Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

1) OÜ Sandriko ei ole 2016.a jaanuar ja veebruar teinud ühtegi müügitehingut, viimane müügikäive oli 2015.a detsembris; 2) 2016.a jaanuari ostuarvetel on näha, et äriühingul lõpeb tegevuskoha Türi 6, Tallinn ruumide rendileping. Äriühingu juriidilisel aadressil on ainult postkast; 3) väidetavalt soovib OÜ Sandriko jätkata pakkematerjalide müügiga ning toimuvad läbirääkimised klientidega, kuid ühtegi dokumenti selle kohta ei ole esitatud. 2016.a pakkematerjale pole müüdud; 4) OÜ-l Sandriko puuduvad töötajad; 5) Tammevälja Agro OÜ 18.01.2016.a arvel nr 011 märgitud 110 tonni nisu ostmist tegelikkuses ei toimunud ning tehing on näilik; 6) äriühingu juhatuse liikmel Kaido Keppil on äriregistris seos kolmeteistkümne äriühinguga, millest ligi pooled on olnud käibemaksukohustuslased ning on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtluse puudumisel. Vaatamata deklareeritud käivetele pole olnud äriühingutel tegelikku tegevust ning käibedeklaratsioonid on esitatud valede andmetega. Kaidu Keppi juhitud äriühingud on käibemaksu numbrit kuritarvitanud; 7) Kaido Keppil on kehtetuid seoseid üle kahekümne äriühinguga, millest paljud on kustutatud, esineb esitamata deklaratsioone ja maksuvõlgasid. Suur kehtetute äriühingute arv ei ole tavapärane ning suurendab ohtu, et Sandriko OÜ käibemaksunumbrit hakatakse kuritarvitama; 8) arvelduskonto väljavõttest on näha 2015.a detsembrikuu kuluarvete tasumisi ning müügiarvete laekumisi. Sularaha võetakse arvelduskontolt välja üle 1350 euro. On näha, et tehingud on tehtud eelmiste juhatuse liikmete poolt ja on seotud nende korraldatud majandustegevusega. Puuduvad OÜ-l Sandriko liikumised, mis kinnitaks äriühingu 2016.a ettevõtluse toimumist; 9) esitatud kuluarved, välja arvatud arve nr 011 (nisu) on valdavalt seotud 2015.a detsembrikuuga ning eelmiste juhatuse liikmete tegevusega. Kontrolli käigus ei leidnud kinnitust asjaolu, et äriühing jätkab sama tegevusalaga, millega varasemalt tegutses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.2 Otsus käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta on tehtud 11.02.2016.a. Pelgalt 11 päeva andmete osas ei saa teha järeldust, et veebruaris 2016.a kaebajal käivet ei teki ja müügitehinguid ei tehta. Vaidemenetluses esitas kaebaja tõendid selle kohta, et nii jaanuaris kui veebruaris tehti tehinguid ning äriühingul on tekkinud müügikäive, kuid need jäeti tähelepanuta. Näiteks müüs kaebaja 28.01.2016.a OÜ-le Tammevälja Agro laaduri koos kopaga 19200 euro eest ning ostis 08.02.2016.a Põlva Agro OÜ-lt frontaallaaduri JCB 456ZX summas 11000 eurot, sh käibemaks 1833 eurot. Eelnimetatud frontaallaaduri ostis kaebaja edasimüügi eesmärgil. Ühtlasi nähtub kaebaja arvelduskonto väljavõttelt veebruarikuu 2016.a kohta, et on toimunud arveldusi Peetri Agro OÜ-ga, Põlva Agro OÜ-ga, Tammevälja Agro OÜ-ga. Seega on tuvastatav ettevõtlusega tegelemine ning puudus alus käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. 5.3 Maksuhaldur on jätnud täitmata haldusmenetluse seaduse § 36 lg 1 p-st 3 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 14 lg-st 2 tuleneva selgitamiskohustuse, kuna ei selgitanud kaebajale, milliseid tõendeid ta oleks pidanud esitama, et maksuhalduri jaoks oleks usaldusväärselt tõendatud kaebaja poolt ettevõtlusega tegelemine. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks ei piisa üksnes sellest, et maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega. Kaebaja esitas maksuhaldurile piisavalt dokumente ja selgitusi, mis tõendavad tema ettevõtlusega tegelemist. 5.4 MTA ei ole kaebajale selgitanud, kuidas tal oleks võimalik usaldusväärselt nisu ostmist tõendada ning milliste vahenditega oleks sobilik tõendada tehingu toimumist. Maksuhaldur ei ole järginud ka uurimisprintsiipi, kuivõrd ei ole tema koostööpartnerilt Tammevälja Agro OÜlt palunud selgitusi 110 tonni nisu müügi ja ladustamise kohta. 5.5 Maksuhaldur ei ole kindlaks teinud objektiivse teabe olemasolu, mis võimaldaks kahtlustada käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kuritarvitamist ja on tuginenud üksnes sellele, et juhatuse liikmel on palju kehtetuid seoseid äriühingutega, mis on kustutatud või maksuvõlgades. Maksuhalduri etteheited on asjakohatud.

oligi ilmselt jätta maksuhaldurile petlik mulje kaebaja majandustegevuse toimumisest. Otsuse tegemise hetkeks ei olnud kaebaja maksuhaldurile rohkem tõendeid majandustegevuse toimumise kohta esitanud. Mis puutub hiljem vaidemenetluses esitatud kahesse arvesse, siis kuna kõnealused arved olid enne otsuse tegemist kaebaja valduses, kuid ta jättis need maksuhaldurile esitamata, siis tuleb antud juhul jätta nendega arvestamata. Maksuhalduril puudub ülevaade ja teadmine kaebaja majandustegevusest ning ta saab ainuüksi esitatud dokumentide ja selgituste pinnalt kaalumisõiguse alusel hinnata, kas esitatud tõenditega on ming asjaolu tõendatud või mitte ning kas see on piisav ettevõtluse tõendamiseks. Seega on kaebaja kohustus esitada tõendeid ning jättes maksuhalduri nõutud dokumendid õigel ajal esitamata, võttis kaebaja endale teadlikult riski, et ta võidakse sellest tulenevalt käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Kaebajat oli eelnevalt sellise tagajärje eest ka hoiatatud. Kaebajal on õigus esitada maksuhaldurile uus taotlus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks, kui ta tegeleb või plaanib tegeleda ettevõtlusega. 6.4 Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebajal on seos mitmete äriühingutega, milledest osad on olnud ka käibemaksukohustuslased, kuid registrist on kustutatud ettevõtluse puudumise tõttu. Käibemaksukohustuslase numbri võimaliku kuritarvituse ohu tuvastamisel on hinnatud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis, sh teavet sellest, et ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks on kaebaja esitanud näiliku tehingu andmeid, mille asjaolud ei ole tavapärased ega usaldusväärsed. Sellise teabe esitamist võib pidada üheks käibemaksukohustuslase numbri kuritarvitamise ohu indikaatoriks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.3 Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, mille kohaselt on maksuhaldur tegutsenud järelduste tegemisel ennatlikult. Maksuhalduril on õigus otsustada millise ajavahemiku kohta ta dokumente ja teavet nõuab (MKS § 59 lg 1 ls 2) ning milliseid dokumente menetluse läbiviimiseks on vaja küsida. Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). 7.6 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja selgitused ja tõendid ettevõtlusega tegelemise kohta on väheveenvad ning vastuolulised. Kaebaja seadusliku esindaja selgituste kohaselt tegeleb OÜ Sandriko pakkematerjalide müügiga ning plaanib sellega edasi tegeleda, mille osas toimuvad läbirääkimised tarnijatega (tl 13). Vaidlustatud otsuse tegemise hetkeks ei olnud OÜ Sandriko 2016.a veel kaupa müünud. Ühtegi tõendit läbirääkimiste pidamise kohta või mille pinnalt oleks usutav, et kaebaja pakkematerjalide müügiga tegelemist jätkab, ei ole kaebaja esitanud. OÜ-l Sandriko puuduvad töötajad ning tegevuskoht. Maksuhaldur on analüüsides kaebaja arvelduskontode väljavõtteid tuvastanud, et kontodel puuduvad liikumised, mis kinnitaks äriühingu 2016.a ettevõtluse toimumist. Kaebaja väitel ostis ta Tammevälja Agro OÜ-lt 110 tonni nisu kogusummas 15 290 eurot (18.01.2016.a arve nr 011). Kohus leiab, et vastustaja on põhjendatult jätnud kaebaja väidetava tehingu OÜ-ga Tammevälja Agro poolt 110 kaebaja ettevõtlusega tegelemise hindamisel MKS § 83 lg 4 alusel arvesse võtmata. Vaidlustatud otsuse kohaselt seavad tehingu tegeliku toimumise kahtluse alla järgmised asjaolud: 1) puudub info kauba üleandmise kohta kaebajale; 2) puuduvad dokumentaalsed tõendid nisu hoiustamise kohta Tammevälja Agro OÜ kuivatis; 3) ei ole võimalik tuvastada, millise kategooria nisuga tegemist on; 4) puudub info selle kohta, kellele ja millistel tingimustel nisu edasi müüakse; 5) Peetri Agro OÜ ja OÜ Sandriko vaheline laenuleping ei ole usaldusväärne, kuivõrd mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on sama isik, kaebaja seletused ja esitatud laenuleping olid omavahelises vastuolus ning kaebaja jättis esitamata info ja dokumendid Peetri Agro OÜ raha päritolu kohta. Kaebaja ei ole maksuhalduri kahtlust omapoolsete selgituste ja tõenditega suutnud ümber lükata. Rohkem tõendeid oma majandustegevuse toimumise kohta kaebaja otsuse tegemise hetkeks maksuhaldurile ei esitanud. Olukorras, kus käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada käibemaksuga maksustatava müügikäibe olemasolu või põhjendada usutavalt ja selgelt selle käibe tekkimise perspektiivi tulevikus, ei ole tema registreerimine käibemaksukohustuslaste registris vajalik. 7.7 Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur rikkus Tammevälja Agro OÜ-lt täiendavate tõendite kogumata jätmisega uurimisprintsiipi. Kuigi vastustajal oli KMS § 22 lg 31 ja uurimispõhimõttest tulenevalt õigus koguda kaebaja ettevõtluse kohta täiendavaid tõendeid, ei olnud tal otseselt sellist kohustust. Tõendamiskoormus oli KMS § 22 lg 31 tulenevalt kaebajal. Kuna kaebaja ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist, oli maksuhalduril alus kustutada ta käibemaksukohustuslaste registrist. 7.8 HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga, tuvastades selleks vajalikud asjaolud kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seega on käesolevas asjas vaidlustatud otsuse seaduslikkuse kontrollimisel asjassepuutuvad vaid need tõendid, mis on kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud või viimase poolt kogutud kuni otsuse tegemiseni. Tallinna Ringkonnakohus on 31.10.2012.a otsuse nr 3-11-2663 p-s 12 leidnud, et „[a]sja lahendamisel pole oluline, kas kaebaja tegelikult ettevõtlusega tegeles või mitte, sest maksuhalduri otsus tehti olukorras, kus maksuhaldurile ei olnud sellekohaseid tõendeid esitatud. Vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas kaebaja tegelikult ettevõtlusega tegeles või kas tal maksuhalduri nõutud dokumendid olid olemas. KMS § 22 lõike 31 4. lause kohaselt kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist, kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud. Seetõttu pole

ringkonnakohtu arvates asja lahendamisel ka tähtis, kas kohtule esitatud tõendid ettevõtlust tõendavad.“ Kuivõrd vaide lisadena esitatud tõenditega ei saanud maksuhaldur otsuse tegemisel arvestada, sest kaebaja ei olnud neid maksuhaldurile esitanud, ei saa kohus neid ka otsuse tegemisel arvesse võtta. 7.8 Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja poolt esitatud dokumendid ja antud seletused ei tõenda kaebaja faktilist ettevõtlusega tegelemist Eestis. Kaebaja poolt äriühingu ettevõtluse tõendamiseks näiliku tehingu andmete esitamine, samuti asjaolu, et kaebajal on seos mitme äriühinguga, millest osad on olnud käibemaksukohustuslased, kuid registrist kustutatud ettevõtluse puudumise tõttu, samuti kehtetute seoste olemasolu suure hulga äriühingutega, milledest paljudel esineb esitamata deklaratsioone ja maksuvõlgasid, põhjendavad maksuhalduri kahtlust, et kaebaja võib kuritarvitada käibemaksukohustuslase registreeringunumbrit. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri sellekohast põhjendatud kahtlust ümber lükata. 7.9 Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et MTA 11.02.2016.a otsus nr 12.2-3/035907-3 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.