Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur
4.aprill2017, Tallinn 3-17-242
Haldusasi
OÜ VZ Productions kaebus Maksu- ja Tolliameti 12. jaanuari 2017 otsuse nr 12.2-3/038866-2 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ VZ Productions Esindaja: juh. liige Kent Kirikal Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Margo Karu
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ VZ Productions kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 4. mail 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.OÜ VZ Productions registreeriti käibemaksukohustuslasena alates 24. oktoobrist 2016 ning 24. novembri 2016 korraldusega (tl. 5 pöördel) alustas Maksu- ja Tolliamet kontrolli OÜ VZ Productions ettevõtlusega tegelemise hindamiseks, nõudes viimaselt 2016.aasta novembrikuu ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide ja pangakonto väljavõtete esitamist ning esindusõigusliku isiku ilmumist suuliste seletuste andmiseks. OÜ VZ Productions juhatuse liige esitas maksuhaldurile nõutud dokumendid ning selgitas, et äriühing plaanib tegelema hakata YOKO maadlusrõivaste Eestisse toomisega, mida puudutavad läbirääkimised on pooleli, samuti
on äriühing tellinud sellega seoses turu-uuringu ning on lisaks soetanud veoautode varuosi Läti äriühingult, äriühing rendib sõidukit ning kontoripinda, ent ühtki müügitehingut teinud ei ole.
2.12. jaanuaril 2017 tegi Maksu- ja Tolliamet otsuse nr 12.2-3/038866-2 OÜ VZ Productions käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta alates 14. jaanuarist 2017. Otsuses leiti, et selle tegemise ajal OÜ VZ Productions ettevõtlusega ei tegele ning pole selge, kas või millist liiki ettevõtlusega see äriühing tegelema hakkab. Selle otsuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised: OÜ VZ Productions väide läbirääkimiste pidamiseks YOKO kaubamärgi Eestisse toomiseks ei ole tõendamist leidnud, sest selle kaubamärgi esindaja J. G. teatas maksuhaldurile, et selliseid läbirääkimisi ei toimu, samas kui kaebaja initsiatiivil maksuhalduriga ühendust võtnud J. H. K. seotust selle kaubamärgiga pole võimalik tuvastada; ostuarved ART TEHNIK SlAlt, leping turu-uuringu teostamiseks M. S., lepingud sõiduki kasutamise, kontoripinna rentimise ja raamatupidamise kohta ei anna alust väita, et OÜ VZ Productions hakkab ettevõtlusega tegelema, eriti arvestades, et juhatuse liige andis valeütlusi ettevõtlusega tegelemise kohta YOKO brändi osas; OÜ VZ Productions pangakontole ei nähtu ühtegi laekumist ettevõtlustuluna;
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.OÜ VZ Productions esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti
12.jaanuari 2017 otsuse nr 12.2-3/038866-2 tühistamist. Kaebaja leiab, et otsus pole põhjendatud ega ole kontrollitav. Esiteks heidab kaebaja ette, et kuigi otsusest nähtub, justkui oleks maksuhaldur kontrollinud alates 2016. aasta augustikuust majandustegevusega seotud tõendeid, siis tegelikult nõuti kaebajalt vaid novembrikuu dokumente. Kaebaja hinnangul on ebamõistlik teha ettevõtlusega tegelemise kohta järeldusi vaid ühe kuu andmete pinnalt. Kaebaja toob välja, et selgitas maksuhaldurile, et on pikema aja vältel tegelenud äriplaanis kavandatud spordiriiete brändi YOKO maaletoomise ja müügi ettevalmistamisega, olles alustanud läbirääkimisi Soome vahendajaga, kes turustab YOKO brändi, samuti rentinud kontoripinna, sõlminud lepingu raamatupidajaga, tellinud turu-uuringud, rentinud auto, ostnud edasimüügi eesmärgil kaupa jne. Kaebaja rõhutab, et ükski ettevõtlus ja äriplaani realiseerumine ei toimu koheselt. Kaebaja leiab ka, et juba käibemaksukohustuslaste registrisse kandmisega veendus maksuhaldur, et kaebaja on tegelenud ettevõtlusega. Kaebaja hinnangul on ebamõistlik arvata, et ettevõtlusega mitte tegelev äriühing palkab raamatupidaja, rendib kontoripinna ja teeb hulgaliselt muid kulutusi. Kaebaja ei nõustu ka maksuhalduri järeldusega valeväidete esitamise kohta YOKO kaubamärki puudutavas osas ning selgitab, et kuna kaebajal pole otsesidemeid selle Soome ettevõttega, siis oma tegevuse efektiivsemaks ja turvalisemaks tegemiseks rääkis kaebaja YOKO brändi turustamise osas läbi Soome vahendaja kes on kaebuse esitaja jaoks usaldusväärne ning kellel olid sidemed YOKO brändi turustava Soome ettevõttega. Samuti on kaebaja seisukohal, et maksuhaldur on oluliselt rikkunud menetlusnorme, sest KMS § 22 lg 31 kohaselt oleks maksuhaldur enne kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist pidanud kirjalikult sellisest kavatsusest kaebajat teavitama, mida aga antud juhul ei tehtud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ VZ Productions kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja ei ole ümber lükanud maksuhalduri tuvastatud asjaolu, et läbirääkimisi YOKO brändi maaletoomiseks ei ole kaebaja pidanud ega tõendanud seega ettevõtlusega tegelemist.
Vastustaja selgitab, et KMS § 22 lõike 31 eesmärk on vältida tegeliku majandustegevuseta firmade kasutamist maksupettuste toime panemiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Hinnanud poolte väiteid ja toimikusse kogutud tõendeid, leian, et OÜ VZ Productions kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. KMS § 24 lõikest 1 tuleneb, et ettevõtja kohustus lisada müügiarvetele käibemaks ning sellele vastav õigus arvata teiste käibemaksukohustuslaste poolt saadud ostuarvete alusel sisendkäibemaks maha, on seotud ettevõtja registreerimisega käibemaksukohustuslaste registris. Registreerimise kohustus tekib KMS § 19 lg 1 kohaselt teatud käibemahu saavutamisel, ent KMS § 20 lg 2 p 1 kohaselt võib isiku käibemaksukohustuslasena registreerida ka enne sellise käibemahu saavutamist. Arvestades kehtiva käibemaksusüsteemi äärmiselt suurt vastuvõtlikkust maksupettustele, mis eeskätt seisnevad sisendkäibemaksu lubamatus maha arvamises, on maksuhalduril kohustus hoolitseda selle eest, et käibemaksukohustuslastena ei oleks registreeritud isikuid, kelle puhul selleks tegelikku vajadust ei ole. KMS § 22 lõikest 13 tuleneb, et kui maksuhalduril tekib kahtlus, et käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ei tegele Eestis ettevõtlusega, on tal õigus nõuda maksukohustuslaselt sellise ettevõtlusega tegelemise kohta lisatõendeid või koguda neid omal algatusel, teatada maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning anda tähtaeg ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks ning kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutada isik maksukohustuslase registrist.
6.Leian, et olukorras, kus isik on käibemaksukohustuslaste registrisse kantud enne registreerimiskohustuse tekkimist ning registrisse kandmise aluseks on olnud maksustatava käibe saamisele suunatud ettevõtluse ette valmistamine, on maksuhalduril võrdlemisi avar kaalutlusõigust otsustamaks, kas ettevõtlusega tegelemine või sellega tegelemise ette valmistamine on piisavalt tõendatud. Käibemaksusüsteemi esmaseks elemendiks on käibemaksukohustuslase kohustus lisada oma müügiarvetele käibemaks. Seda silmas pidades saab ja peab maksuhaldur enne KMS § 19 lõikes 1 isiku sätestatud käibemahu saavutamist isiku käibemaksukohustuslasena registreerimisel ning sellise isiku KMS § 22 lg 31 alusel registrist kustutamise otsustamisel hindama, kas isiku tegevuse kohta olemas olevate tõendite ja isiku seletuste pinnalt on usutav, et isiku edasine tegevus on suunatud käibemaksuga maksustatava müügikäibe tekkimisele. Mida üldsõnalisemad ja ebakonkreetsemad on isiku enda poolt selle kohta antavad seletused, seda avaram õigus on maksuhalduril otsustada, et ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendatud.
7.Arvestades käibemaksusüsteemi üldist loogikat ning sellega seotud ohtusid riigi maksutuludele, peab käibemaksukohustuslase ettevõtlusega tegelemise hindamisel olema põhirõhk just tekkiva maksustatava müügikäibe usutavusel ning ainuüksi argument, et isik on teinud erinevaid, ent selgelt nähtava ja usutava eesmärgi saavutamisega üheselt mitte seotud ettevõtluskulutusi, ei saa veenda ettevõtlusega tegelemises KMS tähenduses. Seega asjaolud, et isik on rentinud kontoripinna ja sõiduki ning sõlminud lepingu raamatupidamisteenuse saamiseks, on ettevõtlusega tegelemise seisukohast vähese tähtsusega, kui pole veenvalt nähtav, et need kulud on suunatud mingisugused konkreetse maksustatava käibe tekkimisele. Seega kaebaja argument, et ilma tulu saamise kavatsuseta ettevõtja neid kulutusi ei teeks, pole iseäranis kaalukas. Samamoodi ei saa pelgalt teatud kaupade (käesoleval juhul näiteks veoautode varuosad) soetamine olla piisavaks kinnituseks ettevõtlusega tegelemise kohta KMS tähenduses, kui isik ei suuda loogiliselt ja usutavalt selgitada, kas või kuidas ta kavatseb neid kasutada maksustatava müügikäibe tarbeks. Siinkohal tuleb rõhutada, et käibemaksukohustuslasena registreerimine ei
ole väikeste käibemahtude juures ettevõtlusega tegelemist takistav asjaolu. Miski ei takista ega keela ettevõtjal soetada üksikuid kaupu ja neid edasi müüa, ilma et ta peaks kellelegi põhjendama, miks ta just neid kaupu soetas või kuidas ja kellele ta neid edasi müüa soovib. Küll aga peab ta seda tegema, kui ta soovib enda registreerimist käibemaksukohustuslasena enne registreerimiskohustuse tekkimist (st. enne 16 000 euro suuruse käibe saavutamist).
8.Antud juhul on kaebaja väitnud, et ettevõtlus hakkab seisnema YOKO kaubamärki kandvate spordikaupade müügis, mille osas on kaebaja pidanud läbirääkimisi. Ühtki usaldusväärset tõendit selliste läbirääkimiste pidamise kohta või mistahes muud usaldusväärset tõendit, mille pinnalt oleks usutav, et kaebaja nende kaupade müügiga tegelema hakkab ja sellelt maksustatavat tulu saab, ei ole kaebaja esitanud ei maksuhaldurile ega kohtule. Maksuhaldurile 7. detsembril 2016 suulisi seletusi andes (tl 18) on kaebaja juhatuse liige lubanud, et tema Soome partner saab läbirääkimiste pidamist kinnitada. Partneri ärinime kaebaja maksuhaldurile seletusi andes ei nimetanud ning olukorras, kus ka pärast maksuhalduri poolt kaebaja juhatuse liikmele 30. detsembril 2016 esitatud korduvat järelepärimist (t. 22) mingisugust asjakohast teavet kaebaja väidetavalt partnerilt ei tulnud, pöördus maksuhaldur ise avalikest allikatest teada saadud kontaktide põhjal YOKO kaubamärgi omaniku poole, kes kinnitas, et mingisuguseid selliseid läbirääkimisi kaebajaga ei toimu (tl. 25). Maksuhaldur on ka õigesti leidnud, et J. H. K.e-kiri (tl. 27 pöördel) ei tõenda mitte kuidagi kaebaja väidet YOKO kaubamärki kandvate kaupade müügile suunatud tegevuse kohta. Esiteks ei sisalda see kiri mistahes informatsiooni väidetavate läbirääkimiste toimumise kohta ega ka selle saatja seotuse kohta YOKO kaubamärgiga. Kaebaja väited vahendajate kaudu läbirääkimiste pidamise kohta on seega paljasõnalised ja tõendamata. Selles, et läbirääkimisi võib pidada ning kaupu edasimüügiks soetada erinevate vahendajate kaudu, on kaebajal iseenesest õigus, ent see ei tähenda, et sellekohase paljasõnalise väite peale peaks maksuhaldur lugema tuvastatuks maksustatava käibe saamisele suunatud ettevõtlusega tegelemise ning leppima isiku registreerimisega käibemaksukohustuslaste registris. Ka kohtule esitatud kaebusele ei ole kaebaja lisanud ühtki täiendavat tõendid või usutavat selgitust, selle kohta, et mingisugused tõsiseltvõetavad läbirääkimised YOKO kaubamärgi Eestis müümisele suunatud tegevuse osas käimas oleksid või et kaebaja poolt käibemaksuga maksustatava majandustegevusega tegelema asumine mingisuguses selgelt ette nähtavas tulevikus oleks usutav.
9.Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide, et maksuhaldur jättis kasutamata võimaluse kaebaja väidete kontrollimiseks. Käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise ja sealt kustutamise üle otsustamisel on tõendamiskoormus täielikult isikul ning maksuhaldur ei pea lisaks isiku poolt esitatavatele tõenditele omal algatusel tõendeid hankima. Kaebusest ega vaidlustatud otsusest ei nähtu, et kaebaja oleks avaldanud soovi esitada mingisugused konkreetsed tõendid oma väidete kinnituseks ning et maksuhaldur oleks keeldunud nende vastu võtmisest või teinud otsuse enne, kui kaebajal oli mõistlikult võimalik need tõendid esitada.
10.Samuti ei saa nõustuda kaebaja etteheitega, et maksuhaldur on järelduse teinud vaid ühe kuu andmete pinnalt. Tõsi, vaidlustatud otsuses on ilmselgelt ekslikult märgitud, nagu oleks maksuhaldur nõudnud majandustegevuse andmete esitamist alates 2016. aasta augustikuust, sest 24. novembri 2016 korralduses nõuti vaid 2016. aasta novembrikuu andmeid. Samas ei olnud maksuhalduril mingit põhjust nõuda andmeid varasema aja kohta, kuna kaebaja kanti maksukohustuslaste registrisse alles 24. oktoobril 2016. Kaebaja käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise aluseks ei olnud mitte juba tekkinud registreerimiskohustus, vaid kaebaja poolt käibemaksuga maksustatavate tehingute tegemises seisneva tulevase majandustegevuse ette valmistamine. Selles olukorras on maksuhalduril õigus mõne aja jooksul pärast isiku
registrisse kandmist kontrollida, kas isik tegelikult majandustegevusega tegeleb või mitte. Selliseks ajaks võib olla ka üks kuu. Vaidlusalusest otsusest nähtub, et kaebaja on tõendanud küll teatud kulude tegemist, küll aga pole suutnud veenvalt tõendada seda, et tegelikult ka toimub mingisugune maksustatava käibe tekkimisele suunatud majandustegevuse ette valmistamine. Olukorras, kus käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada käibemaksuga maksustatava müügikäibe olemasolu või põhjendada usutavalt ja selgelt selle käibe tekkimise perspektiivi tulevikus, ei ole tema registreerimine käibemaksukohustuslaste registris vajalik.
11.Maksuhalduri otsus kaebaja 2016. aasta oktoobris käibemaksukohustuslasena registreerida võis tookord olla põhjendatud või põhjendamatu, ent sellele tuginedes ei saa kaebaja vaidlustada registrist kustutamist. Majandustegevusega alustavate ettevõtja huvides ongi pigem selline maksuhalduri praktika, kus registrisse kandmisel nõutakse ettevõtlusega alustamise kohta vähem tõendeid ning usaldatakse ettevõtjat rohkem ning seejärel, teatud aja möödudes allutatakse ettevõtja täiendavale kontrollile ning kustutatakse registrist, kui ta ei suuda veenvalt tõendada ettevõtlusega tegelemist.
12.Turu-uuringu teostamiseks lepingu sõlmimine ei ole sellises olukorras piisav tõendamaks, et kaebaja tegevus on suunatud maksustatava käibe saamisele, sest kuivõrd ei ole leidnud kinnitust kaebaja väited YOKO kaubamärki kandvate kaupade müügitegevuse osas peetavate läbirääkimiste kohta, ei ole tegelikult võimalik veenduda, et mis eesmärgil kõnealune leping turuuuringuite tegemiseks sõlmiti ning maksuhaldur ei pidanud täiendavalt asuma uurima näiteks seda, millised olid poolte tegelikud kavatsused selle lepingu sõlmimisel, kas või kuidas seda lepingut täideti vms. Kordan, et käibemaksukohustuslasena registreerimisel ning KMS § 22 lg 13 kohaldamisel lasub tõendamiskoormus isikul, kes soovib enda käibemaksukohustuslasena registreerimist või väidab, et selle registreeringu aluseks olevad asjaolud endiselt esinevad. Olukorras, kus isiku enda seletused maksustatava müügikäibe tekkimisele suunatud müügitegevuse kohta ei ole veenvad, ei pea maksuhaldur hakkama nõudma välja või veelgi vähem ise koguma täiendavaid tõendeid pigem kõrvaliste asjaolude kohta, mis sellisele majandustegevusele viidata võiksid.
13.Kaebaja eksib ka selles, et maksuhaldur on rikkunud menetlusnorme. KMS § 22 lõikes 31 sätestatud kohustuse teatada isikule kirjalikult registrist kustutamise kavatsusest, on maksuhaldur täitnud 24. novembri 2016 korraldusega nr 12.2-3/038866-1, millest tuleneb üheselt mõistetavalt, et maksuhaldur kontrollib kaebaja ettevõtlusega tegelemist ning mis sisaldab hoiatust, et kui ettevõtlusega tegelemine tõendamist ei leia, võidakse kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Korralduses esitatud hoiatus on käsitatav teavitamisena kavatsusest teatud tingimuse (st. ettevõtlusega tegelemise tõendamatuse) saabumisel isik registrist kustutada. Nimetatud sättest ei tulene, et lisaks kontrolli alustamise korralduses sellekohasele hoiatusele peaks maksuhaldur veel teistkordselt isikule registrist kustutamise kavatsusest teatama või talle veelkord ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks tähtaja andma.
14.Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks kaebajalt menetluskulude välja mõistmist, siis jäävad kummagi poole menetluskulud HkMS § 108 lg 1 kohaselt nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.