Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja, Vikerlase 13 Korteriühistu kanda.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-15400 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude rahalise suuruse määrab vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2 kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.04.2009 esitas LK (hageja) hagi Vikerlase 13 Korteriühistu (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt valdab ja kasutab hageja Tallinnas aadressil Vikerlase 13-XX asuvat eluruumi (edaspidi ka korter) alates 1991. a aprillist. Hageja ostis elamuühistus Vikerlase 13, Tallinn osamaksu 5000 rubla eest 12.04.1991 ning sai ühistu liikmeks ja Vikerlase 13-XX korteri valdajaks, kasutajaks. Korteri eelmine valdaja, kasutaja ja elamuühistu liige NJ sõitis ära Venemaale. Kõik järgmised korteriga seotud maksud maksis hageja.
3.1999. a-l asutati KÜ Vikerlase 13. 2001.a-l on Vikerlase 13 KÜ saanud korteriomandi, aadressil Vikerlase 13-XX omanikuks ja kantud selle omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja leiab, et kostja sai korteriomandi omanikuks seadusliku aluseta. Hagejal oli eelisõigus saada korteriomandi omanikuks ja teda pole korteriomandite seadmisest teavitatud. Kostjal oli kohustus anda korteriomand hageja omandisse, mida pole tehtud.
4.Hageja palub tunnustada omandiõigust vaidlusalusele korteriomandile (registriosa nr XXXXXXXX) ja tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek korteriomandi senise omaniku kohta kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks. Uue omanikuna tuleb kinnistusraamatusse kanda hageja. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja ei ole ostnud Vikerlase 13 osamaksu. Kuni 1995. a-ni kuulus Vikerlase 13 (endise nimetusega Kuramaa 13) elamu elamuühistule Masti (edaspidi EÜ Masti).
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-15400 Vikerlase 13 elamu anti kostjale üle EÜ Masti ja Vikerlase 13 elamuvaldajate kokkuleppel. Eraldumiste käigus moodustati Vikerlase 13 korteriühistu (endine Kuramaa 13 KÜ, kostja). Kostja otsustas elamu jagada korteriomanditeks omanike vahel.
7.Vikerlase 13 elamu jagati korterite kaupa korteriomanditeks ja sellel hetkel oli vaidlusaluse korteri valdajana kirjas NJ. Kuna tema oma nõusolekut reaalosadeks jagamiseks ei andnud, siis sai korteriomandi endale kostja. EÜ Masti põhikirja kohaselt ei olnud võimalik osamaksu võõrandada ja osamaksu üleandmine oli kooperatiivi pädevuses. Hageja ja NJ vahel 12.04.1991 sõlmitud tehing on tühine. Selle tehingu tõestamiseks esitatud kokkulepe on võltsitud. Hageja pole olnud EÜ Masti liige. NJ üüris korterit hagejale. Menetluse edasine käik
8.Kohtumenetlus oli peatatud alates 31.01.2012 kuni 04.02.2015. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 21.12.2015 otsusega hagi. Maakohus tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek vaidlusaluse korteri (korteriomandi) Vikerlase 13 Korteriühistu kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks korteri omanikuna. Maakohus tunnustas hageja omandit korterile.
10.Puudub vaidlus, et korteriomandi aadressil Vikerlase 13-XX, Tallinn endine aadress on Kuramaa 13-XX. Kostja on EÜ Masti õigusjärglane. Vaidlus puudub, et NJ oli varem EÜ Masti liige ja kasutas korterit enne, kui seda hakkas kasutama 1991. a aprillis hageja. NJ pole oma liikmest tulenevaid õigusi ja kohustusi pärast 1991. a aprilli teostanud.
11.Hageja esitas kohtule tema ja NJ vahel 12.04.1991 sõlmitud kokkuleppe koopia (edaspidi 12.04.1991 kokkulepe). Sellest nähtub, et NJ sai hagejalt (end AB) 5000 rubla kooperatiivkorteri eest aadressil Kuramäe 13-XX. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja ülejäänud raha korteri eest välja maksma maksukviitungite järgi. Vastavalt kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud omandiseaduse § 5 lg-le 1 tekib omand muu hulgas tehingu alusel ning § 4 lg 1, § 7 lg 1 alusel on omanikul õigus oma vara kasutada, käsutada ja vallata iseseisvalt ning teha sellega tehinguid. Seega oli hagejal võimalik NJ-lt osta, st tehingu alusel omandada, NJ-le kuuluv varaline õigus – EÜ Masti osamaks (mitte korter), mis andis õiguse kasutada kooperatiivile/elamuühistule kuuluvat eluruumi. Omandiseadusest tulenevalt ei olnud selline tehing keelatud ega tühine. EÜ Masti põhikirja p 14-15 ei tähenda, et osamaksu kui varalist õigust poleks saanud liikmest lahkunud isik võõrandada teisele isikule.
12.Kostja väited, et NJ andis korteri hagejale üürile, ei leidnud maakohtu hinnangul tõendust. 12.04.1991 kokkulepete koopiad viitavad kohtu arvates sellele, et hagejal tuli täita kooperatiivi ees vastavad väljamakse kohustused ning sellised väljamakse 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-15400 kohustused ei ole vaadeldavad hageja ja NJ vahelise üürilepinguna 1991. a aprillis kehtinud elamukoodeksi § 55 ja 56 järgi, alates 01.07.1992.a. kehtima hakanud elamuseaduse § 28 ja § 37 järgi ega 01.07.2002 kehtima hakanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi.
13.Kuna kokkulepetest nähtuvalt tuli hagejal tasuda makse edaspidi kooperatiivile, siis on 5000 rubla, mille hageja tasus NJ-le, vaadeldav tasuna osaku eest. Sellest tulenevalt ja arvestades, et NJ pole vaidlusaluse korteriga seotud enam ka elukoha registreeringuga, ning pidades silmas, et kostja on ise korteriomandi omandanud, järeldas maakohus, et 12.04.1991 kokkulepetega on tõendatud, et NJ võõrandas oma osamaksu hagejale. Tegemist on kehtiva võõrandamistehinguga omandiseaduse § 6 lg 1, § 7 lg 1, § 4 lg 1 alusel.
14.Kostja väited, et 12.04.1991 kokkulepped on võltsitud seetõttu, et hageja nimi on seal kirjutatud erinevalt, pole põhjendatud. Hageja on oma eesnime muutnud ja tema perekonnanimi on muutunud pärast abielulahutust.
15.Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et hageja avaldas kostjale 2000. a-l kirjalikult soovi vaidlusalune korter erastada. Kuna kooperatiivi ja ühistu dokumendid on kadunud või juhatuse eelmiste liikmete käes, ei saa sellist asjaolu tõlgendada hageja kahjuks.
16.Eluruumide erastamise seaduse (EES) eesmärgiks pole jätta osamaksu omanikud, kes erastamise hetkeks ei ole saanud elamuühistu liikmeteks, ilma korteriomandist. Olukorras, kus puudub ühistu liikmest korterivaldaja, kes võiks saada korteriomandi omanikuks EES § 218 lg 2 järgi, kuid on olemas elamuühistu osamaksu omanik, kes ei ole elamuühistu liige, kuid kes elamuühistu liikmeks astumisel saaks kasutusõiguse sellele korterile, peaks elamuühistu erastatud maa korteriomanditena kinnistamisel saama korteriomandi omanikuks see elamuühistu osamaksu omanik. EES eesmärgiks oli tagada ühistutes kuuluvate korteriomandite jagamisel nende korteriomandite andmine korterite valdajaile, sõltumata sellest, kuidas toimus selle nn veel mitte erastatud elamu baasil korteriühistu asutamine. Seega ei oma vaidluses tähtsust see, kas hageja ja NJ olid üldse kostja osamaksu omanikud ning kas kostja oli kooperatiiv.
17.Maakohtu hinnangul on kostja eiranud EES § 218 lg 1, 2 tulenevat hageja õigust erastada korter ning Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg-st 1 tulenevat tema omandi puutumatust. Maakohus rahuldas hagi, sest hagejal oli seadusest tulenev õigus saada vaidlusaluse korteriomandi omanikuks. Apellatsioonkaebus
18.Kostja on esitanud maakohtu otsuse peale 21.01.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-15400
19.Kostja hinnangul tuvastas maakohus faktilised asjaolud valesti ja ei hinnanud tõendeid õigesti. Kohtumenetluses pole kostja hinnangul tuvastatud, millal tegelikult sõlmiti ja allkirjastati 12.04.1991 dateeringut kandev kokkulepe. See kokkulepe on võltsitud. Kohtule esitatud koopia alusel pole dokumendi päritolu võimalik tuvastada. EÜ-s Masti pole toimunud liikme muudatust, hageja pole seda taotlenud.
20.Ka ei taotlenud hageja korteri erastamist. Kohtule pole esitatud dokumente selle tõendamiseks. Kohtu põhjendus, et hageja väide avalduse esitamise kohta tuleb lugeda usutavaks, rikub poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuna NJ asukoht oli teadmata, erastas kostja korteri õiguspäraselt enda nimele.
21.Kohtu järeldus, et hageja ja NJ vahel üürisuhe puudus, pole faktiliste asjaoludega kooskõlas. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
24.Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette eelkõige tõendite ebaõiget hindamist ning kordab sisuliselt juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, mille järgi on hageja poolt tõendina esitatud 12.04.1991 kokkulepe võltsitud ning et hageja ei ole tõendanud oma õigust osaleda vaidlusaluse korteri erastamises ega oma omandiõigust. Ringkonnakohus tõendite ebaõiget hindamist puudutavate etteheidetega ei nõustu. Maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 tõendeid hinnates leidnud, et NJ võõrandas 12.04.1991 kokkuleppe alusel oma osamaksu (mille alusel ta oli kasutanud Vikerlase 13-94, Tallinn asuvat eluruumi) hagejale ning tegemist oli kehtiva võõrandamistehinguga. Vastavaid järeldusi on maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Seejuures on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud ka apellatsioonkaebuses esitatud väiteid (kokkuleppe võltsitusest, tõenditevahelistest vastuoludest jmt) ning kolleegium ei pea vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Ringkonnakohus ei näe alust hinnata asjas esitatud tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Samuti ei anna apellatsioonkaebuse väited põhjust kahelda maakohtu järelduses, mille kohaselt on eluliselt usutavad hageja väited, et ta avaldas kostjale kirjalikult soovi erastada Vikerlase 13-XX asuv eluruum.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendamiskoormist ebaõigesti jaganud ega poolte võrdsuse põhimõtet (TsMS § 7) rikkunud. Kolleegium nõustub
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-15400 maakohtuga, et praegusel juhul ei saa tõlgendada hageja kahjuks asjaolu, et kooperatiivi ja ühistu dokumendid on kaotsis või juhatuse eelmiste liikmete käes. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud, miks tuleb usutavaks pidada hageja väiteid, et ta avaldas kostjale kirjalikult soovi Vikerlase 13-XX asuv eluruum erastada. Maakohus on tuginenud seejuures ka NM kirjale (IV kd, tl 61), mis hageja väiteid avalduse esitamisest kaudselt kinnitab.
26.Iseenesest toetavad kostja poolt maakohtule esitatud tõendid (I kd, 77-79) apellatsioonkaebuses märgitut, et hageja (ja tema ema) on tasunud kostjale kommunaalmakseid kuni 2003. a lõpuni, märkides maksekorralduste selgitusse mh "NJ eest". Maakohus ei ole neid kostja vastuväiteid otsuses otseselt käsitlenud. Samas ei oma need asjaolud kolleegiumi arvates hageja nõude lahendamisel keskset tähtsust ega võimalda jõuda maakohtust erinevatele lõppjäreldustele. Kolleegium märgib, et kostja väited maksete tasumise kohta NJ kui korteri omaniku eest on ka vastuolus kostja muude vastuväidetega. Kostja vastuväidetest ei saa järeldada, et kostja oleks pidanud Vikerlase 13-XX asuva eluruumi või moodustatud korteriomandi omanikuks NJ.
27.Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt oli õige ja põhjendatud ka kohtu väljendatud seisukoht, et eluruumide erastamise seaduse eesmärgiks ei ole jätta osamaksu omanikud, kes erastamise hetkeks ei ole saanud elamuühistu liikmeteks, ilma korteriomandist. Seda järeldust toetab ka kohtupraktika (vt nt Riigikohtu 15.04.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-09, p 12).
28.Kolleegium märgib, et hageja on hagenud kostjalt mh tahteavalduse andmist, mille alusel oleks võimalik muuta kinnistusraamatu kannet Tallinnas Vikerlase 13-XX asuva korteriomandi omaniku kohta (kustutada senine omaniku kanne ja kanda sisse hageja). Nõue on Riigikohtu praktikat arvestades esitatud ebatäpsena, nimelt tuvastusnõudena, kuigi nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kui ka täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 esimese lause järgi saab kohtulahendiga asendada tahteavalduse, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tegemist ei ole siiski sedavõrd olulise ebatäpsusega, mis takistaks asja lahendamist, sest ka kohustuse tuvastamisest tahteavaldust andma piisab kolleegiumi arvates tahteavalduse asendamiseks, mida tegi maakohus (vt ka Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 18). Menetluskulude jaotus
29.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
30.Maakohus ei ole vaidlustatud kohtuotsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seetõttu ei määra menetluskulude rahalist suurust apellatsioonkaebuse lahendamisel kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 kindlaks ka
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-15400 ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.