Aigren Kaevandus OÜ kaebus Keskkonnaministeeriumi 03.03.2017 käskkirja nr 1-2/17/260 „Salu- ja laanemetsa looduskaitsealade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja menetluse algatamine“ resolutsiooni p 1 „Karisöödi“ osas tühistamise nõudes, alternatiivselt Keskkonnaministeeriumi kohustamise nõudes teha uus otsus või Keskkonnaministeeriumi 03.03.2017 käskkirja nr 12/17/260 „Salu- ja laanemetsa looduskaitsealade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja menetluse algatamine“ resolutsiooni p 1 „Karisöödi“ osas õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Aigren Kaevandus OÜ, volitatud esindaja adv Kärt Saar
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada Aigren Kaevandus OÜ kaebus.
Sekretäril saata määrus kaebajale (esindaja kaudu).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Aigren Kaevandus OÜ esitas 13.08.2013 Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse (avalikustatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.08.2013). Kaevandamise loa taotlus puudutas Mõniste vallas Kalkahju dolokivimaardlas dolokivikarjääri mäeeraldise kaevandamisloa väljastamist. Keskkonnaamet algatas 30.08.2013 taotlusega seonduvalt keskkonnamõju hindamise nr PVV 10-5/13/19212-3.
Taotletava mäeeraldise pindalaks on 77,60 ha (teenindusala pindalaks 101,89 ha) ning see paikneb Võru maakonnas, Mõniste vallas, Karisöödi külas. Taotletav mäeeraldis asub katastriüksuse Mõniste metskond (katastritunnus 49301:003:0570) piires.
2.Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) esitas 18.02.2015 Keskkonnaametile ettepaneku Peetri jõe maastikukaitseala laiendamiseks ca 1200 ha võrra. Kaitseala laiendamisel jäänuks Peetri jõe maastikukaitseala piiridesse ka kaebaja poolt taotletav Naha mäeeraldis.
3.Keskkonnaamet sõlmis kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi koostamiseks 05.09.2016 lepingu nr 1-17/16/80 osaühinguga ELF Ring. Ekspertiis võeti vastu 01.12.2016. Ekspertiisis ei toetatud ettepanekut maa-ala kaitse alla võtmiseks.
4.Keskkonnaamet tegi 29.03.2017 kirjaga nr 7-4/17/2017 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku keelduda vaidlusaluste alade kaitse alla võtmisest (menetluse algatamisest).
5.Keskkonnaministeeriumi 03.03.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/260 „Salu- ja laanemetsa looduskaitsealade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja menetluse algatamine“ algatati Karisöödi, Kariste, Kursi, Laekannu ja Massumetsa looduskaitsealade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja menetlus. Nimetatud käskkiri puudutab ka maa-alasid (Karisöödi), mille suhtes on kaebaja esitanud kaevandamisloa taotluse ning mille suhtes on kaitse alla võtmiseks eelnevalt viidud läbi menetlus ELKS 18.02.2015 ettepaneku raames.
6.Aigren Kaevandused OÜ esitas 31.03.2017 Keskkonnaministeeriumi 03.03.2017 käskkirjale nr 1-2/17/260 vaide, mis tagastati 07.04.2017 vaide esitamise õiguse puudumise tõttu (haldusmenetluse seadus (HMS) § 79 lg 1 p 1).
7.Aigren Kaevandused OÜ esitas 05.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaministeeriumi 03.03.2017 käskkirja nr 1-2/17/260 resolutsiooni p 1 Karisöödi osas tühistamise nõude, alternatiivselt Keskkonnaministeeriumi kohustamise nõude teha uus otsus või vaidlustatud käskkirja resolutsiooni p 1 Karisöödi osas õigusvastasuse tuvastamise nõude.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
9.Kaebaja on vaidlustanud Keskkonnaministeeriumi 03.03.2017 käskkirja nr 1-2/17/260, millega algatati kaitse alla võtmise menetlus.
10.Kohus selgitab, et sarnaselt planeeringu algatamise korraldusega, on ka loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise käskkiri menetlustoiming (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.04.2008 määrus nr 3-3-1-12-08, p 15). Vaidlustatud käskkirjaga ei otsustata kellegi õiguste ega kohustuste üle ega muudeta asja avalik-õiguslikku seisundit (HKMS § 6 lg 1, HMS § 51).
11.HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
2(5)
3-17-959
12.Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud käskkiri kaebaja ettevõtlusvabadust ning õiguspärast ootust varasemalt esitatud kaevandamisloa taotluse õiguspärasele menetlemisele. Keskkonnaministeeriumi käskkiri muudab õiguslikku raamistikku kaevandamislubade taotluste menetlemisel. Menetluse algatamise tulemusel lükkub edasi või muutub kaebuse esitaja jaoks võimatuks taotletud kaevandamisloa saamine.
13.Riigikohtu erikogu on selgitanud, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja –vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi; kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve; kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist; seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki kui ka huvi kaalukust; isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22).
14.Maapõuseaduse (MaaPS) § 55 lg 3 p 2 kohaselt võib kaevandamisloa andmisest keelduda, kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti, mille kaitse alla võtmise menetlus on looduskaitseseaduse (LKS) § 9 lg 1 kohaselt algatatud, ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Seega olukorras, kus on algatatud mh Karisöödi looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja menetlus ning samal alal on kaebaja taotlenud kaevandamisloa väljastamist, võib Keskkonnaamet keelduda kaevandamisloa andmisest, kui ebasoodsat mõju loodusobjektile ei saa muul viisil vältida. Järelikult puudutab vaidlustatud käskkirja kaebaja huve, kuid sellest ei saa järeldada, et see rikub ka kaebaja subjektiivseid õigusi.
15.Keskkonnaministeerium on algatanud LKS § 9 lg 1 alusel mh Karisöödi looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja menetluse (Keskkonnaministeeriumi 03.03.2017 käskkiri nr 1-2/17/260, p 1). LKS § 9 lg-s 1 sätestatakse, et loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatab ja menetluse läbiviija määrab Keskkonnaministeerium, välja arvatud LKS § 9 lg-s 2 sätestatud juhul, arvestades LKS-ga sätestatud eeldusi loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.
16.Riigikohus on märkinud, et loodusobjekti kaitse alla võtmine toimub üksnes avalikes huvides (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.01.2012 otsus nr 3-3-1-68-11, p 20). Seetõttu ka loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamine on avalikes huvides ega kaitse eraõiguslike isikute subjektiivseid õigusi.
17.Täiendavalt märgib kohus, et kaitse alla võtmise menetluse algatamine ei too automaatselt kaasa kaevandamisloa andmisest keeldumist. Nimelt sätestatakse LKS § 8 lg-s 6, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus LKS § 9 lg 1 tähenduses, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus.
18.Kaebaja ettevõtlusvabadust riivaks kaevandamisloa andmisest keeldumise otsus, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Kaebaja õigust õiguspärasele menetlusele riivaks kaevandamisloa menetluse ebamõistlikult pikaks ajaks peatamine (vt LKS § 8 lg 6), kuid sellisel juhul oleks tegemist kaebaja menetlusliku õiguse riivega.
19.Eeltoodust tulenevalt ei riku vaidlustatud käskkiri kaebaja ettevõtlusvabadust ega õigust õiguspärasele menetlusele.
3(5)
3-17-959
20.HKMS § 45 lg 3 annab menetlustoimingu peale kaebuse esitamise õiguse ka juhul, kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul ka nimetatud olukorraga tegemist.
21.Loodusobjekti LKS alusel kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus (LKS § 7 lg 1). Ka juhul, kui eeldada, et sarnaselt LKS § 8 lg-le 3 kehtib ka ilma ettepaneku esitamiseta loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamisel kohustus viia läbi ekspertiis ning sellise ekspertiisi teostamist vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, ei oleks tegemist sellise menetlusnõude rikkumisega, mis ilmtingimata viiks haldusakti tühistamiseni.
22.LKS § 8 lg 3 kohaselt korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et sellekohast ekspertiisi oleks teostatud. Samas on Keskkonnaministeeriumi 03.03.2017 käskkirja nr 1-2/17/260 p-s 2.2 sätestatud, et Riigimetsa Majandamise Keskusel arvestada Keskkonnaministeeriumi 19.01.2017 kirjaga nr 15-1/17/407 esitatud ettepanekut pakkuda välja koostöös erialateadlastega punktis 1 nimetatud viie kaitseala täpsustatud piirid ja kavandatav kaitsekord asjakohaste põhjendustega ning koostada kaitseeeskirja määruse eelnõu ja seletuskirja eelnõu koos kaitseala moodustamisega kaasnevate mõjude analüüsiga ning esitada hiljemalt 01.09.2017 Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile. Järelikult on planeeritud kaasata haldusmenetlusse vastavad erialaasjatundjad ning koostada mh kaitseala moodustamisega kaasnevate mõjude analüüs.
23.Riigikohus on selgitanud, et kolleegium peab võimalikuks ka menetluse käigus ekspertiisi puuduste kõrvaldamist või ekspertiisi korraldamist; olukorras, kui kaitse alla võtmise menetlus algab sellest hoolimata, et ekspertiisi pole toimunud, on tegemist menetlusnõuete rikkumisega, mis vastavalt HMS §-le 58 ei pruugi tingimata kaasa tuua menetluse tulemusena antud haldusakti tühistamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2009 otsus nr 3-3-1-57-09, p 17). Järelikult ka juhul, kui Keskkonnaministeeriumil oli kohustus korraldada eelnevalt ekspertiis hindamaks kavandatava loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse, siis on sellise ekspertiisi teostamine võimalik ka edaspidises haldusmenetluses.
24.Kaebusele on lisatud OÜ ELF Ring poolt 2016 koostatud ekspertiis Peetri jõe maastikukaitseala laiendamise ettepanekule. Nimetatud ekspertiisi kohaselt on need liigid, kes täidavad kaitse alla võtmise eeldused, piisavalt kaitstud; seega on nende liikide kaitse tagatud juba olemasoleva kaitsealade võrgustiku abil ning Peetri jõe maastikukaitseala laiendamine liigikaitselisel eesmärgil ei ole otstarbekas (tl 34 pöördel, p 2.6). Kuigi Peetri jõe maastikukaitseala laiendusala ja kavandatav Karisöödi looduskaitseala kattuvad ligikaudu 680 ha ulatuses, siiski ei saa sellest järeldada, et teostatud ekspertiis on kohane ka kavandatud Karisöödi looduskaitseala osas. Nimelt on Karisöödi looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja algatamise menetluse eesmärgiks salu- ja laanemetsa looduskaitsealade kaitse, kuid Peetri jõe maastikukaitseala laiendamise ettepaneku raames hinnati 19 linnuliiki, 7 kahepaikset ja 16 taimeliiki (tl 32). Seega oli ekspertiisi koostamise lähteülesanne erinev kavandatavast Karisöödi looduskaitseala eesmärgist, mistõttu ei saa teha järeldust, et Karisöödi looduskaitseala moodustamine ei oleks otstarbekas ja põhjendatud.
25.Seega ei ole kaebaja väljatoonud asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et vaidlustatud käskkirja väidetav õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Järelikult puudub kaebajal kaebeõigus.
4(5)
3-17-959
26.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).
27.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.