Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2017, Tallinn
Haldusasja number Haldusasi
3-17-188 ANi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AN Vastustaja – Tartu Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ANi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta ANi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-188 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4).
Tallinna Halduskohtu 14.03.2017 määrusega tagastati kaebus.
Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebus on perspektiivitu.
3-17-188 Kaebaja viibis Tartu Vanglas kuni 08.02.2016 vahistatuna, edasi perioodidel kuni 02.03.2016, 28.03.2016–11.04.2016, 20.04.2016–25.04.2016, 08.06.2016–20.06.2016, 11.07.2016– 12.07.2016 ja 26.07.2016–27.07.2016 ajutiselt läbisõidul teise sihtkohta jõudmisel või uurimisasutuse kutsel uurimistoimingute läbiviimiseks. Koos kambrikaaslasega viibis kaebaja vanglas 10.02.2016–12.02.2016, 15.03.2016–07.04.2016 ja 08.06.2016–20.06.2016, ülejäänud ajal kandis ta üksikvangistuses kartserikaristust. Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 sätestab, et vahistatuid hoitakse ööpäev lukustatud kambris ning samuti on liikumisõigus piiratud kinnipeetaval, kes viibib seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg 4). Kuna vaidluse all ei ole, et AN viibis Tartu Vanglas vahistatuna või ajutiselt, siis on tema viibimine vaidlustatud ajavahemikul Tartu Vanglas liikumisõiguse piiranguga olnud kooskõlas kehtiva õigusega. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust otsustada selle üle, millisesse kambrisse ta paigutatakse, sh kas tegu on ühe- või mitmekohalise kambriga. Sellist õigust ei ole ka vahistatul või kinnipeetaval, kes viibib ajutiselt teises vanglas. Isiku paigutamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel ning õigusnormid jätavad vanglale kaalutlusõiguse otsustamaks, kas paigutada kinnipeetav kambrisse eraldi või koos kaaskinnipeetavatega (Riigikohtu 19.01.2012 otsus nr 3-3-1-76-11, p 11). Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (vt nt Riigikohtu 15.03.2010 otsuse nr 3-3-1-93-09, p 11). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja inimväärikust oleks alandatud või kaebajale oleks põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Mis puudutab kaebaja väiteid tervise kahjustumisest, siis on need paljasõnalised ning AN ei ole esitanud kaebuses väiteid, mis võiksid seada kahtluse alla 10.01.2017 otsuses toodud väited, mille kohaselt ei ole alust väita, et tema vaimse tervise kahjustumine on põhjuslikus seoses Tartu Vanglas lukustatud kambris mõtestatud tegevuseta olemisega. Kaebaja väidetud psüühikahäire koos psühhootiliste elamustega on esinenud varasemalt.
3-17-188 või mitmekesi on piiratud tulenevalt vajadusest tagada kinnipeetavale minimaalselt vajalik suhtlemine.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.