Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. mai 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2657
Haldusasi
OÜ Eesti Traat kaebus Maksu- ja Tolliameti 24. juuli 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/031701-3 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Eesti Traat, esindaja v.adv Dmitri Teplõhh Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Martin Aas
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Eesti Traat apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
29. märts 2017
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Eesti Traat apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
22.aprilli 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-2657 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. juunil 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-2657 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Eesti Traat deklareeris 2014. a märtsikuu käibedeklaratsioonil 32 514,06 euro suuruse sisendkäibemaksu OÜ Loyal Group arvete alusel, mille esemeks oli armatuurterase müük.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 24.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/0317013 OÜ Eesti Traat 2014. a märtsikuu sisendkäibemaksu 32 514,06 euro võrra. Maksuhaldur ei kahelnud, et OÜ Eesti Traat on tegelikkuses saanud OÜ Loyal Group arvetel nimetatud kauba, kuid leidis, et kauba müüjaks ei olnud OÜ Loyal Group ning OÜ Eesti Traat oli sellest teadlik. Maksuotsuse kohaselt tegutses OÜ Loyal Group OÜ Eesti Traat huvides, väljastades fiktiivseid arveid, mille eesmärgiks oli tekitada pikem tarneahel kauba tegeliku liikumise, päritolu ning tehingutega seotud tegelikke osapoolte varjamiseks, kusjuures tegelikult soetati kaup OÜ Eesti Traat teadmisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatelt ning fiktiivsete arvete eesmärk oli saada lubamatu maksueelis sisendkäibemaksu mahaarvamise näol. Maksuotsust põhjendatakse kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega: –
maksuhaldur on OÜ-le Loyal Group 05.03.2015 tehtud maksuotsuses tuvastanud, et 2014. a märtsis ei ostnud ega müünud OÜ Loyal Group tegelikult kaupa ning OÜ Loyal Group pole seda maksuotsust vaidlustanud;
–
OÜ Loyal Group juhatuse liige KK andis ebaloogilisi selgitusi väidetavalt OÜ-le Eesti Traat müüdud kauba hankimise, tehingupartnerite leidmise ning OÜ Loyal Group finantsalase võimekuse kohta;
–
KK väitel ei teadnud tema midagi kauba transpordist ning saatelehtedel kajastatud sõidukite numbrid sai ta teada OÜ-lt Eesti Traat;
–
osadel saatelehtedel kajastatud sõidukite kasutajad ei kinnitanud kauba vedamist nende saatelehtede alusel; ülejäänud saatelehtedel olevate sõidukite kasutajad kinnitasid kauba tarnimist Maardusse Vana-Narva mnt 28 aadressile OÜ-le Tempogain;
–
KK väitis, et ei tea, kust kaup pärineb, samas OÜ Eesti Traat esindajad teadsid täpselt, millistest tehastest oli kaup pärit;
–
OÜ Loyal Group maksudeklaratsioonidel kajastatud käive kasvas 2014. a-l ebaloomulikult kiiresti ning praktiliselt lakkas maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamisel;
–
OÜ Loyal Group väidetavateks tarnijateks olid üksteise järel OÜ Tempogain ja OÜ Ringnet, kusjuures teine neist asus väidetavalt kaupa tarnima kohe pärast esimese kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist;
–
OÜ-l Tempogain, kellelt OÜ Loyal Group väidetavalt kaupa soetas, ei ole nimetatud müüki käibedeklaratsioonil kajastanud ning selle juhatuse liikmeks olnud IJ ei teadnud väidetavate tehingute asjaolusid;
2(8)
3-15-2657 –
OÜ Loyal Group raamatupidamisdokumentide hulgas olid Anesko OY, SIA Simhovich Steel Agency ja SIA Kompanija Avotini väljastatud arved OÜ-le Tempogain, KK aga andis ebaloogilisi selgitus nende arvete saamise asjaolude kohta;
–
mitme tehingu puhul on kauba soetamine ja edasimüük OÜ Tempogain jaoks kahjumlik;
–
OÜ Ringnet, kellelt OÜ Loyal Group väidetavalt kaupa soetas, pole müüki deklareerinud ning äriühingu juhatuse liikmeks olnud AD ei olnud kursis väidetavate tehingute asjaoludega.
3.Maksu- ja Tolliamet jättis 24.09.2015 vaideotsusega nr 6-1/2976-2 rahuldamata OÜ Eesti Traat vaide MTA 24.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/031701-3 kehtetuks tunnistamiseks.
4.OÜ Eesti Traat esitas Tallinna Halduskohtule 23.10.2015 kaebuse MTA 24.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/031701-3 tühistamiseks.
5.Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2016 otsusega OÜ Eesti Traat kaebuse rahuldamata. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja tegelikuks tehingupartneriks vaidlusaluse armatuurraua soetamisel ei olnud OÜ Loyal Group, vaid viimase nimel vormistati vähemalt OÜ Eesti Traat teadmisel müügiarved selleks, et OÜ Eesti Traat saaks maksueelise, mis seisnes selles, et OÜ Eesti Traat sai arvete alusel maha arvatava sisendkäibemaksu võrra vähendada oma käibemaksukohustust, millist võimalust ei oleks tal olnud kauba soetamise korral käibemaksukohustuslaseks mitteolevalt Eesti äriühingult või kauba ühendusesisesel soetamisel. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümber lükkaksid. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Eesti Traat ja OÜ Loyal Group olid tehingute tegemise ajal registreeritud käibemaksukohustuslastena, nende vahel on sõlmitud mõlema poole seaduslike esindajate poolt allkirjastatud kirjalik leping ning OÜ Eesti Traat tasus kauba eest OÜ Loyal Group pangakontole, kusjuures puuduvad tõendid, et OÜ-le Loyal Group üle kantud summad oleksid kas osaliselt või täielikult liikunud tagasi OÜ-le Eesti Traat või selle juhtidele, või et praktilisi toimetusi (pangakonto käsutamine, deklaratsioonide esitamine, dokumentide vormistamine) OÜ Loyal Group nimel oleks teinud mõni OÜ Eesti Traat juhatuse liige või töötaja. Samuti pole ühtki tõendit, et OÜ Eesti Traat juhid või töötajad on vaidlusaluste arvete esemeks olnud kauba soetamiseks läbirääkimisi pidanud või asju ajanud mõne muu isikuga. Maksuotsuses on märgitud, et OÜ Eesti Traat teadis, et OÜ Loyal Group ei ole tegelik müüja. Kontrollakti kohaselt oli tarneahelasse variäriühingute sissetoomise eesmärk üksnes OÜ-le Eesti Traat sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine ning pole eluliselt usutav, et OÜ Eesti Traat seda ei teadnud. Maksuotsuses ega kontrollaktis ei ole seejuures viidatud ühelegi otsesele tõendile, mis kinnitaks OÜ Eesti Traat ja OÜ Loyal Group vahel maksupettuse toime panemisele suunatud kokkuleppe sõlmimist, samuti pole ühtki otsest tõendit, mille põhjal saaks väita, et OÜ Eesti Traat soetas vaidlusaluse armatuurraua mõnelt konkreetselt teise liikmesriigi äriühingult. Seega puuduvad otsesed tõendid kaebaja teadlikkuse või maksupettuses osalemise kohta. Küll aga saab vaidlusaluse maksuotsusega pandud maksukohustuse aluseks olla asjaolu, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Loyal Group ei ole tegelik müüja. 3(8)
3-15-2657 Määravat tähtsust ei ole kindlasti maksuotsuses esile toodud asjaoludel, mis puudutavad OÜ Tempogain ja OÜ Ringnet tegevust, sest asjas pole ühtki tõendit, et OÜ Eest Traat või selle juhid oleksid kuidagi olnud seotud või kasvõi kontakteerunud eelnimetatud äriühingute juhtidega või teinud nendega mingeid tehinguid. Nimetatud äriühingute majandustegevust ning maksudeklaratsioone kajastavad andmed näitavad küll seda, et maksuhalduri tuvastatud tehingute jadas (Läti või Soome äriühing → OÜ Ringnet või OÜ Tempogain → OÜ Loyal Group → OÜ Eesti Traat) on lõpptulemusena jäänud käibemaks riigieelarvesse laekumata, ent neist ei tulene, et kaebaja sellest midagi teadis või pidi teadma. OÜ-ga Tempogain ja OÜga Ringnet seotud asjaoludest omab põhimõtteliselt tähtsust vaid see, et kummagi äriühingu seaduslikud esindajad ei osanud anda kõnealuse kauba OÜ-le Loyal Group müümise asjaolude kohta adekvaatseid selgitusi. OÜ Eesti Traat maksukohustuse seisukohast ei ole määravat tähtsust ka asjaolul, et OÜ-le Loyal Group on tehtud maksuotsus, milles leiti, et viimane pole kaebajale armatuurrauda müünud, ning OÜ Loyal Group ei ole seda maksuotsust vaidlustanud. Kahtlust, et OÜ Eesti Traat teadis, et vaidlusaluse armatuurraua müüjaks ei ole OÜ Loyal Group, õigustavad kaks olulist asjaolu: esiteks väidetavate tehingupoolte vastuolulised seletused kauba transpordi korraldamise küsimustes ning teiseks sisulisi vigu sisaldava ja väidetava tehingu tegelikke asjaolusid vääralt kajastava lepingu olemasolu, mida poleks sõlmitud teineteisest sõltumatult tegutsevate ettevõtjate vahel. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud mingisuguseid veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid kauba heas usus soetamist OÜ-lt Loyal Group, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebaja ei soetanud kaupa sellelt ettevõtjalt. Kellelt kaup tegelikult soetati, ei ole teada, kuid see pole ka oluline, sest kaebajal puudub mistahes muu isiku nimel väljastatud arve, mille alusel sisendkäibemaksu maha arvata. RM ja AN selgitasid kohtuistungil vande all, et OÜ Eesti Traat soetas kauba nii OÜ-lt Loyal Group kui ka teistelt hankijatelt oma laoplatsil ehk transpordi korraldamine oli alati hankija kohustus. Maksuhaldur pole tuvastanud, et kaebaja oleks OÜ Loyal Group arvete alusel saadud kauba transpordi ise tellinud või selle eest maksnud. KK selgitas maksuhaldurile esmalt, et tema kauba transpordi korraldamisega ei tegelenud, vaid tema hankija viis ise kauba tema kliendini. AN selgitas, et kui kaup saabub OÜ Eesti Traat platsile, tuleb autojuht esmalt kontorisse koos saatelehega. Samuti selgitas AN, et OÜ Loyal Group saatis arve ja sertifikaadid enamasti eelmisel päeval e-posti teel. Olukorras, kus ükski vedajatest ei ole kinnitanud tehingute tegemist OÜ-ga Loyal Group ning KK väitis, et tema kauba transporti ei korraldanud, tekib küsimus, kuidas said autojuhtidel olla kauba OÜ Eesti Traat laoplatsile toomisel kaasas OÜ Loyal Group saatelehed. Maksuhaldurile seletusi andnud vedajate kinnitusel laeti kaup autodele Lätis ning veeti Maardusse Vana-Narva mnt 28. On ilmne, et OÜ Loyal Group saatelehed ei saanud liikuda koos kaubaga ning on tõenäoline, et kaup saabus kaebaja laoplatsile koos CMR-dega, millel oli kauba saajana märgitud OÜ Tempogain. Sellisel juhul ei saa tõsiselt võtta kaebaja väidet, et ta polnud teadlik, kust OÜ Loyal Group kauba hankis. Maksuhaldur on lisaks põhjendatult toonud välja, et KK selgitusel sai ta OÜ Loyal Group saatelehtedel ja arvetel olevad sõidukite numbrid OÜ Eesti Traat käest, mis selgelt räägib vastu sellele, et tegemist oli kahe sõltumatu ettevõtjaga ning seab õigustatult kahtluse alla nendevahelise tehingu tegeliku toimumise. OÜ Eesti Traat ja OÜ Loyal Group vahelise lepingu sõlmimine poleks kahe teineteisest sõltumatu ja tegelikke tehinguid teha sooviva ettevõtja puhul usutav. Lepingus on märgitud valesti kauba tarnimise koht (maksetingimus DDU Peterburi tee 53) ning sellist viga ei saa usutavalt põhjendada pelgalt tähelepanematusega. Lisaks eelnimetatud tarneklauslile on kahtlustäratav ka lepingu eseme määratlus, sest selle kohaselt soovib ostja osta „200-300 4(8)
3-15-2657 tonni (+/-5%) ning tarnija tagab vähemalt 200-300 tonni (+/-5%) tarnimise mitte hiljem, kui 5-7 tööpäeva jooksul“. Lepingu maht „200-300 tonni (+/-5%)“ on iseenesest ebaloogiline, arvestades et 200–300 on niigi väga suur vahemik ning mingisugust loogilist põhjust täiendavat +/-5% määratlust sinna lisada ei olnud. Lisaks on kaebaja väitnud, et tema huvi oli maandada oma riske ning osta kaup alles selle saabumisel oma platsile, mis aga ei selgita allakirjutamist teistsuguse sisuga lepingule. Tegelikult puudus kirjalikus lepingus eelnimetatud mahu kokku leppimiseks üldse igasugune vajadus, sest kokkulepe ei olnud kummagi poole jaoks siduv. Pigem on tegemist kiiruga allkirjastatud dokumendiga, mis on koostatud mõne varasema sellesarnase põhjal ja ilma sisusse süüvimata ning esineb põhjendatud kahtlus, et leping on sõlmitud jätmaks muljet tehingust, mida tegelikult ei toimunud. Tehingute toimumist võiksid kinnitada konkreetsed kokkulepped kaupade tellimise ja tarnimise kohta, mis arusaadavalt esitati e-posti teel, ent mida kaebaja ei säilitanud. Arvestades täiendavalt, et kaebaja tegelikult teadis, kust kaup algselt pärines ja saanuks põhimõtteliselt tellida kaupa ka otse, samuti seda, et KK ei osanud maksuhaldurile täpselt selgitada, kust kaup pärines ega teadnud transpordiga seotud asjaolusid ning andis majanduslikult võrdlemisi ebaloogilise seletuse, et leidis esmalt kliendid ja hakkas alles siis uurima, kust kaupa hankida, ning ka seda, et OÜ Tempogain ja OÜ Ringnet juhatuse liikmed ei osanud kaubaga seotud tehingute ega KK täpse rolli kohta mingeid adekvaatseid selgitusi anda, on eluliselt kõige usutavam seletus, et kõnealuse armatuurraua hankimist alates vastavalt Läti või Soome äriühingult korraldas kaebaja ise, tehes konspireeritud koostööd OÜ Loyal Group tegevust korraldavate isikutega, ilma et OÜ Loyal Group olnuks iseseisva ettevõtjana tegelikult kõnealuse kauba müümisega seotud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.OÜ Eesti Traat palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kohtuotsus tugineb selgelt oletusele, et CMR-d pidid jõudma kaebajani, mida OÜ Eesti Traat on algusest peale eitanud ja CMR-del puudub ka kaebaja allkiri (sh OÜ Tempogain nimel). Kaebajani jõudsid üksnes saatelehed. Autojuht ei saa anda kaupa üle CMR-s märkimata kolmandale isikule ja kaebaja töötajad ei oleks võtnud kaupa vastu olukorras, kus dokumentide järgi ei ole kauba saajaks OÜ Eesti Traat, vaid OÜ Tempogain. Puuduvad tõendid, et kaebaja või tema juhid / töötajad oleksid kontrollinud OÜ Tempogain tegevust. Seega ei ole eluliselt usutav kohtu versioon, et autojuht tuli kaebaja juurde koos CMR-dega. Maksuhaldur pidanuks autojuhtidelt täpsustama, kuidas tegelikult toimus kauba kättetoimetamine ja kes kirjutas CMR-dele alla OÜ Tempogain nimel. Asjas ei ole tuvastatud kaebaja poolt väidetavalt saadud maksueelist. Maksumenetluse käigus ei ole tuvastatud erilist usaldust OÜ Eesti Traat ja OÜ Loyal Group esindusõiguslike isikute vahel. Eluliselt ei ole usutav, et üksteist varasemast mitte tundvad isikud riskivad teha omavahel näilisi tehinguid ja sõlmida näilisi lepinguid. Raha tagastamist kaebajale ei ole maksumenetluse käigus tuvastatud ning kui pidada õigeks maksuhalduri kahtlusi, jääb arusaamatuks, miks pidi kaebaja nõustuma maksma tundmatule äriühingule rahalisi vahendeid sedavõrd suurtes summades. Sõlmitud lepingust nähtub selgelt, et kaebaja oli huvitatud kauba eest maksmisest alles pärast selle kättesaamist, millele on viidanud ka OÜ Eesti Traat esindajad oma seletustes. Arvestades kaebaja poolt soetatud kauba kogust, ei ole usutav, et nimetatud kaupa sai kergelt soetada kolmandatelt isikutelt. Väär on ka kohtu seisukoht, et KK vormistas saatedokumendid ja arved OÜ-lt Eesti Traat saadud teabe põhjal. Halduskohus ei pööranud tähelepanu, et KK esitas vastava väite olukorras, kus maksuhaldur 5(8)
3-15-2657 oli juba asunud kontrollima OÜ Loyal Group tehinguid, mistõttu asus KK maksukohustuse vältimiseks muutma oma varasemaid seletusi ja tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Kaebaja nõue, et saatelehtedes peavad kajastuma autonumbrid, ei tähenda, et ta oleks ise transpordi organiseerinud või edastanud partnerile autode numbrid. Puuduvad igasugused tõendid, et kauba transpordi oleks korraldanud kaebaja ise.
8.Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus jättis OÜ Eesti Traat kaebuse põhjendatult rahuldamata. Olukorras, kus isikute ütlustes esinevad vastuolud ja tõendite kogum tekitab põhjendatud kahtluse pettuses osalemise kohta ning kaebaja ei ole säilitanud dokumentaalseid tõendeid, mis suudaksid tehingute toimumist arvel kajastatud viisil kinnitada ehk tekkinud kahtluseid kõrvaldada, siis võtab maksukohustuslane endale riski, et tehingu toimumine arvel näidatud viisil jääb tõendamata (nt Riigikohtu 04.12.2013 otsus nr 3-3-1-57-13, p 16). Apellatsioonkaebuses toodud väited on jätkuvalt tõendamata ning seni tuvastatud asjaolude pinnalt on eluliselt kõige usutavam järeldus, et OÜ Eesti Traat teadis, et OÜ Loyal Group ei ole kauba tegelik müüja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Eesti Traat apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
10.KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud, kui arvel märgitud müüja ei ole kauba tegelik müüja. Kui tehingu teine pool ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis ei ole mahaarvamisõiguse kasutamine võimalik, sest puudub alus eeldada, et kauba müüja on käibemaksukohustuslane (nt Euroopa Kohtu 13.02.2014 otsus C-18/13: Maks Pen, p-d 25, 32). Olukorras, kus kaup on reaalselt olemas, kuid väidetavalt ei saadud seda arvel märgitud käibemaksukohustuslaselt, tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks tõendada ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata tema sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Ostja heausksust eeldatakse, kuid see eeldus ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on maksumenetluses kogutud asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (nt Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 9). Ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab maksueelise tekkimist eeldada (vt Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p-d 16-17 ja 28). Seega ei oma asja lahendamise seisukohalt määravat tähtsust, et maksuhaldur pole praegusel juhul tuvastanud OÜ Eesti Traat poolt OÜle Loyal Group üle kantud summade tagasijõudmist apellandile või muud selgelt eristuvat maksueelist. Samas on kontrollakti p-s 1.1.2.3 (alap-d c, k ja l) võimaliku maksueelisena viidatud kauba soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamisele, mida ei oleks tekkinud juhul, kui OÜ Eesti Traat oleks soetanud kaubad ise otse Soome või Läti äriühingutelt (Anesko OY, SIA Kompanija Avotini, SIA Simhovich Steel Agency).
6(8)
3-15-2657
11.MTA 12.06.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/031701-2 (I kd, tl 37-47), 24.07.2015 maksuotsuses nr 12.2-3/031701-3 (I kd, tl 10-15) ja 24.09.2015 vaideotsuses nr 6-1/2976-2 (I kd, tl 17-19) on asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud seisukohta, et OÜ Loyal Group 03.03.2014–17.03.2014 arvetel ja saatelehtedel (15 arvet kogusummas 195 084,35 eurot – I kd, tl 77-91p) kajastatud armatuurterast ei müünud OÜ-le Eesti Traat mitte OÜ Loyal Group, vaid tundmatu kolmas isik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega (vt otsuse p 23), mille kohaselt viitavad sellele, et OÜ Eesti Traat teadis või pidi teadma, et kauba tegelikuks müüjaks ei ole OÜ Loyal Group, eelkõige asjaolud, et OÜ Eesti Traat esindajad RM ja AN omasid kauba ja selle transpordi kohta oluliselt üksikasjalikumat ülevaadet kui OÜ Loyal Group esindaja KK ning poolte vahel sõlmitud 14.01.2014 ostu-müügileping nr 1401-1 (I kd, tl 128-128p) kajastab väidetavat tehingut oluliste vigadega, mis osutab lepingu näilikkusele.
12.Vaidlust ei ole selles, et vedajate esitatud CMR-delt (II kd, tl 30-31; II kd, tl 48; II kd, tl 61; II kd, tl 62p) nähtub kauba toimetamine OÜ Eesti Traat tegevuskoha aadressile Maardus Vana-Narva mnt 28G (või 28), kuid kauba saajaks on enamasti märgitud OÜ Tempogain (ühel juhul ka Anesko OY). Kauba vastuvõtja ei ole CMR-delt tuvastatav, kuid olukorras, kus kaup saabus OÜ Eesti Traat tegevuskohta ja OÜ Tempogain ei tegutse samal aadressil, ei ole mõistlik järeldada, et kaupa ei võtnud vastu mõni kaebaja töötaja. Seda enam, et CMR-del olev allkiri ei sarnane OÜ Tempogain esindaja IJi allkirjaga (I kd, tl 153-155) ega ka KKi allkirjaga. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et olukorras, kus AN selgitas, et kauba saabumisel tulevad autojuhid koos saatelehtedega kontorisse, ning samas ei ole ükski vedaja kinnitanud tehingute tegemist OÜ-ga Loyal Group (II kd, tl 29; II kd, tl 40; II kd, tl 50; II kd, tl 57; II kd, tl 70; II kd, tl 85; II kd, tl 95), ei saanud autojuhtidel kaasas olla OÜ Loyal Group saatelehed, vaid tõenäoliselt toodi kontorisse needsamad CMR-d. Samuti on halduskohus loogiliselt põhjendanud, miks tuleb pidada usutavaks, et OÜ Loyal Group saatelehtedel märgitud veokite ja haagiste numbrimärkide andmed sai KK OÜ-lt Eesti Traat. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja vastuväidet, et KK muutis oma ütlusi, vaid põhjalikult selgitanud, et kui KK eesmärk olnuks üksnes vabaneda enda maksukohustusest, eitanuks ta ilmselt tehingute toimumist tervikuna. Kauba transportimisega seotud dokumentatsiooni vormistamist üksnes tehingute toimumise tegelikest asjaoludest väära ettekujutuse jätmiseks kinnitab seegi, et osadel OÜ Loyal Group arvetel ja saatelehtedel kajastuvad sõidukite andmed, millega kaupu tegelikult ei veetud (vt kontrollakti p 1.1.2.2 alap-d g, h ja i).
13.Kuigi tehinguosaliste esindajate vahel pole tuvastatud erilisi usaldussuhteid, ei saa sellest automaatselt järeldada, et kaebaja osalus maksupettuses on ilmselgelt ebatõenäoline. Kui kaebaja sai kauba soetamise tehingute ahelat näilikult pikendades ja seeläbi sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalust omandades märkimisväärset majanduslikku kasu, selgitaks see ka, miks oli ta valmis riskima tundmatu isikuga näilike tehingute tegemise ja võltsarvete alusel suurte rahasummade ülekandmisega. OÜ Eesti Traat on rõhutanud enda huvi tasuda kauba eest alles pärast selle kättesaamist, kuid puudub mõistlik põhjus arvata, et see polnuks võimalik kauba soetamisel otse Läti või Soome äriühingutelt. Näiteks on SIA Kompanija Avotini 12.03.2014 arvel nr ARE 140143 märgitud tasumise tähtpäevaks 17.03.2014 ning kaup saabus kaebaja tegevuskohta juba 13.03.2014. Maksuhaldur on põhjendatult juhtinud tähelepanu ka 14.01.2014 lepingus sisalduvale veale tarneaadressis (Peterburi tee 53, Tallinn), mida ei saa lepingu lühidust ja vastava punkti tähtsust arvestades pidada tavapäraseks, vaid pigem viitab see asjaolule, et poolte jaoks oli leping üksnes formaalne. Väidetavalt e-kirja teel esitatud tellimuste säilitamiseks puudus kaebajal küll otsene kohustus, kuid sellest ei järeldu, et maksuhaldur peaks lugema vaidlusalused tehingud toimunuks, olenemata sellest, et olemasolevad vastuolulised tõendid seda ei kinnita. Maksustamise seisukohast oluliste tõendite säilimise tagamata jätmisega võtab 7(8)
3-15-2657 maksukohustuslane ise riski, et ta ei pruugi olla hiljem suuteline vajaduse korral tõendama tehingutega seotud asjaolusid. Kaebaja argument, et sedavõrd suurt kogust armatuurterast (kokku 353,28 tonni) ei olnud ilmselgelt võimalik kergesti soetada kolmandatelt isikutelt, on sisulises vastuolus tema enda väidetega nimetatud kauba soetamisest OÜ-lt Loyal Group, kes oli OÜ Eesti Traat jaoks samuti täiesti tundmatu ja metalliga varasemalt mitte tegelenud äriühing.
14.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Eesti Traat apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.04.2016 otsus muutmata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Eesti Traat on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 750 eurot (III kd, tl 5) ja kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulusid 2284,80 eurot (III kd, tl 10-17). Kokku 3034,80 euro suuruste menetluskulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud siiski vaid 2312,40 euro ulatuses. Advokaadibüroo 30.03.2017 arve nr 170510 (summas 722,40 eurot) tasumise tõendamiseks on samas ringkonnakohtule esitatud 31.03.2017 maksekorraldus nr 56388, mis kajastab hoopis arve nr 170417 tasumist summas 772,80 eurot. Seega ei ole arve nr 170510 tasumine tõendatud. Eeltoodu ei muuda siiski lõpptulemust, sest kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel igal juhul tervikuna tema enda kanda. MTA ei ole esitanud andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.