lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-2186/33

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-2186/33
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6919
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2186 OÜ Hansa Ehitusmeister kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.05.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/023917-32 tühistamiseks ning maksuhalduri kohustamiseks arvestada ja tasuda intressi tagastusnõude täitmisega viivitamise eest Kaebaja – OÜ Hansa Ehitusmeister, esindaja Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Martin Aas

Haldusasi

Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.05.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Hansa Ehitusmeister apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 30.05.2016 otsus osas, milles halduskohus jaotas menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Hansa Ehitusmeister kasuks välja OÜ Hansa Ehitusmeister poolt halduskohtus kantud menetluskulud summas 2870 eurot.
3.Jätta apellatsioonkaebus muus osas rahuldamata.
4.Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Hansa Ehitusmeister kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 200 eurot. Ülejäänud apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.06.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-15-2186 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Hansa Ehitusmeister soetas 31.03.2014 arve nr 2014002 alusel Alpha Engineering OÜ-lt aadressil Jaanioja 10/12, Võsu alevik, Vihula vald, Lääne-Virumaa asuva kinnistu (edaspidi ka krunt). OÜ Hansa Ehitusmeister deklareeris arvel märgitud käibemaksu summas 30 000 eurot 2014. a märtsi käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 23.04.2014 teate nr 12.2-3/023917-1 alusel OÜ Hansa Ehitusmeister 2014. a märtsi käibemaksu tagastusnõude õigsust, 16.05.2014 korralduse nr 12.2-3/023917-2 alusel 2014. a märtsi käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust ning 16.03.2015 teate nr 12.23/023917-28 alusel 2014. a märtsi tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust.
2.MTA kohustas 29.05.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/023917-32 (I kd, tl 13-18) OÜ-d Hansa Ehitusmeister tasuma maksusumma 45 648,59 eurot (käibemaks 30 000 + tulumaks 47 848,10 – 18.08.2014 määruse nr 3-14-51784 alusel broneeritud summa 32 199,51). Maksustamise õiguslikeks alusteks on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 ja § 54 lg 2 ja 4. Maksuotsuse ja selle osaks oleva MTA 19.03.2015 kontrollakti nr 12.2-3/023917-30 (I kd, tl 24-28) kohaselt tuvastas maksuhaldur Võsu alevikus asuva Jaanioja 10/12 krundiga seonduvalt järgmise ostu-müügi tehingute ahela (sulgudes edasimüügi tehingu kuupäev ja müügihind): Eesti Vabariik (31.03.2010; 17 383,90 eurot käibemaksuta) => Scandic House OÜ (alates 14.02.2011 nimega SHW Trade OÜ; 18.11.2010; 84 363,38 eurot käibemaksuga) => OÜ MTI Business (alates 24.01.2013 nimega Pro CleanServ OÜ; 08.10.2012; 179 094 eurot käibemaksuga) => Alpha Engineering OÜ (31.03.2014; 180 000, sh käibemaks 30 000 eurot) => OÜ Hansa Ehitusmeister. Maksuhaldur tegi kindlaks, et OÜ Hansa Ehitusmeister teadis, et osaleb tehingute ahelas, kus viidi läbi pettus. Kogu ostu-müügi tehingute ahel oli OÜ Hansa Ehitusmeister juhatuse liikme EP kontrolli all ning OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ kaasati tehingute ahelasse üksnes riigilt käibemaksu väljapetmise eesmärgil. Pettuses osalemist ei saa käsitada ettevõtlusena, seega ei saa OÜ Hansa Ehitusmeister krundi soetamisel arvata maha sisendkäibemaksu (30 000 eurot). Krundi soetamisega tegeles OÜ-s Hansa Ehitusmeister üksnes juhatuse liige EP. Krunt oli EP kontrolli all alates 2010. a märtsist, mil Scandic House OÜ, mille juhatuse liige EP oli, soetas krundi Eesti Vabariigilt. Krundiga aastatel 2010-2014 toimunud ostu-müügitehingutega seotud äriühingute esindajad on omavahel kauaaegsed tuttavad või äripartnerid. Tehingutega seotud isikute sõnul ei olnud krundi võõrandamisel krundi müügikuulutusi ning krunti pakuti võõrandamiseks läbi tuttavate ja äripartnerite. EP oli võtnud krundile palkmaja ehitamiseks hinnapakkumisi juba 2013. a-l ning OÜ Hansa Ehitusmeister on tasunud krundi ehitusloa eest riigilõivu 07.02.2014 ehk samuti enne OÜ Hansa Ehitusmeister poolt krundi omandamist. EP oli seotud krundi detailplaneeringu kehtestamise 2(14)

3-15-2186 protsessiga ka ajal, mil krundil oli teine omanik. Krundi soetusi on peamiselt finantseeritud läbi EP-ga seotud äriühingute Aarberg Finance OÜ ja IRHYS OY ning EP on kontrollinud kõikides krundi ostu-müügitehingutes raha liikumisi. Scandic House OÜ ja OÜ MTI Business vahelises tehingus on krundi soetust finantseeritud peamiselt EP-ga seotud Soome äriühingu IRHYS OY poolt. OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ ning Alpha Engineering OÜ ja OÜ Hansa Ehitusmeister vahelistes tehingutes on krundi soetust finantseeritud läbi EP-le kuuluva äriühingu Aaberg Finance OÜ. OÜ MTI Business poolt krundi müümisel saadud raha on jõudnud Travel Exchange Finland OY kaudu tagasi EPle. EP oli Travel Exchange Finland OY tegevdirektor ja aseliige ning Travel Exchange Finland OY üheks osanikus oli TravEx Group OÜ, mille juhatuse liige oli EP. Seega ei saanud OÜ MTI Business krundi müümisel Alpha Engineering OÜ-le reaalset raha ega kasu, sest rahad on liikunud EP-ga seotud äriühingute valdusesse. Ka Alpha Engineering OÜ ei saanud krundi müümisel OÜ-le Hanse Ehitusmeister reaalset raha ega kasu. Riik sai krundi ostu-müügitehingutelt majanduslikku kahju – kõik krundi omanikud (sh OÜ Hansa Ehitusmeister) on igakordsel krundi soetamisel arvanud krundi soetamisel krundi ostuhinnalt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha. Käibemaksu on krundi müümisel tasunud Scandic House OÜ ja Alpha Engineering OÜ (05.12.2014), kuid OÜ MTI Business ei ole käibemaksu (summas 29 849 eurot) tasunud. Kuna OÜ Hansa Ehitusmeister ei ostnud krunti Alpha Engineering OÜ-lt, vaid sai selle omanikuks tasuta, ei olnud algdokument nõuetekohane (valesti oli märgitud tehingu majanduslik sisu ja hind). Kinnistu eest tasumiseks tehtud väljamakse oli seega ettevõtlusega mitteseotud kulu ning sellelt tuli tasuda tulumaksu.

3.OÜ Hansa Ehitusmeister esitas MTA 29.05.2015 maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 16.07.2015 vaideotsusega nr 6-1/2882-2 (II kd, tl 243-245) rahuldamata. MTA selgitas vaideotsuses muu hulgas, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb pidada maksukohustuslast, kes teadis või pidi teadma, et osaleb ostu tehes tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega, Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2006/112 seisukohalt osaliseks selles pettuses sõltumata sellest, kas ta sai kaupade edasimüümisest järgnevate maksustavate tehingute tegemisel kasu või mitte (Euroopa Kohtu 06.12.2012 otsus C-285/11: Bonik, p-d 35-39). Euroopa Kohtu seisukohtade järgi tuleb maksuhalduril esitada õiguslikult piisavad tõendid, mis lubavad järeldada, et maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud pettusega, mille pani toime tarnija või teine tarneahelas hiljem osalenud ettevõtja (Bonik, p 43). MTA 29.05.2015 maksuotsuses on käsitletud piisavalt tõendeid, millega on objektiivselt tuvastatud nii krundiga toimunud ostumüügitehingute ahelas toime pandud pettus kui OÜ Hansa Ehitusmeister osalus selles, arvestades, et OÜ Hansa Ehitusmeister oli pettusest teadlik.
4.OÜ Hansa Ehitusmeister esitas 31.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 3-8p; täiendatud 14.09.2015, I kd, tl 31-31p), milles palus MTA 29.05.2015 maksuotsuse tühistada ning kohustada maksuhaldurit arvestama ja tasuma intressi tagastusnõude täitmisega viivitamise eest. 1) Pettuse ja majandusliku kahju käsitlus on maksuotsuses täielikult motiveerimata ega ole jälgitav. Maksuhalduri käsitlusest ei selgu, millise pettusega on tegemist, millal ja kus see toimus, kes selle toime pani, kas pettus seondub tehingute või maksudega ning kuidas see mõjutab maksustamist. 2) Maksuhaldur on samastanud pettuse ja majandusliku kahju, mille summad on erinevad. Maksuhaldur ei ole arusaadavalt selgitanud majandusliku kahju saabumist ega selle seost pettusega. Maksuotsusest ei selgu, millises summas on riigil kahju tekkinud, sest kui OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ vaheliselt müügitehingult kuulus deklareerimisele 29 849 eurot, ei tähenda see automaatselt, et riigil tekkis samas suuruses majanduslik kahju. On 3(14)

3-15-2186 tõenäoline, et OÜ MTI Business on maksuhaldurile kinnistu võõrandamise müügikäibelt arvestatud käibemaksu tasunud vähemalt osaliselt. Maksuhaldur ei ole arvestanud OÜ MTI Business juhatuse liikme MTI suhtes 24.04.2014 lõpetatud väärteomenetluse tulemusi. Väärteomenetluse osalise lõpetamise määruse kohaselt ei ole alust arvata, et MTI oleks maksuhaldurile esitanud valeandmeid ning pannud toime temale inkrimineeritava teo. Isegi kui riigil on tekkinud majanduslik kahju 29 849 eurot või vähem, ei ole arusaadav, miks puudub kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus 30 000 euro ulatuses ning lisaks tuleb tasuda kogu väljamakselt tulumaksu. Tegemist on topeltmaksustamisega, sest sama maksuobjekti maksustatakse mitmekordselt. Maksu määramisel ei tohi olla karistavat iseloomu. 3) Maksuhaldur ei ole vaidlustanud kinnistu müügi tehinguid ega väida, et tehingud olid näilikud. Kõigi võõrandamiste puhul on tekkinud müügikäive ja maksuhaldur on seda aktsepteerinud. Jääb arusaamatuks, miks ei ole sel juhul tegemist ettevõtlusega. Pole võimalik selline olukord, et käive on, kuid ettevõtlust ei ole. 4) Maksuhalduri järeldus, et EP omas krundi üle kontrolli, ei ole arusaadav. EP oli seotud vaid äriühingutega Scandic House OÜ ja OÜ Hansa Ehitusmeister, olles neis juhatuse liige ja osanik. Olukorras, kus kõik krundi võõrandamistehingud on kehtivad ja EP ei omanud tehingus osalenud äriühingute üle kontrolli, ei saa väita, et teisele isikule kuuluv vara (krunt) on tegelikult kolmanda isiku kontrolli all. Ka hüpoteek ei anna hüpoteegipidajale kontrolli kinnistu üle ega takista omandi käsutamist. Lisaks ei olnud kinnistule seatud EP-le kuuluva äriühingu kasuks hüpoteeki ajal, mil krunt oli OÜ MTI Business omandis. EP ei ole kunagi olnud krundi omanik ja teiste juriidiliste isikute vara ei saa kuuluda temale. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud omandi üleminekut. Olukorras, kus väidetav pettus või majanduslik kahju on maksuhalduri arvates ilmselt tekitatud OÜ MTI Business poolt riigile käibemaksu tasumata jätmisest, millega EPl ei olnud mingit seost, on alusetu väita, et EP osales kaebaja kaudu maksupettuses. 5) Alpha Engineering OÜ on deklareerinud krundi müügilt käibemaksu ning selle riigile tasunud. Kui müüjal on maksustatav käive tekkinud ja ta on käibemaksu riigile tasunud, siis on ostjal õigus sisendkäibemaks maha arvata. Käibemaksu mahaarvamist saab piirata siis, kui ettevõtjal puudub käibemaksuga maksustatav käive. KMS § 29 lg-st 1 ei tulene alust piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ebamäärase väljendiga „pettuses osalemist ei saa pidada ettevõtluseks“. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kuritarvituste vältimiseks võetavad meetmed ei tohi kahtluse alla seada käibemaksustamise neutraalsust (nt asi C-25/03 või liidetud asjad C-95/07 ja C-96/07). Iga tehingut tuleb vaadelda eraldi ning varasem või hilisem sündmus ei saa muuta ühe kaubatarnete ahelas kindlaks määratud tehingu olemust; see, kas kõnealuste kaupadega seotud varasematelt või hilisematelt müügitehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksu on riigile üle kantud või mitte, ei mõjuta maksukohustuslase tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (C-354/03). Maksuhaldur ei ole väitnud, et Alpha Engineering OÜ ja kaebaja vaheline kaubatarne ehk kinnistu võõrandamise tehing oleks ise seotud käibemaksupettusega, st ei vasta kauba võõrandamise objektiivsetele kriteeriumitele. MTA ei väida ka, et tehingu maksustatav väärtus oleks ebaõige. Seega on kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piiratud ebaseaduslikult. 6) Tulumaksu määramine on õigusvastane. Kaebaja põhjendas eespool, et pettuse läbiviimine ei ole arusaadav ega põhjendatud ning kaebaja ei nõustu, et sai krundi omanikuks tasuta. Jääb arusaamatuks, kuidas on väidetav käibemaksupettus või käibemaksust tulenev majanduslik kahju ülekantav tulumaksustamisse. Kui tehing ei olnud näilik, nagu maksuhaldur kinnitab, siis on ilmne, et tehing toimus tasu eest. Kaebaja on saanud krundi omanikuks ja tegeleb selle arendamisega, st kasutab seda oma ettevõtluses. Riigikohtu 01.02.2012 otsusest nr 3-3-1-60-11 tulenevalt oleks sel juhul pidanud tulumaksu määrama hindamise teel, kuid hindamist ei ole maksuhaldur läbi viinud. On täiesti ebaloogiline väita, et keegi varjaks tasuta tehingut raha ülekandmisega. Krundi maksustatava väärtuse kindlaksmääramisel võttis maksuhaldur aluseks 4(14)

3-15-2186 31.03.2014 arvel märgitud müügihinna, mis kinnitab, et võõrandamine toimus arvel näidatud summa eest. Kui tehingut ei oleks üldse toimunud või tehing oleks toimunud tasuta, siis esimesel juhul ei oleks tekkinud müügikäivet ja teisel juhul puuduks alus tehingu müügikäibelt käibemaksu arvestamiseks ja tasumiseks. Lisaks, kui Alpha Engineering OÜ oleks krundi võõrandanud tasuta, tekiks tal tulumaksukohustus TuMS § 49 lg 1 alusel, kuid seda maksuhaldur ei väida. Kinnistu võõrandamine ei saa olla samaaegselt müüja seisukohalt tasuline ja ostja seisukohalt tasuta. Näiliku tehingu sätetele ei ole maksuhaldur tuginenud. Seega ei ole maksuhaldur põhjendanud ega tõendanud, et kaebaja poolt kinnistu omandamisel tehtud väljamakse 180 000 eurot oleks ettevõttest kasumi väljaviimine. 7) Maksuhaldur on kaebaja 2014. a märtsi käibedeklaratsioonil deklareeritud tagastusnõude täitmisega õigusvastases viivituses alates 19.08.2014. Maksuhalduril on kohustus arvestada ja tasuda kaebajale intressi alates 19.08.2014 kuni vaidlustatud maksuotsusega teostatud tasaarvestuseni 01.06.2015 maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg 2 alusel ning alates 02.06.2015 kuni maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseni ja tagastusnõude täitmiseni MKS 116 lg 1 alusel. MTA arestis kohtumääruse alusel kaebaja ettemaksukonto kaebaja 2014. a märtsikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruse osas ehk summas 32 199,51 eurot. Tegemist on praeguse vaidluse esemega seotud summaga. Seega saab kohus kohtuvaidluse esemeks oleva maksuotsuse tühistamise korral tuvastada, et maksuhaldur on õigusvastaselt piiranud kaebaja tagastusnõude 32 199,51 euro kasutamist alates ettemaksukontole kandmisest ja sellele järgnevast arestimisest, s.o. alates 19.08.2014.

5.Maksu- ja Tolliamet palus 23.10.2015 ja 25.02.2016 vastustes jätta kaebus rahuldamata. 1) Maksuhalduri käsitlus maksupettusest ei ole õiguslikult võimatu. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on maksuametil ja kohtutel õigus keelduda maksukohustuslase sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse lubamisest, kui on tuvastatud, et maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud tarneahelas enne või pärast asjaomast tehingut toime pandud käibemaksupettusega (otsus C-285/11: Bonik, p 45). Kirjeldatud praktikaga tutvudes nähtub, et reeglina ei või mahaarvamisõigust keelata, kui kaubatarne tegelikult toimus ja maksukohustuslane kasutas neid kaupu oma maksustatavate tehingute tarbeks ehk ettevõtluses (otsus C-285/11: Bonik, p-d 29, 31 ja 33). Reegel ei kohaldu aga juhul, kui maksukohustuslane osaleb pettuses. Sellisel juhul ei vasta pettuse sooritanud maksukohustuslase tegevus tehtud kaubatarnete ja majandustegevuse mõistete objektiivsetele kriteeriumidele ehk tegemist ei ole ettevõtlusega direktiivi 2006/112 artikli 168 punkti a tähenduses. Seejuures on pettusest teadmine samastatav pettuses osalemisega (otsus C-285/11: Bonik, p-d 29, 35, 38, 39 ja 45). Kontrollaktist ja maksuotsusest nähtub maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt kaebaja teadis, et osaleb tehingute ahelas, kus viidi läbi pettus (maksuotsus, p 2.1.1.3). Nimetatud tehingute ahelas jäeti riigile käibemaks tasumata (kontrollakt, p 1.2.3.8). Riigikohus on seisukohal, et käibemaksupettusega on tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid jätab arvel märgitud käibemaksu riigile tasumata (3-4-1-6-02, p 13). Seega asus maksuhaldur sisuliselt seisukohale, et kaebaja teadis, et osaleb tehingute ahelas, kus riigile jääb käibemaks tasumata, tegemist on maksustamise faktilise alusega. Materiaalõigusliku alusena viitas maksuhaldur KMS § 29 lg-le 1 ja selgitas, et pettuses osalemine ei ole käsitatav ettevõtlusena. KMS § 29 lg 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks obligatoorseks eelduseks asjaolu, et kulutus oleks tehtud maksukohustuslase maksustatava käibe tarbeks, kuid pettuse sooritanud maksukohustuslase tegevus ei vasta tehtud kaubatarnete ja majandustegevuse mõistete objektiivsetele kriteeriumidele ehk tegemist ei ole ettevõtlusega direktiivi 2006/112 artikli 168 punkti a tähenduses. Isegi kui maksuotsuses on motiveerimispuudusi, ei anna see alust maksuotsuse tühistamiseks, sest paremad põhjendused ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

5(14)

3-15-2186 2) Tehingute ahelas toime pandud pettus on tuvastatud. OÜ MTI Business maksuvõlaga seonduvatele kaebaja väidetele on maksuhaldur vastanud vaideotsuse p-s 13. E-maksuameti väljavõte kinnitab OÜ MTI Business maksuvõla olemasolu. Puutuvalt riigile tasumata jäänud käibemaksu suuruse erinevusesse kaebaja sisendkäibemaksuga selgitab maksuhaldur järgmist. Olukorras, kus kogutud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest nähtub, et kaebaja poolt tehtud tehing oli seotud pettusega, on selle konkreetse tehingu osas täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimus. Sellisel juhul ei oma iseseisvat tähtsust mahaarvatava sisendkäibemaksusumma suurus. 3) Maksuhaldur ei ole väitnud, et OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ vahelised tehingud ei ole toimunud, vaid on tuginenud üksnes sellele, et need äriühingud olid tehingutesse kaasatud käibemaksupettuse eesmärgil. Krundi omandiõigus on üle läinud nii, nagu kontrollaktis kirjeldatud tehingute skeemil on näidatud. Maksuotsuse aluseks ei ole tehingute näilikkus, vaid asjaolu, et kaebaja osales teadlikult tehingute ahelas, kus viidi läbi pettus. Kaebaja teadmise osas jääb maksuhaldur vaideotsuse p-s 14 (lk-d 4-7) väljendatud seisukoha juurde. 4) Kaebaja intressiarvestust puudutav käsitlus on väär. Tagastusnõude täitmisega viivituses oleku osas ei saa tugineda üksnes Riigikohtu 30.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 p-le 19, vaid lähtuda tuleb lahendist kui tervikust (p-d 8-19). Käesolevas asjas lõppes tagastusnõude tuvastamise menetlus enammakse ettemaksukontole kandmisega ja ettemaksukonto arestimise näol oli tegemist üksikjuhtumi kontrolli ehk tuvastamismenetlusest eraldiseisva kontrollimenetluse raames tehtud täitetoimingutega. Seega ei ole viivitust olnud.

6.Tallinna Halduskohus rahuldas 30.05.2016 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas MTA 29.05.2015 maksuotsuse tulumaksu määramist puudutavas osas ning jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata. 1) Maksuotsus on piisavalt motiveeritud. Otsusest on arusaadav, et tegemist on käibemaksupettusega, mis seisnes selles, et OÜ MTI Business jättis käibemaksu riigile tasumata (kontrollakti p 1.2.3.8. b) ja kaebaja oli tuvastatud asjaolusid arvestades oma juhatuse liikme EP kaudu teadlik, et osaleb sellises tehingute ahelas, kus pannakse toime maksupettus. Maksupettuses osalemist ei saa pidada ettevõtluseks. Selgemad ja põhjalikumad järeldused on toodud vaideotsuse p-s 14 koos viidetega kohtupraktikale. Kuna maksuotsuse faktiliseks aluseks ei ole tehingute näilikkus, ei ole MKS § 83 lg-le 4 või §-le 84 viitamata jätmine formaalseks puuduseks. 2) Euroopa Kohtu praktikast tuleneb põhimõte, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamise eelduseks on ostja heausksus. Maksukohustuslane, kes on osalenud käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda (Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 18). Maksupettus võib olla tarneahelas toime pandud nii enne kui pärast seda tehingut, millega seoses sisendkäibemaksu mahaarvamist taotletakse (Euroopa Kohtu 06.12.2012 otsus kohtuasjas C-285/11: Bonik, p-d 40, 45). Kaebajal keelatakse sinendkäibemaksu mahaarvamine maksupettuses osalemise tõttu. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, et riigil saamata jäänud maksusumma (OÜ MTI Business poolt tasumata jäänud käibemaks) on väiksem kui vaidlusalune sisendkäibemaks. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud kogumis võimaldavad järeldust, et krunt oli kogu tehingute ahela jooksul EP huvisfääris. Ainuüksi see, et maksuhaldur kasutas väljendit „krundi üle kontrolli omama“, millel ei ole tsiviilõiguses üheselt mõistetavat sisu, ei muuda maksuotsust õigusvastaseks. 3) Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtub, et OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ juhatuse liikmed MTI ja FT on EP ammused tuttavad. EP ütluste kohaselt on FT ja MTI olnud pikemat aega tema äripartnerid (28.05.2014 seletus, I kd, tl 82-85; 31.07.2014 seletus, II kd, tl 38). FT selgitas, et ta on EP-ga tuttav juba ülikooli ajast ning nende suhted on nii isiklikud kui 6(14)

3-15-2186 ärialased (03.06.2014 seletus, II kd, tl 1-4; istungi protokolli lk 7). MTI kinnitas, et tunneb oma ülikoolikaaslast EP 1990. a-te lõpust ja on teinud temaga ärialaselt koostööd (30.07.2014 seletus, II kd tl 24-26; istungi protokolli lk 2). Kuigi MTI ja FT seletustest ei saa järeldada nende isikute omavahelist pikaajalist tutvust või varasemat äripartnerlust, nagu tuleneb kontrollaktist, teadsid nad siiski üksteist enne tehingute tegemist ning Jaanioja krundiga seoses viis nad omavahel kokku EP (03.06.2014 seletus, 30.07.2014 seletus, istungi protokolli lk 3 ja 7). Seega ei ole kontrollakti vastav ebatäpsus maksuotsuse tühistamise aluseks, sest see ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). 4) Kuigi kontrollaktis väidetu, nagu oleksid EP, MTI ja FT kinnitanud krundi võõrandamisel krundi müügikuulutuste puudumist, on ebatäpne, ei ole see ebatäpsus maksuotsuse tühistamise aluseks, sest puudub vaidlus, et kokkuvõttes toimusid müügitehingud EP, MTI ja FT vaheliste isiklike kontaktide kaudu. Müügikuulutuse olemasolu ei saa pidada tõenäoliseks, sest EP ja MTI ainult oletasid maksumenetluses antud ütlustes selle olemasolu (II kd, tl 38-39; MTI 30.07.2014 seletus, II kd, tl 24-26) ning nende kohtuistungil esitatud kinnitused müügikuulutuste olemasolust (istungi protokolli lk 3, 12) ei ole usaldusväärsed. Usutav ei ole, et EP-le ja MTIle meenus kohtuistungil äkki väike detail ligi kaks aastat varem toimunud tehingu kohta, kuigi maksumenetluses nad seda täpselt ei mäletanud. FT ei väitnud maksumenetluses (03.06.2014 seletus, II kd, tl 1-4) ega kohtuistungil, et krundi müügil kaebajale oleks avaldatud selle müügi kuulutust. 5) EP tegeles krundi detailplaneeringuga ja võttis eraisikuna krundile palkmaja ehitamiseks hinnapakkumisi ajal, kui krunt ei olnud EP-ga seotud äriühingute omandis. OÜ MTI Business juhatuse liige MTI ei mäletanud maksumenetluses antud ütluses krundi ostu-müügi tehingust praktiliselt midagi (30.07.2014 seletus, II kd, tl 24-26) ning kinnitas ka kohtuistungil, et tal ei olnud krundiga muid plaane, kui oodata ja see kasumiga edasi müüa (istungi protokolli lk 3). Samal ajal tegeles kinnistu detailplaneeringu kehtestamise menetlusega EPle kuuluv äriühing Scandic House OÜ (18.11.2010 notariaalse lepingu p 2.6, I kd, tl 181), kusjuures EP oli maksumenetluses (31.07.2014 seletus, II kd, tl 38) krundi müümise põhjusena toonud asjaolu, et Scandic House OÜ-l puudusid kinnisvara arendamiseks vajalikud ressursid, sh aeg. Detailplaneeringu menetlus jätkus ka pärast krundi edasi müümist Alpha Engineering OÜ-le ja detailplaneeringuga seotud kohustused olid OÜ-l MTI Business (08.10.2012 notariaalse lepingu p 3.5, I kd, tl 174), kuigi MTI väitel ei teinud ta krundiga seoses midagi (istungi protokolli lk 3). Usaldusväärsed ei ole FT kohtuistungil antud seletused (istungi protokolli lk 7-11) sellest, et Alpha Engineering OÜ tegi krundiga seoses investeeringuid, kulutas sellele palju aega ning soovis seal ise ehitama hakata. Maksumenetluses tuvastatud asjaolude valguses (Alpha Engineering OÜ poolt krundi müümine praktiliselt sama hinnaga, millega krunt osteti, saamata müügist mingit reaalset raha) on põhjendatud kahtlus, et tegelikult korraldas krundil detailplaneeringu ja ehitamisega seonduvaid tegevusi ajal, mil krunt oli Alpha Engineering OÜ omandis, valdavas osas ikkagi EP temaga seotud äriühingute kaudu. Seda kahtlust ei lükka veenvalt ümber ainuüksi see, et FT on Alpha Engineering OÜ nimel allkirjastanud dokumente, mis seonduvad elektrivõrgu ümberehitustöödega krundil (II kd, tl 154-186). Alpha Engineering OÜ-l endal ei olnud ehitustegevuse alustamiseks vahendeid ja äriühing ei teinud midagi selleks, et saada selleks laenu. FT väitel alustas kaebaja kui peatöövõtja ehitustegevust omavahenditest, kuid see on tavapärases majandustegevuses ebatavaline. 6) Kohus nõustus kontrollakti p-des 1.2.2.3-1.2.3.6 esitatud maksuhalduri põhjendustega seoses väitega, et EP kontrollis krundi ostu-müügitehingutes raha liikumisi. Puudub vaidlus, et peamises osas finantseeriti OÜ MTI Business poolt Scandic House OÜ-lt kinnistu ostu IRHYS OY-lt saadud laenuga. Vaidlust ei ole ka selle üle, et EP oli 22.04.2009-09.12.2010 IRHYS OY juhatuse aseliige (vice member of board) ja tegevdirektor (managing director) ning MTI oli samal perioodil selle juhatuse liige (board member) ja üks osanikest. Kui juhatuse aseliikme 7(14)

3-15-2186 roll on pelgalt formaalne, siis tegevdirektoril on Soome äriõiguse kohaselt (Limited Liability Companies Act, 6. ptk, art 17 jj, http://www.finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2006/en20060624.pdf) volitus äriühingu igapäevaseks juhtimiseks ja esindamiseks. EP kohtuistungil antud selgituste kohaselt (istungi protokolli lk 14-15) esindas EP IRHYS OY-s lätlaste huve ning ta pidi nende huvides hoidma asjadel silma peal ja raporteerima, kui midagi juhtub või midagi on vaja teha. „Asjadel saaks silma peal hoida“ just tegevdirektorina. Seetõttu on kaheldav EP väide kohtuistungil, et tegevdirektoriks olemine tuli talle täieliku üllatusena. Olukorras, kus nii EP kui MTI-ga seotud äriühingutel lasub maksupettuses osalemise kahtlus, ei ole usaldusväärsed EP ja MTI kohtuistungil antud ütlused sellest, IRHYS OY juhtimise ja rahaülekannetega tegeles üksnes MTI ning EP-l ei olnud selles mingit rolli. MTI-le on kohtuistungil võrreldes maksumenetluses antud seletustega meenunud palju tehinguid puudutavaid detaile. See tekitab põhjendatult kahtluse, et kohtuistungil antud ütlused on tehingute jadas osalenud isikute vahel kokku lepitud. Kuigi maksuhalduril ei ole otseseid tõendeid selle kohta, et EP finantseeris läbi IRHYS OY krundi soetust või OÜ MTI Business poolt krundi eest tasutud sularaha pärines EPlt, samuti selle kohta, et hiljem kinnistu müügist laekunud summa jõudis Soome äriühingu Travel Exchange Finland OY kaudu EP-ni tagasi, on eeltoodu piisav maksupettuses osalemise kahtluse põhjendamiseks. Kogumis muude tõenditega kinnitavad tehingute finantseerimise asjaolud EP seotust maksupettusega ja tema teadmist maksupettuse toimepanemisest. Kuna EP oli kaebaja juhatuse liige ja tegeles vastavalt kaebaja juhatuse liikmete kokkuleppele Jaanioja krundiga, on EP teadmine omistatav ka kaebajale. Maksupettuses osalemist ei saa pidada ettevõtluseks KMS § 29 lg 1 mõttes ning seetõttu ei ole kaebajal õigust arvata Jaanioja krundi soetamise tehingult maha sisendkäibemaksu. EP seotus tehingute ahelaga läbi erinevate äriühingute ei saa olla pelgalt juhus, sest kokkusattumusi on ebausutavalt palju. 7) Kuna kaebajale käibemaksu määramine on õiguspärane, ei saa rahuldada kohustamisnõuet käibemaksu tagastusnõude täitmisega viivitamise eest intressi arvestamiseks ja tasumiseks. 8) Tulumaksu määramist puudutavas osas on maksuotsus olulisel määral põhjendamata, mistõttu puudub selgus, milles täpsemalt seisnes tulumaksupettus ja kaebaja teadmine tulumaksupettusest. Kontrollaktist ja maksuotsusest ei ole piisava selgusega jälgitav maksuhalduri arutluskäik, kuidas ja millised käibemaksupettusega seonduvad asjaolud on ülekantavad tulumaksustamisele ning kuidas on jõutud järeldusele, et kaebaja sai krundi omanikuks tasuta. Kui maksuotsusest (p 3.12) nähtuvalt on maksuhaldur pidanud käibemaksu ja tulumaksu määramise faktilisi aluseid ja kaebajale etteheidetud pettust samaks, siis kohtule on maksuhaldur selgitanud (04.04.2016 seisukohtade p 2.5, III kd, tl 67), et käibemaksu- ja tulumaksupettuste sisu on erinev ning tulumaksuga maksustamisel seisneb pettus selles, et kaebaja teadis, et sai krundi tasuta, mistõttu oli väljamakse eesmärgiks viia raha maksuvabalt ettevõtlusest välja. Maksuhalduri põhjendustest (vaideotsuse p 15) ei ole täpselt aru saada, kas maksuhalduri arvates ei toimunud võlaõiguslikku müügitehingut Alpha Engineering OÜ ja kaebaja vahel üldse või varjati sellega krundi tasuta soetamist. Seega puudub selgus, milles täpsemalt seisnes tulumaksupettus ja kaebaja teadmine tulumaksupettusest ning maksuotsus tuleb tulumaksu määramise osas tühistada. 9) Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista taotletud 4711,98 eurost (riigilõiv 750 eurot ja kulu õigusabile 3961,98 eurot) 1000 eurot. Õigusabikulud on kantud ning neid ei saa asja mahtu ja keerukust arvestades pidada ülemäära suureks, kuid põhiline vaidlus käis käibemaksupettuse üle, millises osas jääb kaebus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.OÜ Hansa Ehitusmeister palub 29.06.2016 apellatsioonkaebuses (III kd, tl 88-92p) Tallinna Halduskohtu 30.05.2016 otsus tühistada osas, milles halduskohus jättis kaebuse 8(14)

3-15-2186 rahuldamata, ning uue otsusega tühistada MTA 29.05.2015 maksuotsus käibemaksu määramist puudutavas osas, kohustada maksuhaldurit arvestama ja tasuma intressi tagastusnõude täitmisega viivitamise osas ja mõista MTA-lt kaebaja kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud tervikuna summas 4711,98 eurot. 1) Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud KMS § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t 1, rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maksuotsuse põhjendused maksu määramise kohta on sedavõrd ebaselged ja puudulikud, et need ei ole kohtus kontrollitavad ning põhjendamispuudusi ei ole kõrvaldatud ka vaideotsuses. Kohus ei saa praegusel juhul arvestada kohtumenetluses esitatud põhjendustega, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus asjaoludest tulenev järeldus on ilmselge, ainuvõimalik või loogiliselt tuletatav. Ka halduskohus on viidanud mitmetele maksuotsuse ebaselgustele. 2) Maksuhalduril puudus ühtne ja selge arusaam, milles võis kaebajale etteheidetav rikkumine seisneda. Maksuhalduri ja halduskohtu käsitluse kohaselt seisneb käibemaksupettus selles, et OÜ MTI Business jättis riigile käibemaksu maksmata. Samas tuvastas halduskohus, et OÜ MTI Business on vähemalt osaliselt riigile käibemaksu tasunud. Sellel, kas käibemaks on maksupettuse tõttu riigile täielikult tasumata või mingis ulatuses tasutud, on oluline erinevus, mis omab tähtsust mh maksupettuse käsitluse ja tahtluse tõendamisel. Kui OÜ MTI Business poolt riigile tasumata käibemaksu näol on tegemist maksu sissenõudmise küsimusega, ei saa väita maksupettuse olemasolu. Asjaolu, et müüjalt on riigile käibemaksu mingis ulatuses laekunud, näitab, et tehing ei ole seotud maksupettusega, s.o riigile teadlikult käibemaksu tasumata jätmisega. Maksuotsuses ja kontrollaktis toodud pettuse käsitlus tugineb peamiselt sellele, et käibemaks jäi riigile täielikult laekumata ja see oli kogu tehingute ahela eesmärk. Halduskohtus see aga kinnitust ei leidnud, mistõttu on maksu määramise faktiline alus ebaõige. Väites, et maksuhaldur oleks võinud 2012. a oktoobri KMD-l deklareeritud, kuid täies ulatuses tasumata käibemaksu nõuda ka OÜ-lt MTI Business, nõustus ka halduskohus sisuliselt sellega, et tegemist on maksu sissenõudmise küsimusega. Maksuhaldur on kontrollinud tehingus osalenud kõigi eelnevate müüjate maksuarvestust ja aktsepteerinud, et tehingud on seotud ettevõtlusega. Väidetav käibemaksu väljapetmisele suunatud tehingute ahel on katkenud Alpha Engineering OÜ juures. Alpha Engineering OÜ ei ole seotud pettusega, sest tema mahaarvamisõigust on maksuhaldur aktsepteerinud ja müügilt on tasutud käibemaks. Seega taotleb kaebaja mahaarvamisõigust tehingult, mis ei ole seotud pettusega. 3) Mahaarvamisõiguse keelamine on praeguses asjas vastuolus käibemaksu neutraalsuse põhimõttega. MTA väide tehingute ahelast ei ole loogiline, kuna tehingud on tehtud erinevate juriidiliste isikute poolt, erinevate maksustavate väärtustega ja nelja aasta vältel. Halduskohtu viidatud Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika ei seondu kinnisasjade käibega. Kinnisasja puhul ei ole võimalik rääkida tarneahelast, sest tegemist on investeeringuobjektiga. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-30-15 tehiolud ei ühildu praeguse asja tehioludega. Riigikohtu lahendis oli probleemiks müüjast variühing ja see, kas ostja saab sellise äriühingu puhul eeldada, et riigile on maks tasutud. Praeguses asjas ei ole üheski müügietapis osalenud variäriühing ning kaebaja teadmine sellest, et 2012. a-l on OÜ MTI Business jätnud osaliselt maksu tasumata, on täielikult motiveerimata ja tõendamata. 4) Maksuhalduri kasutatud väljendi „krunt oli alates 2010 EP kontrolli all“ ja halduskohtu poolt sellele antud tõlgenduse „krunt oli EP huvisfääris“ sisu on erinev. Jääb selgusetuks, kuidas huvisfääris olemine tõendab kontrolli omamist krundi üle ja omakorda kõigi tehingus osalenud isikute juriidiliste isikute tahte kujunemise üle. Kohtuotsusest ei selgu, millised asjaolud tõendavad, et krunt oli EP huvisfääris siis, kui krunt oli OÜ MTI Business või Alpha Engineering OÜ omandis. Näiteks tulenes asjaolu, et EP tegeles krundi detailplaneeringuga ajal, mil temaga seotud äriühing ei olnud enam krundi omanik, Scandic House OÜ ja OÜ MTI 9(14)

3-15-2186 Business vahel sõlmitud 18.11.2010 asjaõiguslepingust nr 3259 (p 2.6). Müüja Scandic House OÜ poolt lepingulise kohustuse täitmisest ei saa järeldada, et krunt oli jätkuvalt müüja huvisfääris või tegemist oleks olnud maksupettusega. Tõenditest ei tulene, et EP oleks tegelenud detailplaneeringuga ajal, mil krunt oli Alpha Engineering OÜ omandis. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et kaebaja esitas krundile palkmaja ehitamise hinnapakkumiste võtmise jm asjaajamise kohta Alpha Engineering OÜ-le arve (II kd, tl 224). Maksuhaldur ei ole selgitanud ka seda, kuidas võimaldas isikute vaheline tutvus mõjutada varaga seotud tehinguid ja erinevate juriidiliste isikute tahet. Näiteks tuleb arvesse võtta halduskohtu poolt tuvastatut, et MTI ja FT ei olnud omavahel pikaajalised tuttavad. 5) Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistajatel ei ole keelatud meenutada endale istungiks valmistudes asjakohaseid fakte. Isik ei tea maksumenetluses ütlusi andes, millised asjaolud võivad maksuhaldurit huvitada. Apellatsioonkaebusega on kohtule esitatud müügikuulutuse väljatrükk City24 infosüsteemist (III kd, tl 95) tõendamaks, et Scandic House OÜ-l oli kinnisvaraportaalis müügikuulutus üleval. Tõendi esitamine on lubatav, kuna see ei ole seotud kaebaja raamatupidamise ja maksuarvestusega ning tegemist ei ole kaebaja tõendamissfääris oleva asjaoluga. 6) Maksuhalduri väide EP poolt krundi soetuse finantseerimisest IRHYS OY kaudu on tõendamata. Halduskohus on möönnud, et otsesed tõendid EP seotuse kohta IRHYS OÜ rahaülekannetega puuduvad. Tõendite puudumist ei õigusta väited maksupettuse konspiratiivsest olemusest. Apellatsioonkaebusele on lisatud tõendid, mis kinnitab halduskohtu istungil esitatud tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja millest nähtub, et maksekorralduse OÜ-le MTI Business pangaülekande tegemiseks on 24.11.2010 teinud IRHYS OY esindajana MTI (III kd, tl 98). 7) Halduskohus jaotas ebaõigesti menetluskulud. Kuna kohus tühistas maksuotsuse osas, millega määrati kaebajale tasumiseks makse summas 47 848,10 eurot, mis moodustab 61% kogu määratud maksusummast (77 848,10 eurot), oleks tulnud kaebaja kasuks välja mõista 61% tasutud riigilõivust, s.o 432 eurot, ja 61% esindaja kuludest, s.o 2416,80 eurot. Ei saa väita, et põhiline vaidlus käiks käibemaksupettuse üle, MTA maksukäsitlus põhineb nii käibemaksu kui tulumaksu osas üldisel pettuse toimumise vältel.

8.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (III kd, tl 102-104). 1) Kohus on nii kontrollaktis kui maksuotsuses kirjeldatut analüüsides jõudnud loogilise järelduseni, et tegemist on käibemaksupettusega, mis seisnes selles, et OÜ MTI Business jättis käibemaksu riigile tasumata ja kaebaja oli tuvastatud asjaolusid arvestades oma juhatuse liikme EP kaudu teadlik, et osaleb sellises tehingute ahelas, kus pannakse toime pettus (kontrollakti p 1.2.3, maksuotsuse p 3). Kohus on võtnud õigesti arvesse ka vaideotsuse põhjendusi. Samuti võib kohus arvestada maksuhalduri poolt kohtumenetluses esitatud selgitusi, kuna on ilmne, et maksuhaldur lähtus maksustamisel läbivalt samadest kaalutlustest. 2) Euroopa Kohtu otsuses nr C-285/11 ja Riigikohtu 27.01.2016 otsuses nr 3-3-1-30-15 väljendatud seisukohad kohalduvad ka kinnisasjadele. Sellest, et kinnisasja eristab tavapärasest kaubatarnest kinnistusraamatusse tehtav kanne, ei saa järeldada, et tegemist oleks objektiga, millel on eristaatus võrreldes tavapäraste kaupadega. Sellist vahetegu ei nähtu ka kohtupraktikast. 3) Maksustamise faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja teadis enda seadusliku esindaja kaudu, et osaleb tehingute ahelas (Eesti Vabariik – Scandic House OÜ – OÜ MTI Business – Alpha Engineering OÜ – OÜ Hansa Ehitusmeister), kus viidi läbi pettus. Tehingute ahelas osalenud äriühingute kooskõlastatud tegevuse tulemusel konstrueeriti krundi ostu10(14)

3-15-2186 müügitehingute ahel, kus jäeti riigile käibemaks tasumata. Täpsemalt jättis riigile käibemaksu tasumata OÜ MTI Business (kontrollakt p 1.2.3.8 b; vaideotsus p 13; maksuhalduri vastuse lisa nr 61). Riigikohtu praktika järgi on käibemaksupettusega tegemist siis, kui on tõendatud või esineb põhjendatud kahtlus, et müüja väljastab ostjale arve, kuid jätab arvel märgitud käibemaksu riigile tasumata (Riigikohtu 12.06.2002 otsus nr 3-4-1-6-02, p 13; 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p-d 16 ja 17). Olukorras, kus on tõendatud, et kaebaja teadis tarneahelas läbi viidud pettusest, on täitmata KMS § 29 lg-s 1 sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldus. Sellisel juhul ei saa iseseisvat tähtsust omada mahaarvatava sisendkäibemaksusumma suurus. Maksuhalduri seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt maksukohustuslane, kes on tahtlikult osalenud maksupettuses ja seadnud ohtu ühise käibemaksusüsteemi toimimise, ei saa tugineda neutraalse maksustamise, õiguskindluse ega õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetele (Euroopa Kohtu otsus C-285/09: Generalbundesanwalt beim Bundesgerichtshof, p 54; Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 18). Maksupettus on alati sissenõudmise küsimus, kuid seda üksnes riigile maksusumma tasumata jätnud isiku, mitte läbi teadmise pettuses osalenud isiku seisukohast lähtuvalt. Maksupettuses osalemise ja sissenõudmise konkurentsile vastust otsides tuleb arvestada seda, et maksupettuses osalemise puhul ei ole tegemist MKS 2. peatüki 3 jaos sätestatud kolmanda isiku vastutusega võõra maksukohustuse eest (solidaarvastutusega), mis teatud juhtudel eeldab maksukohustuslase osas sissenõudmistoimingute sooritamist (MKS § 96 lg 5), vaid olukorraga, kus tegemist ei ole ettevõtlusega Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2006/112 art 168 p a tähenduses ehk täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused. Selles kontekstis ei oma sissenõudmise küsimus praeguses asjas tähtsust. 4) Pettusest teadmine ei ole piiritletav üksnes olukorraga, kus pettuse viib läbi tarnija, vaid puudutab kõiki tehinguid tarneahelas, mis tehti enne või pärast maksukohustuslase tehtud tehingut (Euroopa Kohtu otsus C-285/11: Bonik, p-d 45 ja 47). Kaebaja käsitlust, mis piiritleb pettused üksnes arvel näidatud müüja isikuga, ei toeta kohtupraktika ning see ei oleks mõistlik, kuna aitaks pettusest kasu saajatel läbi tehingute ahela pikendamise ja käibemaksu tasumata jätmise mõnda varasemasse lülisse liigutamise riigi arvelt alusetult rikastuda. 5) Krunt oli kogu tehingute ahela kestel EP huvisfääris. Isikute poolt kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed ega mõjuta maksuotsuse õiguspärasust. Seejuures tuleb ütlusi analüüsides arvestada asjaoluga, et maksupettuse kahtlus kahandab tehinguosaliste poolt tehingu toimumise kohta antud kinnituste usaldusväärsust (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-83-13, p 14). Kaebaja esitatud müügikuulutus tuleb tähelepanuta jätta, kuna kaebaja ei ole selgitanud, miks esitatakse kuulutus alles nüüd, kuigi juba maksumenetluses oli teada, et nimetatud asjaolu üle käib vaidlus (maksuotsuse p 3.13 d), ning kuulutusest ei nähtu kuupäevi ja puudub kinnitus, et tegemist on originaaliga. Isikute ütlused ja kogutud tõendid kinnitavad, et tehingud tehti kuulutuse olemasolust hoolimata otsekontaktide vahendusel just nende isikutega, kes arvetel kajastatud ehk tegemist ei olnud juhusega (kontrollakti p 1.2.3.2). Ka IRHYS OY-ga seotud dokumendid tuleb jätta tähelepanuta, kuna kaebaja oleks ka need dokumendid saanud esitada varem. Selgitus, et tõendi esitamise vajadus tulenes halduskohtu otsusest, ei ole põhjendatud, kuna juba maksumenetluses oli teada, et selle asjaolu üle käib vaidlus (kontrollakti p 1.2.3.4). Hoolimata asjaolust, kes oli konkreetse maksekorralduse tegijaks, on tõendatud, et EP oli IRHYS OY-ga tihedalt seotud, mistõttu on tõendeid kogumis hinnates usutav, et ta osales ka tehingu rahastamises. Maksumenetluses kogutud tõendid on maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluseks piisavad. 6) Arvestades, et kaebaja 31.08.2016 12-leheküljelisest kaebust moodustasid tulumaksu puudutavad vastuväited ca 2 lehekülge, toimis kohus menetluskulude proportsiooni arvutamisel õigesti.

11(14)

3-15-2186

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud osas, milles kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust tema kaebuse osalise rahuldamata jätmise kohta. Halduskohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsust HKMS § 200 p 3 alusel muuta osas, milles halduskohus jagas menetluskulud.
10.Keskseks vaidluseks praeguses asjas on küsimus sellest, kas maksuhalduri käsitlus maksupettuse toimepanemisest on piisav kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse keelamiseks.
11.Maksuotsuse faktiliseks aluseks võib olla asjaolu, et isik on seotud maksupettusega (Riigikohtu 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-73-10, p 14; 14.12.2016 otsus nr 3-3-1-77-16, p 16). Praegusel juhul on maksuotsuses ja kontrollaktis asutud seisukohale, et kaebaja teadis, et osaleb tehingute ahelas, kus viidi läbi pettus. Pettus seisneb maksuhalduri hinnangul selles, et OÜ MTI Business (alates 24.01.2013 Pro CleanServ OÜ, äriregistrist kustutatud 14.11.2016) ei ole krundi võõrandamisel Alpha Engineering OÜ-le tasunud täielikult käibemaksu. Kaebaja on iseenesest õigesti viidanud, et kui maksuotsuses ja kontrollaktis tugines maksuhaldur sellele, et OÜ MTI Business poolt ei olnud käibemaksu üldse tasutud, siis halduskohus on tuvastanud, et tegelikkuses on käibemaks osaliselt tasutud. Üksnes see asjaolu ei anna aga alust pidada maksuotsust käibemaksu määramist puudutavas osas õigusvastaseks, kuivõrd puudub vaidlus, et käibemaks on selles tehingute ahela lülis endiselt täiel määral tasumata (II kd, tl 20-21).
12.Euroopa Kohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et õigussubjektid ei või liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil. Seetõttu on siseriiklike ametiasutuste ja kohtute pädevuses keelduda mahaarvamisõiguse andmisest, kui objektiivsete tõendite alusel on tuvastatud, et seda õigust kasutati pettuse või kuritarvituse kavatsusega (Euroopa Kohtu 28.07.2016 otsus asjas nr C-332/15: Giuseppe Astone, p 50; Euroopa Kohtu 06.12.2012 otsus asjas nr C-285/11: Bonik, p-d 35–37 ja seal viidatud kohtupraktika; Euroopa Kohtu 18.12.2014 otsus liidetud asjades nr C-131/13, nr C-163/13 ja nr C-164/13: Schoenimport „Italmoda“ Mariano Previti jt, p-d 42–44 ja seal viidatud kohtupraktika). Maksukohustuslasel võib keelata mahaarvamisõigust kasutada üksnes tingimusel, et objektiivsete tõendite alusel on tuvastatud, et see maksukohustuslane, kellele tarniti kaupu või osutati teenuseid, mille põhjal mahaarvamisõigust taotletakse, teadis või oleks pidanud teadma, et nende kaupade või teenuste soetamisega osaleb ta pettuses, mille pani toime tarnija või teine tarne- või teenusteahelas hiljem osalenud ettevõtja (Bonik, p 40). Halduskohus on õigesti viidanud, et maksupettus võib olla tarneahelas toime pandud nii enne kui pärast seda tehingut, millega seoses sisendkäibemaksu mahaarvamist taotletakse (Bonik, p-d 40, 45).
13.Eeltoodud kohtupraktikaga ei saa kohtu hinnangul pidada vastuolus olevaks ka olukorda, kus maksupettus ei ole toime pandud vahetult selles tarneahelasse kuuluvas tehingus, mille üheks osapooleks oli maksukohustuslane, kes soovib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust kasutada. Kui on tuvastatud, et kogu tehingute ahel on seotud maksupettusega, milles tehingute pooled osalesid teadlikult, pole oluline, kes konkreetselt jättis käibemaksu riigile tasumata (samale seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus ka 09.01.2017 otsuse nr 3-15-1885 p-s 12). Samuti ei saa eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu asjakohasest praktikast (Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 19; 07.12.2006 otsus nr 3-3-1-63-06, p 11) järeldada, et seisukohad sisendkäibemaksu mahaarvamise keelust seoses käibemaksusüsteemi

12(14)

3-15-2186 kuritarvitustega ei oleks kohaldatavad kinnisasjadele. Ka kinnisasjad on käsitatavad kaupadena (vt nt KMS § 16 lg 2 p 3 ja lg 3 p 2).

14.Vaidlustatud maksuotsuses ning selle lahutamatuks osaks olevas kontrollaktis on maksuhaldur erinevatele tõenditele tuginedes asunud sisuliselt seisukohale, et kaebaja on läbi oma juhatuse liikme EP olnud teadlik kõikidest vaidlusaluse krundiga seotud ostumüügitehingutest ning ka sellest, et OÜ MTI Business kui üks tehingute ahelas osalenud äriühing on jätnud krundi müügilt käibemaksu tasumata. Kuigi hiljem on maksuvõlg osaliselt tasutud, jäi OÜ-le MTI Business siiski maksuvõlg, mida riigile ei tasutud. Lisaks nähtub kontrollakti p 1.2.3.8 p-st b, et ka Alpha Engineering OÜ on jätnud algselt käibemaksu krundi müügilt tasumata, kuid tasus selle hilinemisega 05.12.2014. Eeltoodu ning maksuhalduri poolt välja toodud asjaolud EP pidevast seotusest krundiga annavad ka ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud aluse arvata, et EP kui tehingute ahela viimaseks lüliks oleva kaebaja juhatuse liikme eesmärgiks oli algusest peale see, et krunt jääb tehingute ahela lõpus temaga seotud äriühingu, s.o kaebaja omandisse ning vahepealsetel tehingutel ei olnud muud eesmärki kui anda krundi soetajatele võimalus arvestada enda deklareeritavalt käibelt maha sisendkäibemaks, ilma et krundi müügilt oleks tasutud vastav käibemaks. Asjaolu, et maksuhalduri tegevuse tulemusena on OÜ MTI Business osaliselt ning Alpha Engineering OÜ täielikult enda vastavad käibemaksukohustused siiski täitnud, ei muuda järeldust, et esineb põhjendatud kahtlus kaebaja juhatuse liikme teadmisest, et tehingute ahela eesmärgiks oli maksupettuse toimepanemine. Maksupettus on konspiratiivne tegevus ja maksuhalduril ei olegi enamasti võimalik maksupettuse kohta otseseid tõendeid hankida, mistõttu on piisav, kui maksuhaldur on mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud maksupettuses osalemise kahtlust (nt Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p 10).
15.Põhjendatud kahtlust maksupettuses osalemise kohta ei kõrvalda ka halduskohtu istungil üle kuulatud isikute ütlused ega nende usaldusväärsuse kinnitamiseks apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid. Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kogumis maksumenetluses kogutud tõenditega on põhjendatud kahtlus, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütluste sisu oli nende vahel eelnevalt kooskõlastatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendustega otsuse p-des 13-15 ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.
16.Apellatsioonkaebusega kohtule esitatud müügikuulutus ei välista kuidagi seda, et Scandic House OÜ ja OÜ MTI Business vahelise krundi ostu-müügitehingu initsiatiiv tuli siiski EP-lt ning kokkulepe krundi müümiseks saavutati EP ja MTI omavahelises suhtluses. Lisaks on maksuhaldur õigustatult viidanud, et müügikuulutusel puudub kuupäev. Hoolimata apellatsioonkaebuses märgitust, ei ole kaebaja kohtule teadaolevalt teinud City24 infosüsteemis täiendavaid päringuid müügikuulutuse täpsustamiseks. Ka kohtule esitatud IRHYS OY-ga seotud täiendavad tõendid sellest, et pangaülekannete tegemisel on esindanud IRHYS OY-d MTI, ei anna alust asuda seisukohale, et EP ei oleks olnud teadlik IRHYS OY poolt Scandic House OÜ ja OÜ MTI Business vahelise ostutehingu rahastamisest.
17.Eeltoodust tulenevalt puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks osas, milles halduskohus pidas kaebajale vaidlustatud maksuotsusega käibemaksu määramist õiguspäraseks.
18.Kaebaja palub apellatsioonkaebuses jätkuvalt kohustada maksuhaldurit arvestama ja tasuma intressi tagastusnõude täitmisega viivitamise eest. Halduskohus on ka selle nõude jätnud õiguspäraselt rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 18.08.2014 määrusega nr 3-14-51784 on antud MTA-le luba aresti seadmiseks kaebaja ettemaksukontole kaebaja poolt 2014. a märtsi käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 32 199,51 eurot. Kuivõrd MTA 29.05.2015 maksuotsus seoses 2014. a märtsi deklaratsioonist 13(14)

3-15-2186 tuleneva käibemaksukohustusega jääb ka praeguse otsusega jõusse, puudub kohustamisnõude rahuldamiseks.

alus

19.Halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas MTA 29.05.2015 maksuotsuse osas, millega suurendati kaebaja poolt tasumisele kuuluvat tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt 2014. a märtsis summas 47 848,10 eurot. Nimetatud summa moodustas maksuotsusega suurendatud kaebaja maksukohustusest (77 848,10 eurot) ligikaudu 61%. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja taotletud 4711,98 eurost (riigilõiv 750 eurot ja kulu õigusabile 3961,98 eurot) 1000 eurot ehk ligikaudu 21% taotletud menetluskuludest. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus vaidluse põhiesemeks olnud MTA 29.05.2015 maksuotsus on tühistatud enam kui poole sellega määratud maksukohustuse osas, on halduskohus mõistnud vastustajalt kaebaja menetluskuludest välja põhjendamatult väikese osa. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud, et maksuasjades tuleb kaebuse rahuldamise proportsiooni määramisel lähtuda nõuete suurusest, mitte arvust (Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 33; Riigikohtu 31.07.2014 otsus nr 3-3-1-28-14, p 23). Ka praegusel juhul on see põhimõte, hoolimata käibe- ja tulumaksunõuete käsitluste ulatuslikust kattuvusest, kohaldatav. Samuti ei välista maksunõuete suurustest lähtumist lisaks maksuotsuse tühistamise nõudele esitatud kohustamisnõue. Seega tuleb halduskohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude suurust muuta ning vastustajalt tuleb kaebaja poolt halduskohtus kantud menetluskulude katteks HKMS 108 lg-s 2 sätestatud kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades välja mõista menetluskulud summas 2870 eurot.
20.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse halduskohtu poolt menetluskulude jaotamise kohta tehtud otsuse osas. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.Kaebaja on palunud mõista vastustajalt välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 2281,80 eurot. Arvestades HKMS § 108 lg 2 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamise proportsiooni, peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 200 eurot. Ülejäänud kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja