Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar 9. mai 2017, Tartu 3-15-2746
Haldusasi
Jüri Landbergi kaebus Kunda Linnavolikogu
5.oktoobri 2015. a otsuse nr 28 tühistamise või tühisuse kindlakstegemise nõudes.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. augusti 2016. a otsus Jüri Landbergi apellatsioonkaebus Kohtuistungil Tartus 17. aprillil 2016. a Kaebaja – Jüri Landberg Vastustaja – Kunda linn
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jüri Landbergi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
30.augusti 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 8. juuni 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kunda linnavolikogu 5. oktoobri 2015. a otsusega nr 28 avaldati umbusaldust linnapea Jüri Landbergile ja vabastati ta ametist.
3. novembril 2015 esitas J. Landberg Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud ja muudetud kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi taotlus Kunda linnavolikogu 5. oktoobri 2015. a otsuse nr 28 tühistamiseks või tühisuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt tulnuks umbusalduse avaldamine otsustada umbusaldusavalduse esitamisele järgneval istungil 28. septembril 2015, kuid see otsustati sellele järgnenud istungil
5.oktoobril 2015. 28. septembril 2015 toimus linnavolikogu istung, sellel arutati umbusalduse avaldamist kaebajale ning kui volikogu otsust ei teinud, siis see tähendab, et volikogu loobus umbusaldusmenetluse läbiviimisest.
5.oktoobril 2015 volikogu esimehena istungit juhtinud K. Veski esitas 23. septembril 2015 avalduse astuda volikogu esimehe kohalt tagasi alates 29. septembrist 2015 ja 29. septembril 2015 avalduse eelmise avalduse tagasivõtmiseks. Kuna tagasiastumisavalduse tagasivõtmine ei ole
võimalik, siis ei olnud K. Veski alates 29. septembrist 2015 volikogu esimees, sh ei olnud tal õigust volikogu kokku kutsuda, istungit juhatada ega volikogu otsusele alla kirjutada. Tegemist pädevusnormide rikkumisega. Volikogu tegevust reguleerivate õigusnormide rikkumine mõjutas asja otsustamist. Kui volikogu liikmed oleksid aru saanud, et istung on ebaseaduslik, oleksid nad saanud taotleda istungi lõpetamist. Sel juhul oleks kaebaja saanud asuda läbirääkimistesse volikogu liikmetega ja selle tulemusel oleks tehtud otsus võinud muutuda. Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on jätkata tegevust Kunda linnapeana. Ebaseaduslikult valitud uue linnapea vabastamine on volikogu ülesanne.
3.Vastustaja ei pidanud kaebust põhjendatuks ja vaidles sellele vastu, leides, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu, samuti, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. Tühistamiskaebuse rahuldamisel ei ole võimalik ennistada J. Landberg Kunda linnapeaks. Linnapea teenistuse eripära ja teenistuskoha olemust silmas pidades ei teki linnapeal subjektiivset õigust naasta ametisse, kui kohus tuvastab tema teenistusest vabastamise õigusvastasuse. Umbusavaldus esitati Kunda Linnavolikogu 21. septembri 2015. a istungil enne päevakorrapunktide arutelu. Umbusaldusavaldus lülitati järgmise istungi päevakorda. See istung lükati volikogu otsusel sama päevakorraga nädala võrra edasi. Uus volikogu istung sama päevakorraga toimus 5. oktoobril 2015. Linnavolikogu esimees K. Veski võttis volikogu esimehe kohalt tagasi astumise avalduse tagasi
28.septembril 2015. 5. oktoobri 2015. a istungil kiitis volikogu heaks K. Veski jätkamise volikogu esimehena. Isegi kui lugeda K. Veski tagasi astunuks volikogu esimehe kohalt, siis ei muuda see volikogu koosseisu ja otsustusvõimet ning ei saanud mõjutada demokraatlikult valitud esinduskogu sisulist otsustust. Volikogu istungi juhatamine on protseduuriline küsimus. Kaido Veski oli ka kaebaja seisukohta arvestades volikogu esimees ajal, kui ta kutsus kokku
28.septembri 2015 istungi ning selle istungi läbiviimise ajal. 28. septembril 2015 osalesid istungil kõik linnavolikogu liikmed (15 liiget) ja ka kaebaja. 13 poolthäälega otsustati volikogu istung sama päevakorraga nädala võrra edasi lükata. Seega said volikogu liikmed ja kaebaja juba
28.septembril 2015 teada uue istungi aja ja päevakorra, olenemata sellest, kas ja kes saatis välja kutse 5. oktoobri 2015. a volikogu istungiks.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.30. augusti 2016. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
5.Halduskohus selgitas, et J. Landberg esitas algselt kaebuses vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise ja hüvitise saamise nõude, tuginedes avaliku teenistuse seadusele (ATS). ATS § 105 lg 1 ei luba õigusvastase teenistusest vabastamise korral reeglina tühistamisnõuet esitada. Kaebaja esitas tühistamisnõude kohe pärast seda, kui kohus selgitas kaebajale, et tema suhtes ei kohaldu avaliku teenistuse seadus ning kaebajal tuleb esitada oma nõue HKMS § 37 lg 2 nimetatud nõudena. Vastavalt on 3. novembril 2015 esitatud tühistamisnõue tähtaegne.
6.Küsimus sellest, kas vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise otsusele saab esitada tühistamiskaebuse ja milline tagajärg on sellise otsuse tühistamisel, on vaieldav ja kohtupraktikas vähe käsitletud. Õigeks ei saa pidada seda, et linnapeale umbusalduse avaldamise otsuse tühistamist ei saa üldse nõuda. See tähendaks, et uue linnapea valimisega saab seadustada mistahes vigadega tehtud umbusaldamisotsust. Kuigi linnapeal ei ole kunagi alust arvata, et saab olla ametis kogu ametiaja (umbusalduse avaldamiseks linnapeale piisab poliitilise tasakaalu muutumisest volikogus), ei saa siiski väita, et õigusvastase ametist vabastamise korral ei ole endise linnapea õigusi üldse rikutud. Seetõttu ei pidanud halduskohus õigeks jätta kaebus läbi vaatamata, vaid lahendas selle sisuliselt.
7.5. oktoobri 2015. a istungist võttis osa 13 volikogu liiget 15-st, küsimus kaebajale umbusalduse avaldamisest pandi hääletusele ning umbusaldusavalduse poolt hääletas 9 volikogu liiget, 2 olid vastu ja 2 jäid erapooletuks. KOKS § 45 lg 5 alusel on linnapeale umbusalduse avaldamiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus, seega oleks kaebajale umbusalduse avaldamiseks piisanud 8 poolthäälest.
8.Seadus ei keela linnavolikogu esimehe tagasiastumise avalduse tagasivõtmist ja puudub mõistlik põhjus, miks peaks seda keelama. On õige, et KOKS § 461 lg 1 alusel esitatud tagasiastumisavaldus ei vaja volikogu heakskiitu, kuid 28. septembri 2015. a istungi edasilükkamist sama päevakorraga K. Veski osavõtul võib mõista ka nii, et K. Veski pikendas oma tagasiastumise tähtaega. Hiljemalt 29. septembril 2015 võttis K. Veski tagasiastumisavalduse tagasi. 5. oktoobri 2015. a istungi protokollist nähtub, et volikogu oli üksmeelsel arusaamal, et K. Veski on ja on pidevalt olnud volikogu esimees. Kuivõrd volikogu esimehe valimine on volikogu ainupädevuses (KOKS § 22 lg 1 p 14), siis tuleks austada volikogu arusaama sellest, kes on tema esimees.
9.Õige ei ole kaebaja väide, et 28. septembri 2015. a istungil arutati kaebajale umbusalduse avaldamise küsimust. Istungi protokollist nähtub, et kohe pärast istungi avamist tehti volikogule ettepanek lükata istung sama päevakorraga nädala võrra edasi. Selle ettepaneku poolt oli 15 volikogu liikmest 13. Muid küsimusi istungil ei arutatud. KOKS ei näe otsesõnu ette võimalust volikogu istung edasi lükata, aga see ei ole ka keelatud. Vastupidi, volikogul on õigus ise oma tööd korraldada (KOKS § 44 lg 1). Olukorras, kus täies koosseisus toimuval volikogu istungil otsustatakse hääletusel istung sama päevakorraga edasi lükata ja määratakse uus istungi aeg, on vaieldav, kas üldse oli vaja 5. oktoobri 2015. a istungit kutsetega kokku kutsuda.
10.Rikutud ei ole KOKS § 46 lg-t 2. Säte ei nõua, et umbusaldushääletus peab toimuma volikogu järgmisel istungil. Sätestatud on, et umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Seda vastustaja ka tegi. Rikutud ei ole ka KOKS § 46 lg-t 8, kuna
28.septembril 2015. a umbusaldusavaldust hääletusele ei pandud.
11.Isegi kui vaidlustatud otsuse tegemisel oleksid esinenud kaebaja väidetud menetlus- ja vormivead, ei tooks see kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. Kaebaja väidetud vead ei võinud mõjutada kaebajale umbusalduse avaldamise küsimuse otsustamist. 5. oktoobri 2015. a istung oli kahtluseta volikogu istung ja kaebajale umbusalduse avaldamine otsustati veenva häälteenamusega.
12.Kaebaja taotles alternatiivselt vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamist, viidates üldsõnaliselt samadele alustele, millele ta tugines tühistamiskaebuse esitamisel. Halduskohtu hinnangul ei ole tühistamiskaebuses esitatud kaebaja põhjendused ühildatavad ühegi HMS § 63 lg 2 sätestatud tühisuse alusega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
13.J. Landberg esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 30. augusti 2016. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus alusetult rahuldamata taotluse kuulata tunnistajana üle T. Otsma, kes oleks saanud selgitada volikogu esimehe tagasiastumise avalduse tagasivõtmise asjaolusid. Samuti alusetult jättis kohus läbi vaatamata taotluse volikogu vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks.
15.Kohus ei ole põhistanud, mille alusel ta leiab, et volikogu esimees saab tagasiastumise avalduse tagasi võtta. KOKS § 461 näeb ette menetluse volikogu esimehe tagasiastumise korral, kuid ei näe ette menetlusi, kuidas ja kellele peab volikogu esimees tagasiastumise avalduse tagasivõtmise kohta esitama. Volikogu 28. septembri 2015. a istungil ei otsustatud pikendada või
lubada volikogu esimehe avalduse alusel jätkata volikogu esimehena, järelikult puudusid K.Veskil volikogu esimehega seotud volitused.
16.KOKS § 43 lg 3 nõuab volikogu kokkukutsumist kutsega. Säte ei anna võimalust tekitada dispuuti selle kohta, kas kutse peab välja saatma. Vale on kohtu seisukoht, et ei ole tähtis, kes kutsed saatis, kui sellel päeva oli kokku leppinud volikogu. Volikogu päevakorra ja kokku kutsumise aja määramine ei ole volikogu ainupädevuses, vaid on lähtuvalt KoKS§ 43 ja 44 antud volikogu esimehe pädevusse. Kuna volikogu kutsus kokku isik kellel, puudus selleks volitus, on volikogu tegevus õigustühine. KOKS § 43 lg 1 esimeses lauses sätestatu on volitusnorm, millega antakse pädevus isikule, kellel on õigus volikogu kokku kutsuda. Vastavalt ei ole normi rikkumisel tegemist vormiveaga HMS § 58 tähenduses.
17.Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et 5. oktoobri 2015. a istungi protokollist nähtub, et volikogu oli üksmeelsel arusaamal, et K. Veski on ja on pidevalt olnud volikogu esimees.
18.KOKS § 46 lg 2 ei näe ette võimalust lülitada umbusaldushääletus mõne muu tulevase volikogu päevakorda ja siis seda arutada. HMS § 546 lg 2 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. KOKS § 46 lg 2 ja HMS § 546 lg 2 koosmõjus on antud tähtajaks järgmine volikogu istung.
19.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Kunda linn apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
20.Vastustaja hinnangul ei ole umbusaldushääletuse toimumisel rikutud KOKS § 46 lg-tes 2 ja 8 toodud nõudeid. 28. septembril 2015 volikogu hääletuse tulemusena mitte ei loobutud umbusaldushääletusest, nagu väidab kaebaja, vaid lükati erakorraline istung sama päevakorraga nädala võrra edasi. Umbusalduse avaldamine algatati 21. septembri 2015. a volikogu istungil ning umbusaldushääletus toimus juba kahe nädala pärast 5. oktoobri 2015. a istungil, seega igati mõistliku aja jooksul.
21.Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et volikogu esimehe poolt istungi kokkukutsumine, päevakorra edastamine, istungi juhatamine ja otsuste allkirjastamine on korraldavad menetlustoimingud.
22.Volikogu esimehe tagasiastumisavalduse ärakuulamine oli küll lülitatud 28. septembri 2015. a volikogu päevakorda, kuid kuna volikogu lükati sama päevakorraga nädala võrra edasi, siis toimus küsimuse ärakuulamine 5. oktoobri 2015. a volikogu istungil, kus volikogu kiitis heaks K. Veski jätkamise volikogu esimehena. Isegi kui lugeda K. Veski tagasi astunuks volikogu esimehe kohalt, siis ei astunud K. Veski tagasi volikogu liikme kohalt ning seega ei muuda see volikogu koosseisu, otsustusvõimet ega saanud mõjutada demokraatlikult valitud esinduskogu sisulist otsustust kaebajale umbusalduse avaldamisel.
23.Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja eksib, kui leiab, et tema väidetud vigade avaldumise tõttu oleks 5. oktoobri 2015. a istung tulnud ära jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tartu Halduskohtu
30.augusti 2016. a otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud ja selgitanud, miks ta leiab, et Kunda Linnavolikogu 5. oktoobri 2015. a istungi kokkukutsumise asjaolud ega K. Veski 23. oktoobri 2015. a avaldus tema linnavolikogu esimehe volituste lõpetamiseks, ei tingi kaebajale umbusalduse avaldamise otsuse tühisust ega tühistamist, samuti miks oli lubatav umbusalduse avaldamise otsustamine Kunda Linnavolikogu 5. oktoobri 2015. a istungil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab need otsuses kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.
25.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
26.Vaidlust ei ole selles, et 21. septembril 2015 Kunda Linnavolikogu istungil algatati umbusalduse avaldamine kaebajale, kes nimetatud ajal oli Kunda linnapea. Kaebaja hinnangul oli selle järgnenud umbusalduse avaldamise otsuse vastuvõtmine 5. oktoobri 2015. a volikogu istungil õigusvastane, kuna volikogu oli kokku kutsunud ja volikogu istungit juhatas selleks pädevust mitteomanud K. Veski. Vastavalt ei olnud volikogul õigust 5. oktoobril 2015. a kaebaja umbusaldamist otsustada. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
27.Tulenevalt KOKS § 43 lg 1 ls-st 1 volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2011. a määrusega kinnitatud Kunda linna põhimääruse § 15 lg 3 ls 1 kohaselt volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses näidata ära istungi toimumise aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused ja ettekandjad (sealsamas lg 4 ls 1). Sarnaselt halduskohtule mõistab ringkonnakohus toodud sätteid selliselt, et volikogu kokkukutsumine on volikogu esimehe ülesanne. Volikogu kokkukutsumise korra otstarbeks on tagada, et kõik volikogu liikmed oleksid teadlikud sellest, kus ja millal volikogu istung toimub ning millised küsimused istungil arutamisele ja otsustamisele tulevad, samuti võimaldada volikogu liikmetele piisav aeg istungi päevakorras olevates küsimustes seisukoha kujundamiseks. Seeläbi saavad volikogu liikmed täita oma õigusi ja kohustusi volikogu liikmetena, osaledes volikogu istungil volikogu pädevuses olevate otsuste tegemisel nii arvamuse avaldamise kui ka hääletamise teel.
28.Teisalt ei loo volikogu kokkukutsumise teate saatmine korras nimetamata isiku poolt volikogu liikmetele kohustust istungil osalemiseks ning seega on vähemalt kahtluse all sel viisil kokku kutsutud volikogu istungil vastu võetud otsuste õiguspärasus. Eeltoodust ei saa ringkonnakohtu hinnangul siiski järeldada, et igasugune kõrvalekalle volikogu kokkukutsumise korrast tingib volikogu otsustuste õigusvastasuse või tühisuse. Korra järgimise sedavõrd range nõue võiks viia olukorrani, kus volikogu ei saagi tööd jätkata, kui volikogu esimees ei soovi volikogu kokku kutsuda (näiteks iseenda umbusaldamise otsustamiseks). Sel põhjusel ei saa ringkonnakohus nõustuda kaebajaga, et KOKS § 43 lg 1 ls 1 on volitusnorm, millest kõrvalekaldumine tingib volikogu istungil vastuvõetud otsuste õigusvastasuse või tühisuse.
29.Seetõttu on käesolevas asjas määrav küsimus sellest, kas minetus volikogu kokkukutsumise korra järgimisel võis põhjustada, et volikogu liikmete jaoks ei olnud volikogu istungi toimumine ja selle päevakord üheselt selge või tõi see kaasa muid takistusi volikogu liikme volituste realiseerimisel. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et 28. septembri 2015. a volikogu istungil selle sama päevakorraga edasilükkamisega 5. oktoobriks 2015. a on volikogu kõrvaldanud kaebuses väidetud minetuste mõju 5. oktoobri 2015. a volikogu istungil kaebaja umbusaldamise otsuse õiguspärasusele. 28. oktoobri 2015 volikogu istungil olid kohal kõik volikogu liikmed. Seega osalesid nad istungi edasilükkamise otsustamisel, olid teadlikud 5. oktoobri 2015. a istungi päevakorrast, m.h ka J. Landbergile umbusalduse avaldamise otsustamisest. 30. septembril 2015 volikogu liikmetele saadetud kutse (tl 8) kinnitas seega juba niigi teadaolevat. Kuna istungi päevakord oli identne 28. septembriks 2015 kavandatud istungi päevakorraga (tl 6), siis ei ole kahtlust ka selles, et volikogu liikmetel oli piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks otsustamisele tulevates küsimustes. Toodud asjaoludel nõustub ringkonnakohus, et isegi juhul, kui lugeda 30. septembril 2015 volikogu toimumise kutse saatnud K. Veski volitused volikogu esimehena selleks ajaks juba lõppenuks, on tegemist vormilise puudusega, mis ei võinud mõjutada kaebajale umbusaldamise
avaldamise otsustamist (HMS § 58) ega saa seega tuua kaasa kaevatava otsuse tühistamist ega olla aluseks otsuse tühisusele.
30.Samal seisukohal on ringkonnakohus K. Veski poolt 5. oktoobri 2015. a Kunda Linnavolikogu istungi juhatamise osas. Asja materjalide pinnalt ei nähtu, et K. Veski poolt istungi juhatamine iseenesest oleks mõjutanud kaebajale umbusaldamise avaldamise menetlemist volikogu istungil. Volikogu liikmed ega kaebaja ei seadnud kahtluse alla K. Veski õigust istungit juhatada ning keegi volikogu liikmetest ei pidanud ennast õigustatuks juhatama istungit K. Veski asemel. Umbusalduse avaldus pandi hääletusele ja võeti nõutava häälteenamusega vastu. Enne hääletamist sai kaebaja võimaluse selgitada umbusalduse avalduses esitatud etteheiteid. Samas ei nähtu protokollist (tl 11), et volikogu liikmeid oleks lubamatult kallutatud umbusaldusavaldust toetama, takistatud mõnel volikogu liikmel seisukohta avaldamast või hääletamast või muul viisil oluliselt rikutud volikogu istungi korda. Seetõttu ei ole ringkonnakohtule äratuntav istungi juhataja isikust lähtunud võimalik mõju otsuse vastuvõtmisele. Seega saab ka selles küsimuses tegemist olla üksnes vormilise puudusega, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist.
31.Teiseks nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ka selles, et puudub alus lugeda K. Veski volikogu esimehe kohalt tagasiastunuks 29. septembrist 2015. Pooled ei vaidle selle üle, et K. Veski esitas 23. septembril 2015 avalduse linnavolikogu esimehe kohalt tagasiastumiseks alates 29. septembrist 2015 ja 28. septembri 2015 kuupäeva kandva avalduse eelneva avalduse tagasivõtmiseks. Viimane avaldus registreeriti Kunda linna dokumendiregistris 29. septembril 2015. Kaebaja hinnangul puudus K. Veskil õigus tagasiastumisavalduse tagasivõtmiseks ja lisaks tegi ta seda ka hilinenult. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
32.Vastavalt KOKS § 461 lg-le 1 volikogu esimehe tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallavõi linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Seega on õige, et volikogu esimehe tagasiastumiseks ei ole vajalik tagasiastumise vastuvõtmine volikogu poolt ning tagasiastumiseks on piisav ainuüksi nõuetekohase avalduse esitamine. Õige on ka see, et KOKS ei näe ette võimalust tagasiastumisavalduse tagasivõtmiseks. Samas ei ole KOKS-s sätestatud ka avaldus tagasivõtmise keeldu. Selles olukorras peab ringkonnakohus võimalikuks lähtuda HMS § 14 lg-st 8 koostoimes KOKS § 1 lg-ga 2. HMS § 14 lg 8 sätestab õiguse haldusmenetluses esitatud taotlus igal ajal enne haldusmenetluse lõppemist tagasi võtta. Kuna KOKS-s ei ole volikogu esimehe tagasiastumise korda selles osas täpsemalt reguleeritud, siis tuleb vastavalt kohaldada haldusmenetluse seaduse regulatsiooni ning K. Veskil oli seetõttu lubatud tagasiastumisavalduse tagasivõtmine enne tagasiastumisavalduses nimetatud kuupäeva saabumist, s.o hiljemalt 28. septembril 2015.
33.Ringkonnakohus peab käesoleval juhul siiski K. Veski tagasiastumisavalduse tagasivõtnuks vaatamata sellele, et avaldus tagasiastumisavalduse tagasivõtmiseks jõudis Kunda linnasekretärini alles 29. septembril 2015.
34.28. septembri 2015 istungi päevakorra 2. punktina pidi volikogu ära kuulama volikogu esimehe tagasiastumisavalduse. Arvestades volikogu päevakorda tervikuna on ilmne, et K. Veski tagasiastumine oli ajendatud linnapeale umbusalduse avaldamisest ning seotud selle eeldatava õnnestumisega. Seega kavandas K. Veski oma tagasiastumise selliselt, et saab täita volikogu esimehe kohuseid linnapeale umbusalduse avaldamise otsustamisel ning tema volitused volikogu esimehena lõpevad volikogu istungile järgneval päeval. Seega võib K. Veski avaldust tõepoolest mõista tingimuslikuna selliselt, et 28. septembril 2015 volikogu istungi edasilükkamine tingis ka tema tagasiastumise avalduses nimetatud tähtpäeva edasilükkumise.
35.Ringkonnakohtu hinnangul on oluline, et pärast volikogu istungi edasilükkamist
28.septembril 2015 võttis K. Veski koheselt samme tagasiastumisavalduse tagasivõtmiseks. Arvestades, et volikogu istung lõppes 28. septembril 2015 kell 15.05 (tl 7) ei olnud K. Veskil enne tööpäeva lõppu piisavalt aega istungi edasilükkamise tõttu kujunenud olukorra hindamiseks ning seejärel avalduse esitamiseks selliselt, et see oleks jõutud samal päeval linna dokumendiregistris registreerida. Samas ei ole kahtlust, et K. Veski soovis tagasiastumisest loobuda või vähemalt tagasiastumise tähtaega edasi lükata. 29. septembril 2015 ega ka hilisemal ajal enne J. Landbergile umbusalduse avaldamist ei teinud volikogu mingeid toiminguid volikogu uue esimehe valimise ettevalmistamiseks ning keegi volikogu liikmetest ega ka linnasekretär ei tõstatanud küsimust K. Veski volituste lõppemisest 29. septembril 2015. Vastupidi, linnavalitsus ja volikogu tegutsesid arusaamises, et K. Veski on jätkuvalt volikogu esimees. 5. oktoobri 2015. a istungil toetas volikogu üksmeelselt, et K. Veski võtaks tagasiastumisavalduse tagasi. Olukorras, kus puudus kahtlus, et K. Veski on jätkuvalt volikogu esimees ning K. Veski ise soovis muuta oma tahteavaldust volikogu esimehe kohalt tagasiastumiseks või sellest loobuda, on halduskohus põhjendatult esiplaanile seadnud kohaliku omavalitsuse volikogu enesekorraldusõiguse, sedastades, et määrav on just volikogu liikmete arusaam sellest, kes on volikogu esimees. Kujunenud olukorras oleks seetõttu ebamõistlik lugeda K. Veski volikogu esimehe kohalt tagasiastunuks ning nõuda, et volikogu esimehena jätkamiseks pidi volikogu K. Veski uuesti esimeheks valima. See oleks põhjendatud juhul, kui esinenuks ebaselgus, kas K. Veski volitused on lõppenud. Kuna volikogu liikmete ega ka linnavalitsuse liikmete jaoks sellist olukorda ei tekkinud, siis oleks tegemist KOKS 461 lg 1 formaalse kohaldamisega, arvestamata kujunenud olukorda tervikuna. Sel põhjusel tuleb arvestada muu kõrval ka K. Veski tahteavaldust tagasiastumisavaldusest loobumiseks või vähemalt selles nimetatud tähtpäeva edasilükkamiseks kuni volikogu on otsustanud kaebajale umbusalduse avaldamise ja andnud seisukoha K. Veski jätkamise kohta. Sel põhjusel tuleb lugeda tähtaegseks K. Veski avaldus tagasiastumisavalduse tagasivõtmiseks. Vastavalt 29. septembril 2015 ei lõppenud tema volitused volikogu esimehena ning ta jätkas õiguspäraselt volikogu esimehe kohustuste täitmist saates 30. septembril 2015. a volikogu liikmetele kutse 5. oktoobri 2015. a volikogu istungile ja juhatades volikogu istungit.
36.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga selles, et KOKS § 46 lg-st 2 ei tulenenud keeldu Kuna Vallavolikogu 28. septembri 2015. a istungi edasilükkamiseks ning kaebajale umbusalduse avaldamise otsustamiseks 5. oktoobri 2015. a istungil. Normi otstarbeks on eelkõige tagada, et umbusalduse avaldamine otsustataks mõistlikult kiiresti ning uue linnapea valimise järel saaks linnavalitsus ülesandeid täitma asuda. Norm aga ei loonud kaebajale õigust, et umbusalduse avaldamine otsustataks just volikogu 28. septembri 2015. a istungil ega keelanud volikogul istungit nädala võrra edasi lükata. Vastustaja on siinjuures põhjendatult osutanud sellele, et J. Landbergile umbususalduse avaldamise menetlus tervikuna toimus mõistliku aja jooksul arvestades, et umbusalduse avaldamine algatati volikogu 21. septembri 2015 istungil (tl 67). Siinjuures on vastuolulised ja asjakohatud kaebaja väited, et umbusalduse avaldamise otsustamata jätmisel 5. oktoobri 2015. a volikogu istungil saanuks kaebaja võimaluse pidada läbirääkimisi olukorra lahendamiseks ja linnapeana jätkamiseks. Ühelt poolt vaidleb J. Landberg vastu just umbusalduse avaldamise otsustamata jätmisele juba volikogu 28. septembri 2015. a istungil. Teiselt poolt ei ole kaebajal seadusest tulenevat õigust täiendava tähtaja saamiseks, et läbirääkimiste pidamise kaudu vältida umbusalduse avaldamist.
37.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Kunda Linnavolikogu 5. oktoobri 2015. a otsus nr 28 kaebajale umbusalduse avaldamise kohta, on õiguspärane. Kaebuses esile toodud küsitavused linnavolikogu istungi korralduses ega umbusaldusavalduse menetluses ei anna põhjust asuda vastupidisele seisukohale. Samuti ei esine HMS § 63 lg 2 p-s 3 nimetatud otsuse tühisuse alust. J. Landbergi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
38.Kuna kaebus on põhjendatult jäetud rahuldamata seetõttu, et kaevatav otsus on õiguspärane, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta J. Landbergi kaebeõiguse ulatuses umbusalduse avaldamise otsuse vaidlustamiseks tühistamiskaebusega. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et umbusalduse avaldamise otsuse tühistamine ei ole käesoleval ajal, s.o pärast uue linnapea valimist ja linnavalitsuse ametisse nimetamist, enam võimalik, ei muudaks see kaebaja olukorda, kuna sel juhul tuleb kaebus jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
40.19. ja 24. aprillil 2017 esitatud taotlustes palus Kunda linn mõista J. Landbergilt vastustaja kasuks välja esindaja kulu apellatsioonimenetluses kokku 1136,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga HKMS § 109 lg 6 tähenduses, kuna vaidlus puudutab vastustaja põhitegevust ega nõua kohaliku omavalitsuse kompetentsist väljapoole jäävate õigusteadmiste rakendamist. Seetõttu ei ole põhjendatud vastustaja menetluskulu panemine kaebaja kanda ning ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt
Einar Vene allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.