A.-M. L. kaebus Rae valla vastu valla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: A.-M. L. Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 29.06.2018 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rae Vallavalitsus kohustas 22.08.2016 (dateeritud 19.08.2016) ettekirjutusega nr 8-9/56 korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 4 ja ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel A.-M. L. viivitamatult peatama ebaseadusliku ehitustegevuse temale Tuulevälja külas kuuluval VäikeLeiva kinnistul (katastritunnus xxxxxxxxxx). Isikut hoiatati, et ehitustegevuse peatamise nõude täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha 1000 eurot. Ettekirjutusega anti isikule juhised õigusrikkumise kõrvaldamiseks, so ehitustegevuse vabatahtlikuks seadustamiseks või ehitise lammutamiseks hiljemalt 10.11.2016 ning selgitati, et seadustamise või lammutamise tegemata jätmisel nimetatud kuupäeval kaalub haldusorgan hoiatuse tegemist sunnivahendi rakendamiseks. (tl 99)
2.A.-M. L. esitas 06.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 22.08.2016 ettekirjutuse nr 8-9/56 tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-1776). Rae Vallavalitsus tunnistas 12.09.2016 otsusega nr 8-9/56-5 vaidlusaluse ettekirjutuse kehtetuks seoses adressaadi 1(5)
ärakuulamata jätmisega. Tallinna Halduskohus lõpetas 22.09.2016 määrusega haldusasja nr 3-161776 menetluse.
3.16.02.2017 esitas A.-M. L. Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-382) Rae Vallavalitsuse 22.08.2016 ettekirjutusega nr 8-9/56 tekitatud kahju hüvitamiseks (mittevaraline kahju summas 1000 eurot ja varaline kahju summas 3347,20 eurot) ning Rae valla kohustamiseks lõpetada 17.08.2016 paikvaatlusega alanud järelevalvemenetlus või alternatiivselt viia menetluse õiguspäraselt lõpule.
4.Tallinna Halduskohus eraldas 20.02.2017 määrusega kahju hüvitamise nõude iseseisvaks menetlemiseks. Uue haldusasja numbriks sai 3-17-403 (s.t käesolev haldusasi).
5.23.02.2017 esitas kaebaja puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et nõuab üksnes varalise kahju hüvitamist. 18.08.2017 esitas kaebaja täpsustatud seisukoha, märkides, et muutunud olude tõttu on kahju suuruseks kujunenud 3518,29 eurot.
6.27.03.2018 esitas kaebaja täiendatud ja täpsustatud kaebuse, milles täpsustas nõutava hüvitise suurust (3712,99 eurot) ning esitas ka alternatiivse hüvitamisnõude.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja nõuab Rae vallalt 22.08.2016 ettekirjutusega nr 8-9/56 tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 3712,99 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et ehitamine polnud õiguspärane ning selle lammutamine polnud põhjuslikus seoses valla ettekirjutusega, nõuab kaebaja tagaselja menetlemise ning ettekirjutuse kättetoimetamisega viivitamisega tekitatud 1284 euro suuruse varalise kahju hüvitamist.
8.Ettekirjutus anti tagaselja ja seletusi küsimata. Samas viivitati selle kättetoimetamisega. Ettekirjutuse koostamiseks tehti eeltööd juba 17.08.2016, aga see toimetati koos kaaskirjaga kaebajale kätte alles 23.08.2016. Paikvaatluse päeval kaebajalt seletusi ei küsitud ning ettekirjutus tehti tagaselja. Selle tulemusena ehitas kaebaja pahaaimamatult oma maja edasi. Kaebaja arvates pole ilmne, millisel alusel ehitamine oleks sellise mahuga ehitise puhul õiguspärane või et maatulundusmaale ei saaks hoonet püstitada.
9.Olles saanud ettekirjutuse, proovis kaebaja vallaga suhelda, kuid vald ei olnud konstruktiivsest arutelust huvitatud. Kuna kohtumenetlus võtab tavapäraselt võrdlemisi kaua aega, oli kaebaja juba enne kohtusse pöördumist veendunud, et ehitusplaanid on pikaks ajaks nurjunud ning enne ettekirjutuses antud tähtaega (10. november) ei saavuta ta ei ettekirjutuse tühistamist ega ka õigusselgust ehitamise jätkamise osas. Talvel poleks ehitamine enam võimalik ning ka ehitusmaterjal oleks riknenud ning selle realiseerimine keeruline. Seega otsustas kaebaja lammutamise kasuks. Konserveerimine oleks eeldanud edasi ehitamist ning kohus reeglina nii lahkelt õiguskaitset ei jaga. Edasi ehitamine oli sunniraha ähvardusega keelatud ning vallaametnik oli kinnitanud, et ettekirjutust nad tagasi võtta ei soovi. Kaebajal polnud alust arvata, et vald on koostööaldis konserveerimise lubamisel või seadustamisel. Legaliseerimine olukorras, kus õigusvastane haldusakt on jõus ei ole võimalik.
10.Lammutamine ei olnud vabatahtlik, kuna ettekirjutuses on sõnaselgelt kirjas, et selle täitmine on kohustuslik. Seda kinnitab ka asjaolu, et ettekirjutusega määrati kaebajale tähtaeg kohustuse täitmiseks. Kui tekstis räägitakse hoiatuse tegemisest või sunnivahendi rakendamisest, ei saa eeldada vabatahtlikkust.
11.Kodu rajamiseks soetas kaebaja materjale, tellis teenuseid ja kulutas oma tööaega, mis on andnud materjalidele lisaväärtust. Valla õigusvastase haldusakti tulemusena on raisku läinud osa soetatud ehitusmaterjalist, osa on odavalt müüdud ja osa majale antud lisaväärtusest on hävinud. 2(5)
Kõik see toimus põhjusel, et vald andis õigusvastase ettekirjutuse. Seda, et ettekirjutus on õigusvastane, on ka vald ise tunnistanud.
12.Valla viivitamine õigusvastase haldusakti kätte toimetamisel on kahju juurde tekitanud. Kui vald võtnuks ühendust kohe paikvaatluse päeval, peatanuks kaebaja ehitamise ning täiendav varaline kahju oleks jäänud tekkimata. Vastustaja seisukohad
13.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ning leiab, et kaebus tuleks nii 3712,99 euro suuruse hüvitamisnõude kui ka 1284 euro suuruse alternatiivse hüvitamisnõude osas rahuldamata jätta.
14.Kaebajale tehtud ettekirjutuse ning väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Ettekirjutus kohustas kaebajat üksnes ehitustegevust peatama, mitte aga ehitatut koheselt lammutama. Sunniraha hoiatus oli tehtud juhuks, kui ehitustegevust ei peatata. Ettekirjutuse peatükis „Juhised õigusrikkumiste kõrvaldamiseks“ on viidatud, et võimalikuks edasiseks ehitustegevuseks tuleb pöörduda Rae Vallavalitsuse maa- ja keskkonnaameti planeerimisameti poole ning alles siis, kui ehitise seadustamiseks ei leita õiguslikke aluseid, tuleb ehitis lammutada ohutul viisil. Kaebaja vastava ameti poole ei pöördunud ning otsustas ehitise lammutada.
15.Kuigi kaebaja oli veendunud oma tegevuse õiguspärasuses ja teadis, et vaidlustab ettekirjutuse, asus ta ehitist vabatahtlikult lammutama. Seega on ta endale ise kahju tekitanud. Vaidluse ajaks oleks olnud võimalik kahju tekkimist vältida ehitise konserveerimisega, millega vastustaja oleks suure tõenäosusega nõustunud, samuti olnuks tal võimalik kohtult esialgset õiguskaitset taotleda. Aega ehitise seadustamiseks vajalike lahenduste leidmiseks oli enam kui kaks kuud.
16.Kui kaebaja oleks enne ehitamisega alustamist Rae Vallavalitsusega konsulteerinud ja VäikeLeiva maaüksusel lubatud tegevused või soovitud ehituseks vajalikud eelnevad toimingud välja selgitanud poleks kahju tekkinud.
17.Ka ettekirjutuse kättetoimetamisega viivitamise ning kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Vastustaja ei vastuta selle eest, et kaebajat paikvaatluse ajal kohal ei olnud, et talle oleks saanud teha suulise ettekirjutuse peatada ehitustegevus. Kirjaliku ettekirjutuse tegemine võtab paratamatult aega, kuna menetluses ei ole korraga vaid üks asi. Kaebaja ehitas ebaseaduslikult nii enne paikvaatlust kui pärast seda.
18.Kaebaja on kahju suuruse meelevaldselt tuletanud ning see ei tõenda kahju tegelikku suurust. Objektiivselt hinnatav saab kahju olla üksnes juhul, kui tehtud kulud ja ehitusmaterjalide müügist saadud tulud on dokumentaalsete tõenditega tõendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata.
20.Kaebaja nõuab Rae vallalt 22.08.2016 ettekirjutusega nr 8-9/56 tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 3712,99 eurot. Alternatiivselt ning juhul, kui kohus leiab, et ehitamine polnud õiguspärane ning selle lammutamine polnud põhjuslikus seoses valla ettekirjutusega, nõuab kaebaja „tagaselja menetlemise“ ning ettekirjutuse kättetoimetamisega viivitamisega tekitatud 1284 euro suuruse varalise kahju hüvitamist.
21.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju 3(5)
hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Viidatud normidest nähtuvad kahjunõude rahuldamise eeldused: a) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes või tegevusetus; b) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; c) kahju tekitamine; d) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; e) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Olukorras, kus üks või mitu nimetatud tingimustest on täitmata, ei ole hüvitamisnõude rahuldamine võimalik. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
22.Vaidlust ei ole selles, et Rae valla 22.08.2016 ettekirjutuse nr 8-9/56 on Rae vald ise 12.09.2016 otsusega nr 8-9/56-5 kehtetuks tunnistanud (vrd ka haldusasi nr 3-16-1776). Samuti puudub vaidlus selles, et A.-M. L. on poolelioleva ehitise lammutanud ja kandnud sellega seoses varalist kahju.
23.Kohtu hinnangul puudub põhjuslik seos kaebajale tekkinud varalise kahju ning vastustaja väidetava õigusvastase tegevuse või viivituse vahel, mistõttu on üks kahju hüvitamiste eeldustest täitmata ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Muude kahjunõude rahuldamise eelduste käsitlemine vajalik ei ole.
24.Kaebaja alustas hoone püstitamist ilma, et ta oleks eelnevalt esitanud vallale ehitusteatise või üldse huvi tundnud, millistel tingimustel sellele maaüksusele on võimalik hoonet ehitada. Kohtu arvates välistab kahju ja vastustaja tegevuse vahelise põhjusliku seoses ainuüksi nimetatud asjaolu. Vastustaja sekkus seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ehitusjärelevalve kohustusest tulenevalt. Kaebaja väidab esmalt seda, et vastustaja sekkus õigusvastaselt ja teisalt seda, et vastustaja ei sekkunud piisavalt kiiresti. Kohtu arvates on ilmne, et kaebajale tekkinud varaline kahju (eelkõige raisku läinud ehitusmaterjalid) on tingitud (põhjuslikus seoses) sellest, et kaebaja alustas õigusvastaselt ehitustegevust. Isegi kui eeldada, et pooleliolevat ehitist olnuks võimalik seadustada, asus kaebaja selle asemel ehitist ise lammutama, tegemata eelnevalt kindlaks, kas seadustamine on võimalik. See välistab samuti põhjusliku seose.
25.Rae valla ettekirjutusest nr 8-9/56 (tl 98-99) nähtub selgelt, et võimalik 1000 euro suurune sunniraha on seotud vaid ehitustegevuse peatamisega. Osas, milles kaebajale anti kuni 10.11.2016 aega ehitustegevuse vabatahtlikuks seadustamiseks või ehitise lammutamiseks, ei olnud sunniraha hoiatust tehtud. Kaebajale anti üksnes teada, et kui ehitist pole 10.11.2016 seadustatud või lammutatud, kaalutakse hoiatuse tegemist. Kaebajale anti juhised õigusrikkumise kõrvaldamiseks ja aega selleks kuni 10.11.2016. Seda, et kahju tekkimise viis ja aeg tulenes kaebaja enda valikust, on ka kaebaja ise kinnitanud (tl 53 pöördel).
26.Kohtu arvates puudub põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kaebajale tekkinud varalise kahjuga nii juhul, kui ehitist oleks saanud seadustada, kui juhul, kui seda poleks saanud teha õiguslike takistuste tõttu (nt üldplaneeringuga vastuolu). Kaebaja on conditio sine qua non reeglit valesti mõistnud. Kui isik on asunud ilma konkreetse nõude või ettekirjutuseta ehitist iseseisvalt lammutama, ei saa põhjuslikku seost tuletada nn elimineerimismeetodi „laiendamisega“ haldusaktidele, mis ehitise lammutamist ei nõudnud.
27.Ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste 4(5)
ja planeeringutega. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringu ja projekteerimistingimuste olemasolu kohutuste korral ka projekteerimistingimustega. Vastustaja on kaebajale põhjalikult selgitanud põhjuseid (muu hulgas kirjas, millega teavitati kaebajat järelevalvemenetluse lõppemisest), miks kaebaja tegevus nende hinnangul õigusaktidega kooskõlas ei ole. Vaidlust ei ole selles, et Väike-Leiva maaüksuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kohaselt asub Väike-Leiva maaüksuks alal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on ette nähtud põllumajandusmaa. See nähtub selgelt ka üldplaneeringu maakasutuse kaardilt1. Rae valla üldplaneeringu seletuskirja lisa 3 („Piirkondlikud hoonestustingimused“) kohaselt peab Tuulevälja külas elamumaa krundi suurus olema vähemalt 5000 m2 (üldplaneeringu seletuskiri2). Kaebaja kinnisasi on sellest aga rohkem kui kaks korda väiksem. Seega alustas kaebaja praegusel juhul ehitustegevust vallaga kooskõlastamata. Kui kaebaja oleks esmalt oma kavatsuste õiguspärasuses veendunud ja alles seejärel valla nõusolekul ehitama asunud, poleks talle ka varalist kahju tekkinud. Seega oli kaebajal endal võimalik kahju tekkimist vältida.
28.Kuivõrd kohus ei saa teha kaalutlusotsust selle kohta, kas kaebajal on tulevikus, haldusmenetluse tulemusel, võimalik oma kinnistule elamut ehitada, jätab kohus kaebaja sellekohased (eelkõige viimases menetlusdokumendis, tl 106-114, esitatud) väited tähelepanuta.
29.Alternatiivselt on kaebaja nõudnud „tagaselja menetlemise“ ning ettekirjutuse kättetoimetamisega viivitamisega (millisel ajavahemikul ehitas kaebaja väidetavalt pahaaimamatult edasi) tekitatud 1284 euro suuruse varalise kahju hüvitamist. Kuna eelnevast nähtuvalt ei oleks ka seda kahju tekkinud, kui kaebaja ei oleks alustanud õigusvastast ehitustegevust, siis ei saa ka siin tuvastada põhjuslikku seost vastustaja väidetava viivituse või õigusvastase tegevusega. Kohus siiski märgib lisaks, et vastustaja tegevust, kus paikvaatluse tegemise (17.08.2016) ning ettekirjutuse kättetoimetamise (23.08.2016) vahele jäi vähem kui ühe nädala pikkune ajavahemik, ei saa pidada õigusvastaseks. Tegemist on mõistliku menetlusajaga. Vastustaja eesmärk ehitusjärelevalves ei ole rikkuja poolt talle endale õigusvastasest ehitamisest tuleneva varalise kahju suurenemise ärahoidmine, vaid ebaseadusliku ehitustegevuse lõpetamine avaliku korra kaitseks. Sellise kahju ärahoidmine ei ole normi kaitseeesmärgiga (EhS § 130 lg 2 – kohaliku omavalitsuse ülesanded ehitusjärelevalves ja sellega seotud meetmed korrakaitseseaduses) hõlmatud. Kaebus jääb ka alternatiivsena esitatud nõude osas rahuldamata. Menetluskulud
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuivõrd vastustaja menetluskulude nimekirja ning taotlust nende väljamõistmiseks ei esitanud, jäävad menetluskulud vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 ja § 108 lg-le 1 poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann