XXX kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju summas 600 eurot hüvitamiseks seonduvalt televiisori TCL lõhkumisega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 19.06.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.25.08.2016 esitas Tartu Vangla kinnipeetav XXX vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt lõhkusid vanglaametnikud ära tema televiisori TCL. Tartu Vangla jättis 24.10.2016 otsusega nr 1-13/165-2 XXX kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt viitasid asjaolud sellele, et nimetatud televiisor TCL oli katki juba enne 11.05.2016 XXX kambris nr 1072 toimunud tulekahju. Isegi juhul, kui televiisor sai tõepoolest kahjustusi tulekahju kustutamise käigus, oli tulekahju põhjustajaks XXX ise.
2.14.11.2016 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu varalise kahju summas 600 eurot hüvitamiseks seonduvalt televiisori TCL lõhkumisega. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ning riigi õigusabi taotlus. Tartu Halduskohus jättis 12.12.2016 määruses XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata, kaebuse käiguta, riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning andis kaebajale riigilõivu summas 18 eurot tasumiseks 10-päevase tähtaja. 08.01.2017 teatas kaebaja kohtule, et riigilõiv on tasutud.
Tartu Halduskohus võttis 10.01.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
3.Kaebaja väidete kohaselt 06.07.2016, mil talle televiisor TCL tagastati, märkas ta, et see on kahjustatud. Televiisori ekraani peal oli pragu ning pool ekraani ei töötanud üldse. Veel oli ekraani peal valget tolmu. Kaebaja väidab, et tulekahju oli kambris absoluutselt teises kohas, mistõttu on talle arusaamatu, miks on televiisor niimoodi kahjustatud. Kaebaja soovib, et Tartu Vangla hüvitaks talle 600 eurot seonduvalt televiisori TCL lõhkumisega.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb oma 24.10.2016 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 113/165-2 esitatud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja peab vajalikuks lisada, et isegi juhul, kui kaebaja televiisor TCL sai tõepoolest kahjustada alles tulekahju kustutamise käigus, ei saa nimetatud televiisori kahjustumist pidada Tartu Vangla õigusvastase tegevuse tagajärjeks, kuna tulekahju põhjustas oma kambris kaebaja ise.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
5.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
6.Vaidlust ei ole selles, et 11.05.2016 toimus kambris nr 1072, milles viibis kaebaja üksinda, tulekahju, mis sai alguse kaebaja poolt radiaatori ja tooli vahele paigutatud voodivarustuse süütamisest ning mille kustutamiseks kasutati pulberkustutit. Oma isiklikud esemed, sh televiisori TCL, oli kaebaja tulekahju ajaks tassinud kambri WC-sse.
7.Kohus märgib, et pärast tulekahju kohaldati Tartu Vangla 11.05.2016 käskkirjaga nr 6-1/478 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh isiklike esemete kasutamise keelamist, mistõttu võeti kaebajalt ära ka tema televiisor TCL ja paigutati eluosakonna E-1 kartseri lattu kapi otsa, kus see oli kuni 06.07.2016, mil kaebaja selle ise kapi otsast alla võttis.
7.1.02.06.2016 esitas kaebaja vanglale taotluse soetada endale vangla kauplusest uus televiisor Samsung. Nimetatud asjaolul puudub igasugune mõistlik põhjus, miks pidi kaebaja endale ostma uue televiisori, kui tema vana televiisor oli veel töökorras, samas võib kinnipeetaval kambris olla vaid üks televiisor. Seega kaebaja poolt 02.06.2016 vanglale esitatud taotlus viitab kohtu hinnangul sellele, et kaebaja oli teadlik, et televiisori TCL ekraan oli defektne juba enne tulekahju, sest 02.06.2016 ei saanud kaebaja veel kuidagi teada, et tema televiisor TCL on tulekahju käigus kannatada saanud. Vastustaja andis kaebajale loa televiisori soetamiseks, kuid
kuna kinnipeetaval võib kambris olla vaid üks televiisor, siis paigutati ostetud televiisor kinnipeetavate isiklike asjade lattu.
7.2.Tartu Vangla 06.07.2016 käskkirjaga nr 6-1/679 lõpetati kaebaja suhtes isiklike esemete keelu kohaldamine ja samal päeval andis vanemvalvur Viljar Mürk talle tagasi tema asjad, sh televiisori TCL, mille kaebaja ise eluosakonna E-1 kartseri laost 06.07.2016 oma kambrisse tõi. Vanemvalvur V. Mürk möönab, et nimetatud televiisor oli pulbriga koos ning kui televiisor käima pandi, töötas vaid pool selle ekraani. Ka vanglaametnik Terje Lille kinnitab asjaolu, et televiisori TCL ekraan ei töötanud korralikult. Seega on tõendatud, et kaebajale kuuluv televiisori TCL ekraan on kahjustatud, kuid nimetatud asjaolu ei anna kohtu arvates alust kaebaja kahju hüvitamise kaebuse rahuldamiseks. Kahju hüvitamise eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos haldusorgani õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel.
8.Antud juhul seostas kaebaja oma televiisori TCL kahjustumist oma kambris 11.05.2016 aset leidnud tulekahjuga. Kohtu hinnangul viitavad asjaolud sellele, et kaebaja televiisori ekraan oli defektne juba enne tulekahju, sest taotluse uue televiisori soetamiseks esitas kaebaja 02.06.2016, mil ta ei olnud veel teadlik sellest, et tema televiisor TCL, mis tagastati alles 06.07.2016, on tulekahju käigus kahjustada saanud.
9.Juhul kui kaebaja televiisor TCL saigi tulekahju käigus kahjustusi, siis peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu asjaolule, et tulekahju ja sellele järgnevad sündmused said alguse kaebaja enda isiklikust otsusest panna põlema kambri voodivarustus. Kui kaebaja ei oleks oma kambrit põlema süüdanud, oleks puudunud vajadus tema kambris pulberkustuti kasutamiseks. Seega ei saa televiisori kahjustamist pidada Tartu Vangla õigusvastase tegevuse tagajärjeks. Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks tulenevalt riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tuleb kindlaks teha, kas isikule on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Käesoleval juhul ei leidnud kohus kaebaja televiisori TCL kahjustamisel Tartu Vangla õigusvastast tegevust, seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.
10.Lisaks märgib kohus, et 11.07.2016 esitas kaebaja vanglale taotluse väljastada talle kinnipeetavate isiklike asjade laost televiisor Samsung ning paigutada televiisor TCL lattu. 05.08.2016 väljastati kaebajale 11.07.2016 esitatud taotluse alusel kinnipeetavate isiklike asjade laost televiisor Samsung ja televiisor TCL paigutati lattu.
11.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.