Maksuõigus › Toll

3-15-2935 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-2935 3) Kui maksuvabastuse tingimused ei ole täidetud, puudub maksuhalduril kaalutlusõigus maksuvabastuse kohaldamise üle otsustamiseks. AA poolt esitatud tollideklaratsiooni alusel maksude tasumine oli põhjendatud ning maksud ei kuulu tagastamisele.

MTA jättis 23.10.2015 vaideotsusega nr 6-1/3040-2 vaide rahuldamata (tl 25-26).

1) Kuivõrd sõiduki puhul on vaieldamatult tegemist äratarvitamatu kaubaga (ei lakka sihipärasel kasutamisel eksisteerimast), ei ole selle puhul oluline selgitada välja omandiõiguse tekkimise momenti, vaid oluline on, millise aja jooksul on AA sõidukit kasutanud. AA sai sõiduki enda valdusesse ja tal tekkis võimalus seda kasutada 4 päeva enne vaidlusaluse tollideklaratsiooni esitamist. 2) EL tollimaksuvabastuste süsteemi eesmärgiks on üldisemas plaanis küll EL majanduse kaitse, kuid nähtuvalt määruse nr 1186/2009 art-st 4 kohaldatakse maksuvabastust üksnes isiklike asjade suhtes, mis sama määruse art 2 lg 1 p c kohaselt on mis tahes asjad, mis on ette nähtud asjaomaste isikute isiklikuks kasutamiseks või nende majapidamisvajaduste rahuldamiseks. Seega on ümberasuja maksuvabastuse kohaldamine määruse I ptk kohaselt kaubanduslikul eesmärgil imporditavate kaupade suhtes üldse igasugustel tingimustel välistatud. 3) Ümberasuja maksuvabastuse kohaldamise eesmärgiks on eelkõige soodustada isikute kolmandatest riikidest EL-i elama asumist. Seda eelkõige sellisel viisil, et ümberasuja ei peaks oma tavapäraste majapidamisvajaduste rahuldamiseks vajalikelt esemetelt nende EL-i toimetamisel maksukulu kandma. Eeltoodud eesmärk on tuletatav määruse art 2 p-s c sätestatud isiklike asjade mõistest ning sellest, et ümberasuja maksuvabastust kohaldatakse üksnes isiklikele asjadele. Seega tuleb ümberasuja maksuvabastust kohaldada nendele isiklikele asjadele, mida ta oma tavapäraste majapidamisvajaduste rahuldamiseks kolmandas riigis elamise ajal kasutas. Antud juhul on ilmne, et AA sai sõiduki enda valdusesse alles 4 päeva enne tollideklaratsiooni esitamist, mistõttu ei kuulunud see tema tavapäraste majapidamisvajaduste rahuldamiseks ettenähtud asjade hulka hetkel, mil vaide esitaja elas alaliselt kolmandas riigis. 4) Määruse art 4 p-s a sätestatud „teatavate põhjendatud juhtude“ all tuleb silmas pidada eelkõige olukordi, kus ümberasuja on kolmandas riigis soetanud enda tavapäraste majapidamisvajaduste rahuldamiseks mõne eseme ning on seda eset juba reaalselt oma majapidamisvajaduste rahuldamiseks kasutanud ka kolmandas riigis ning sellise kasutamisega harjunud (s.t sellest esemest on juba saanud tema nn harjumuspärane majapidamise osa) ning nüüd ootamatult ja ette planeerimata tuleb tal ühendusse ümber asuda nii, et täitunud ei ole 6 kuud vastava eseme soetusest. Oluline on see, et vastav soetatud ese peab ümberasuja majapidamises mängima olulist rolli, just läbi selle, et ümberasuja on selle kasutamisega harjunud ning see on tavapärase majapidamise nn kvaliteedi säilitamiseks oluline. Sõiduk, mida on kasutatud 4 päeva, ei mahu nimetatud erandi alla, kuna ta ei moodusta endast ümberasuja nn harjumuspärast majapidamise osa. 3(11)

3-15-2935 5) MTA 04.09.2015 otsuses on ebaõigesti leitud, et AA elamine vähemalt 12 kuud järjest kolmandas riigis pole tõendatud. See asjaolu ei muuda aga otsust ebaõigeks ega ebapiisavalt põhjendatuks.

3-15-2935 tööandja juures tööle asumist sisse elada. Asjaolu, et kaebaja töötas ka Eestis elades veel 6 nädalat McKinsey & Company heaks, on tingitud sellest, et töölepingu lõpetamisel tuleb järgida seadusest tulenevaid etteteatamistähtaegu. Kaebaja teatas tööandjale juba märtsis 2015, et soovib lahkuda, kuid töölepingu lõpetamine vormistati vastavalt etteteatmistähtajale ning poolte kokkuleppele hiljem. 4) Maksuhalduri esitatud tõlgendus, mille kohaselt seostatakse isiklik asi üksnes majapidamisvajaduste rahuldamisega, on liiga kitsas ega ole kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Sõiduk on kaebaja isiklikuks kasutamiseks, seega oli auto tema isiklik asi määruse art 2 p c tähenduses. 5) Ebaloogiline on maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt on maksuvabastuse kohaldamiseks määrav see, mis aja jooksul on isik sõidukit kasutanud. Sellise seisukoha järgi ei saaks maksuvabastust kohaldada ka näiteks sõidukile, mis on isikule küll mitu aastat kuulunud, kuid mis on üksnes garaažis seisnud. Lisaks ei saaks vastava näite puhul maksuhalduri seisukohti järgides maksuvabastust kohaldada ka põhjusel, et isik pole sõidukit kasutanud majapidamisvajaduste rahuldamiseks, hoolimata sellest, et sõiduk on talle kuulunud mitu aastat. Mõiste „kuulunud“ tähendab määruses seda, et maksuvabastust ei või piirata asjade suhtes, mis moodustavad osa isiku varast või mille üle asjaomane isik teostas tõhusat ja tegelikku kontrolli. Auto müügilepingu sõlmimisega omandas kaebaja nõudeõiguse, s.t kaebajal oli kohustuse täitmise nõue auto müüja vastu. Eesti õiguse kohaselt on ka nõudeõigus vara. Auto kuulus kaebaja vara koosseisu alates selle ostmisest, mitte alates auto valduse saamisest. 6) Isik ei pea maksuvabastuse saamiseks olema kolmandast riigist soetatud majapidamisvajaduste rahuldamiseks mõeldud eseme kasutamisega harjunud ning ese ei pea olema tavapärase majapidamise kvaliteedi säilimiseks oluline. Määruse tähenduses on oluline, et tegu oleks isikliku asjaga. Kuna kaebaja soetas auto isiklikuks kasutamiseks, puudub põhjus sõidukit kui isiklikuks kasutamiseks mõeldud eset maksustada. 7) Haldusakti põhjendusest peavad nähtuma kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ei saa arvestada kaebaja nimetatud määruse eesmärke ja miks peab määrust tõlgendama kitsendavalt. Vaideotsuse tegemisel on tuginetud vaid maksu tasumise kohustust kinnitavatele asjaoludele, kuid kaebaja vastuväited on jäetud olulises osas tähelepanuta. 8) Kuivõrd kaebaja importis auto kolmandast riigist, pidi ta sõiduki Eestis registreerima. Ümberasuja sõidukile väljastatakse üksiksõiduki kinnitus. Maanteeameti kinnitusel ei olnud kaebajale võimalik väljastada üksiksõiduki kinnitust, kuna tollideklaratsioonist tulenevalt ei ole talle tollisoodustust antud ning teda ei saa seetõttu lugeda ümberasujaks. Seega pidi kaebaja auto Eestis registreerimiseks esitama hoopis Euroopa tüübikinnituse sertifikaadi, mille saamiseks oli vajalik auto Maanteeameti poolt tunnustatud katselaboris (Autotest OÜ) üle kontrollida ning sellega katseid teha. Nimetatud teenuse eest on kaebaja katselaborile tasunud 648 eurot, mis on talle tekitatud varaline kahju tulenevalt sellest, et talle määrati tollideklaratsiooniga ebaõigesti maksukohustus. 9) Kaebaja seos Eestiga ei ole tähtis, sest määruse kohaselt on oluline vaid see, kas kaebaja on ümberasuja või mitte. Puudub vaidlus, et kaebaja on ümberasuja.

3-15-2935 eriti neid, mis näevad ette erandi üldpõhimõttest, tuleb tõlgendada kitsalt. Vaideotsuses on selgitatud, millist olukorda tuleb eelkõige silmas pidada nn teatavate põhjendatud juhtude all. Sõiduk, mida on kasutatud 4 päeva, nimetatud erandi alla ei mahu, kuna ta ei moodusta ümberasuja nn harjumuspärast majapidamise osa. Samuti saab maksuhaldur nn teatud põhjendatud juhuks lugeda näiteks olukorda, kui isiku pikaajaline tööleping on põhjendatud juhul lõpetatud varem. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. 2) Määruse nr 1186/2009 ning EL tollimaksuvabastuse süsteemi üldisem eesmärk on küll majanduse kaitse, kuid määruse art 4 regulatsioon kohaldub üksnes isiklike asjade suhtes, mis on ette nähtud asjaomaste isikute isiklikuks kasutamiseks või nende majapidamisvajaduste rahuldamiseks. Ümberasuja maksuvabastuse kohaldamine määruse I ptk kohaselt kaubanduslikul eesmärgil imporditavate kaupade suhtes on igasugustel tingimustel välistatud. 3) Arvestades kaebaja seoseid Eestiga, ei saa teha järeldust, et kaebajal ei olnud kavatsust ühenduse territooriumile kolida. Kaebaja on asunud Eestisse elama juba 30.03.2015 (tollideklaratsiooni esitamise kuupäev), vaatamata asjaolule, et tööleping kaebaja ja McKinsey & Company vahel on lõpetatud poolte kokkuleppel 13.05.2015. Ka kaebaja majanduslike ja isiklike huvide punkt on kaebaja esindaja AV 08.07.2015 e-kirja kohaselt Eestis. Kaebaja on saanud Eestis kaks kõrgharidust. Kaebajale on perioodil 16.09.2014–28.08.2015 kuulunud eramu Jõelähtme vallas, mis oli ühtlasi registreeritud rahvastikuregistris kaebaja elukohana. Ka kaebaja ema ja isa elukoht on Eestis.

3-15-2935 tollimaksuvabastuse süsteemi laiemate eesmärkidega, milleks on muu hulgas liikmesriiki elama asumise ning liikmesriikide tollide töö hõlbustamise eesmärgid (Euroopa Kohtu otsus nr C-487/11, p 24). Määruse art-st 4 tuleneva maksuvabastuse aluseks ei saa seega pidada EL siseturu kaitse vajaduse puudumist (kahju puudumist siseturule), vaid tegemist on olukorraga, kus muud väärtused kaaluvad üles tavalise vajaduse majandust kaitsta - sellisteks väärtusteks on muu hulgas liikmesriiki elama asumise soodustamine ning liikmesriikide tollide töö hõlbustamine. Selle otsustamine, millistel tingimustel maksuvabastust kohaldada (millises ulatuses siseturgu väljastpoolt tuleva konkurentsi eest kaitsta), on EL seadusandja õigus. 3) Määruse art 4 p-s a nimetatud teatavaks põhjendatud juhuks saab olla kõrvalekalle, mis on maksuvabastuse kohaldamise seisukohast ebaoluline või mille puhul on kahtlusteta selge, et see on kooskõlas maksuvabastuse eesmärkidega. Sellise erandina võib olla käsitatav näiteks olukord, kus muud maksuvabastuse eeldused on täidetud, kuid kuue kuu nõude täitmisest jääks puudu mõni üksik päev. Sellisel juhul võiks asuda seisukohale, et maksuvabastuse kohaldamine on asjaolusid arvestades siiski eesmärgipärane. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus sõiduki puhul on kuue kuu nõudest täitunud mõni üksik päev (lähtudes sõiduki kasutusvõimalusest). Selline kõrvalekalle üldreeglist ei saa olla käsitatav põhjendatud juhuga erandi tegemiseks. 4) Sõiduki puhul, mis oli kaebaja kasutuses enne Eestisse asumist 4 päeva, ei saa rääkida kasutusharjumusest. Vastustajaga tuleb nõustuda selles, et määruse art 2 p c ja art 4 p a koostoimes peetakse isiklike asjade puhul silmas asju, millega isik on harjunud, st mis on olnud isiku kasutuses (või teeninud muul viisil tema majapidamisvajadusi) juba mõnda aega. Kasutusharjumus on oluline nii üldreegli puhul (kasutus vähemalt kuus kuud) kui erandi puhul („teatavatel põhjendatud juhtudel“). Ümberasumisel harjumuspärase kauba kaasavõtmise võimalus täiendava maksukohustuseta võib olla üheks asjaoluks, mis mõjutab isikut ümberasumise otsuse tegemisel ning on seetõttu vastavuses art 4 p-st a tuleneva maksuvabastuse eesmärgiga soodustada ümberasumist. Praegusel juhul ei olnud kasutusharjumus asjaoluks, mis saanuks mõjutada isiku soovi sõiduk kaasa võtta. 5) Õige ei ole järeldus, mille kohaselt on liidu majandust kahjustav üksnes kaubanduslikul eesmärgil kaupa import. Määrus nr 1186/2009 ega ka kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu praktika ei anna selliseks järelduseks alust. Liidu majandust saab kahjustada igasugune maksuvaba import, sõltumata sellest, kas see toimub kaubanduslikul eesmärgil või mitte. Kaubanduslik eesmärk välistab maksuvabastuse juba määruse art 2 p c tasandil. Järelikult ei kuuluks sel juhul kohaldamisele ka määruse art 4, mis reguleerib isiklike asjade maksuvabastust. 6) Praegusel juhul ei olnud sõiduki puhul kuue kuu nõue täidetud juhul, kui võtta aluseks sõiduki kättesaamine, ega ka juhul, kui lähtuda ostu-müügilepingu sõlmimisest (sõiduki tellimisest). Samas tuleb sõiduki puhul kuue kuu nõude kontrollimisel lähtuda selle kasutusõigusest ja -võimalusest (tõhus ja tegelik kontroll asja üle), mitte formaalsest kuuluvusest enne sõiduki kättesaamist. Sellele, et määrav on faktiline kasutus, viitab nii määruse art 2 p c kui art 4 p a sõnastus. Samuti on kasutusest lähtumine vastavuses Euroopa Kohtu otsustega asjades nr C‐487/11 ja nr C-170/03.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7(11)

3-15-2935 1) Kohtuotsus on vastuoluline. Kohus on rõhutanud kuue kuu lävendi tähtsust maksuvabastuse eesmärgipärasuse hindamisel ning leidnud, et erandiks võib olla üksnes ebaoluline kõrvalekalle või asjaolu, mille puhul on selge, et see on kooskõlas maksuvabastuse eesmärkidega. Arusaamatuks jääb aga see, kuidas oleks kuuest kuust paari päeva puudumine lävendi olulisuse valguses käsitatav ebaolulise kõrvalekaldena või kuidas oleks sel juhul ilmselge, et maksuvabastuse kohaldamine on siiski eesmärgipärane. Ühtlasi ei aitaks kuuest kuust paari päeva puudumine kaasa tollide töö hõlbustamisele ja tarbetu bürokraatia vähendamisele, mida kohus on pidanud erandi tõlgendamisel samuti oluliseks. 2) Asjaolu, et kaebajal ei olnud ümberasumise hetkeks kujunenud sõiduki suhtes välja kasutusharjumust, ei saa olla aluseks maksuvabastuse kohaldamata jätmiseks. Kaebaja elas ja töötas kolmandas riigis ning tal ei olnud auto ostmise ajal kavatsust ühenduse territooriumile kolida. Kaebaja kolis ühenduse territooriumile, kuna leidis seal hea töökoha. Seda, et kaebajal ei olnud auto ostmise ajal kavatsust ühenduse territooriumile kolida, kinnitab asjaolu, et auto on ostetud 15.12.2014 ehk 3,5 kuud enne ümberasumist. Olukorda, kus isik kolib ühenduse territooriumile tööle asumiseks kolmandast riigist ära enne, kui ta on jõudnud autot 6 kuud kasutada, tuleb tõlgendada määruse art 4 p a mõistes põhjendatud juhtumina ning sellele tuleb kohaldada maksuvabastust. Sõiduk on kaebaja isiklik asi art 2 lg 1 p-i c alap-i ii tähenduses ning maksuvabastuse kohaldamine oleks kooskõlas määruse eesmärgi, aluslepingu sätete ning liidu õiguse üldpõhimõtetega. Liidu seadusandja sooviks ei olnud maksustada selliste asjade importi, mis on küll isiklikud asjad ja mõeldud ühenduse territooriumil isiklikuks kasutamiseks, kuid mille suhtes importijal polnud kasutusharjumust tekkinud. Importmaksu tasumise kohustuse määramine asjale, mida imporditakse isiklikuks tarbeks, raskendab määruse täitmist ning on sellega vastuolus. 3) Määruse art 4 p a tõlgendamisel tuleb analoogia korras määruse art 5 p 2 regulatsiooniga võtta arvesse seda, et kaebajal ei olnud autot ostes kavatsust asuda elama ühenduse territooriumile. Kaebajal ei olnud sõiduki ostmisel kavatsust saada maksuvabastust, vaid kaebaja ostis endale sõiduki kolmanda riigi territooriumil isiklikuks kasutamiseks ja kolimise plaan tuli hiljem. Kohtul tulnuks välja selgitada, kas antud juhul võis sõiduki omandamise motiiviks olla maksuvabastuse saamine või mitte. Kaebaja selgitustest nähtub selgelt, et kaebajal selline motiiv puudus. 4) Maksuvabastuse kohaldamise üle otsustamisel on määrava tähtsusega see, kas EL-i majandust on vaja kaitsta või mitte. Juhul, kui maksuvabastuse kohaldamine ei kahjusta EL-i majandust, pole alust jätta maksuvabastust kohaldamata. Euroopa Kohtu otsusest nr C-487/11 tuleneb selgelt, et kaupade tollimaksuvabalt importimise tingimused on sellised, et need kaubad ei saa tegelikkuses konkureerida samalaadsete ühendusest pärit kaupadega ega kahjulikult mõjutada riigi eelarvevahendeid. Kohtu seisukoht, nagu saaks ka isiklike asjade puhul maksuvaba import kahjustada EL-i majandust, on paljasõnaline ega tulene valitsevast õigusteooriast. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-170/03 selgelt välja toonud, et isikliku asja impordil on esmatähtis, et isikliku asja olemusest või kogusest ei nähtuks, et tegemist on selle kasutamisega kaubanduslikel eesmärkidel. Selles kohtuasjas on kohus märkinud ka seda, et tollimaksuvabalt on lubatud importida kaupa, mille kasutamine seondub tihedalt huvitatud isiku ja tema pere eraeluga ja millega ei seondu mingeid kaubanduslikke kaalutlusi. 5) Kuivõrd vaidluse eseme kohta puudub nii õigusteooria kui asjakohane kohtupraktika, on vajalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, kuidas tõlgendada ja sisustada määruse art-s 4 sätestatud väljendit „teatud põhjendatud juhtudel“.

8(11)

3-15-2935 1) Määruse art-st 4 tulenev maksuvabastus ei ole absoluutne, vaid kuritarvituste ärahoidmiseks on kehtestatud juriidiline lävend (nõutava seotuse tase), millest alates tuleb lugeda maksuvabastust eesmärgipäraseks (aktsepteeritav kahju siseturule). Selliseks lävendiks on nn kuue kuu reegel. 2) Tegemist ei ole määruse art 4 p-s a nimetatud „teatava põhjendatud juhuga“. Kõiki maksuvabastust puudutavaid sätteid tuleb tõlgendada kitsalt. Sõiduk, mida on kasutatud 4 päeva, ei mahu määruse art 4 p-s a nimetatud erandi alla, kuna ei moodusta ümberasuja nn harjumuspärast majapidamise osa. Erandjuhuks võiks näiteks lugeda olukorda, kus isiku tööleping on põhjendatud juhul lõpetatud varem. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. 3) Sõiduk oli enne selle ühenduse territooriumile toimetamist olnud kaebaja kasutuses 4 päeva. Seega olid kuue kuu nõudest täidetud vaid üksikud päevad, mis ei ole käsitatav põhjendatud juhuna erandi tegemiseks. 4) Kuigi määruse ning EL tollimaksuvabastuse süsteemi üldisem eesmärk on majanduse kaitse, kohaldub määruse art 4 regulatsioon üksnes isiklike asjade suhtes, mis on ette nähtud isikute isiklikuks kasutamiseks või nende majapidamisvajaduste rahuldamiseks. EL-i majandust saab kahjustada igasugune maksuvaba import, sõltumata sellest, kas see toimub kaubanduslikul eesmärgil või mitte. 5) Arvestades kaebaja seoseid Eestiga, ei ole võimalik järeldada, et kaebajal puudus kavatsus kolida ühenduse territooriumile. Kaebaja on asunud Eestisse elama 30.03.2015 (tollideklaratsiooni esitamise kuupäev) vaatamata asjaolule, et tööleping kaebaja ja LLC McKinsey&Company CIS vahel on lõpetatud poolte kokkuleppel alles 13.05.2015. Kaebaja majanduslikud ja isiklikud huvid seonduvad peamiselt Eestiga ning siin elavad tema pereliikmed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-2935 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid täiel määral korrata. Kohus selgitab täiendavalt järgmist.

3-15-2935 kavatsus elada väljaspool ühenduse tolliterritooriumit katkematult vähemalt 12 kuud. Kui EL-i seadusandja oleks pidanud vajalikuks sätestada sarnase erandi ka art-s 4 kirjeldatud olukorras, oleks ta seda teinud. Välistada küll ei saa, et art 4 p-s a nimetatud teatud põhjendatud juhtumi alla paigutuks ka olukord, kus juhtumi asjaoludest nähtub selgelt, et isikul puudus igasugune kavatsus teatud perioodi jooksul kolmanda riigi territooriumilt ühenduse territooriumile elama asuda. Praegusel juhul ei ole aga kaebaja selline kindel kavatsus kohtule esitatud tõendite, selgituste ega muude asjaolude pinnalt tuvastatav. Seega saab kaebaja juhtumile maksuvabastuse mittekohaldamist pidada põhjendatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.