Uus Päike OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2017 korralduse nr 95-k osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Uus Päike OÜ, esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Elis Allas ja Eva Vanamb
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.03.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Uus Päike OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Uus Päike OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.03.2017 määruse peale haldusasjas nr 3-17-400 esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist puudutavas osas.
2.Jätta rahuldamata Uus Päike OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.03.2017 määruse peale haldusasjas nr 3-17-400.
3.Muuta Tallinna Halduskohtu 09.03.2017 määruse haldusasjas nr 3-17-400 resolutsiooni punkti 2, jättes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Muuta selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on edasikaevatav vaid resolutsiooni p 2 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
1.Tallinna Linnavalitsus algatas 18.01.2017 korraldusega nr 95-k Tuukri tn 17, 19, 19a, 19b, 21, 21a ja Uus-Sadama tn 11a ning 26 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (p 1) ning
3-17-400 tunnistas kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korralduse nr 1077-k „Uus-Sadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ (p 2).
2.Uus Päike OÜ esitas 17.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2017 korralduse nr 95-k Uus-Sadama tn 11a kinnistut puudutavas osas. Koos kaebusega esitas Uus Päike OÜ halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada 18.01.2017 korralduse kehtivuse kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 09.03.2014 määrusega kaebuse läbivaatamatult ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Uus Päike OÜ soovib osaliselt vaidlustada Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2017 korraldust, millega algatati detailplaneeringu koostamine ning tunnistati sama maa-ala hõlmava varasema detailplaneeringu koostamise algatamise korraldus kehtetuks. Mõlema detailplaneeringuga on hõlmatud mh Uus Päike OÜ-le kuuluv Uus-Sadama tn 11a kinnistu. Seega on tegemist subjektiivsete õiguste rikkumisega seotud kaebusega. Uus Päike OÜ-le ei ole selge, mida algatatud detailplaneeringuga tema kinnistule ehitada kavatsetakse ning mil määral võivad tema huvid saada selle käigus kahjustatud. Uus Päike OÜ hinnangul võivad uue planeeringu koostamisel jääda tema huvid realiseerumata. Detailplaneeringu koostamise algatamise korraldus ei ole haldusakt, vaid haldusmenetluse menetlustoiming. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seega saab detailplaneeringu koostamise algatamisega toimunud menetlusnormide rikkumisele viidata lõplikku haldusakti vaidlustades. Praegusel juhul oleks lõplikuks haldusaktiks koostamisel oleva detailplaneeringu kehtestamise otsus või otsustus, millega detailplaneeringu menetlus lõpeb. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole antud, ei ole kohtul reeglina võimalik hinnata, kas detailplaneeringu algatamisel tehtud võimalikud menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist. Menetluslike otsustuste vaidlustamine on enne lõpliku haldusakti andmist erandlikult võimalik, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi menetluse lõpptulemusest sõltumata. Detailplaneeringu koostamise algatamisega ei muudeta õigussuhteid. Isikul ei ole kaitstavat usaldust, et detailplaneering algatatud kujul ka kehtestatakse. Määrav on, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on võimalik menetluses osaleda. Uus Päike OÜ kaasati detailplaneeringu menetlusse juba enne selle koostamise algatamise otsustuse vastuvõtmist. Uus Päike OÜ on pöördunud kohtusse ilmselgelt ennatlikult. Uue detailplaneeringu koostamise algatamine ei riku Uus Päike OÜ omandiõigust ega ettevõtlusvabadust ning ei sea piiranguid tema kinnistul asuva laohoone kasutamisele. Uus Päike OÜ-l on võimalik oma õigusi ja huve kaitsta algatatud detailplaneeringu koostamise menetluses. Ei ole selge, et Tallinna linn annab Uus Päike OÜ õigusi rikkuva haldusakti (detailplaneeringu kehtestamise otsuse). Juhul, kui Tallinna linn seda siiski teeb, on võimalik see otsus üldises korras vaidlustada. Praegusel juhul ei nähtu asjaoludest ja kaebuse põhjendustest ka Tallinna linna poolt juba detailplaneeringu koostamise algatamisel sedavõrd olulise ja ilmse vea tegemist, mille tõttu ei saaks lõplik haldusakt olla materiaalses mõttes õiguspärane. Isik ei saa eskiisi järgus oleva detailplaneeringu menetluses reserveerida endale õigust säilitada lõputult olemasolevat linnaehituslikku olukorda. Tallinna linn on märkinud õigesti, et otstarbekas ei ole jätkata 2003. a detailplaneeringu menetlemist, vaid haarata tervikliku lahenduse huvides vaidlusalune kinnistu uue detailplaneeringu alasse. Detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine on iseenesest halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustatav. Olukorras, kus detailplaneeringu jätkamisest 2(7)
3-17-400 keeldumine puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, oleks menetluse lõpptulemuse vaidlustamine ilmselgelt ebamõistlik ega võimaldaks efektiivset kaitset haldusorgani tegevuse vastu. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Tallinna linn ei ole keeldunud menetluse jätkamisest, vaid on algatanud ka vaidlusalust kinnistut hõlmavas osas uue detailplaneeringu. Uus Päike OÜ-l on võimalik enda soove realiseerida uue detailplaneeringu menetluses, mh esitades planeerimismenetluses vastuväiteid talle sobimatule planeeringulahendusele. Nendega arvestamata jätmise korral saab Uus Päike OÜ vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise. Detailplaneeringu algatamisel ja lähteseisukohtade andmisel ei otsustata lõplikult selle üle, milline detailplaneering tegelikult vastu võetakse ja kehtestatakse, kas ja kuidas kinnistu sihtotstarvet muudetakse ning milliseid hooneid alale kavandatakse. Seega on ka 18.01.2017 korralduse p-i 2 vaidlustamine tühistamiskaebusega ennatlik. Uus Päike OÜ nõue 18.01.2017 korralduse p-i 2 tühistamiseks on samuti materiaalõiguslikult perspektiivitu ja kuuluks tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Tallinna linn on Uus Päike OÜ seisukohti arvestanud, tema argumentidele vastanud ning asjaolusid kaaludes pidanud kokkuvõttes otstarbekaks tunnistada 30.04.2003 korraldus kehtetuks, märkides, et uue planeeringu koostamisel on võimalik leida osapoolte ja avalikke huve arvestav terviklahendus. Ka ei tekita detailplaneeringu eskiisi koostamine Uus Päike OÜ tellimuse alusel ning muude planeerimismenetluse kulude kandmine temale kaitstavat usaldust, et planeering kehtestatakse algatatud kujul. Uus Päike OÜ saab vajadusel esitada detailplaneeringu pikast menetlusest tingitud kahju hüvitamiseks kahjunõude. Kaebuse tagastamisest tingituna jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kaebuse menetlusse võtmise korral tulnuks halduskohtu hinnangul esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, kuna vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses toodud põhjustel äratuntav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Uus Päike OÜ esitas 28.03.2017 määruskaebuse halduskohtu 09.03.2017 määruse tühistamiseks, paludes rahuldada ka esialgse õiguskaitse taotlus. Uus Päike OÜ ei ole andnud nõusolekut talle kuuluva kinnistu osas uue detailplaneeringu menetlemiseks. Tallinna linn on asunud Uus Päike OÜ nõusolekuta detailplaneeringust huvitatud eraõiguslike isikute huvides Uus Päike OÜ-le kuuluvat kinnistut vastu tema tahtmist planeerima. See rikub tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, sest Uus Päike OÜ ettevõtlusalane tegevus on täna Uus-Sadama tn 11a kinnistu ja sellel asuva laohoone majandamine ning sellelt tulu teenimine. Vaidlustatud korraldus viib Uus Päike OÜ õigusi rikkuva haldusakti andmisele. Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korralduse järgi kavandati vaidlusalusele kinnistule äriruumidega korterelamute ehitamist. Vaidlusalune kinnistu on 100% ärimaa funktsiooniga ja sellest umbes 80% on laohoone alune maa. Uue detailplaneeringuga kavandatakse täielikult muuta UusSadama tn 11a kinnistu sihtotstarvet, mille tulemusel väheneb oluliselt Uus Päike OÜ vara väärtus. Tallinna Kesklinna Valitsuses 22.03.2017 toimunud uue detailplaneeringu eskiislahendust tutvustaval avalikul arutelul selgitati, et Uus Päike OÜ kinnistule on planeeritud transpordikoridor ning tema kinnistu tõenäoliselt sundvõõrandatakse. Kinnistu sundvõõrandamine ei toimuks üldistes huvides, vaid algatatud detailplaneeringu menetlusest huvitatud isikute huvides, et tagada parem juurdepääs detailplaneeringuga kavandatavatele hoonetele. Tasutav hüvitis ei oleks õiglane, sest uue planeeringu kehtestamisel tema vara väärtus väheneb oluliselt. 3(7)
3-17-400 Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus detailplaneeringu menetlemise jätkamisest keeldumine puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, oleks menetluse lõpptulemuse vaidlustamine ilmselgelt ebamõistlik ega võimaldaks efektiivset kaitset haldusorgani tegevuse vastu. Halduskohus leidis 09.03.2017 määruses, et sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole, sest Tallinna linn ei ole keeldunud menetluse jätkamisest. Vana ja uus detailplaneering on siiski juba algjärgus kavandatud sedavõrd erinevatena, et oleks ebamõistlik oodata oma õiguste kaitsega uue detailplaneeringu kehtestamiseni. Uus Päike OÜ huvi on suunatud sellele, et juba 13 aastat kestnud detailplaneeringu menetlus jätkuks. Selleks on Uus Päike OÜ-l tekkinud põhjendatud ootus ning selle osas on Uus Päike OÜ teinud ka märkimisväärseid kulutusi. Uus Päike OÜ-le jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et kuna tema ei ole linnale planeeringut vastuvõtmiseks esitanud, siis ei pidanud Tallinna linn uue detailplaneeringu koostamise algatamisel ka varasema menetlusega arvestama. Vaidlus puudub, et vastavat planeeringut menetleti.
5.Tallinna linn palub 27.04.2017 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti juhindunud Riigikohtu lahenditest nr 3-3-1-12-08 ja 3-3-1-64-11, mille kohaselt ei ole detailplaneeringu algatamise korraldus haldusakt. Tegemist on menetlustoiminguga, mida saab vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsusega või otsustusega, millega detailplaneeringu menetlus lõpeb. Selliseid aluseid menetlustoimingu vaidlustamiseks praegusel juhul ei esine. Samuti on halduskohus põhjendatult leidnud, et Tallinna linn ei ole keeldunud detailplaneeringu menetluse jätkamisest, vaid on algatanud mh Uus Päike OÜ kinnistut hõlmavas osas uue detailplaneeringu ning Uus Päike OÜ-l on võimalik enda soove realiseerida uue detailplaneeringu menetluses. Kaebusest ei nähtu, milles seisneb Uus Päike OÜ õiguste rikkumine. Uus Päike OÜ sellesisulised väited on vastuolulised, sest on leidnud ühelt poolt, et tema ettevõtlusvabadust rikub see, kui ta ei saa enam kinnistul praegu asuvalt laohoonelt tulu teenida, kuid teisalt märgib oma sooviks, et menetletaks edasi 2003. a detailplaneeringut, mille eesmärgiks oli ehitusõiguse ulatuse määramine äripindadega korterelamute ehitamiseks. Detailplaneeringu kehtestamine ja seeläbi linnaruumi korrastamine on avalikes huvides. Uue algatatud detailplaneeringu eesmärgiks on luua sadama piirkonda terviklik elukeskkond. Uus Päike OÜle kuuluva kinnistu haaramisega uue detailplaneeringu alasse on võimalik optimaalsemalt ja linnaruumi poolest sobivamalt lahendada nii juurdepääsude kui ka ala haljastusega seotud küsimused. Põhjendamatu on Uus Päike OÜ väide, mille kohaselt ütlesid nii detailplaneeringust huvitatud isikud kui ka Tallinna linna esindajad uue detailplaneeringu eskiislahendust tutvustaval avalikul arutelul, et Uus Päike OÜ-le kuuluvale kinnistule on planeeritud transpordikoridor ning tema kinnistu tõenäoliselt sundvõõrandatakse. Nagu nähtub avaliku arutelu protokollist, on nii detailplaneeringust huvitatud isikud kui ka linna esindajad kinnitanud, et tegemist on hetkel väljapakutud lahendusega, mille mittesobivusel tuleb välja pakkuda uusi lahendusi. Seejuures rõhutati koostöö olulisust ning kõigi osapoolte huvi vältida sundvõõrandamist. Uus Päike OÜ ei ole alates 2003. aastast, kui Uus-Sadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala detailplaneering algatati, esitanud Tallinna linnale menetlemiseks detailplaneeringut. 14 aastaga on muutunud planeeringute menetlemist reguleerivad õigusaktid, standardid ja muud planeeringu koostamise lähtedokumendid, kehtestatud on Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering ning piirkonnas on muutunud linnaehituslik olukord. Seetõttu ei ole enam otstarbekas jätkata 2003. a detailplaneeringu menetlemist, vaid haarata tervikliku lahenduse huvides Uus Päike OÜ-le kuuluv kinnistu uue detailplaneeringu alasse. Kuna Uus 4(7)
3-17-400 Päike OÜ-l on PlanS § 127 lg 2 alusel uue detailplaneeringu koostamisel samaväärne võimalus oma õigusi ja huve kaitsta kui 2003. a detailplaneeringu puhul, siis ei ole 2003. a korralduse kehtetuks tunnistamise tagajärjed Uus Päike OÜ jaoks ülemäära koormavad. Uus detailplaneering ei välista Uus Päike OÜ soovitud äripindadega korterelamute kavandamist antud piirkonda, kui moodustatakse kvartaalne terviklahendus. Detailplaneeringu lahendus koostatakse lähtuvalt algatamise korralduses määratud lähteseisukohtadest ja lisatingimustest ning kujuneb koostöös planeeritavale alale jäävate kinnistute omanike ning detailplaneeringu eskiislahenduse avalikustamise ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete koosmõjus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 206 lg-le 1 ja § 252 lg-le 7 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta esialgset õiguskaitset puudutavas osas menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv (15 eurot – HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg 6).
7.Halduskohus leidis, et detailplaneeringu koostamise algatamisega toimunud menetlusnormide rikkumisele saab viidata lõplikku haldusakti vaidlustades ja kuna praegusel juhul puudub selline lõplik haldusakt, pole kohtul võimalik hinnata ka vaidlustatud korraldusega detailplaneeringu algatamisel tehtud menetluslikke rikkumisi. Samas märkis halduskohus, et praegusel juhul saaks lõplikuks haldusaktiks olla koostamisel oleva detailplaneeringu kehtestamise otsus või otsustus, millega detailplaneeringu menetlus lõpeb. Halduskohus ei põhjendanud, miks ei ole tema hinnangul vaidlustatud korraldus osas, milles sellega lõpetati 2003. a-l algatatud detailplaneeringu menetlus, selliseks lõplikuks haldusaktiks. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud korraldus selliseks 2003. a-l algatatud detailplaneeringu menetlust lõpetavaks lõplikuks haldusaktiks osas, milles selle pga 2 tunnistas Tallinna linn kehtetuks 30.04.2003 korralduse.
8.Kaebeõiguse olemasolu ja sellega seoses halduskohtu poolt kaebuse tagastamise põhjendatuse hindamisel on ringkonnakohtu hinnangul määrav, kas vaidlustatud korraldus sai rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi osas, milles sellega lõpetati 2003. a-l algatatud detailplaneeringu menetlus. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on selles osas tegemist lõpliku haldusaktiga, tuleb kohtul ühtlasi hinnata, kas enne vaidlustatud haldusakti andmist tehtud võimalikud menetlusnõuete rikkumised võisid mõjutada selle detailplaneeringu menetluse lõpptulemust, s.o menetluse lõpetamist (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 5; 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 8).
9.PlanS § 128 lg 1 järgi algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus ning praegusel juhul puudusid sama sätte lg-s 2 nimetatud alused, mis välistanuks vaidlustatud korralduse andmise. Planeerimisdiskretsiooni tõttu on planeerimisotsuste kohtulik kontroll piiratud. Samas oli kaebajal enne vaidlustatud korralduse andmist võimalik nõuda, et Tallinna linn viiks detailplaneeringu kehtestamise menetluse lõpule mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 18). Tallinna Linnavalitsus algatas kaebaja taotlusel asjassepuutuva maa-ala detailplaneeringu menetluse 2003. a korraldusega. See korraldus tunnistati vaidlustatud 2017. a korraldusega kehtetuks. Seega kestis eelnev detailplaneeringu kehtestamise menetlus üle 13 aasta ja kaheksa kuu. Tallinna linn on omistanud vastutuse menetluse pika ja tulemuseta kestvuse eest kaebajale, märkides, et kaebaja ei esitanud alates 2003. aastast, kui asjassepuutuv detailplaneering algatati, Tallinna linnale menetlemiseks detailplaneeringut (tl 55 pöördel). 5(7)
3-17-400
10.Nii PlanS vana (kuni 30.06.2015 kehtinud) kui ka alates 01.07.2015 kehtiva redaktsiooni alusel oli planeerimismenetluses planeeringu koostamise ja selle elluviimise eest vastutav avaliku võimu asutus. Detailplaneeringu koostamise või selle tellimise kohustus lasus seega Tallinna linnal. Ka kehtiva PlanS § 4 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb Tallinna linnal kui planeerimisalase tegevuse korraldajal koostada detailplaneering või tellida see teenus PlanS § 4 lg-s 5 sätestatud isikult. PlanS seletuskirja järgi on planeerimisalase tegevuse korraldamine olemuslikult avaliku võimu ülesanne ja see hõlmab kõikide vajalike ülesannete täitmist selleks, et planeering saaks menetletud ja selle tulemusel kehtestatud (Riigikogu XII koosseisu planeerimisseaduse eelnõu 571 SE seletuskiri, lk 22). Detailplaneeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute läbiviimine on tavapärane haldusmenetlus.
11.Kuigi PlanS v.r. § 10 lg 5 järgi lasus detailplaneeringu koostamise algatamise ja koostamise korraldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel, võis Tallinna linn PlanS v.r. § 10 lg 6 järgi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Asja materjalidest nähtub, et kaebajal oli 20.01.2004 Tallinna linnaga sõlmitud detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise lepingu p-de 2.1.1, 2.1.4 ja 3.1 järgi kohustus korraldada ja rahastada detailplaneeringu koostamist ning esitada selle tulemusel valminud detailplaneering Tallinna linnale kaalumiseks (tl 14-15). Leping kehtis kuni lepingus nimetatud kohustuste täitmiseni. Eeltoodust lähtuvalt sõltus kaebajast (mitte Tallinna linnast) see, kas 2003. a-l algatatud detailplaneeringu kehtestamise menetlus viiakse lõpule mõistliku aja jooksul. Kaebaja ei esitanud ligi 14 aasta jooksul Tallinna linnale detailplaneeringut (üksnes puudustega eskiisi 2005. a-l) ja asjaoludest nähtuvalt puudus kaebajal ka igasugune alus nõuda detailplaneeringu kehtestamise menetluse kiirendamist. Seetõttu on põhjendatud Tallinna linna vaidlustatud otsus, millega senine detailplaneeringu menetlus lõpetati ja alustati uut. Uues menetluses ei ole Tallinna linn oma ülesandeid detailplaneeringu koostamise korraldamisel mh kaebajale edasi delegeerinud. Eeltoodust lähtuvalt ei saanud Tallinna linn olla kaebaja suhtes detailplaneeringu kehtestamise menetluses kuni vaidlustatud korralduse andmiseni õigusvastaselt tegevusetu. Vajadusel võib kaebaja siiski esitada kohtule detailplaneeringu kehtestamise menetluse võimalikust ebamõistlikult pikast menetlusajast tingitud kahju hüvitamise kaebuse.
12.Samuti ei saanud kaebajal olla kaitstavat usaldust, et tema algatatud detailplaneeringu kehtestamise menetlus lõppeb algatatud kujul detailplaneeringu kehtestamisega. Kaebajal on õigus nõuda, et Tallinna linn arvestaks tema põhjendatud huvidega planeerimisdiskretsiooni teostamisel, kuid ta ei või eeldada, et tema erahuvi kaalub igal juhul üle avalikud huvid ja kolmandate isikute erahuvid (Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p-d 31-32). Seetõttu puudus kaebajal selline kohtulikult kaitstav õigus, mis võrsunuks detailplaneeringu algatamisest tulenenud ootusest detailplaneeringu soovitud kujul kehtestamisele.
13.Kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada Tallinna linna 18.01.2017 korralduse vaidlustatud osas tühistamist, tagastas halduskohus kaebuse õigesti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et Tallinna linnal ei olnud vaidlustatud korralduse andmise ajal enam otstarbekas jätkata 2003. a detailplaneeringu menetlemist, vaid haarata tervikliku lahenduse huvides kaebajale kuuluv kinnistu uue detailplaneeringu alasse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebajal on uue detailplaneeringu koostamisel võimalik oma õigusi ja huve kaitsta, ning juhul, kui detailplaneering kaebaja õigusi rikkuval kujul vastu võetakse, vaidlustada see kohtus.
14.Halduskohus leidis, et kuna kaebus kuulus tagastamisele, tuli ka asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse tagastamise määrus pole veel jõustunud ja seetõttu ei saanud halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust 6(7)
3-17-400 jätta läbi vaatamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 19; 04.08.2016 määrus nr 3-16-771, p 12). Kuna eeltoodust tulenevalt ei osutu kaebaja õiguste kaitse praeguses haldusasjas esialgset õiguskaitset kohaldamata oluliselt raskendatuks, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja taotlus tuleb jätta rahuldamata (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus koos taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.03.2017 määrust tuleb muuta osas, milles halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.