Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi 25.04.2017, Tartu 3-15-2929 K.P. kaebus Keskkonnaameti 05.08.2015. a korralduse nr PV 1-15/15/158, 05.08.2015. a vee erikasutusloa nr L.VV/326530 ja 19.10.2015. a vaideotsuse nr 14.1/15/430 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a otsus K.P. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja K.P. Vastustaja Keskkonnaamet Kolmas isik Tarvastu vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.P. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 25.05.2017 (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet väljastas 05.08.2015. a korraldusega nr PV 1-15/15/158 Tarvastu Vallavalitsusele vee erikasutusloa nr L.VV/326530 Tarvastu jõe vee füüsikaliste, keemiliste või veekogu bioloogiliste omaduste muutmiseks seoses Tarvastu jõele Tarvastu vallale kuuluvale kinnistule (Ordulinnuse kinnistu) kalakärestiku rajamisega. Ordulinnuse kinnistu asub Sooviku külas Tarvastu vallas Viljandimaal. Korraldusest selgub, et Tarvastu jõgi hargneb Ordulinnuse lääneküljel piki Ordulinnuse nõlva kaheks haruks, põhjapoolseks (vasakpoolseks) ja lõunapoolseks (parempoolseks) jõeharuks. Vasakpoolsel jõeharul asub Ordulinnuse lagunenud pais, mis jääb Tarvastu vallale kuuluvale
Ordulinnuse kinnistule. Jõe parempoolsel harul on Tarvastu veski pais, mis asub samuti Tarvastu vallale kuuluval kinnistul (Veskipaisu kinnistu). Jõe vasak- ja parempoolne haru ühinevad ühte jõesängi K.P. ja M.E. ühisomandis oleval kinnistul (Linnaveski kinnistu). Linnaveski kinnistu on naaberkinnistuks nii Ordulinnuse kinnistule kui Veskipaisu kinnistule.
2.K.P. esitas vaide Keskkonnaameti 05.08.2015. a korralduse nr PV 1-15/15/158 ning Tarvastu Vallavalitsusele antud vee erikasutusloa nr L.VV/326530 kehtetuks tunnistamiseks. Keskkonnaamet jättis 19.10.2015. a käskkirjaga nr 1-4.1/15/430 K.P. vaide vaidlustatud korralduse ja vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamise osas rahuldamata, ent rahuldas vaide osas, milles taotleti asja uuesti otsustamist ja kohustati Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni läbi viima vaidlustatud vee erikasutusloa muutmise menetlus, arvestades vaideotsuse p-s 3 toodud selgitusi.
3.Keskkonnaamet muutis 12.11.2015. a korraldusega nr PV 1-15/15/254 05.08.2015. a korraldusega nr PV 1-15/15/158 väljastatud vee erikasutusloa nr L. VV/326530 p-i 6.1.1. Kaebaja eelnimetatud korraldust ei vaidlustanud.
4.K.P. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 05.08.2015. a korralduse nr PV 1-15/15/158, 05.08.2015. a vee erikasutusloa nr L. VV/326530 ja 19.10.2015. a vaideotsuse nr 1-4.1/15/430 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt pole vaidlustatud vee erikasutusloa alusel Tarvastu jõe vasakpoolse haru avamise ja jõesängi kalakärestiku kujundamise järgselt võimalik parempoolse jõeharu läbivoolu korraldamine ning muinsuskaitsealuse Linnaveski veskikompleksi säilitamine ja kasutamine algupärasel kujul. Tarvastu jõgi on vaadeldavas lõigus juhitud vasakpoolse haru kaudu alates 2012. Tarvastu jõe parempoolne haru suleti pinnaspaisuga. Selleks, et vesi saaks ajutiselt vasakpoolse haru kaudu liikuda, andis kaebaja nõusoleku 13.11.2012. Jõe ümbersuunamise töid ei kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Riiklikus muinsuskaitseobjektide nimekirjas olev Linnaveski veskihoone on pärast parempoolse jõeharu sulgemist avariiohtlikus seisundis ja toimub vundamendi kahjustumine, sest kuivale jäänud puitalus mädaneb õhu käes. Tarvastu Vallavalitsus pidi eelnevalt kaebajaga kooskõlastama vee erikasutusloa taotluse, sest eesmärgipäraseks tegevuseks oli edaspidi Tarvastu jõe alaline ümberjuhtimine vasakpoolse haru kaudu, mille lõik asub samuti kaebaja omandis oleval maaüksusel. Keskkonnaamet võttis vaidlustatud vee erikasutusloa taotluse menetlusse vaatamata nimetatud kooskõlastuse puudumisele. Kaebajale ei esitatud tutvumiseks vaidlustatud vee erikasutusloa andmise korralduse eelnõu, vee erikasutusloa eelnõu ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu, mistõttu puudus kaebajal võimalus oma seisukohti esitada. Samuti ei informeerinud Keskkonnaamet kaebajat menetlusse võetud vee erikasutusloa taotlemisest. Vaidlustatud vee erikasutusloaga lubatav tegevus on vastuolus veeseaduse (VeeS) § 32 lg-ga 1. Kuna vaidlustatud vee erikasutusloaga lubatakse Tarvastu vallal põlistada jõe juhtimine ainult vasakpoolse haru kaudu, mis läbib kaebaja omandis olevat maaüksust, siis on see vastuolus varasemate kokkulepetega ja ajutise pinnaspaisu projekti kaebajapoolse kooskõlastusega.
HALDUSKOHTU LAHEND
5.Tartu Halduskohus jättis 29.03.2016. a otsusega K.P. kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 2). Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et vee erikasutusluba taotleti olemasolevat olukorda arvestades Tarvastu jõe vasakpoolsele harule Tarvastu vallale kuuluvale kinnistule. Nõustuda ei saa kaebaja väidetega, et vaidlustatud vee erikasutusloaga lubatakse tegevust, millega suletakse jõe parempoolne haru. Asja materjalidest nähtuvalt pole vaidlustatud luba väljastatud eesmärgiga korraldada Tarvastu jõe ümbersuunamist ehk kalakärestiku rajamine ei
puuduta läbivoolu korraldamist jõe parempoolse haru kaudu, vaid luba on antud konkreetseks tegevuseks, kalakärestiku rajamiseks jõe vasakpoolsele harule Tarvastu vallale kuuluvale kinnistule. Kuna vaidlustatud vee erikasutusloaga pole lubatud ühtegi tegevust jõeharul, mis asub kaebaja maaüksusel, samuti jääb vee erikasutusluba nõudev tegevus ühe kinnistu piiridesse ja ei toimu võõral maal, siis ei ole kaebaja kooskõlastus vee erikasutusloa väljastamisel asjakohane ega vajalik. Vee erikasutusluba kehtis 05.08.2015-31.12.2015 ehk kalakärestiku rajamise ajaks ning vaidlust ei ole selles, et kalakärestik on käesolevaks ajaks valminud. Seega ei saa vee erikasutusluba, mis kehtis kuni 31.12.2015, enam tühistada. Kuna vaidlustatud vee erikasutusloaga lubatud tegevuste eesmärgiks ei olnud jõe ümberjuhtimine, vaid kalakärestiku rajamine Tarvastu jõe vasakpoolsele harule Tarvastu vallale kuuluvale Ordulinnuse kinnistule, ei riku eelnimetatud luba kaebaja õigusi ja selle tühistamiseks puudub alus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.K.P. esitas Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt seati kalakärestiku rajamisega eesmärgiks juhtida jõe veevool alaliselt vasakpoolse haru kaudu ümber Tarvastu linnusemäe, mille tulemusena jõe parempoolne haru jääb kuivaks. Keskkonnaamet ei ole Ordulinnuse paisule kalakärestiku ehitamiseks vee erikasutusloa väljastamisel arvestanud Tarvastu jõe ümbersuunamisega esile kutsutud otseseid mõjusid kaebaja kinnisvarale – Linnaveski vesiveskile. Nii jõe vasakpoolne kui ka parempoolne haru asuvad lõiguti kaebaja kinnistul ning kaebaja on soovinud parempoolsel harul tema omandis olevas vesiveskis kasutada Tarvastu jõe hüdroenergiat kiviraiumis- ja -töötlemisseadmete käitamiseks. Samuti on jäetud arvestamata avalikud huvid, sest Linnaveski vesiveski on riikliku muinsuskaitse all ja veskipaisjärv oli looduskaitsealuse Tarvastu metsapargi oluline maastikuelement. Seega on tegemist kultuuripärandi kaitsmisega. Vee erikasutusloaga lubatud tööde tegemise tulemusena jääb parempoolse jõeharuga seotud ajaloolise vesiveski vundament kuivale ning toimub vundamendi puitaluse kiire mädanemine. Tegemist on riiklikus muinsuskaitse nimekirjas oleva kinnismälestisega. Kriitilist olukorda kajastavad lisatud fotod. Hinnangut, milles oleks käsitletud koos kalakärestiku rajamisega jõe parempoolse haru säilimist, ei ole tehtud. Jõe parempoolsele harule rajati pinnaspais 2012 ja sellest sai seisva veega veekogu. Pinnaspaisu rajamine pole kooskõlastatud Keskkonnaametiga, samuti pole selleks antud välja vee erikasutusluba ega kaalutud keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Vanad kaardid tõendavad, et Tarvastu jõe voolusängiks on olnud jõe parempoolne haru. Kalakärestiku rajamiseks antud vee erikasutusloaga lubatakse tegevust Tarvastu jõe lõigul, mille ümbersuunamiseks vee erikasutusluba puudus. Vaidlustatud erikasutusloaga lubatud ehitustegevuse tagajärjed on pikaajalise ja püsiva mõjuga, mida loa andja ei arvestanud. Nüüd, kui kalakärestik on rajatud, ei ole Tarvastu vald ega vastustaja enam huvitatud suletud parempoolse jõeharu avamisest ja selles veevoolu taastamisest. Arvestada tuleb ka parempoolse jõeharuga seotud veekasutuse vajadustega ja tingimustega, milleks on suurvee ohutu läbilaskmine, jõe põhiharu veestamine, Linnaveski veskihoone vundamendi aluse säilimine, veejõu kasutamine, metsapargi maastikuväärtuste säilitamine jm. Eelprojektis „Tarvastu jõe seisundi parandamine Ordulinnuse paisul“ ei ole käsitletud suurvee läbilaskmise lahendust ja vastustaja jättis suurvee läbilaskmise võimaluste hindamise veeloa taotluse menetlemisel tegemata. Tarvastu jõe vasakpoolse haru kahjustused leidsid aset 2016 jaanuaris-veebruaris, kui suurvesi uhtus osaliselt ära kalakärestiku kaldavalli ja voolusängi kivimmaterjali ning kahjustas
muinsuskaitsealuse Tarvastu lossivaremete torni jalamit. Niisuguseid kahjustusi saab ära hoida juhul, kui osa jõevoolust oleks suunatud parempoolse haru kaudu. Ekslik on vastustaja järeldus, et kaebaja nõusolekut ei olnud kalakärestiku rajamiseks vaja. Kalakärestiku rajamine, mis toimus küll Tarvastu vallale kuuluval maal, põhjustab veerežiimi muutuse kaebaja omandis oleval Vesiveski maaüksusel, sh parempoolse jõeharu kuivaksjäämise ning sellest tulenevalt veskihoone vundamendi puitaluse kahjustamise. Halduskohus ei ole jõe veevoolu juhtimise vajalikkust läbi parempoolse jõeharu ja seda selgitavaid argumente hinnanud ega otsuses arvestanud.
7.Keskkonnaamet palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vastuse kohaselt esinevad apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise alused, kuna vaidlustatud vee erikasutusloa kehtivus on lõppenud, kalakärestik on valminud ja kehtetut luba ei saa tühistada. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, miks on kaebuse esitamine vajalik just kaebaja õiguste kaitseks, mistõttu kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja seisukohad vaidlustatud vee erikasutusloaga lubatava tegevuse ja selle mõjutuste kohta jõe parempoolsele harule on ekslikud ja väärad. Vaidlustatud vee erikasutusloaga on lubatud jõe vasakpoolsele harule kalakärestiku rajamine, mis ei toimu kaebaja kinnistul. Nimetatud loaga ei ole reguleeritud läbivoolu korraldamist jõe parem- ega vasakpoolses harus, sh pole reguleeritud jõe harude suletust ega avatust. Vaidlustatud loaga ei välistata jõe parempoolse haru läbivoolu korraldamist ega mõjutata jõe parempoolse haru suletust või avatust. Jõe parempoolse haru suletust või avatust ja selle läbivoolu korraldamist puudutavate küsimuste lahendamine kuulub riiklikku järelevalvet teostava asutuse ehk Keskkonnainspektsiooni pädevusse. Kuna Tarvastu veski pais ei asu kaebaja kinnistul, ei saa kaebajal tekkida ootust, et teise isiku omandis olev rajatis peaks tagama talle õiguse kasutada Tarvastu jõe vett nii, nagu kaebaja soovib. Samuti pole kaebaja taotlenud vee erikasutusluba hüdroenergia kasutamiseks. Kaebaja seisukoht jõe vasakpoolse haru ajutise avamise kohta on asjakohatu, kuna jõe vasakpoolne haru ei tohikski olla suletud. Seega on asjakohatu ka väide, nagu vaidlustatud vee erikasutusloaga lubatakse kalakärestiku rajamist jõe lõigule, kuhu jõe ümbersuunamiseks vee erikasutusluba puudus. Ordulinnuse paisuvarele kalakärestiku rajamisega ei kahjustatud avalikke huve ning kalakärestik ei mõjuta piirkonna maastikulisi, muinsuskaitselisi ja pärandkultuurilisi väärtusi. Vastustaja leidis keskkonnamõju hindamise vajalikkust puudutavas eelhinnangus, et kavandatav tööde maht, teostamise aeg ja kasutatav metoodika välistavad olulise negatiivse mõju tekke kaitstavatele loodusobjektidele ning seeläbi tagatakse ka kaitse-eesmärgi saavutamine. Ebaseaduslikult suletud jõe parempoolne haru tuleb avada ning vastustaja ei ole vastupidist väitnud. Vastustaja ei reguleeri vaidlustatud vee erikasutusloaga jõe parempoolse haru sulgemist ja avatust. Kalakärestiku asukoht valiti Tarvastu jõe vasakpoolsele harule, kuna kaebaja ei nõustunud kalakärestiku rajamisega jõe parempoolsele harule. Suurvee läbilaskvuse võimaluste hindamine puudutab ehituslikke küsimusi. Vastustaja ei hinda vee erikasutusloa andmisel ehitusprojekti vastavust ehitusseadustikus sätestatud nõuetele ning vastava hinnangu andmine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega on kaebaja viide 2016 jaanuari lõpus suurvee tõttu toimunud avariile asjakohatu antud vaidluse kontekstis. Kuna vaidlustatud vee erikasutusluba anti kalakärestiku rajamiseks jõe vasakpoolsele harule, mis ei toimunud kaebaja kinnistul, siis selleks tegevuseks polnud kaebaja nõusolekut vaja.
8.Kolmas isik Tarvastu vald ei ole K.P. apellatsioonkaebusele vastust esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et K.P. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei
ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kalakärestiku rajamisega seati eesmärgiks juhtida jõevool alaliselt vasakpoolse haru kaudu ümber Tarvastu linnusemäe, mille tagajärjel jääb jõe parempoolne jõeharu kuivaks ja seega ei ole kaebajal võimalik kasutada temale kuuluvat Linnaveski vesiveskit. Nagu nähtub vaidlustatud korraldusest (tl 17-18), siis uurimustöö „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“ kokkuvõttes peeti vajalikuks avada Tarvastu Vesiveski pais kas selle lammutamise või kärestikuks kujundamise teel. Tarvastu Vesiveski pais paikneb jõe parempoolsel harul. Samas on märgitud ka seda, et kuna kaladele läbipääsu tagamisega seotud tegevused jäävad Linnaveski kinnistule (kaebajale kuuluvale kinnistule) ja viimase kinnistu omanik ei anna nõusolekut kalakärestiku ehitamiseks temale kuuluval kinnistul, siis jääb ainukeseks võimaluseks rajada kalakärestik jõe vasakpoolsele harule. Seega ei ole võimalik väita, et kaebaja huvidega ei ole arvestatud, sest just tema vastasseisu tõttu puudus võimalus jõe parempoolse haru avamiseks ja sinna kalade läbipääsu rajamiseks. Kuna vasakpoolsele jõeharule kalade läbipääsu rajamine ei ole seotud kaebaja kinnistuga, siis vee erikasutusloa andmine kalakärestiku rajamiseks ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi ja halduskohus on õigustatult jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja on haldusasjas nr 3-15-2265 vaidlustanud Tarvastu Vallavalitsuse 29.06.2015. a ehitusloa nr 1512219/07688, mis anti Ordulinna kinnistu paisu lammutamiseks ja sinna kalakärestiku rajamiseks, kuid see kaebus jäeti rahuldamata ja see otsus on jõustunud. Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et vaidlustatud vee erikasutusloaga ei välistata jõe parempoolse haru suletust või avatust, kuna see küsimus ei kuulu lahendamisele käesolevas haldusasjas. Kavandatavasse kohta kalakärestiku rajamine ei kahjusta avalikke huve ning ei mõjuta piirkonna maastikulisi, muinsuskaitselisi ja pärandkultuuri väärtusi. Mis puudutab kaebaja väiteid 2016. aastal toimunud kalakärestiku kahjustuste kohta, siis ei ole need aluseks vaidlustatud haldusakti tühistamiseks, kuna vee erikasutusloa andmisega ei reguleerita ehituslikke küsimusi. Kuna kalakärestik on juba ehitatud, siis ei tooks vee erikasutusloa tühistamine kaasa kaebaja soovitud tulemust, so jõe parempoolse haru avamist.
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.