Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Hannele Hummel Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse: 1.1.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 6000 EUR (kuus tuhat eurot) A.K.ile (K.; isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx; 1.2.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 69 885,74 EUR (kuuskümmend üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis eurot ja seitsekümmend neli senti) A.K.ile (K.; isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxxxx;
1.3.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 69 885,74 EUR (kuuskümmend üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis eurot ja seitsekümmend neli senti) A.K.ile (K.; isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxxx.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte A.K.ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 10.05.2017 taotluse anda luba hüpoteekide seadmiseks A.K.ile kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx, summas 6000 eurot, korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxxx summas 69 885,74 eurot ja korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxxxx summas 69 885,74 eurot.
Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.
2.1.Maksuhaldur tegeleb SOE KATUS OÜ (registrikood 12470107) maksuvõla sissenõudmisega. Seisuga 12.05.2017 on äriühingu maksuvõlg 141 008,52 eurot, millest põhivõlg moodustab 105 781,82 eurot ja intress 35 226,70 eurot. SOE KATUS OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb 18.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035690-54 määratud, kuid tasumata tulumaksusummast 60 392,54 eurot ja käibemaksusummast 41 607,39 eurot ning maksustamisperioodidel 2016.a oktoobri- ja novembrikuu deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest 3781,89 eurot. Äriregistri andmetel oli SOE KATUS OÜ juhatuse liikmeks perioodil 08.05.2013 kuni 27.03.2017 A.K. (isikukood xxxxxxxxx) ning alates 27.03.2017 on juhatuse liikmeks R. G. (isikukood xxxxxxxxxxx). Maksuhaldur nõuab vastutusmenetluse võimaliku tulemusena SOE KATUS OÜ endiselt juhatuse liikmelt A.K.ilt välja 101 999,93 eurot, so 18.01.2017 maksuotsusega nr 12.2- 3/035690-54 määratud, kuid tasumata maksusummad. Maksuhaldur nõuab vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena A.K.ilt välja ka eelnimetatud maksuotsusega määratud, kuid tasumata summadelt arvestatud intressi summas 31 685,18 eurot, mis kujunes ajal, mil A.K. oli äriühingu juhatuse liige ehk kuni 24.03.2017.
2.2.Maksuhaldur kontrollis vastavalt 16.11.2015 teatele nr 12.2-3/035690-1 ja 16.12.2015 korraldusele nr 12.2-3/035690-2 SOE KATUS OÜ 2015.a septembri- ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust. SOE KATUS OÜ poolt kontrollimenetluse käigus esitatud dokumentidest nähtub, et äriühing soetas kontrollitaval perioodil Bauex OÜ-lt (registrikood 12381543) erinevaid ehitusteenuseid nelja ehitusobjekti osas ning arvestas arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 16 708 eurot 2015.a septembri- ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas. Samuti kajastas SOE KATUS OÜ oma 2015.a septembri- ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas Optimera Estonia AS-i (registrikood 11269030) arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 22 159,01 eurot, mille alusel soetati väidetavalt ehitusmaterjale ja teenuseid. Lisaks soetas SOE KATUS OÜ esitatud dokumentide kohaselt 2015.a septembri- ja oktoobrikuus Osaühingult Monolen (registrikood 10027262) kütust ning kajastas kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonidel arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 2740,38 eurot. Kontrollimenetluse käigus kogutud tõendite ning selgunud asjaolude koosmõjus hindamisel asus maksuhaldur seisukohale, et SOE KATUS OÜ ei ole Bauex OÜ-lt arvetel kajastatud ehitusteenuseid saanud, vaid ehitusteenuste osutajaks oli tundmatu kolmas isik. Samuti leiab maksuhaldur, et SOE KATUS OÜ ei ole soetanud raamatupidamises kajastatud Optimera Estonia AS arvete alusel kaupu ja teenuseid ning kajastas alusetult kolmandatele isikutele väljastatud arveid oma kontrolliperioodi sisendkäibemaksu arvestuses, vähendades sellega teadlikult käibemaksukohustust. Seonduvalt Osaühingult Monolen soetatud kütusega leiab maksuhaldur maksumenetluses kogutud tõendeid analüüsides, et SOE KATUS OÜ ei soetanud Osaühingult Monolen arvete alusel kütust, mistõttu on arveid kajastatud sisendkäibemaksu arvestuses alusetult, vähendades teadlikult oma käibemaksukohustust. Kuivõrd SOE KATUS OÜ ja Bauex OÜ, SOE KATUS OÜ ja Optimera Estonia AS ning SOE KATUS OÜ ja Osaühingu Monolen vahel tegelikkuses tehinguid kontrollitaval perioodil ei toimunud, st kaupa ja teenuseid ei ole eelnimetatud äriühingutelt soetatud, siis on täitmata käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lgst 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused. SOE KATUS OÜ-l puudub õigus Bauex OÜ ja Optimera Estonia AS-i arvetel kajastatud kaupade ja teenuste ning Osaühingu Monolen arvetel kajastatud kütuse soetamisel tasutud sisendkäibemaksu kokku summas 41 607,39 eurot maha arvata. Kuna maksuhaldur tuvastas, et Bauex OÜ nimel väljastatud arvete näol on tegemist 2(10)
algdokumentidega, mille alusel ja millel näidatud isik ei ole tegelikkuses SOE KATUS OÜ-le teenuseid müünud ehk arvetel ei ole märgitud tegelik müüja, ei olnud SOE KATUS OÜ poolt Bauex OÜ-le 2015.a septembri- ja oktoobrikuus tehtud väljamaksed kokku summas 100 248 eurot seotud ettevõtlusega ning kuuluvad tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel maksustamisele tulumaksuga summas 25 062 eurot. Samuti ei ole SOE KATUS OÜ Optimera Estonia AS arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid soetanud, mistõttu on Optimera Estonia AS poolt 2015.a augusti- kuni oktoobrikuus (k.a) väljastatud arvete alusel reaalselt väljamakstud summa 132 930,96 eurot ettevõtlusega mitteseotud väljamakse ning kuulub maksustamisele tulumaksuga summas 33 232,74 eurot. Seonduvalt Osaühingult Monolen väidetavalt soetatud kütusega märgib maksuhaldur, et kuna tehinguid ei toimunud, st SOE KATUS OÜ ei soetanud arvetel kajastatud kütust, tuleb väljamakse kokku summas 16 444,06 eurot lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ning maksustada tulumaksuga summas 4111,02 eurot. Maksuhaldur on seisukohal, et SOE KATUS OÜ on 2015.a septembri- ja oktoobrikuu maksuarvestuses teadlikult kajastanud valeandmeid ning teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. 18.01.2017 maksuotsusega määras maksuhaldur SOE KATUS OÜ-le tasumiseks 104 013,15 eurot, so käibemaksu 41 607,39 eurot ja tulumaksu 62 405,76 eurot. Maksu määramise õiguslikud alused on KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 ning TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 ja § 54 lg-d 2 ja 4. 20.02.2017 esitas SOE KATUS OÜ 18.01.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/035690-54 osas vaide, millega taotles maksuotsuse kehtetuks tunnistamist ning maksuotsuse täitmise peatamist kuni vaidemenetluses tehtud vaideotsuse jõustumiseni. 22.03.2017 tegi Maksu- ja Tolliamet vaideotsuse nr 61/3630-3, millega jättis vaide rahuldamata.
2.3.Eelneva alusel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.K. rikkus teadlikult ja tahtlikult MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Maksuhaldur on käesolevas asjas kohtule taotluse esitamisega algatanud MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel A.K.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksuotsusega määratud maksukohustus tekkis ajal, mil A.K. oli SOE KATUS OÜ juhatuse liikmeks. SOE KATUS OÜ 18.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035690-54 määratud maksukohustused, mis on äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud A.K. juhatuse liikmeks oleku perioodil SOE KATUS OÜ 2015.a septembri- ja oktoobrikuu valeandmetega KMD-de ja TSD-de esitamise tulemusel. Hinnates kontrollimenetluste käigus kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et SOE KATUS OÜ endine juhatuse liige A.K. on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning nende kohustuste rikkumise tulemusena sai võimalikuks SOE KATUS OÜ 2015.a septembri- ja oktoobrikuu maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine ning maksuotsus, millega määrati täiendavalt tasumisele maksukohustused. A.K. SOE KATUS OÜ juhatuse liikmena on teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel, mille eesmärgiks oli vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. A.K. tegevuse ja SOE KATUS OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt SOE KATUS OÜ-ga. Seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks on A.K. solidaarne vastutus SOE KATUS OÜ maksuvõla tasumise eest summas 101 999,93 eurot, millele lisandub maksuvõlalt arvestatud intress summas 31 685,18 eurot.
2.4.Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on A.K. saanud 2016.a veebruarikuust kuni 2017.a märtsikuuni (k.a) väljamakseid Sotsiaalkindlustusametist igakuiselt 2683,33 eurot (välja arvatud veebruaris 1125,27 eurot) ning 2017.a aprillikuus 2423,65 eurot. Muud tulud maksuhaldurile 3(10)
teadaolevalt A.K.il puuduvad. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et A.K.il on kolm ülalpeetavat, so alaealist last. Seega ei saa maksuhalduri hinnangul olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduri hinnangul haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne. Täitmist tagavate toimingute sooritamine on prognoosotsus, mille tegemisel on oluline arvesse võtta isiku varasemat käitumist. Taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub SOE KATUS OÜ endine juhatuse liige A.K. haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) talle kuuluvat vara. Antud järeldus tuleneb eelkõige A.K.i eelnevast käitumisest SOE KATUS OÜ majandustegevuse korraldamisel, so esitades 2015.a septembri- ja oktoobrikuu maksudeklaratsioonides valeandmeid (so deklareerimiskohustuse rikkumine), kajastades äriühingu nimel raamatupidamises tehinguid, mida tegelikkuses ei toimunud, küsides alusetult tagasi sisendkäibemaksu, vähendades tasumisele kuuluvaid maksusummasid, tehes ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning jättes juhatuse liikmena tagamata äriühingu poolt seadusest tulenevate maksete tasumise, mis näitab A.K.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates ka tõenäoline, et sarnaselt võib A.K. suhtuda vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine A.K. suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.
2.5.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: SOE KATUS OÜ-l on kehtiv maksuvõlg, mille sissenõudmine ei ole aegunud. Äriühing ei ole registrist kustutatud ning juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur A.K.ilt solidaarselt sisse SOE KATUS OÜ-le (maksuotsusega määratud, kuid tähtpäevaks tasumata maksuvõla ning sellelt arvestatud intressi. MKS § 98 lõike 1 kohaselt on maksusumma aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg TSD esitamise kuupäevast, so 2015.a septembrikuu TSD esitamise ja tasumise tähtpäev 12.10.2015. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine 2020.a oktoobrikuus. Võttes aluseks kolmeaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine 2018.a oktoobrikuust. Seega ei ole aegumistähtaeg möödunud.
2.6.Maksuhaldur on SOE KATUS OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid, mille tulemusena ei ole äriühingu maksuvõlga õnnestunud sisse nõuda. Maksuhaldur esitas SOE KATUS OÜ suhtes läbiviidud kontrollimenetluse käigus 04.11.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse nr 12.2-3/035690-50 täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks. Esitatud taotlusega palus maksuhaldur anda luba täitetoimingu sooritamiseks, pöörates sissenõue rahalisele õigusele ning valides meetmena aresti seadmise SOE KATUS OÜ poolt Eesti Vabariigi kõikides krediidiasutustes avatud pangakontodele Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 104 013,15 eurot. 07.11.2016 tegi Tallinna Halduskohus määruse haldusasjas nr 3-16-2216, millega rahuldas MTA taotluse ning andis loa aresti seadmiseks SOE KATUS OÜ arvelduskontodele kõikides Eesti krediidiasutustes kokku 104 013,15 euro ulatuses. 08.11.2016 väljastas maksuhaldur korraldused krediidiasutustele SOE KATUS OÜ arvelduskonto arestimiseks summas 104 013,15 eurot. Krediidiasutustelt saadud vastuste kohaselt oli SOE KATUS 4(10)
OÜ-l avatud konto üksnes Swedbank AS-is ning Swedbank AS-i 08.11.2016 vastuse kohaselt oli SOE KATUS OÜ kontojääk arestimise seisuga 2016,63 eurot. Tasumisele kuuluva maksusumma mittetasumisel on maksuhalduril õigus algatada sundtäitmine MKS
13.peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 18.01.2017 väljastati SOE KATUS OÜ-le maksuotsus nr 12.2-3/035690-54, millega kohustati äriühingut tasuma 104 013,15 eurot. Kuna SOE KATUS OÜ ei tasunud määratud maksukohustust, algatas maksuhaldur sundtäitmise, viies läbi omapoolseid täitetoiminguid SOE KATUS OÜ-lt eelnimetatud maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummade sissenõudmiseks. Kuna SOE KATUS OÜ arvelduskonto Swedbank AS-is oli arestitud 2016.a novembrikuus, tegi maksuhaldur 21.04.2017 Swedbank AS-le korralduse nr 13-2.7/143993 SOE KATUS OÜ arvelduskontolt rahaliste vahendite ülekandmiseks MTA pangakontole. Nimetatud korralduse alusel toimus 21.04.2017 laekumine summas 2013,22 eurot 18.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035690-54 määratud 2015.a septembrikuu tulumaksukohustuse katteks. Rohkem laekumisi maksuotsusega määratud maksusummade katteks toimunud ei ole. Teistes krediidiasutustes SOE KATUS OÜ-l arvelduskonto puudub. Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust, Ehitisregistrist ja Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt ei kuulu SOE KATUS OÜ-le kinnistuid, ehitisi ega sõidukeid. Muu registervara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda, SOE KATUS OÜ-l puudub. Kuivõrd SOE KATUS OÜ-l vara puudub, ei ole maksuhaldur esitanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse algatamiseks. Seega on maksuhaldur teinud SOE KATUS OÜ maksuvõlgade sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need on osutunud edutuks, sest äriühingul puudub vara ja rahalised vahendid, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda. Maksukohustuslaste registri andmetel on SOE KATUS OÜ deklareerinud viimati käivet 2016.a oktoobrikuu osas ning töötajad ja nendele tehtud väljamaksed on viimati deklareeritud 2016.a novembrikuu osas. Maksuhalduri hinnangul ei ole SOE KATUS OÜ puhul tegemist tegutseva äriühinguga. Seetõttu puudub maksuhalduril võimalus maksuvõla sissenõudmiseks SOE KATUS OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks SOE KATUS OÜ-lt registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, on maksuhalduril MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
2.7.Maksuhaldur analüüsis A.K.i varalist seisu kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kaudu ning tuvastas, et A.K.ile kuulub ainuomandis kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxx, korteriomand asukohaga xxxxxxxx. A.K.ile kuulub kinnistust xxxxxxxx mõttelist osa ning reaalosa eluruum nr 74, mille üldpind on 69,60 m2. Nimetatud registriosale on seatud hüpoteek Nordea Bank AB kasuks summas 135 200 eurot ja eraisik M. L. (xxxxxxxxxxxx) kasuks summas 100 000 eurot (kaaskoormatud kinnistud xxxxxxxx ja xxxxxxxxx). Ehitisregistri andmetel on xxxxxxx maja näol tegemist äri-, büroo- ja kortermajaga. Maksuhaldur tutvunud kinnisvaraportaalis www.city24.ee samas majas asuvate eluruumide müügihindadega on seisukohal, et kõne all oleva eluruumi hinnanguline väärtus on 170 000 – 198 000 eurot3. Maksuhaldur märgib, et saadud andmete abil saab määrata vaid ligikaudselt A.K. omanduses oleva kinnisasja väärtust, kuna väärtuse määramisel on oluline arvestada ka kinnisasja seisundit, mida maksuhaldurile teada pole. Samuti kuulub A.K.ile kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxxx, elamumaa 100% asukohaga xxxxxxx. A.K.ile kuulub 168/10097 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa mitteeluruum nr 39, mille üldpind on 16,80 m2. Kinnistul puuduvad kinnistut koormavad keelumärked ning hüpoteegid. Ehitisregistri andmetel on tegemist garaažiga, mille hinnanguline väärtus kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetel on 6000 eurot. 5(10)
Veel kuulub A.K.ile kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxx, korteriomand asukohaga xxxxxxxxx. A.K.ile kuulub xxxxxx mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 10, mille üldpind on 69,20 m2. Nimetatud registriosale on seatud Swedbank AS kasuks hüpoteegid kokku summas 173 400 eurot (kaaskoormatud kinnistu xxxxxxxxx) ja eraisik M. L. kasuks hüpoteek summas 100 000 eurot (kaaskoormatud kinnistud xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx). Ehitisregistri andmetel on xxxxxx maja näol tegemist äri-, büroo- ja kortermaja uusehitisega. Kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetel on xxxxxxxxx, Tallinn müüa mitmeid kortereid. Maksuhaldur tutvunud kinnisvaraportaalis www.city24.ee samas majas asuvate eluruumide müügihindadega on seisukohal, et kõne all oleva eluruumi hinnanguline väärtus on 143 000 – 196 000 eurot5. Maksuhaldur märgib, et saadud andmete abil saab määrata vaid ligikaudselt A.K. omanduses oleva kinnisasja väärtust, kuna väärtuse määramisel on oluline arvestada ka kinnisasja seisundit, mida maksuhaldurile teada pole. Lisaks eeltoodule kuulub A.K.ile ka kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx. A.K.ile kuulub 138/55442 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa mitteeluruum nr 48, mille üldpind on 13,80 m2. Nimetatud registriosale on seatud Swedbank AS kasuks hüpoteek summas 173 400 eurot (kaaskoormatud kinnistu xxxxxxxx) ja eraisik M. L. kasuks hüpoteek summas 100 000 eurot (kaaskoormatud kinnistud xxxxxxxx ja xxxxxxxxx). Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu A.K.ile sõidukeid ega väikelaevu. Samuti ei ole Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel avatud A.K. nimel ühtegi väärtpaberikontot. Seega peale eelnimetatud kinnisasjade muu registrites registreeritud vara A.K.il maksuhaldurile teadaoleval puudub. Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteekide seadmine A.K.ile kuuluvatele kinnisasjadele kõige sobivam meede, kuna hüpoteekide seadmine ei takista kinnisasjade kasutamist ega käsutamist. Maksuhalduri hinnangul ei piira nõude tagamiseks taotletav abinõu juhatuse liiget rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Maksuhaldur leiab, et on igati põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine, kuna selleks loa mitteandmine võib otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (Maksu ja Tolliameti kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda. Kuivõrd A.K.ile kuulub neli kinnisasja ning arvestades võimalikku vastutusmenetluse raames esitatava nõude suurust 133 685,11 eurot (so maksuotsusega määratud, kuid tasumata 101 999,93 eurot ja sellelt arvestatud intressisumma 31 685,18 eurot), ei pea maksuhaldur otstarbekaks seada hüpoteeke kõikidele neljale A.K.ile kuuluvale kinnisasjale. Maksuhaldur märgib, et mida vähem kinnisasju on koormatud, seda proportsionaalsem on abinõu maksukohustuslase suhtes ning nõude tagamiseks tuleb valida varem koormamata kinnistu. A.K.ile kuuluvatest kinnisasjadest on koormamata (ei ole seatud kinnistut koormavaid hüpoteeke ega keelumärkeid) üksnes kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxxxx, mille hinnanguline väärtus on 6000 eurot. Seega on põhjendatud hüpoteegi seadmine nimetatud kinnisasjale summas 6000 eurot. Ainuüksi hüpoteegi seadmine nimetatud kinnisasjale ei taga aga võimalikku vastutusmenetluse raames esitatavat ja sissenõutavat summat. Lähtudes sellest, et kinnisasja hüpoteegiga koormamise valikul tuleb hinnata määratava maksukohustuse suurust (so 133 685,11 eurot) koormatava vara väärtusega ning hinnates A.K.ile kuuluvate kinnisasjade, so korteriomandite (eluruumid) registriosa numbritega xxxxxxxx ja xxxxxxxxx võimalikku väärtust ning krediidiasutuste ja eraisiku kasuks seatud hüpoteeke, leiab maksuhaldur, et on põhjendatud lisaks registriosale numbriga xxxxxxxx seatavale hüpoteegile, seada maksunõude tagamiseks hüpoteegid eelnimetatud kahele kinnisasjale.
2.8.Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, saab kinnisasja sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. Võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest, lisatasudest ning muudest täitekuludest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 alusel on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Täitemenetluse alustamise tasu on KTS § 34 lg 2 p 4 kohaselt 60 eurot.
6(10)
Kuna maksuhalduri kogu nõude suuruseks A.K.i osas on 133 685,11 eurot (so 101 999,93 eurot, millele lisandub tähtpäevaks tasumata jäetud summadelt arvestatud intress summas 31 685,18 eurot), siis on KTS § 35 lg 2 p 12 kohaselt kohtutäituri põhitasu 7,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 13 900 eurot. A.K.ile esitatava nõude suuruselt 7,5% on 10 026,38 eurot, seega kohtutäituri põhitasuks jääb 10 026,38 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Käesoleva taotlusega taotleb maksuhaldur luba täitetoimingute sooritamiseks A.K. omandis olevale kolmele kinnisasjale (registriosad numbritega xxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxx), mille turuväärtuseks on maksimaalselt registriosa xxxxxxxxx osas 6000 eurot, registriosa xxxxxxxxx osas 198 000 eurot ja registriosa xxxxxxxxx osas 196 000 eurot. Seega lisatasu varade müügihinnast oleks antud juhul 2000 eurot. Kohtutäituri tasu suurus käesoleva maksuvõla sissenõudmisel moodustaks kokku 12 086,38 eurot ehk 9% kogu nõude suurusest. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus põhjendatud. Seega peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteekide seadmist kogusummas 145 771,49 eurot (133 685,11 eurot + 12 086,38 eurot täitmiskulude katteks).
2.9.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur A.K.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui nimetatud isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui A.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 133 685,11 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
4.HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).
6.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud 7(10)
loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
7.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
8.Maksuhaldur on sisse nõudmas SOE KATUS OÜ maksuvõlga. SOE KATUS OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb 18.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035690-54 määratud, kuid tasumata tulumaksusummast 60 392,54 eurot ja käibemaksusummast 41 607,39 eurot ning maksustamisperioodidel 2016.a oktoobri- ja novembrikuu deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest 3781,89 eurot. SOE KATUS OÜ maksuvõlg tekkis A.K.i juhatuse liikmeks olemise ajal. Maksuhaldur on vastutusmenetluse algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega (tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).
9.Maksuhaldur leiab, et A.K. on SOE KATUS OÜ juhatuse liikmetena rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. A.K. olid maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, so perioodil 08.05.2013 kuni 27.03.2017. Maksuhalduri poolt läbi viidud kontrollimenetluses tuvastati, et SOE KATUS OÜ kajastas äriühingu maksuarvestuses 2015.a septembri- ja oktoobrikuus valeandmeid, mille tulemusena ei olnud 2015.a septembri- ja oktoobrikuu KMD-d ja TSD-d korrektsed. SOE KATUS OÜ teadis, et kajastab 2015.a septembri- ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonidel valeandmeid ning esitab nende andmete kinnituseks dokumente, mis ei ole kooskõlas tehingute tegeliku sisuga. Lisaks on SOE KATUS OÜ teinud 2015.a septembri- ja oktoobrikuus ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, millelt on jäetud tulumaks arvestamata, deklareerimata ja tasumata. A.K. SOE KATUS OÜ juhatuse liikmena on teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel, mille eesmärgiks oli vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Lisaks maksuotsusega määratud maksusummale (101 999,93 eurot) nõuab maksuhaldur A.K.ilt ka intressi summas 31 685,18 eurot, mis kujunes A.K.i juhatuse liikmeks olemise ajal. A.K.ilt sissenõutava maksukohustuse suuruseks 133 685,11 eurot. eurot. Maksuvõla kujunemist näitab maksuhaldur SOE KATUS kohta taotluses koostatud maksukohustuste tabelis. Niisiis on võimalik A.K.i vastutus SOE KATUS OÜ maksuvõla eest. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et A.K.i eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks.
8(10)
Sellele viitab A.K.i käitumine SOE KATUS OÜ juhatuse liikmena (maksupettuse läbiviimine, maksuvõla tekitamine, selle tasumisest hoidumine). A.K.i käitumine näitab tema suhtumist avalikõiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et nad võivad sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. Sotsiaalkindlustusameti väljamaksed A.K.ile kinnitavad, et isikul ei pruugi olla püsivaid sissetulekuid maksukohustuse täitmiseks.
10.Taotleja on selgitanud, et SOE KATUS OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud. On ilmnenud, et äriühingul puudub registervara ning pangakonto arestimise tulemusel on laekunud vaid 2013,22 eurot. Maksukohustuslaste registri andmetel on SOE KATUS OÜ deklareerinud viimati käivet 2016.a oktoobrikuu osas ning töötajad ja nendele tehtud väljamaksed on viimati deklareeritud 2016.a novembrikuu osas. Seega on põhjendatud maksuhalduri hinnang, et SOE KATUS OÜ puhul ei ole tegemist tegutseva äriühinguga ning seega selle äriühingu majandustegevuse arvelt ei saa tekkinud maksukohustusi täita. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning SOE KATUS OÜ õigusvõime ei ole lõppenud
11.Kohus leiab, et valitud abinõud A.K.ile kuuluvatele kinnisasjadele hüpoteekide seadmine määratavat maksukohustust ja sundtäitmiskulusid katvas summas on põhjendatud ning maksuhaldur on hüpoteegisumma maksukohustuslase kolme kinnisasja vahel põhjendatult ära jaganud. Arvestades A.K.ile määratava maksukohustuse (133 685,11 eurot) ja sundtäitmiskulude (12 086,38) suurust ning maksukohustuslaste vara ja selle väärtust, koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt ning seeläbi on tagatud maksuhalduri nõude ja täitekulude täitmine. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude summa suuruses. Hüpoteekide seadmine A.K.i kinnisasjadele vastavalt summades 6000 eurot, 69 885,74 eurot ja 69 885,74 eurot ei piira kinnisasjade käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude ja täitekulude täitmise. Hüpoteegisummad ei ületa määratava maksukohustuse ja täitekulude suurust. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. Kuna A.K.il peale kinnisasjade muud arvestatavat registervara ei ole ning võimalik arestitav sissetulek ei kata määratava maksukohustuse suurust, on hüpoteekide seadmine nende kinnisvarale ainus viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. Ka koormaks sissetuleku arestimine maksukohustuslast oluliselt suuremal määral kui tema kinnisvarale hüpoteekide seadmine. Kohus leiab, et hüpoteekide seadmine määratava maksukohustuse ja täitekulude suuruses summas ei ole ülemäära koormav. Vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlus A.K.i suhtes on alles algusjärgus ning vastutusotsuse väljastamine talle ei ole veel otsustatud. Lõplik isiku vastutuse ulatus kujuneb menetluse jooksul.
12.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab A.K.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui nimetatud isikud on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui A.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 133 685,11 eurot.
9(10)
Kohus selgitab, et kontrollib käesolevas menetluses üksnes, kas maksuhaldur on märkinud tagatise andmed, ega kontrolli tagatise suurust. Isikul on võimalik vaidlustada tagatise suurus juhul, kui ta pakub maksuhaldurile enda hinnangul piisava tagatise täitetoimingute lõpetamiseks, kuid maksuhaldur keeldub täitetoiminguid lõpetamast. Hetkel pole teada, kas isik kavatseb üldse tagatist esitada või millist liiki tagatise ta valib.
13.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.