Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-159
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend
Radix Hoolduse OÜ kaebus riigihankes ,,Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Pirita ja Vanalinn)“ (viitenumber 154895) Tallinna Keskkonnaameti ning Baltic Waste Management OÜ ja Tapa Autobussipark OÜ vahel 29. detsembril 2016. a sõlmitud hankelepingu nr 1-6.1/250 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks Kaebaja – Radix Hoolduse OÜ, esindaja v.adv Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) – Tallinna linn, esindajad Kristel Kivijärv ja Kristjan Mark Kolmandad isikud – ühispakkujad Baltic Waste Management OÜ (esindaja Kaido Laanjärv) ja Tapa Autobussipark OÜ Tallinna Halduskohtu 7. märtsi 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Radix Hoolduse OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
17. aprill 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 18. mail 2017 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-159
3-17-159 sisule, saab sätet tõlgendada vaid viisil, et hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel, mis olid välja toodud hankedokumentides (vt Riigikohtu 10.10.2014 otsus nr 3-1-1-46-14). Hankija peab kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest ning kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord peavad olema nii hanketeates kui ka tehnilistes tingimustes sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada (vt Euroopa Kohtu 06.11.2014 otsus kohtuasjas C-42/13, p-d 42–44). Euroopa Üldkohus leidis 20.03.2015 otsuses kohtuasjas T-415/10 (p-d 80 ja 133), et kui hankija määratleb hankemenetluses tingimused, mida ta kavatseb pakkujatele seada, piirab ta oma kaalutlusõigust; hankija ei tohi tema poolt seatud tingimustest kõrvale kalduda ilma, et ta rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet; hankija on seotud tema kehtestatud tingimustega sõltumata sellest, kas need on hankija poolt määratletud olulistena või mitte; olulised on tingimused, mille puhul saab mõistlikult tähelepanelik ja hoolas ettevõtja aru, et need tingimused on kohustuslikud ega ole vähetähtsad. Hankija tõlgendab HT p III.2.3 alap 3 ja HD p 2.5 viisil, et teenuse osutamine algab hankija näidatud tähtpäeval ning see tähtpäev võib olla ükskõik millal. Sellisel juhul oleks hankija pidanud hankelepingu täitmise alguse hanketingimustes ka vastavalt määratlema. Hankeleping on sõlmitud vastuolus RHS § 36 lg-ga 1 ning on seetõttu TsÜS § 87 alusel tühine. HD p-s 2.5.2 ei ole märkust, et näidatud tähtpäev ei ole pooltele siduv. Hankija ei ole HT-s ega HD-s näinud ette võimalust teenuse osutamise tähtaega hankemenetluse lõppemise järgselt muuta, mistõttu oli hankija kohustatud sõlmima hankelepingu hanketingimustes näidatud algustähtpäevaga 01.11.2015 (Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2015 otsus nr 3-14-52324, p-d 14–15; riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.08.2013 otsus vaidlustuses nr 193-13/139462, p-d 8 ja 11; Rahandusministeeriumi 08.11.2013 ettekirjutuse tegemise kavatsus, p-d 4.3 ja 4.5). Eelnimetatud keelu rikkumise tagajärjeks on tuua kaasa sõlmitava hankelepingu tühisus (Riigikohtu 27.10.2016 otsus nr 3-3-1-66-10, p-d 17–19). Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2015 otsuse nr 3-14-52324 p-des 14–15 on märgitud, et olgugi, et hanketeate vorm kajastab hankelepingu kestust kavandatavate kuupäevadena, ei anna see alust eeldada, et vastavaid kuupäevi ei pea hankel osalemisel ja hankelepingu sõlmimisel aluseks võtma; vastupidi, kavandatavate kuupäevade osas tuleb eeldada või vähemalt arvestada võimalusega, et leping sõlmitakse samade kuupäevadega; kuna hankija ei näinud hanketingimustes selgelt ja detailselt ette võimalust muuta pärast hankemenetluse lõppemist tööde teostamise tähtaega, siis oli hankija kohustatud sõlmima hankelepingu hanketingimustes näidatud lõpptähtpäevaga. Hankelepingu sõlmimine täitmise algustähtpäevaga 01.04.2017 tähendab HT ja HD olulise tingimuse (hankelepingu täitmise tähtpäev) muutmist, mistõttu peab hankija Euroopa Kohtu 19.06.2008 otsuse (kohtuasi C-454/06) ja 07.09.2016 otsuse (kohtuasi C-549/14) alusel läbi viima uue riigihanke. Hankelepingu tingimuste oluline muutmine, mis toob kaasa kohustuse viia läbi uus hankemenetlus, on: 1) hankelepingu ulatust laiendatakse olulisel määral tingimustega, mida ei olnud enne ette nähtud; 2) muudetakse hankelepingu majanduslikku tasakaalu pakkuja kasuks; 3) kavandatavad muudatused, kui need oleksid sisaldunud algsetes hanketingimustes, oleksid lubanud hankemenetluses osaleda teistel pakkujatel või oleks edukaks tunnistatud mõni muu pakkumus (Euroopa Kohtu 07.09.2016 otsus kohtuasjas C549/14, p 28). Kui pakkujad oleksid teadnud, et hankelepingu täitmise algustähtpäev on 01.04.2017, siis oleksid pakkujate pakkumised oluliselt erinenud. Hankes oleks osalenud ka teised isikud.
3(11)
3-17-159 Hankelepingu sõlmimine algustähtpäevaga 01.04.2017 annab kolmandatele isikutele olulise õigusvastase konkurentsieelise. Kolmandad isikud ei ole senini kordagi osutanud korraldatud jäätmeveoteenust ning peavad hankima kõik teenuse osutamiseks vajalikud vahendid. Mida pikem on hankelepingu täitmiseks jääv ajavahemik, seda paremini saavad kolmandad isikud hankelepingu täitmiseks valmistuda. Kaebuse lahendamiseks on vajalik taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes: 1) kas direktiivi 89/665 artikli 1 lg-t 3 tuleb tõlgendada nii, et pakkujal, kelle pakkumus on hankemenetluses õiguspäraselt tagasi lükatud, on õigus nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist ja uue hankemenetluse läbiviimist põhjusel, et sõlmitud hankelepingu tingimused erinevad oluliselt hankedokumentide tingimustest; 2) kas direktiivi 2004/18/EÜ art-t 2 tuleb tõlgendada nii, et selle mõttes on hankelepingu tingimuste oluliseks muutmiseks, mis toob kaasa hankija kohustuse viia läbi uus hankemenetlus, ka olukord, kus hankelepingut hakatakse täitma 1 aasta ja 5 kuud pärast hanketingimuste järgset hankelepingu täitmise algustähtpäeva (01.11.2015)? Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi 2004/18 art-t 2 tuleb tõlgendada samamoodi ka juhul, kui hankelepingu täitmise algustähtpäev (01.11.2015) on eeldatav hankelepingu täitmise algustähtpäev?
Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebaja poolt eelotsuse küsimise taotluses näidatud küsimused ei ole asja lahendamiseks vajalikud. Kvalifitseerimise tingimustest ei saa tuletada teenuse osutamise kohustuslikku algustähtpäeva. HD p-s 2.5.2 on märge, et 01.11.2015 on teenuse osutamise eeldatav alustamise tähtpäev ja tegemist ei ole pooltele siduva tähtpäevaga. Asjakohatu on kaebaja viide HT p III.2.3 alap-le 2. Tegemist on kvalifitseerimise tingimusega, mis on kaudselt seotud teenuse osutamise alustamise ajaga, kuid mis ei määratle õiguslikult siduvana hankelepingu täitmise algusaega. Hankelepingu kestust reguleerib HT p II.3, mille kohaselt on hankelepingu kestus 60 kuud. HT-s ega HD-s ei ole sätestatud teenuse osutamise kindlaks määratud ajavahemikku. Seetõttu ei ole teenuse osutamisega alustamine pärast 01.11.2015 käsitatav hankedokumentide muutmisena ja vastuolu RHS § 36 lg-ga 1 puudub. HD lisa 2 „Hankelepingu projekt“ p-des 4.2 ja 4.3 on teenuse osutamise konkreetsed kuupäevad jäetud lahtiseks. Praegune vaidlus ei ole analoogne riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.08.2013 otsuses nr 19313/139462 kirjeldatud olukorraga, sest praegusel juhul oli teenuse osutamise algusaeg märgitud eeldatavalt, mitte kohustuslikult. Kolmandad isikud ei saa hankelepingu sõlmimisel olulist konkurentsieelist. Kõik pakkujad (v.a OÜ Ekovir), sh kaebaja tõendasid hankijale oma kvalifikatsiooni vastavust kvalifitseerimistingimustele veokite ostu-müügi eellepinguga. Kaebaja väide, et hankel oleksid osalenud teised pakkujad, on hüpoteetiline.
Ühispakkujad kaebuse suhtes seisukohta ei esitanud.
3-17-159 Ekslik on kaebaja seisukoht, et hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks ei pea ta olema pakkuja ega taotleja (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.10.2013 määrus nr 3-3-1-44-13, p 16). Kaebaja seisund pakkujana lõppes pärast seda, kui hankija lükkas tema pakkumuse tagasi (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.10.2013 määrus nr 3-3-1-44-13, p 20.1). Kaebaja ei saa sarnaselt hankemenetlusest huvitatud isikutele vaidlustada hankija edasisi otsuseid ja hankelepingut. Seda seisukohta ei väära ka direktiivi 89/665 art 1 lg 3. Selle sätte kohaselt tagavad liikmesriigid, et läbivaatamise kord koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada. See säte ei taga kaebeõigust laiemale isikute ringile kui RHS § 117 lg 1 ja HKMS § 268 lg 1. Direktiivi 89/665 art 1 lg-t 3 ei saa tõlgendada viisil, et see annab kaebeõiguse hankelepingu vaidlustamiseks isikule, kelle pakkumus on tagasi lükatud ning kelle huviks on uue hankemenetluse läbiviimine. Sellist tõlgendust ei ole Euroopa Kohus kohtuasjas nr C-26/03 andnud. Isikul peab olema huvi samas hankemenetluses, kus ta pakkumuse esitas, sõlmitud hankelepingu vaidlustamisel saada võimalus sõlmida hankijaga ise leping (Euroopa Kohtu 08.09.2005 otsus asjas C-129/04, p 19). Kuna kaebaja pakkumus on hankija kehtiva otsusega tagasi lükatud ja seda otsust ei saa enam vaidlustada, ei ole tegemist ka Euroopa Kohtu otsuses asjas nr C-689/13 ega 21.12.2016 otsuses asjas nr C-355/15 (p 34) käsitletud olukorraga. Sama lahendi p-s 36 selgitatu kinnitab, et direktiiv ei anna avaramat kaebeõigust kui Eesti õigus. Oluliselt erinevad asjaolud esinesid Euroopa Kohtu kohtuasjas nr C-549/14. Riigihangete vaidlustuskomisjon selgitas 07.07.2016 otsuses nr 157-16/152301, et vaidlustaja õigustatud huvi hankemenetluses osalemiseks peab seonduma hankija tegevusega konkreetses hankemenetluses ning isiku seadusega kaitstavaks huviks ei saa olla samas asjas uue hankemenetluse korraldamine. Asjakohane ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2006 otsuse nr 3-06-647 p 11. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus pärast hankelepingu sõlmimist on asutud hankelepingut muutma; viidatud asjas ei olnud ka kaebaja pakkumust kui põhjendamatult madalat tagasi lükatud. Asjakohased pole ka Riigikohtu lahendid asjades 3-31-31-11 ja 3-3-1-66-10. Kaebajal puudub kaebeõigus ka lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-31-44-13, milles selgitatakse, et kaebeõiguse olemasolu tuleb hinnata lähtudes sellest, kas on ilmselge, et vaidlustatud hankeleping ei ole tühine. Teenuse eeldatav osutamise alguskuupäev ei ole tõlgendatav konkreetse hankelepingu täitmise alguskuupäevana. See on küll hankija eesmärk, kuid pole kohustuslik teenuse osutamise algusaeg. Seda kinnitab ka hankelepingu projektis teenuse osutamise algusaegade lahtiseks jätmine. Tegemist on kvalifitseerimistingimuste nõudega, millest ei saa järeldada, et kui see kavatsus ei osutu võimalikuks, tuleb hankemenetlus kehtetuks tunnistada või osutub hankeleping tühiseks. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.08.2016 otsuse nr 181-16/154895 p-s 10.4 toodud seisukohad, mille kohaselt ei võimalda sõna „eeldatav“ tavatähendus järeldust, et pakkujad võisid HD-le lisatud failides hanke mahu kohta toodud andmete asemel lähtuda neile teadaolevatest andmetest või oma kogemusest, ei toeta kaebaja väidet, et hanke alustamise aeg on hankija poolt konkreetselt määratletud kuupäev. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.08.2013 otsuses nr 193-13/139462 on asjaolud erinevad praegusest vaidlusest, sest hankija oli viidatud asjas näinud hanke alustamise aja ette mitte eeldatavana, vaid konkreetselt. Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad 01.06.2015 otsuses nr 3-14-52324 ei ole asjassepuutuvad. Hankeleping ei ole seetõttu sõlmitud hanketingimustest oluliselt erinevatel tingimustel. Hankelepingu sõlmimine teenuse osutamise algustähtpäevaga 01.04.2017 ei anna kolmandatele isikutele õigusvastast konkurentsieelist. Kõik pakkujad pidid tõendama oma kvalifikatsiooni
5(11)
3-17-159 vastavust kvalifitseerimistingimustele. Tähtsust ei oma, kas kolmandad isikud on varasemalt osutanud jäätmeveoteenust või mitte. HKMS § 267 lg 3 ls 2 kohaselt ei tühista kohus kehtivat hankelepingut. Eelotsuse küsimine ei ole vajalik, sest kaebeõiguse puudumise tõttu ei tule analüüsida direktiivi 2004/18 art 2 kohaldamist. Euroopa Kohus on 08.09.2005 otsuses asjas nr C-129/04 ja 21.12.2006 otsuses asjas nr C-355/15 selgitanud, kuidas tõlgendada direktiivi 89/665 art 1 lg-t
3-17-159 et algatataks uus hankemenetlus ja sõlmitaks selle tulemusel hankeleping. See lahend on asjassepuutuv. Euroopa Kohtu 07.09.2016 otsuses asjas nr C-549/14 lahendati selle isiku kaebust, kes hankemenetluses üldse ei osalenud. Pole mõistetav, miks kaebaja kaebeõigus peaks olema piiratum. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.07.2016 otsus nr 157-16/152301 on ekslik. Tähtsust ei oma, kas hankeleping oli algusest peale vastuolus hanketingimustega või muutus selliseks pärast hankelepingu muutmist. Halduskohus leidis seetõttu ekslikult, et Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2006 otsus asjas nr 3-06-647, p 11 ja Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-31-11 ei ole praegusel juhul asjakohased. Kaebeõigus ei sõltu sellest, kas vaidlustav haldusakt või toiming on õiguspärane või mitte. Halduskohtu otsus on sisuliselt vastuolus, sest kohtu arvates sõltub kaebaja kaebeõigus sellest, kas hankeleping on tühine või mitte, ent kohus ei võtnud seisukohta, kas hankeleping on õiguspärane. HT p-st III.2.3 tuleneb, et hankelepingu täitmise algustähtpäev on 01.11.2015, sest selleks ajaks peavad pakkujal olema vajalikud jäätmeveokid. See nõue on kooskõlas HD p-ga 2.5, sest eeldatav teenuse osutamise alustamise päev tuleb lugeda konkreetseks teenuse osutamise algustähtpäevaks. Kui hanketeate p III.2.3 alapunktis 3 ja HD p-s 2.5.1 sisaldub mõlemal juhul tähtpäev 01.11.2015, siis saab mõistlik ja tähelepanelik pakkuja lähtuda üksnes sellest, et tegemist on hankelepingu täitmise algustähtpäevaga. Asjakohatu on halduskohtu seisukoht, et hanketeate p III.2.3 alap 3 on üksnes kvalifitseerimistingimus. Tähtsust ei oma, et hankelepingu projektis ei sisaldunud teenuse osutamise algustähtpäeva. Riigihangete vaidlustuskomisjon leidis 23.08.2013 otsuses nr 193-13/139462, et kuigi hankelepingu projekt ei sisaldanud hankelepingu algus- ega lõpukuupäevi, tulenes hankedokumentidest hankelepingu täitmise ajavahemik. Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2013 määrus asjas nr 3-13-70072 ei ole asjakohane, sest nimetatud vaidluses ei olnud hankelepingu täitmise (eeldatavat) algustähtpäeva hanketingimustes kindlaks määratud. See lahend on ka vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2015 otsusega asjas nr 3-14-52324 ja Riigikohtu 12.10.2011 otsusega asjas nr 3-3-1-31-11. Hankedokumentidest erineva sisuga lepingu sõlmimine ei ole ühelgi põhjusel seaduslik, sest hankelepingu sõlmimise kohta ei ole RHS § 69 lg-ga 3 analoogset regulatsiooni, mis lubaks teatud erandjuhtudel sõlmida hankelepingu hanke-dokumentidest hälbiva sisuga. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Riigikohus asus 27.10.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-66-10, p 18 seisukohale, et hankelepingut ei tohi sõlmida, kui ei ole järgitud RHS § 3 põhimõtteid ning et sellise keelu mõtteks on tuua kaasa keelu rikkumisega sõlmitud vaidlustatud tehingu tühisus. Hankeleping on sõlmitud vastuolus RHS § 3 p-ga 2 (hankija peab tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse) ja p-ga 3 (hankija peab kohtlema pakkujaid võrdselt). Euroopa Kohus leidis 29.02.2012 otsuses kohtuasjas C-599/10, p 25, et direktiivi 2004/18 artst 2 tuleneb võrdse kohtlemise põhimõte ning sellest omakorda läbipaistvuse tagamise kohustus. Euroopa Kohus selgitas, et läbipaistvuse tagamise kohustuse põhieesmärk on ennekõike välistada oht, et hankijast ametiasutus eelistaks soosikuid või tegutseks omavoliliselt. Euroopa Kohus märkis 06.11.2014 otsuses kohtuasjas C-42/13 (p-d 42–44), et hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest ning et see kohustus seondub võrdse kohtlemise põhimõtte ja selle tuleneva läbipaistvuskohustusega. Euroopa Üldkohus leidis 20.03.2015 otsuses kohtuasjas T-415/10, p-d 80 ja 133, et kui hankija määratleb hankemenetluses tingimused, mida ta kavatseb pakkujatele seada, piirab ta oma kaalutlusõigust ning et hankija ei tohi tema poolt seatud tingimustest kõrvale kalduda ilma, et ta rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. Hankelepingu sõlmimine nii, et selle täitmise
7(11)
3-17-159 algustähtpäev on 1 aasta ja 5 kuud pärast hanketingimustes määratud hankelepingu täitmise algustähtpäeva, ei ole läbipaistev ning tähendab hankija omavoli tunnistamist. Kuna hankija ei näinud hanketingimustes selgelt ja detailselt ette võimalust muuta pärast hankemenetluse lõppemist tööde teostamise tähtaega, siis oli hankija kohustatud sõlmima hankelepingu hanketingimustes näidatud lõpptähtpäevaga. Rahandusministeerium asus 08.11.2013 ettekirjutuse tegemise kavatsuses seisukohale, et hanketeates esitatud hankelepingu alguskuupäev on potentsiaalseid pakkujaid eksitav, olles seeläbi vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Hankeleping annab ühispakkujatele olulise konkurentsieelise. Vastasel juhul ei oleks hankelepingut hanketingimustega võrreldes teistsugustel tingimustel sõlmitud. On vaieldamatu, et kui pakkujad oleksid teadnud, et hankelepingu täitmise algustähtpäev ei ole 01.11.2015, vaid näiteks 01.04.2017, siis oleksid pakkujate pakkumused oluliselt erinenud Hanketingimuste olulise muutmise tõttu tuleb läbi viia uus riigihange, tulenevalt direktiivi 2004/18 art-st 2. Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult võimaldab leida vastuse küsimusele, kas hankelepingu tingimuste oluliseks muutmiseks on ka olukord, kus hankelepingu täitmise algustähtpäev lükkub võrreldes hankelepingu tingimustes näidatuga edasi 1 aasta ja 5 kuu võrra. Sellele küsimusele vastamine eeldab direktiivi 2004/18 art 2 tõlgendamist.
Ühispakkujad seisukohta apellatsioonkaebuse suhtes ei esitanud.
8(11)
3-17-159
3-17-159 pakkuja. Riigihangetes tehtud otsuste suurt vaidlustatavust arvestades on teenuse osutamise algusaja teadlik lahtiseks jätmine mõistlik, arvestades, et hankelepingu sõlmimine enne vaidluste lahendamist ei ole alati võimalik ning hankemenetluse eesmärk jääks kindla tähtaja ettenägemisel HD-s saavutamatuks. Hankijal ei olnud valikuvabadust otsustamisel, kas sellist teenust tellida või mitte, tulenevalt jäätmeseadusest tulenevatest kohustustest.
3-17-159 Hankelepingu täitmise algusaja edasilükkamist 01.05.2017 asemel kuni 01.08.2017 põhjendas hankija sellega, et Baltic Waste Management OÜ on saatnud Keskkonnaametile taotluse tunnistada kehtetuks Vanalinna veopiirkonna korraldatud jäätmeveo luba kehtivusajaga 01.05.2017 kuni 30.04.2022. Tallinna Keskkonnaamet eeldab, et Keskkonnaamet tunnistab selle jäätmeloa kehtetuks enne 01.05.2017. Kuigi neist põhjendustest ei ole võimalik järeldada, kas põhjus jäätmeloa kehtetuks tunnistamiseks oli objektiivne või mitte ning kas seetõttu saab hankelepingu täitmise edasilükkumist pidada põhjendatuks, ei ole ka see 3-kuuline viivitus sedavõrd pikk, et asuda seisukohale, et hankelepingu täitmisega alustamise eeldatavast ajast sooviti ilmselt kõrvale kalduda ühispakkujatele konkurentsieelise saamise huvides. Arvestades, et see muudatus tehti hankelepingus alles pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemist, ei oleks menetlusosaliste õiguste kaitse piisavalt tagatud, kui ringkonnakohus asuks selle lepingumuudatuse õiguspärasust ja kehtivust hindama esimese kohtuastmena.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Oliver Kask
Villem Lapimaa
Ruth Plaks
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.