Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2016. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-5150
Kohtuasi
AR kaebus kohtutäitur Priit Petteri 01.03.2016.a otsusele täiteasjas nr 017/2008/4070
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. juuli 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AR määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik) AR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (sissenõudja) Osaühing Termia (registrikood 10098891) Puudutatud isik II (kohtutäitur) kohtutäitur Priit Petter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 4. juuli 2016. a määrus muutmata ja AR määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud AR kanda.
3.Mõista AR-lt Osaühingu Termia kasuks välja menetluskuluna ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 150 eurot.
4.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb AR-l tasuda viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebe kord Määruse peale, v.a menetluskulude kindlaksmääramise peale, võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1.Tallinna kohtutäitur Priit Petter (kohtutäitur) menetluses on täiteasjad nr 017/2008/4070 ja 017/2008/4072. Täiteasjas nr 017/2008/4070 on AR (avaldaja või võlgnik) suhtes täitemenetlus algatatud Osaühingu Termia (endine AS Termia, sissenõudja) avalduse ja
9.augustil 2001. a sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu nr 4121 alusel.
2.12. jaanuaril 2016. a arestis kohtutäitur täiteasjades nr 017/2008/4070 ja 017/2008/4072 võlgniku kinnistu, asukohaga XXX (registriosa nr XXXXX). 8. veebruaril 2016. a esitas võlgnik eelnimetatud kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 1. märtsi 2016. a otsusega rahuldamata.
3.1. aprillil 2016. a esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtutäituri 1. märtsi 2016. a otsuse täiteasjas nr 017/2008/4070, tunnistada 12. jaanuari 2016. a kinnisasja arestimise akt õigustühiseks ja kustutada võlgnikule kuuluvate kinnistute registriosadest keelumärked.
4.Esiteks leiab avaldaja, et nii arestimisakt kui ka kohtutäituri otsus on seadusevastaselt koostatud kahes täiteasjas korraga. Arestimisaktist ei selgu sissenõude aluseks olev dokument, sissenõudja nõue ega kohtutäituri tasu. Samuti puudub aktis selge kinnistu hind, ehitise mõõtmed, ruumide arv ja otstarve.
5.Sama nõude alusel ei saa kahte samaaegselt kehtivat keelumärget seada. XXX kinnistule oli kohtutäituri avalduse alusel sama sissenõudja kasuks kantud keelumärked
22.jaanuaril 2009. a (kanne nr 2) ja 1. detsembril 2015. a (kanne nr 4). Võlgniku kaebuse esitamise ajaks on kande nr 4 all kantud keelumärge küll kustutatud, kuid lisaks on kohtutäituri 8. märtsi 2016. a avalduse alusel 10. märtsil 2016. a kantud uus keelumärge (kanne nr 5).
6.XXX kinnistu arestimine on avaldaja arvates ebaselge ka seetõttu, et kohtutäituri 9. jaanuari 2009. a avalduse alusel kanti keelumärge ka võlgniku teisele kinnistule, asukohaga YYY, Tallinn (registriosa nr YYYYYYYY), mis kustutati 8. detsembril 2015. a põhjusel, et kinnistu kuulub eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Võlgnik ei ole andnud TMS § 77 kohast nõusolekut kinnistu arestist vabastamiseks ja kohtutäitur ei ole ka vastavast toimingust võlgnikku teavitanud. Kuivõrd YYY kinnistu arestist vabastamine on õigustühine, siis sellest tulenevalt on ka järgnev arestimistoiming (XXX kinnistu arestimine) õigustühine.
7.8. detsembril 2015. a, kui kustutati registriossa nr YYYYYYYY kantud keelumärge, kanti sellesse registriossa uus keelumärge kohtutäitur Mati Kadaku avalduse alusel. Samas oli kohtutäitur Mati Kadak varasemalt täitemenetlusega ühinenud (I kd, tl 106 pöördel). Seega oli tekkinud olukord, kus täiteasjas nr 017/2008/4070 ja kohtutäituri väitel liitunud täiteasjades on võlgniku kinnistud koormatud kolme erineva keelumärkega ja võlgniku vara on arestitud oluliselt suuremas ulatuses, kui sissenõudjate nõuete rahuldamiseks vaja. Eeltoodu tõttu palub võlgnik kustutada registriossa nr XXXXX kantud 2 keelumärget (III jao kanded nr 2 ja nr 5) ning registriosa nr YYYYYYYY kantud keelumärge (III jao kanne nr 2).
8.Alternatiivselt taotleb võlgnik kohtutäituri otsuse tühistamist osas, mis puudutab kohtutäituri poolt arestimisakti tühistamata jätmist. Kuna kinnisasja hindamise vajadus põhineb tühisel arestimisaktil, siis vaidlustab võlgnik ka kohtutäituri otsuse osa “esitada taotlus kohtule uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks”. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur peab esitama selge kinnisasja hinna. Puudutatud isikute seisukohad
9.Kohtutäitur on seisukohal, et võlgniku kaebuse vastuväited kordavad suures osas vastuväiteid tsiviilasjas 2-16-3626. Harju Maakohus on 30. märtsi 2016. a määruses on tuvastatud, et kinnisasi, asukohaga YYY Tallinnas, arestist vabastamine on toimunud
õiguspäraselt. Keelumärge on kustutatud. Arestimise akti ja keelumärke kustutamise osas on kohus juba oma õigusliku hinnangu andnud eelnimetatud määruses.
10.Võlgniku suhtes on olemas kehtivad täitedokumendid, mis on täitmata. Täitmisteated on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnikku on teavitatud tema õigustest, sh õigusest esitada seisukoht arestimishinna osas. Võlgnik ei esitanud oma seisukohta kinnisasja arestimise hinna osas ega soovinud viibida täitetoimingu juures. Samuti ei taganud sissepääsu kinnisasjal asuvasse elamusse.
11.Võlgnik vaidlustas kohtutäiturile esitatava kaebusega arestimise hinna. Käesolevas tsiviilasjas ei ole võlgnik seisukohta arestimishinna ja hüpoteegiga tagatud nõuete osas esitanud. Võlgnik on varasemate kaebustega kinnisasja hinda vaidlustanud ja teadlik hinna vaidlustamise korrast täitemenetluses. Varasemas vaidluses kohtu poolt eksperdi määramisel keeldus võlgnik eksperti oma kinnistule lubamast. Kohus ei saa käesolevas tsiviilasjas anda seisukohta arestimishinna osas, kuivõrd seda saab teha eraldiseisvas menetluses kohtu poolt määratult üksnes ekspert. Kohtutäitur esitab avalduse eksperdi määramiseks kohe peale seda, kui käesolev kaebus saab lahenduse.
12.Sissenõudja oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
13.Harju Maakohus jättis 4. juuli 2016. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
14.Maakohus võttis asja materjalide juurde Harju Maakohtu 30. märtsi 2016. a määruse tsiviilasjas 2-16-3626, kuna selles käsitleti üksikasjalikult käesoleva tsiviilasja aluseks olevaid asjaolusid, sh XXX kinnistu arestimise seaduslikkust, sundtäitmisega ühinemise lubatavust, keelumärke kehtivust ja YYY kinnistu arestist vabastamist.
15.Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et kohtutäituri otsus on õigustühine, kuivõrd see on koostatud kahes täiteasjas korraga ning TMS sellist olukorda (liitmenetlus) ei sätesta. 30. märtsi 2016. a kohtumääruse p-s 13 tsiviilasjas nr 2-163625 asus kohus seisukohale, et TMS ei sea täiteasjade liitmisele piiranguid ning kohtutäitur võib ühiselt teha täitetoiminguid mõlema täiteasja raames, sealhulgas arestida vara mõlema nõude katteks.
16.Arestimisakti puuduste osas möönis maakohus, et tegemist oli formaalsete puudustega, mis ei mõjutanud arestimise läbiviimise toimingut ega rikkunud olulises ulatuses võlgniku õigusi täitemenetluses ning nimetatud puudused ei muutnud käesolevas asjas kinnisasja arestimist tühiseks.
17.Sisuliste vastuväite, s.o ebaõiges summas esitatud kohtutäituri tasu, osas märkis kohus, et avaldajal tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevusele täitemenetlustes nr 024/2012/1011-1018, ning kui avaldajal on sisulisi vastuväiteid täitedokumendi täitmisele (sissenõudja nõudeõiguse olemasolule), on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
18.Maakohus oli seisukohal, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole võimalik anda hinnangut kohtutäituri tasu ja kulude tegeliku suuruse osas. Kuigi kohtutäituri tasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, et võlgnik saaks teavet selle maksimaalse võimaliku määra kohta, siis tegelik tasu suurus sõltub nõude rahuldamise ulatusest hilisemas täitemenetluses.
19.Maakohtu hinnangul oli kohtutäitur toiminud kinnisasja hinna vaidlustamise lahendamisel kooskõlas TMS § 74 lg-tes 7 ja 8 sätestatuga. Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur oli kinnisasja arestimisel rikkunud TMS § 53 lg 1 sätestatut, arestides oluliselt rohkem vara kui oleks vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks. Tulenevalt täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest pidi kohtutäitur käesolevas asjas vaid kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument on täitedokument TMS § 2 lg 1 mõttes. Määruskaebus
20.Avaldaja palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega avaldaja kaebus rahuldada.
21.Kuivõrd täiteasjades nr 017/2008/4070 ja nr 017/2008/4072 puudub TMS § 2 lg 1 kohane täitedokument, ei ole kohtumäärus õige ega põhjendatud. Arestimisakti koostamiseks puudub õiguslik alus.
22.Asja juurde ei saa tõendina võtta 30. märtsi 2016. a kohtumäärust teisest pooleliolevast menetlusest. Menetluste asjaolud osaliselt kattuvad, kuid kaebuste sisu on erinev.
23.Avaldaja ei ole 19. oktoobril 2015. a kohtutäiturile laekunud kaebuses esitanud nõuolekut kinnisasja, asukohaga YYY, Tallinn, arestist vabastamiseks, vaid on taotlenud kinnisasja arestimise tühiseks tunnistamist menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.
24.Kinnistusregistri väljavõtete kohaselt on avaldaja kinnistu arestitud mitme kohtutäituri avalduse alusel, kuid mitme erineva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ei ole lubatud. Kohtutäitur Priit Petteri tegevus teistkordsel arestimisel vastuolus TMS §-ga
53.Seega oleks esmalt pidanud eemaldama esmase arestimärke ja alles seejärel teatama arestimisakti koostamisest. Seega esineb TMS § 55 rikkumine. Kohtutäituril puudub pädevus vara topelt arestimiseks. Menetluse edasine käik
25.Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebus rahuldamata.
26.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 4. juuli 2016. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohtu määrus ebaõige seetõttu, et täiteasjades nr 017/2008/4070 ja nr 017/2008/4072 puudub TMS § 2 lg 1 kohane täitedokument. Avaldaja on oma õiguste kaitseks ka eelnevalt kohtu poole pöördunud ning kohtud on samade täiteasjade raames korduvalt jõudnud järeldusele, et 9. augustil 2001. a sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu näol on tegemist dokumendiga, mida on võimalik esitada kohtutäiturile sundtäitmiseks (vt Riigikohtu 23. oktoober 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-99-12; Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-1126647; Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-25796).
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et YYY kinnistu arestist vabastamine ei olnud õigustühine, kuivõrd nii avaldaja kaebusest kui ka võlgniku ja kohtutäituri kirjavahetusest nähtus TMS § 77 lg-s 1 sätestatud võlgniku nõusolek vara arestist vabastamiseks (I kd, 133-134, 145). Kohtutäitur võis võlgniku nõusolekut kinnisasja arestist vabastamiseks järeldada kohtutäiturile esitatud kaebusest, milles võlgnik taotles kinnisasja arestimise tühiseks tunnistamist.
29.Määruskaebuse etteheide, et kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt on kinnisasi koormatud mitme keelumärkega, ei ole praegusel hetkel asjakohane. Iseenesest on küll õige, et mitme keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg-st 1 ja AÕS § 63 lg-st 2 tulenevalt lubatud, kuid kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on 21. märtsist 2016. a XXX kinnistu käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse kantud vaid üks keelumärge (kanne nr 5). Isegi kui
mingil hetkel oli kinnistu koormatud mitme keelumärkega ei saaks ringkonnakohtu hinnangul selline olukord võlgnikku õigusi enamal määral piirata. Kuivõrd keelumärge seatakse sissenõudja kasuks, siis saab teise keelumärke olemasolu riivata vaid selle isiku õigusi, kelle kasuks oli kinnistatud järjekoha poolest eespool asuv keelumärge.
30.Ringkonnakohus ei näe menetlusnormide rikkumist selles, et maakohus võttis asja materjalide juurde Harju Maakohtu 30. märtsi 2016. a määruse tsiviilasjas 2-16-3626. Maakohus põhjendas määruse juurde võtmist sellega, et nimetatud tsiviilasjas on üksikasjalikult käsitletud ka praeguse asja aluseks olevaid asjaolusid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et otstarbekas on anda hinnang üksnes nendele vaidlusalustele asjaoludele, mis on jäänud varasemalt käsitlemata.
31.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtule esitas enda menetluskulude nimekirja sissenõudja, paludes hüvitada 330 eurot õigusabikulude eest (tunnitasu 110 eurot). Käibemaksu hüvitamist sissenõudja ei taotlenud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus sissenõudja esindajal 2 tundi vastuse esitamiseks vajalike materjalidega tutvumiseks ja 1 tund vastuse koostamiseks. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu määruse, avaldaja määruskaebuse ja sissenõudja vastuse sisu ja mahtu, saab põhjendatuks ja vajalikuks pidada 1 tund vastuse esitamiseks vajalike materjalidega tutvumiseks ja 30 minutit vastuse koostamiseks. Arvestades, et vaidlus ei olnud ülemäära keeruline, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud tunnihind mitteadvokaadist juristil on 100 eurot. Seega mõistab kohus avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 150 eurot. Samuti on põhjendatud mõista avaldajalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Käesoleval juhul ei ületa ei välja mõistetud ega välja mõistmata jäetud summa 200 eurot, seega ei saa nimetatud osas käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.