Osaühingu P (pankrotis) hagi AM vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks ning AM vastuhagi Osaühingu P (pankrotis) vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise, puhkusehüvitise, töötasu ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 29.09.2015 määrus trahvide määramise kohta
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik vandeadvokaat Tarmo Pilve ja US määruskaebused Menetlusosalised ja nende Osaühingu P (pankrotis) seaduslik esindaja US (isikukood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv esindajad ringkonnakohtus Osaühingu P (pankrotis) lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 29.09.2015 määrus tühistada osas, milles määrati Osaühing P (pankrotis) seaduslikule esindajale US-le trahv 3200 eurot ja mõisteti välja viivis ning osas, milles Osaühing P (pankrotis) lepingulisele esindajale vandeadvokaat Tarmo Pilvele määrati trahv 120 eurot ületavas osas.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 29.09.2015 määrus muutmata.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Keelduda hageja Osaühing P 10. septembri 2015 määruskaebuse 9. septembri 2015. aasta kohtumäärusele menetlusse võtmisest. 3.2 Määrata hageja Osaühing P (pankrotis) lepingulisele esindajale vandeadvokaadile Tarmo Pilv (isikukood XXXXXXXXXX) trahv summas
120 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt määrusele lisatud makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 3.3 Trahvi tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda trahvi summalt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Osaühingu P (pankrotis) seadusliku esindaja US määruskaebus rahuldada.
5.Osaühingu P (pankrotis) lepingulise esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilve määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib vandeadvokaat Tarmo Pilv esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu P (hageja) ja AM (kostja) vaheline töövaidlus.
2.Maakohus saatis 08.07.2015 hageja seaduslikule esindajale juhatuse liikmele US-le (seaduslik esindaja) kohtukutse 08.09.2015 toimuvale kohtuistungile, kohustades hageja seaduslikku esindajat ilmuma kohtusse isiklikult. Hageja seaduslik esindaja kinnitas 28.08.2015, et sai kohtukutse kätte. 07.09.2015 saatis hageja nimel hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (lepinguline esindaja) kohtuistungi edasilükkamise taotluse, mille kohaselt pidi hageja seaduslik esindaja sõitma töö tõttu ootamatult välisriiki ning tal ei ole võimalik istungil isiklikult osaleda. Reisi ei olnud võimalik ära jätta ega edasi lükata.
3.Maakohus jättis 08.09.2015 määrusega kohtuistungi edasilükkamise taotluse rahuldamata, kuna hageja taotluses ei ole märgitud usutavat mõjuvat põhjust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 352 lg 1 tähenduses. Määruse kohaselt ei olnud hageja seadusliku esindaja viibimine välisriigis ootamatu ega vahetult enne kohtuistungit ilmnenud takistus. Hageja seaduslikku esindajat oli teavitatud istungile ilmumata jätmise tagajärgedest, sh õigusest trahvida menetluse tahtliku takistamise eest. Taotluses ei ole kinnitust, et hageja lepinguline esindaja edastas selle TsMS §-s 337 ette nähtud korras kostja esindajale. Määruse kohaselt planeerib kohus selgitada istungil välja, kas hageja lepinguline esindaja saatis taotluse ka kostja esindajale, et kujundada seisukoht, kas on alust hageja esindajat trahvida, kuna sarnast rikkumist on vaidluses ka varem olnud ja maakohus on hageja esindajat hoiatanud.
4.Maakohtu 08.09.2015 istungil osalesid hageja lepinguline esindaja ja kostja koos enda lepingulise esindajaga ning esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled leppisid mh kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse
esitamise tähtaega ühele päevale. Maakohus kinnitas 09.09.2015 määrusega poolte kompromissi.
5.Hageja esitas 10.09.2015 maakohtu kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada määruse põhjusel, et tema seaduslik esindaja ei saanud kohtuistungil sõlmitud kompromissi kohta arvamust avaldada ega rääkida kaasa poolte läbirääkimistel. Hageja lepinguline esindaja ei teadnud, et kompromiss ei vasta hageja seadusliku esindaja soovile. Maakohus jättis määruskaebuse 11.09.2015 määrusega käiguta, kuna riigilõiv ei olnud tasutud, ning andis puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus keeldus 29.09.2015 määrusega hageja 10.09.2015 määruskaebuse menetlusse võtmisest ning määras hageja seaduslikule esindajale trahvi 3200 eurot ja lepingulisele esindajale trahvi 3200 eurot. Maakohus määras ka, et trahvi tasumisega viivitamise korral tuleb maksta trahvilt viivist.
7.Määruse kohaselt tuleb hageja lepingulisele esindajale määrata trahv TsMS §-s 377 sätestatud kohustuse rikkumise eest, sest lepinguline esindaja ei edastanud kohtuistungi edasilükkamise taotlust kostja esindajale. Kohus oli hageja lepingulist esindajat korduvalt hoiatanud, et TsMS §-s 337 märgitud kohustuse rikkumise korral võib kohus esindajat trahvida. Vaatamata kohtu hoiatustele, ei täitnud hageja lepinguline esindaja oma kohustusi. Hageja seaduslikule esindajale tuleb määrata trahv kohtuistungile ilmumata jätmisest tingitud menetluse viibimise eest. Kohus oli kohustanud hageja seaduslikku esindajat ilmuma isiklikult 08.09.2015 kohtuistungile, et arutada poolte kompromissi. Kohus oli juba varem 08.01.2015 määruses ja 23.02.2015 määruses selgitanud pooltele vajadust osaleda istungil isiklikult. Kuna hageja lepinguline esindaja ja seaduslik esindaja venitasid ja takistasid oma käitumisega menetlust, on põhjendatud määrata rahatrahv maksimummääras (TsMS § 46 lg-d 1 ja 2 ning § 45 lg-d 1 ja 4). Vastavalt TsMS § 179 lg 9 tuleb trahvilt välja mõista ka viivis. Määruskaebused
8.12.10.2015 esitas hageja lepinguline esindaja Harju Maakohtu 29.09.2015 määruse peale kaks määruskaebust, ühe hageja nimel ja teise hageja lepingulise esindaja nimel.
9.Hageja nimel esitatud määruskaebuse kohaselt on maakohtu poolt seaduslikule esindajale määratud trahv alusetu ja ebaproportsionaalne. Hageja seadusliku esindaja töö iseloom on selline, mis sisaldab endas ootamatuid väljasõite. 07.09.2015 selgus, et ta on kohustatud sõitma Norra Kuningriiki, mistõttu polnud tal võimalik istungil osaleda. Taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks esitati mõjuval põhjusel. Hageja seadusliku esindaja viibimist Norra Kuningriigis ei saa lugeda menetluse takistamiseks või asja viivitamiseks. Hoolimata seadusliku esindaja puudumisest kohtuistungilt, suudeti poolte vahel sõlmida kompromiss, mis rahuldas kokkuvõttes mõlemaid pooli. Seega ei ole üleliigselt kohtu aega kulutatud. Lisaks on määratud rahatrahv ebaproportsionaalne, arvestades, et seaduslik esindaja põhjendas kohtule, mis takistuse tõttu tal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda. Määruskaebuses paluti maakohtu määrus tühistada osas, milles määrati hageja seaduslikule esindajale rahatrahv ja viivis.
10.Hageja lepingulise esindaja määruskaebuse kohaselt on määratud trahv alusetu ja ebaproportsionaalne. Lepinguline esindaja täitis kõik seadusest ja kliendilepingust tulenevad kohustused ning lepinguline esindaja ei ole venitanud dokumendi
kättetoimetamisega. Kui selgus, et hageja seaduslik esindaja ei saa osaleda 08.09.2015 toimuval kohtuistungil, esitas ta viivitamatult taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Taotlusest olid teadlikud nii kohus, kui ka vastaspoole esindaja, kes avas taotluse e-toimikus 08.09.2015 kell 09:43. Seega on arusaamatu kohtu seisukoht menetluse venitamise kohta. Määruskaebuse esitaja hinnangul on ta käitunud vastupidiselt kohtu arusaamale ning sõlminud pooli rahuldava kompromissi, mistõttu ei ole üleliigselt kulutatud kohtu aega kohtuotsuse kirjutamisele. Nii hageja lepinguline esindaja, kui ka seaduslik esindaja on käitunud terve menetluse vältel heauskselt vastavalt TsMS § 200 lg-le 1. Lisaks on määratud rahatrahv ebaproportsionaalne, arvestades, et rikkumist lepingulise esindaja poolt ei toimunud. Kohus tegeleb vandeadvokaadi alusetu laimamisega, kuivõrd kohtumäärus, mille alusel määrati rahatrahv, ei kajasta sündmuste tegelikku olukorda. Hageja lepinguline esindaja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles määrati temale rahatrahv ja viivis. Edasine menetluse käik
11.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.01.2016 määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse läbi vaatamata ja hageja lepingulise esindaja määruskaebuse rahuldamata. Hageja lepinguline esindaja ja seaduslik esindaja esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebused.
13.Riigikohus tühistas 08.06.2016 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2016 määruse ja saatis asja uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.
14.Tallinna Ringkonnakohus määras 15.07.2016 hageja lepingulisele esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning palus selgitada, kas 12.10.2015 hageja nimel esitatud määruskaebus on esitatud hageja või hageja seadusliku esindaja nimel. Hageja lepinguline esindaja selgitas 21.07.2016 esitatud kirjas, et määruskaebus on esitatud hageja seadusliku esindaja nimel. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 29.09.2015 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada hageja seaduslikule esindajale määratud trahvi ja viivise osas. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras hageja lepingulisele esindajale trahvi 120 eurot ületavas osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Hageja seadusliku esindaja määruskaebus tuleb rahuldada ning hageja lepingulise esindaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Esmalt lahendab ringkonnakohus hageja seadusliku esindaja määruskaebuse. Maakohus on pidanud põhjendatuks määrata hageja seaduslikule esindajale kohtuistungile ilmumata jätmisest tingitud menetluse viibimise eest trahvi maksimummääras 3200 eurot. TsMS § 45 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise esindajat, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse, trahvida või määrata talle aresti kuni seitse ööpäeva. Kohus võib TsMS § 346 lg 1 esimese lause järgi kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Kui menetlusosaline ei ilmu kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile, võib kohus teda kooskõlas TsMS § 346 lg-s 4 sätestatuga trahvida nagu istungile
ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada sundtoomist. TsMS § 346 lg 5 esimese lause järgi ei kohaldata sama paragrahvi neljandas lõikes sätestatut, kui menetlusosaline saadab istungile esindaja, kes on võimeline selgitama faktilisi asjaolusid ja on volitatud tegema nõutavaid avaldusi, eelkõige sõlmima kompromissi. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis leidnud, et TsMS § 45 lg 4, § 266 lg 1 ning § 346 lg-te 4 ja 5 koostoimest võib järeldada, et menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat, kes ei ilmu mõjuva põhjuseta isiklikult kohtuistungile vaatamata sellele, et kohus on teda selleks kohustanud, võib trahvida, kui see toob kaasa asja menetlemise venimise. Kohtul ei ole alust menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat trahvida, kui on täidetud TsMS § 346 lg-s 5 sätestatud tingimus.
17.Maakohus kohustas hageja seaduslikku esindajat ilmuma isiklikult 08.09.2015 kohtuistungile. Hageja seaduslik esindaja ei ilmunud 08.09.2015 kohtuistungile, kuid istungil osales hageja nimel lepinguline esindaja, kes sõlmis hageja nimel kompromissi. Maakohus kinnitas 09.09.2015 määrusega poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromissi. Kuigi hageja esitas kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse, keeldus maakohus selle menetlusse võtmisest 29.09.2015 määrusega ning kompromiss jõustus 15.10.2015. Kolleegiumi hinnangul võib eeltoodud asjaoludest järeldada, et hagejat 08.09.2015 kohtuistungil esindanud lepinguline esindaja vastas TsMS § 346 lg-s 5 sätestatud tingimustele, kuna ta oli võimeline sõlmima kompromissi. Kuna kohtuistungil sõlmiti kompromiss, mille kohus kinnitas, ei ole hageja seadusliku esindaja istungile ilmumata jätmine asja menetlemist takistanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohtul puudus TsMS § 346 lg-st 5 tulenevalt alus hageja seaduslikku esindajat kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvida ning maakohtu määrus tuleb hageja seaduslikule esindajale määratud trahvi ja viivise osas tühistada.
18.Hageja lepingulisele esindajale on maakohus määranud trahvi summas 3200 eurot, kuna lepinguline esindaja ei edastanud 07.09.2015 istungi edasilükkamise taotlust vastaspoole advokaadile ning rikkus sellega TsMS §-s 337 sätestatud kohustust. TsMS § 337 kohaselt saadab advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise teiste menetlusosaliste advokaatidele ja teavitab sellest kohut ning dokumentide edastamise või sellest kohtu teavitamise kohustust rikkunud advokaati võib kohus trahvida. Hageja lepinguline esindaja ei ole väitnud, et ta TsMS §-s 337 sätestatud kohustusi rikkunud ei ole. TsMS § 337 alusel trahvi määramine on eelkõige preventiivse eesmärgiga ning kohus võib eelnimetatud sätte alusel määrata advokaadile rahatrahvi sõltumata sellest, kas dokumentide edastamata jätmise või kohtu teavitamata jätmise tõttu menetlus viibis või oli muul viisil takistatud. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis leidnud, et maakohtul oli õigus hageja lepingulist esindajat trahvida sõltumata sellest, et istung toimus tema osavõtul ja kohus kinnitas poolte kompromissi ning kostja advokaat sai kohtuistungi edasilükkamise taotluse kätte hiljem e-toimiku kaudu.
19.TsMS § 46 lg 1 kohaselt, kui kohtul on TsMS-is sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 euro ulatuses, kui ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendi punktis 14 selgitanud, et ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel TsMS § 46 lg 1 teises lauses ettenähtud asjaolusid arvestades kaaluda, kas hageja lepingulist esindajat on põhjendatud trahvida TsMS § 46 lg 1 esimeses lauses sätestatud maksimummääras. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud määrata hageja lepingulisele esindajale trahvi maksimummääras 3200 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul trahvi määramise eesmärgi, s.o et advokaat
hoiduks TsMS § 337 sätestatud kohustuse rikkumisest, saavutamiseks vajalik trahvi määramine maksimummääras. Arvestades rikkumise asjaolusid (sh seda, et lepingulise esindaja rikkumine ei toonud kaasa menetluse venimist) ja trahvi preventiivset eesmärki, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud määrata hageja lepingulisele esindajale TsMS §-s 337 sätestatud kohustuse rikkumise eest rahatrahv 120 eurot, s.o summas, mis vastab vandeadvokaat Tarmo Pilve teenuse ühe tunni hinnale (asja materjalide kohaselt osutas Tarmo Pilv selles asjas õigusabiteenust hinnaga 120 eurot/tund, millele lisandub käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on selline trahvi suurus piisav, et mõjutada vandeadvokaati edaspidi TsMS § 337 nõudeid täitma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ, kelle kaudu hageja lepinguline esindaja tegutseb, olnud eelmisel majandusaastal kasumlik äriühing, millest saab järeldada, et sellises summas trahvi tasumine on lepingulisele esindajale ka jõukohane. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja määruskaebuse osaliselt ning tühistab vaidlustatud määruse osas, milles maakohus määras hageja lepingulisele esindajale trahvi 120 eurot ületavas osas.
20.Kuivõrd TsMS ei näe ette menetluskulude jaotamist ja kindlaksmääramist trahvimääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise korral, ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust ei märgi.
21.Määruskaebuse esitajad palusid arutada määruskaebusi kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik, mistõttu lahendatakse määruskaebused kirjalikus menetluses.
22.TsMS § 48 tulenevalt võib trahvi- või arestimääruse peale isik, keda trahviti või kelle suhtes aresti kohaldati, esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, milles trahviti US, siis ei saa tema ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada. Kuna vandeadvokaat Tarmo Pilve määruskaebus rahuldati osaliselt, siis saab tema esitada määrusele määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.