Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Menetlustoiming Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk 26.04.2017, Tartu 3-16-1746 Rait Koka kaebus Tartu Vangla 29.08.2016. a otsuse nr 1-13/109-2 osaliseks tühistamiseks ja varalise kahju summas 100 eurot hüvitamiseks Rait Koka apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a otsus Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine Kaebaja – Rait Kokk Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rait Koka taotlus nõude muutmiseks rahuldamata.
2.Jätta Rait Koka poolt Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik § 187 lg 7 ja § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Rait Kokk esitas 27.06.2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 16), milles märkis, et kaduma on läinud pruunid NIKE jalanõud väärtusega 120 eurot ja küünetangid väärtusega 3.20. R. Kokk taotles Tartu Vanglalt talle tekitatud varalise kahju summas 123,20 eurot hüvitamist.
2.Tartu Vangla rahuldas 29.08.2016. a otsusega nr 1-13/109-2 (tl 2-2p) R. Koka kahju hüvitamise taotluse osaliselt, jalanõusid puudutavas osas, asendades kadunud jalanõud uutega.
3.R. Kokk esitas 31.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 29.08.2016. a otsus osaliselt ja mõista Tartu Vanglalt tema kasuks välja varaline kahju summas 100 eurot. Kaebaja arvates ei olnud talle NIKE’i jalanõude asemel antud jalanõud tema kaduma läinud jalanõudega samaväärsed. Kaebaja palus talle tekitatud varalise kahju summas 100 eurot hüvitamist.
4.Tartu Halduskohus jättis 28.11.2016. a otsusega R. Koka kaebuse rahuldamata.
5.R. Kokk esitas Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse.
6.R. Kokk esitas 22.03.2017 Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles märkis, et talle teadaolevalt on tema kaduma läinud jalanõud leitud, aga vangla varjab tema eest informatsiooni.
7.Tartu Vangla esitas 04.04.2017 Tartu Ringkonnakohtule seisukoha kaebaja 22.03.2017. a avalduse kohta, milles märkis, et avalduses märgitu vastab tõele osas, et kaebaja 2016. a suvel väidetavalt kaotsi läinud spordijalatsid NIKE on leitud. Vastustaja on pärast kaebaja avalduse saamist välja selgitanud, et leitud jalatsid kuuluvad R. Kokale ning need on need jalatsid, mis 2016. a suvel väidetavalt kaotsi läksid. Vangla andis teada, et seisukoha esitamise ajaks oli vangla need jalatsid R. Kokale ka tagastanud. Vangla seisukohale oli lisatud vastav õiend.
8.Tartu Ringkonnakohus andis 06.04.2017. a määrusega kaebajale võimaluse esitada ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest loobumise avaldus või oma seisukoht apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. Ringkonnakohus leidis, et seoses asjaoluga, et kaebaja on saanud tagasi talle kuulunud spordijalanõud, ei saaks asjas tehtav kohtuotsus enam muutunud asjaolude tõttu ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi, ning seetõttu esineb alus jätta apellatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 6 ja § 190 kohaselt läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et juhul, kui kaebaja ei nõustu ringkonnakohtu hinnanguga, et muutunud asjaolude tõttu on tema apellatsioonkaebus muutunud sisutuks ja soovib apellatsioonkaebuse menetluse jätkamist, tuleb kaebajal esitada põhjendused selle kohta, miks ta leiab, et menetlust tuleks jätkata.
9.R. Kokk esitas 11.04.2017 Tartu Ringkonnakohtule oma seisukoha, milles märgib, et tema jaoks on asi leidnud lahenduse, aga vangla ametlik seisukoht on teda solvav ning ta taotleb, et Tartu Vangla vabandaks tema ees kirjalikult kogu juhtunu eest. 04.04.2017 esitatud seisukohas on vangla kasutanud mitmel korral sõnu „väidetavalt kaotsi“, kuigi jalanõud olidki tegelikult kadunud. Selline väide on kaebaja jaoks solvav ning kaebaja nõuab kirjalikku vabandamist. Samuti on kaebaja esitatud seisukohas märkinud, et ta loobub rahalisest nõudest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud Tartu Vangla 29.08.2016. a otsuse nr 1-13/1092, millega Tartu Vangla rahuldas osaliselt R. Koka nõude hüvitada talle tema jalanõude NIKE kaotamisega tekitatud kahju ning asendas kadunud jalanõud uutega. Kaebaja arvates ei olnud talle asenduseks antud jalanõud tema kadunud jalanõudega samaväärsed ning nõudis vanglalt varalise kahju hüvitamist summas 100 eurot.
11.Käesolevaks hetkeks ei ole vaidlust selles, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist on kaebaja jalanõud leitud ning kaebajale tagastatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks seoses asjaoluga, et kaebaja on saanud talle kuulunud spordijalanõud tagasi, asjas tehtav kohtuotsus enam muutunud asjaolude tõttu ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Kaebaja on jalanõud, mille rahalist hüvitamist ta nende kaotsi minemise tõttu taotles, tagasi saanud. Apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, mil viisil võiks apellatsiooniastmes tehtav kohtuotsus olla pärast kaotsiläinud jalanõude tagasisaamist vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on 11.04.2017 ringkonnakohtule esitatud seisukohas ka ise märkinud, et asi on tema jaoks leidnud lahenduse ning ta loobub rahalisest nõudest. Samas ei ole kaebaja esitanud selgesõnalist taotlust apellatsioonkaebusest ega kaebusest loobumiseks. Selle asemel on kaebaja märkinud, et soovib vangla poolt kirjalikku vabandamist.
12.Kaebaja on käesolevas asjas esitanud hüvitamiskaebuse. Kuigi ta on selle sõnastanud ka Tartu Vangla 29.08.2016. a otsuse tühistamisena, on nimetatud otsuse puhul tegemist kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisega riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 mõttes, mis on vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudmise korral kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 mõttes. RVastS § 18 lg-s 2 on sätestatud, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas ei olnud kaebaja rahul haldusorgani poolt määratud hüvitise viisiga. Seega on vastavalt RVastS § 18 lg-le 2 kaebaja esitanud kohtule hüvitamiskaebuse, mida soovib muuta ja taotleb Tartu Vangla kirjalikku vabandamist.
13.Riigikohtu praktika kohaselt saab vabandamiseks kohustamise nõude esitada RVastS § 11 lg 1 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2005. a otsus asjas nr 3313005, p 18). RVastS § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Tegemist on heastamisnõudega HKMS § 37 lg 1 p 5 mõttes. Heastamis- ja hüvitamisnõuete näol on tegemist eri liiki nõuetega, mistõttu ei saa kohus hüvitamiskaebuse alusel teha ettekirjutust tagajärgede kõrvaldamiseks. Ühelt nõude liigilt teisele üleminekuks tuleb kaebust muuta (I. Pilving. Kaebus, – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 174).
14.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja 11.04.2017 esitatud seisukohast võimalik järeldada, et kaebaja sooviks on kaebuse muutmine, st hüvitamisnõudelt heastamisnõudele üleminek.
15.HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib pärast seda tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kaebuse nõuet või alust muuta samadel tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt.
16.Seega tuleb käesoleval juhul kaebaja nõude muutmise taotluse lahendamisel anda hinnang sellele, kas kaebuse muutmine on otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks, kas kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav ja kas kaebuse muutmiseks on mõjuv põhjus.
17.VangS § 11 lg 5 sätestab vangla haldusakti või toimingu peale kaebuse esitamisel kohustusliku kohtueelse menetluse. HKMS § 47 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korras. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal oleks vangla vabandamiseks kohustamise nõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega ei ole kaebuse esitamine muudetud kujul lubatav. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus rahuldada kaebaja taotlust kaebuse muutmiseks, sest kaebuse esitamine muudetud kujul ei oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav.
18.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kohus ei saa kohustada haldusorganit vabandama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 14). Avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole seaduses ette nähtud. Siirast vabandust saaks RVastS § 13 lg 1 p 5 alusel arvestada üksnes hüvitise suuruse määramisel (K. Merusk, I. Pilving. Kohus, – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 59). Seega ei oleks ringkonnakohtu hinnangul kaebuse muutmine ka otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks, kuna kohus ei saa kohustada haldusorganit vabandama.
19.HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. HKMS § 190 kohaselt, kui § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
20.Ringkonnakohus juhtis 06.04.2017. a määruses kaebaja tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohtu hinnangul on kadunud jalanõude kaebajale tagastamisega tekkinud alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning andis kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht selle kohta. Ringkonnakohus märkis nimetatud määruses ka seda, et kui kaebaja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, siis tuleb kaebajal esitada põhjendused selle kohta, miks ta leiab, et apellatsioonimenetlust tuleb jätkata. Kaebaja 11.04.2017 esitatud seisukohast ei nähtu, et hüvitamiskaebuse menetluse jätkamine võiks kaebaja õiguste kaitseks pärast jalanõude, mille hüvitamist kaebaja taotles, tagasisaamist, olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega on kaebaja apellatsioonkaebus muutunud ringkonnakohtu hinnangul sisutuks ning tuleb HKMS § 187 lg 3 p-i 6 ja § 190 alusel jätta läbi vaatamata.
21.Kuna kumbki menetlusosaline ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.