Rait Koka kaebus Tartu Vangla 29.09.2016. a otsuse nr 1-13/1092 osaliseks tühistamiseks ja varalise kahju summas 100 eurot hüvitamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Rait Kokk Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Tagastada Rait Kokale 03.11.2016. a menetlusdokument.
2.Jätta Rait Koka kaebus haldusasjas nr 3-16-1746 rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 28. detsembrini 2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Tartu Halduskohtu 20.10.2016 määrusega oli kaebajale määratud tähtpäev 31.10.2016. a täiendavate seisukohtade esitamiseks. Tähtpäeva eiramise tõttu tuleb kaebajale tagastada 03.11.2016. a allkirjastatud menetlusdokument.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.
3.28.06.2016 esitas Rait Kokk vanglale taotluse, mille nõudis temale tekitatud varalise kahju hüvitamist (tl 16), kuna kartserikaristuse kandmise ajal vanglale hoiule antud isiklike asjade hulgast olid kaduma läinud küünetangid ja pruuni värvi spordijalanõud „Nike. Kadunud jalanõude väärtuseks hindas R. Kokk 120 eurot ja küünetangide väärtuseks 3,20 eurot.
4.Tartu Vangla 29.08.2016 otsusega nr 1-13/109-2 (tl 2) rahuldati Rait Koka taotlus osaliselt, s.o jalanõusid puudutavas osas, asendades kadunud jalanõud uutega.
5.Kaebaja leiab halduskohtule esitatud kaebuses (tl 1), et asenduseks toodud jalanõud olid hääldamatu nimega ja väga kahtlase väärtusega, kuigi ühel jalanõul oli peal hind 20 eurot. Kaebaja sõnul olid tema tossud nahast, kõrge äärega, spetsiifilise põrutust vähendava sisetallaga ning ostetud 120 eurot eest 2014. a lõpul. Tosse oli kaebaja kandnud vähe (5-6 kuud). Kaebaja leiab, et isegi kui tossude väärtus oleks kahekordselt langenud, saaks 60 euro eest kolm paari vangla pakutud jalanõusid. Kaebaja hinnangul ei saa tema „Nike“ firma korvpallijalatseid asendada suvaliste „kottadega“. Kaebaja hindab talle tekitatud materiaalse kahju suuruseks 100 eurot ning soovib kahju hüvitamist rahas, kuna tal on veel kaks paari „Nike“ tosse ning ta ei vaja asenduseks pakutud jalanõusid.
6.Vastustaja leiab vastuses, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata (tl 14-15). R.Koka toodud põhjendustel ei ole kaebuse rahuldamiseks ning vanglalt tema kasuks rahalise hüvitise väljamõistmiseks alust. Vaidlust ei ole selle üle, et vangla tegevuse tõttu kaebajale kahju tekkis. Vaidlus on selles, kas kadunud jalatsite väärtus oli asendatud jalatsite väärtusest suurem, mistõttu võiks kaebaja nõue, saada hüvitist 100 euro suuruses summas, olla põhjendatud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduses §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhte olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisele lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 1 sätestab, et asja kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele kaotsiläinud asja väärtus. Asja kahjustamise või hävimise korral kaitstakse VÕS § 132 kohaselt mitte kahjustatud isiku vara väärtust vaid selle koosseisu säilimist. Asjade kaotsimineku korral on kaitstavaks huviks esmajoones omaniku huvi kaotsiläinud asja asendamise vastu võimalikult samaväärse asjaga. Asja kaotsimineku korral loetaksegi kahjuhüvitise suuruseks mõistlikud kulutused, mis on vajalikud uue samaväärse asja soetamiseks. Niisiis ei ole hüvitiseks mitte see väärtus, mis asjal vahetult enne asja kaotsiminekut oli, vaid see, mis on vajalik pärast asja kaotsiminekut uue samaväärse asjas soetamiseks. Uue samaväärse asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui asja väärtus, ehk kohalik keskmine turuhind, kuna eelduslikult on „turult“ võimalik sama hinna eest omandada uus samaväärne asi. Mõiste „uus samaväärne asi“ ei tähenda, et asi peaks olema mittekasutatud, pigem peab see olema uus hävinud asja omaniku jaoks. Seadus tagab omaniku nõude saada hüvitise eest võimalikult sarnane, st funktsionaalselt lähedane asi. Interneti portaalis www.osta.ee, kus vahendatakse inimeste poolt juba kasutatud asjade ost-müüki, jäid müügiks pakutatavate kasutatud ja kaebaja kirjeldustele vastavate spordijalatsite hinnad 10-20 euro vahele (nt kasutatud Nike korvpalli jalatsid hind 10 eurot, kasutatud Nike jalatsid hind 20 eurot, kasutatud Nike Air jalatsid hind 14.99 eurot, Puma spordijalatsid hind 8.60 eurot). Kuna kaotsiläinud asja puhul näeb seadus ette kaitse vara koosseisu säilimisele, mitte vara väärtuse vähenemisele, kaotsiläinud eseme puhul on kaitstavaks huviks esmajoones kaotsiläinud asja asendamine samaväärsega, kaebaja vara hulka kuulunud kasutatud spordijalatsite turuhind jäi 1020 euro vahele, siis oli täiesti õiguspärane kaebajale kaotatud jalatsite asemele samas väärtuses kaebaja jaoks uute jalatsite andmine ning seda tehes kaebaja õigusi rikutud ei ole.
Kaebaja väidab kohtusse esitatud kaebuses, et tema jalatsite kaotsiminekuga tekitati temale materiaalne kahju vähemalt 100 euro suuruses summas, kuna kuigi tegu ei olnud uute jalatsitega (soetatud väidetavalt 2014 aasta augustis), oli jalatsid tuntud spordifirma „NIKE“ omad, tegemist oli korvpallijalatsitega, millel oli spetsiifiline põrutust vähendav sisetald ja hüppeliigeseid kaitsev kõrge äär. Kaebaja viitamist jalatsi kaubamärgile ja tootekirjeldusele, tuleb mõista ilmselt selliselt, et kaebaja hinnangul on kaotsiläinud esemete väärtus suurem sarnaste esemete harilikust väärtusest. Kuna vangistust reguleerivatest õigusaktides ei ole sätestatud kinnipeetavate isiklike asjade kirjeldamise nõudeid, siis juhul, kui kinnipeetava hinnangul on mõni ese tavalisest suurema väärtusega või muul põhjusel kinnipeetava jaoks erilise tähendusega, peab kinnipeetav olema ise hoolas ja taotlema vastava märke tegemist isiklike asjade nimekirjas. Seda kaebaja käesoleval juhul teinud ei ole. Kuna puuduvad tõendid, et kaotsiläinud jalatsid oleksid suurema väärtusega, ei ole kaebajal alust nõuda hüvitist suuremas määras, kui samasuguse eseme harilik (turu)väärtus.
7.Kohus nõustub Tartu Vangla vastusega kaebusele (tl 14-15) ja Tartu Vangla 29.08.2016 kahjunõude osaliselt rahuldamise otsusega (tl 2). Kohtu seisukohta asja läbivaatamise vormi osas ei muuda kaebaja 22.10.2016 menetlusdokumendis (tl 24) esitatu.
8.Kohus märgib täiendavalt vastuseks kaebajale, et RVastS § 11 reguleerib kahu hüvitamist tagajärgede kõrvaldamise teel. Tagajärgede kõrvaldamine avalik-õiguslikus suhtes tähendab muuhulgas asjade asendamist samaliigiliste ja samaväärsete asjadega.
9.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
10.(HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.