haldusmenetlus ei ole alanud isiku taotluse alusel, ei tähenda see siiski, et haldusorgani initsiatiivil alanud menetluses toimuv viivitus ei võiks rikkuda menetlusosalise õigusi või poleks sellist viivitust üldse võimalik halduskohtus vaidlustada. Igal juhul ei ole praegusel juhul ka järelevalvemenetluse algusest arvestades möödunud HKMS § 46 lg 2 kolmandas lauses sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg. Peamiseks õiguskaitsevahendiks, mida haldusmenetluses viivituse korral kasutada, on haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue. Kui kaebaja leiab, et menetluse liiga pika kestusega on rikutud tema subjektiivseid õigusi, on tal võimalik pöörduda kohtusse HKMS § 37 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustamisnõudega haldusmenetluse lõpuleviimiseks (vt Riigikohtu 06.03.2015 otsus nr 3-31-78-14, p 19). Sellise nõude on A-ML praeguses asjas ka esitanud. 4(5)
3-17-382
14.Haldusmenetluse läbiviimisega viivitamine võib ringkonnakohtu hinnangul praeguse juhtumi asjaoludel rikkuda kaebaja õigusi menetluse lõpptulemusest sõltumata (eelkõige ei saa pidada ebamõistlikuks, et kaebaja pole ehitamisega jätkanud ka pärast 22.08.2016 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist ning võib olla pidanud kandma ehituskeelu tõttu kahju või taluma muid kahjulikke tagajärgi), mistõttu on halduskohus vääralt leidnud, et A-ML-l puudub asjas kaebeõigus. Kuigi mittejuristist kaebaja nõuded on formuleeritud mõneti ebaselgelt ja ebatäpselt, lasub halduskohtul HKMS § 2 lg-te 4 ja 5 alusel kohustus tõlgendada menetlusosaliste avaldusi eesmärgipäraselt ja selgitada vajaduse korral isikule nõude täpsustamise vajadust. Kuna vaidlusalust järelevalvemenetlust on alustatud haldusorgani enda initsiatiivil ja kaalutlusõiguse alusel ning kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ka järelevalvemeetmete rakendamise kaalutlusõiguse alusel, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda konkreetse sisuga haldusakti andmist või toimingu tegemist (nt Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 12; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17; 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15). Seega ei saa A-ML praegusel juhul nõuda Rae valla kohustamist lõpetada järelevalvemenetlus, kuid samas on tal õigus nõuda haldusorgani kohustamist viia menetlus lõpule. Kuivõrd halduskohus ei saa siiski asuda haldusorgani asemel ise menetlust läbi viima, siis ei ole määruskaebuses märgitud tuvastamisnõue lubatav. Sellise nõude esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks ka sisuliselt vajalik, sest järelevalvemenetluse lõpuleviimine (s.o ettekirjutuse tegemine või menetluse lõpetamine) eeldab vältimatult seda, et haldusorgan võtab muu hulgas seisukoha küsimuse osas, kas kaebaja võis asuda vaidlusalust ehitist püstitama ilma ehitusteatist esitamata või mitte.
15.Eelneva põhjal tuleb A-ML määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 20.02.2017 määruse resolutsiooni p 2 ja saadab A-ML kaebuse Rae Vallavalitsuse 17.08.2016 paikvaatlusega alustatud järelevalvemenetluse lõpuleviimiseks kohustamise nõude osas halduskohtule menetluse jätkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.