Majandushaldusõigus › PRIA asjad

kalakai (riigihanke viitenumber 126776, hankeleping OÜga Monoliit); II etapp – lainemurdjate ehitamine (riigihanke viitenumber 126778, hankeleping OÜ-ga Mert); III etapp – Atla sadama sadamahoone ehitus, navigatsioonimärgistuse paigaldus, elektri- ja veeliinitööd (riigihanke viitenumber 138491, hankeleping OÜ-ga Seimkivi).

„Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 38) § 32 lg 1 ning kalandusturu korraldamise seaduse (perioodil 01.01.2012–30.06.2014 kehtinud redaktsioonis; KTKS) § 198 lg 3 p 7, § 71 lg 2 p 1 ja p 7, lg 4, 8, 10-11, 13, 15 ja 17.

tulemustest koostati 04.01.2013. Seega ei ole õige kaebaja väide, et vastustaja on otsuse tegemisel aluseks võtnud ainult ekspertarvamuse. Halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga seonduvalt hanke osadeks jaotamisega. RHS § 23 lg 1 kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks juhul, kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Antud juhul on Atla sadama rekonstrueerimise I etapis ja II etapis ehitatud rajatised funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud, mistõttu hanke osadeks jagamine on lubamatu. Esimeses etapis ehitati kalakai, teises etapis lainemurdjad. PRIA arvestas otsuse tegemisel kaebaja enda poolt toetuse taotlemisel esitatud seisukohti, seda et kalakai ei ole iseseivalt toimiv ehitis ning et see vajab tormide eest kaitseks lainemurdjaid. Ka lainemurdjatel puudub iseseisev otstarve, vastupidine pole usutavalt kinnitust leidnud. Et sadama rekonstrueerimise mõlemas etapis ehitatud rajatised on funktsionaalselt koos toimivad, on tuvastanud juba haldusasjas nr 3-13-1969 Tartu Halduskohus, millise seisukohaga on nõustunud ka Tartu Ringkonnakohus. Kaebaja ei nõustunud ka teiste auditi käigus kindlaks tehtud RHS nõuete rikkumiste, sealhulgas RHS § 3 p 2 ja p 4 nõuete rikkumistega. RHS § 3 p 2 näeb ette, et hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning p 4 kohaselt peab olema tagatud võrdse kohtlemise printsiip. PRIA on välja toonud, et 26.-29.11.2010 saatis Lümanda Vallavalitsus Atla sadama rekonstrueerimise II etapi projekteerimis- ja ehitustööde (lainemurdjate ehitamine) hanke läbiviimiseks pakkumiskutsed kolmele ettevõttele. 13.12.2010 tunnistas Lümanda Vallavalitsus parimaks Monoliit OÜ pakkumise ning tegi otsuse pidada Monoliit OÜga läbirääkimisi hinna alandamise osas vastavalt omanikujärelevalvele kuluvale summale ning täpsustada pakkumist. Kuna teisi hankes osalejaid ei olnud teavitatud sellest, et pärast pakkumiste esitamist alustatakse läbirääkimiste pidamist, toimus pakkujate ebavõrdne kohtlemine. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine oleks olnud ainult juhul, kui läbirääkimiste sisuks oleks olnud pakkumuse hinna suurendamine. Igasugune kõrvalekalle hanketingimustes toodust on RHS nõuete rikkumine. Seega Lääne-Saare Vallavalitsus pole kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt, kuna pole pakkumiskutses teavitanud, et pärast pakkumiste saamist hakatakse või võidakse hakata pidama läbirääkimisi. Seda, et tegelikult olid lainemurdjad suures osas valmis ehitatud juba enne 03.04.2012 korraldatud II etappi, on vastustaja usutavalt põhjendanud. Vastustajal on olemas ka 04.03.2012 tehtud fotod, millede järgi olid lainemurdjad suures osas selleks ajaks valmis ehitatud. Seega ei ole õige kaebaja väide, et tegemist on kaebaja jaoks arusaamatu ja paljasõnalise väitega. Lääne-Saare Vallavalitsuse poolt 03.04.2012 avaldatud hanketeates on nõutud, et pakkujal peavad olema majandustegevuse registri registreeringud üldehitusliku ehitamise ja hüdrotehnilise ehitamise ning ehitusjuhtimise tegevusaladel. Otsuse järgi puudus II etapi hankes ainsana osalenud OÜ-l Mert vastav registreering ning ehituse eest vastustava spetsialisti kutsetunnistus oli aegunud ning et Mert OÜ-lt pakkumuse saamise järgselt ei kontrollinud vallavalitsus piisava põhjalikkusega Mert OÜ pädevust teostada sadama ehitustöid ning leping sõlmiti ettevõttega, kes tööde tegemise hetkel vastavaid töid ei oleks tohtinud teostada. Hankes osalemise ajal oli Mert OÜ ehituse eest vastutava spetsialisti kutsetunnistus aegunud (kaotas kehtivuse 27.04.2012). Vastustaja väitel esitas Mert OÜ pakkumuse 30.04.2012, kaebaja väitel 17.04.2012. Nähtuvalt hankekomisjoni 18.04.2012. a protokollist (tl I-76), on ainsana pakkumuse esitanud Mert OÜ esitanud pakkumuse 17.04.2012. Kuid antud asjaolu ei muuda tulemust, kuna kontrollides 26.04.2012 pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele, pidi vallavalitsus saama teada, et järgmisel päeval, so 27.02.2012 kaotas Mert OÜ pädevuse ehitustööde tegemiseks. Ei nähtu, et vastava pädevuse oleks Mert OÜ saanud ka enne lepingu sõlmimist või tööde tegemise ajal. Seega on vallavalitsus rikkunud taotluse nr 941110740074 puhul RHS § 16 lg 6 nõuet.

KTKS § 71 lg 2 p 1 sätestab, et ametil (PRIA) on õigus nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud. KTKS § 71 lg 2 p 7 kohaselt võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi. Vaidlustatud otsusest ja poolte selgitustest järeldub, et PRIA on toetuse osalisel tagasinõudmisel aluseks võtnud just KTKS § 71 lg 2 p 7 – toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustust ehk pole järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Halduskohus leidis, et PRIAL-l oli õigus tulenevalt KTKS § 71 lg 2 p-st 7 toetust osaliselt tagasi nõuda, ja seda ka olukorras, kus PRIA oli juba sama toetuse raames osaliselt toetuse tagasi nõudnud, kuna toetuse tagasinõudmised toimusid erinevatel alustel. 24.04.2013. a otsuses nr 17-6/160 ja 05.09.2013. a otsuses nr 17/6/370 on toetus tagasi nõutud osas, milles PRIA ei lugenud kulusid abikõlbulikuks. KTKS § 198 lg 2 kohaselt peavad hüvitatavad kulud olema abikõlbulikud. KTKS § 71 lg 1 p 2 kohustab PRIA-t nõudma tagasi toetuse saanud isikult toetuse, kui selgub, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. KTKS § 71 lg 2 loetleb juhud, millal on PRIA-l õigus nõuda kalandusfondi toetus tagasi lisaks sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste, sealhulgas juhul, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi (KTKS § 71 lg 2 p 7). KTKS §19 8 lg 3 p 7 järgi on toetuse saaja üheks kohustuseks järgida projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Kuna PRIA tuvastas õiguspäraselt, et kaebaja rikkus riigihangete seaduse nõudeid, oli vastustajal ka õigus lisaks varasemale toetuse tagasinõudmisele nõuda KTKS § 71 lg 2 p 7 alusel veel saadud toetust tagasi. Vaidlustatud otsuse kohaselt lähtus PRIA toetuse tagasinõudmisel rikkumise raskuse ja tagasinõudmise summa suuruse otsustamisel Euroopa Komisjoni otsusest nr C(2013)9527 ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2006. a määrusest 278. Kaebaja on seisukohal, et Komisjoni otsus ei ole kohaldatav, kuna selles toodud juhised on heaks kiidetud alles 2013. aastal, ning neid juhiseid ei saanud rakendada enne 2013 läbi viidud menetlusele. Samuti märgib kaebaja, et Komisjoni otsuses toodud juhised olid määratletud Euroopa Komisjonile, mitte liikmesriigile või tema pädevale organile. Vaidlust poolte vahel ei ole selles, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist kaalutlusotsusega. Nähtuvalt otsuse põhjendustest nõustus halduskohus kaebajaga, et Komisjoni otsus ega ka Vabariigi Valitsuse 22.12.2006. a määrus nr 278, mis käsitleb struktuuritoetuse seaduse alusel saadud toetuste tagasi nõudmist, ei ole olnud toetuse tagasinõudmise õiguslikeks alusteks, vaid neid akte on PRIA arvestanud kaalutlusotsuse tegemisel. Sellele on PRIA ka otsuse punktis 5 osundanud. KTKS § 71 lg 2 annab PRIA-le õiguse nõuda toetus kas täielikult või osaliselt tagasi, määramata osalise tagasinõudmise täpsemaid juhiseid, seega on PRIA-l ka lai kaalutlusruum toetuse osalise tagasinõudmisel selle suuruse määramisel. Halduskohus ei lugenud Komisjoni otsuse ega ka märgitud Vabariigi Valitsuse määruse võtmist kaalutlusotsuse tegemisel kaalutluse aluseks, õigusvastaseks. Kaebaja peab otsuse vaidlustamisel ka oluliseks asjaolu, et otsus toetuse tagasi nõudmiseks on tehtud mitu aastat hiljem, ja seda olukorras, kus PRIA on varasemalt samade dokumentide alusel toetuse määranud ja välja maksnud, juhtimata toetuse menetlemise ajal kaebaja tähelepanu RHS nõuete võimalikule rikkumisele. Halduskohus möönis, et kaebaja etteheited vastustaja tegevusele on osaliselt põhjendatud. Nähtuvalt PRIA ja Põllumajandusministeeriumi kirjavahetusest saab järeldada, et PRIA ei teostanud toetuse taotluste menetlemisel sisulist kontrolli RHS nõuete täitmise osas (tl I-110115). Kuid antud asjaolu ei muutnud halduskohtu hinnangul tõsiasja, et kaebaja ei ole KTKS ette nähtud kohustusi täitnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

otsuse, millega rahuldada kaebus ja tühistada PRIA 09.06.2014. a otsus nr 17-6/320 ja 10.09.2014. a vaideotsus nr 17-4/14/19. Alternatiivselt palub kaebaja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. a) Lääne-Saare valla väitel puudub KTKS § 71 lg 2 punktist 7 ja § 19 8 lg 3 punktist 7 tulenev faktiline alus toetuse tagasinõudmiseks. Kaebaja leiab, et RHS § 23 kohaldamine eeldab, et tuvastatud oleks faktiliselt ühe hanke osadeks jaotamine, konkreetne riigihanke korra või nõuete eiramine ning hankija tahtlus nimetatud tagajärgede osas. Halduskohtu otsuses on analüüsitud üksnes Atla sadama rekonstrueerimise käigus ehitatud rajatiste funktsionaalset seotust ning sedagi puudulikult. Halduskohus ei ole andnud hinnangut tulenevalt Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud tehnilise- ja majandusliku ühtsuse kriteeriumitest. Käesoleval juhul ei ole I etapis teostatud kalakai rajamise tööd II etapis teostatud lainemurdjate rajamise töödest funktsionaalselt ja majanduslikult lahutamatud. b) Tõendamata on, et isegi juhul, kui aset on leidnud riigihanke osadeks jaotamine vastavalt RHS § 23 lg-le 1, on see olnud tingitud kaebaja kavatsusest eirata riigihangete korraldamise nõudeid. Kavatsuse tuvastamist on samasisulise normi kohaldamise eelduseks pidanud ka Riigikohus seoses RHS § 12 lg-ga 2, mis keelas riigihanke osadeks jaotamise „riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimiseks“. Riigikohus leidis (seoses algatatud väärteomenetlusega), et isiku karistamine RHS § 12 lg 2 nõuete rikkumise eest on võimalik üksnes siis, kui tegu on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes (RKKKo 311-79-07, p 13). c) PRIA poolt määratav toetuse maksimaalne summa aastas (kuni 191 734,96 eurot) jäi allapoole piirmäära (250 000 eurot), mille kohaselt pidanuks hankijad viima läbi RHS 2. peatükis toodud nõuetele vastava hankemenetluse. Seda arvesse võttes juhindusid toetuse saajad määruse nr 38 § 20 lg-s 7 sätestatust, mille kohaselt tuli edastada PRIA-le vähemalt kolme pakkuja võrreldavate hinnapakkumist koopiad, kui hinnapakkumise objekti käibemaksuta maksumus ületab 10 000 eurot või vähemalt ühe hinnapakkumise koopia, kui hinnapakkumise objekti käibemaksuta maksumus on alla 10 000 euro. d) Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja on rikkunud RHS §-ist 3 tulenevat riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning võrdse kohtlemise printsiipi. Halduskohus põhjendas seda Atla sadama II etapis edukaks tunnistatud pakkujaga läbirääkimiste pidamisega. Tegemist on hankega, mille kaebaja tunnistas 15.02.2012. a korraldusega nr 25 kehtetuks (tl I71-71p). Seega ei saa nimetatud hanke läbiviimisest tuleneda õiguslikke tagajärgi. Hankija on korraldanud uue hanke vastavalt RHS 2. peatükis toodud menetlusreeglitele. Hanketeade uue hanke kohta „Atla sadama rekonstrueerimise II etapp. Lainemurdjate ehitamine“ (viitenumber: 126778) esitati riigihangete registrile 03.03.2012. Hanke kehtetuks tunnistamisest ning uue hanke läbiviimisest teavitati eelnevalt PRIA-t (tl I72), kes selleks loa andis. e) Halduskohus asus otsuses seisukohale, et Atla sadama lainemurdjad olid valmis ehitatud juba enne 03.04.2012 korraldatud II etappi ning tugines seejuures 04.03.2012 tehtud fotole (tl I35). Nimetatud tõendit ei ole kohtuistungil uuritud ning kohus ei saa sellele kohtuotsuse tegemisel tugineda. Kõnealuse asjaolu väljaselgitamine eeldanuks võrdlust valmisehitatud lainemurdjaga. Kaebaja väitel nähtub Tartu Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-14-35 kogutud fotodelt, et enne II etapi korraldamist oli Atla sadama vanale veepiiriga peaaegu tasa põhjamuulile üksnes kuhjatud üksikuid kive ja prusse, eesmärgiga hoida ära rüsijääst tekkida võivad kahjustused valminud kalakaile. Valmisehitatud lainemurdjate (kokku rajati kaks lainemurdjat) näol on aga tegemist veepiirist paari meetri kõrguste raudkividest voodriga kompleksete rajatistega. Seetõttu on PRIA seisukoht, et II etapi alguseks oli lainemurdja osaliselt valmis ehitatud, ebaõige. f) Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja on rikkunud taotluse nr 941110740074 puhul RHS § 16 lg 6 nõuet. Viidatud säte on kehtetu alates 01.01.2012. Kaebaja eeldab, et halduskohus eksis õigusnormile viitamisega. Samas ei ole üheselt äratuntav, millise õigusnormi rikkumist

halduskohus kaebajale ette heidab. Samad puudused esinevad ka vaidlustatud PRIA otsuses. Seega ei ole kohtuotsus ja PRIA otsus vajalikus ulatuses põhjendatud. g) Kaebaja kontrollis OÜ Mert kvalifikatsiooni 26.04.2012 ning selle kohta tegi vallavalitsus korralduse nr 88 (tl I-75). Korralduse tegemise ajal oli OÜ-l Mert ehitustööde teostamiseks kehtiv registreering olemas ning selle üle ei ole pooltel vaidlust. Seega vastas OÜ Mert pakkuja kvalifikatsioonile esitatud nõuetele, millest tulenevalt on kaebaja kui hankija otsus õiguspärane. RHS ei kohusta hankijat pakkujate kvalifikatsiooni ühe hankemenetluse kestel korduvalt kontrollima. Samuti ei oleks saanud kaebaja jätta OÜ-d Mert kvalifitseerimata. Seega on kaebaja hankijana OÜ Mert kvalifitseerimisel seaduse nõudeid järginud ja kaebaja ei rikkunud RHS §-ist 3 tulenevat riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning võrdse kohtlemise printsiipi. OÜ Mert sobivust kontrollis ka PRIA ning andis sellekohase kinnituse (tl I-72-76). h) Halduskohus leidis, et toetuse teistkordne tagasinõudmine on põhjendatud, kuna toetuse tagasinõudmine toimus erinevatel alustel. Varasemate otsuste aluseks oli KTKS § 19 8 lg 2, mis sätestab toetuse saaja kohustuse kasutada toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil, samuti kohustuse tagada toetusest hüvitatavate kulude abikõlblikkuse. Vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks on märgitud KTKS § 71 lg 2 p 2 ning § 198 lg 3 p 7. Kaebaja leiab, et riigihangete nõuete järgimise kohustus tuleneb EL-i eelarve kaitse eesmärgist. Seega on KTKS § 198 lg 3 punktis 7 toodud kohustuse sisuliseks eesmärgiks sarnaselt KTKS § 198 lg-ga 2 tagada avalike vahendite säästlik ning otstarbekas kasutamine ja riigihangete nõuete rikkumise korral saab toetuse osalise tagasinõudmise eesmärk kitsamalt olla hüvitada kahju, mis on tekitatud ühenduse finantshuvidele tulenevalt vastuolust avalike vahendite mõistliku ja säästliku kasutamise põhimõttega. PRIA varasemate otsustega nõuti toetus tagasi mh põhjusel, et kaebaja oli kasutanud toetusraha majanduslikult ebasäästlikult. Seejuures on PRIA varasemates otsustes toonud eraldiseisvalt välja selle, millises summas on toetust kasutatud majanduslikult ebaotstarbekalt, s.o PRIA on leidnud n.ö mõistliku hinna. Seega on PRIA võimaliku rahalise kahju suuruse ühenduse finantshuvidele seonduvalt tööde maksumusega kindlaks teinud. PRIA otsused toetuse tagasinõudmiseks on tehtud küll erinevatel õiguslikel, ent samadel faktilistel kaalutlustel, milleks (seaduse eesmärki silmas pidades) on toetuse väidetav majanduslikult ebasäästlik kasutamine. i) Kaebaja nõustub, et PRIA-l on toetuse tagasinõudmise küsimuses lai diskretsioon. Vaidlustatud PRIA otsusest kaalutlusõiguse kohaldamist ei nähtu. Kaalutlusõiguse kohaldamata jätmine on oluline kaalutlusviga, mis toob kaasa haldusakti materiaalse õigusvastasuse. j) PRIA võttis kaalutluse aluseks Euroopa Komisjoni otsusega nr C(2013)9527 kinnitatud juhendi ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2006. a määruse nr 278. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et komisjoni juhendi ega valitsuse määruse näol ei ole tegemist vaidlustatud otsuse õigusliku alusega, vaid äärmisel juhul abivahendiga, mis hõlbustab pädeval ametiasutusel kaalutlusõigust teostada, s.o määratleb ära kaalutlusruumi ning kaalutlusõiguse teostamise eesmärgi. Halduskohus ei põhjendanud, millistel motiividel on komisjoni juhend kaalutluse alusena asjakohane. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et valitsuse määrus ning komisjoni juhises toodud finantskorrektsioonimäärad ei ole Euroopa Kalandusfondi toetuste korral rakendatavad, kuivõrd vastasel korral oleks seadusandja selle seaduses otsesõnu määratlenud. k) Vaidlustatud PRIA otsuse kohaselt on PRIA lähtunud toetuse tagasinõudmisel komisjoni juhendi lisa 1 punktis 2.1 oleva tabeli punktist 2. Viidatud punkti kohaselt on korrektsioonimäära 25% rakendamise eelduseks järgnevale kirjeldusele vastav rikkumine: „Ehitustööde projekt või teatava hulga asjade ja/või teenuste kavandatav ostmine on jaotatud osadeks, mille tulemusena ei kuulu need enam direktiivide reguleerimisalasse, st, et ELT-s ei avaldata vastavate tööde, teenuste või tarnete hanketeateid.“ RHS § 106 kohaselt on hanketeate avaldamine Euroopa Liidu Teatajas kohustuslik üksnes juhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Aastatel 20107

2011 oli rahvusvaheline piirmäär ehitustööde riigihanke korral 4 845 000 eurot. Seega jäi vaidlusaluse hanke maksumus alla rahvusvahelist piirmäära ning kaebaja ei olnud kohustatud tagama hanketeate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, st vaidlusalusele suhtele Juhend ei kohaldu. l) Isegi juhul, kui Komisjoni juhend ning valitsuse määruses toodud juhised oleks kaalutlusotsuse tegemisel kohased, ei saa PRIA neid kohaldada valikuliselt, vaid arvestades kõiki olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Nimelt on nii juhises kui valitsuse määruses finantskorrektsiooni rakendamise eeldustena toodud välja järgmised tingimused: - Ühetaolised korrektsioonimäärad on rakendatavad üksnes olukorras, kus abikõlbmatute kulude kindlaksmääramine ei ole võimalik (juhendi preambula p 2; määruse § 111 lg 3 p 2); - Ühetaolised korrektsioonimäärad on rakendatavad üksnes juhul, kui hinnatud on võimaliku rikkumise majanduslikku mõju ühenduse eelarvele ning olukorras, kus riikideülene mõju on suur (juhendi preambula p 2, lõppsõna p b); - Korrektsioonimäärasid kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat (juhendi preambula p 5). Vaidlustatud PRIA otsusest ei nähtu põhjendust, miks peab vastustaja antud juhul kahju suuruse kindlaksmääramist võimatuks või liiga aja- või ressursimahukaks. Sellele puudusele PRIA otsuses juhtis tähelepanu halduskohus 10.02.2015. a otsuses samas asjas (p 18). m) PRIA on 24.04.2013. a otsusega nr 17-6/160 ning 05.09.2014. a otsusega nr 17-6/370 kindlaks määranud kulude osalise mitteabikõlblikkuse. Viidatud otsuste tegemisel on PRIA tuginenud läbiviidud ekspertiisile, mille käigus hinnati mh ehitushindade optimaalsust, st vastavust tavapärasele hinnatasemele (tl I-15, p 2.4.4). Seejuures tõi PRIA nii 24.04.2013. a otsuse nr 17-6/160 kui ka 05.09.2013 a otsuse nr 17-6/370 lisaks olevas tabelis üksikasjalikult välja selle, milline on PRIA hinnangul teostatud tööde mõistlik hind. Seega – kuna PRIA on juba eelnevalt omalt poolt kindlaks määranud teostatud tööde osalise (mitte)vastavuse turuhinnale, so kulude osalise mitteabikõlblikkuse ning sellega kahju suuruse, ei ole Juhendi lisas toodud korrektsioonimäära rakendamine põhjendatud. n) Juhendi lisa lõppmärkuste punkt vi kohustab hindama majandusliku huvi, mis teistes liikmesriikides asuvatel ettevõtetel võiks hanke vastu olla. Kui taoline majanduslik huvi ei ole suur, siis ei ole põhjust finantskorrektsioone kohaldada. Samuti tuleb arvesse võtta lepingu eset, lepingu eeldatavat maksumust, asjaomase sektori eripära (turu suurus ja struktuur, kaubandustavad) ning tegevuse toimumise geograafiline asukoht. PRIA ei ole väidetava rikkumise võimalikku riikide ülest majanduslikku mõju hinnanud. Veelgi enam – PRIA ei ole tuvastanud, et läbiviidud riigihankel oleks üleüldse piiriülene mõju, arvestades seejuures asjas tähtsust omavaid asjaolusid nagu asjakohase turu struktuur ning suurus, asjakohane praktika ning geograafiline asukoht. Teises etapis võistleva dialoogi vormis läbiviidud avalikus riigihankes osales vaid üks pakkuja, mis kinnitab, et turuosaliste huvi hankelepingu sõlmimiseks oli pea olematu. o) Kuna toetuse tagasinõudmine on oma olemuselt sarnane haldusakti kehtetuks tunnistamisele, mis toimub samuti kaalutlusõiguse kohaselt, on asjakohane lähtuda HMS § 64 lg-st 3. p) Projekti raames tehtud tööd olid oma olemuselt abikõlblikud. EL-i toetuse tagasinõudmisel tuleb eeskätt hinnata toetuse kasutamise vastavust EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Atla sadam on valmis ehitatud ning sihtotstarbelises kasutuses, so saavutatud on täielikult „Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava“ meetmega 4.1 taotletud eesmärk. q) PRIA-l oli toetuse taotluste läbivaatamisel olemas üksikasjalik teave läbiviidud hangete kui ka kavandatava tegevuse osas. Meetme 4.1. määruse kohaselt tuli esitada hanke korraldamist tõendavad dokumendid juba taotluse esitamisel. PRIA-l oli võimalik ning ta pidi nende dokumentidega tutvuma ja võtma need aluseks taotluse lahendamisel. Kui haldusorgan näeb, et isikute käitumine ei vii soovitud tulemuseni, on ta kohustatud isikuid sellest teavitama ja

võimaldama neil oma käitumist muuta. See tuleneb kaebaja arvates ka hea halduse põhimõtetest. r) Dokumendis „Liikmesriikide tehtava struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate toimingute juhtimiskontrolli juhenddokument programmiperioodiks 2007– 2013“ (COCOFi teade 08/0020/04, 05.06.2008, vt komisjoni juhendi lisa) on sätestatud komisjoni seisukoht selle kohta, kuidas tuleks korraldada juhtimiskontrolli, et ennetada ja tuvastada eeskirjade eiramist riigihangete valdkonnas. Kõnealuses dokumendis on sätestatud, et kontrollimised tuleks läbi viia esimesel võimalusel pärast konkreetse protsessi toimumist.

Arusaamatud on kaebaja väited, et kuna ehitamise II etapi puhul korraldati hilisemalt hankemenetlus võistleva dialoogina RHS § 26 lg 3 kohaselt, siis riigihangete seaduse rikkumist ei toimunud. Siit saab järeldada, et kui hankemenetlust korraldatakse võistleva dialoogi vormis, siis sellisel juhul on RHS § 23 lg 1 nõude rikkumine ehk riigihanke osadeks jagamine lubatud. PRIA hinnangul on eelnimetatud tõlgendus väär. PRIA on halduskohtuga samal seisukohal, et kaebaja on rikkunud RHS §-st 3 tulenevat riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning võrdse kohtlemise printsiipi. 26.-29.11.2010 saatis Lümanda vallavalitsus Atla sadama rekonstrueerimise II etapi projekteerimis- ja ehitustööde (lainemurdjate ehitamine) hanke läbiviimiseks pakkumiskutsed kolmele ettevõttele. 13.12.2010 tunnistati Lümanda vallavalitsuse poolt parimaks Monoliit OÜ pakkumine ning tehti ka otsus pidada Monoliit OÜga läbirääkimisi hinna alandamise osas vastavalt omanikujärelevalvele kuluvale summale ning täpsustada pakkumist. Seega Lümanda vallavalitsus pole kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt, kuna pole pakkumiskutses teavitanud, et pärast pakkumiste saamist hakatakse pidama läbirääkimisi. Eeltoodust lähtudes on rikutud RHS § 3 p 4 üldist põhimõtet pakkujate võrdse kohtlemise osas. Kaebaja väide, et hange tunnistati 15.02.2012 kehtetuks, ei muuda olematuks läbiviidud hanke ajal toimunud riigihangete seadusest tulevate põhimõtete rikkumist. 03.04.2012 korraldas Lümanda vallavalitsus II etapi ehitaja leidmiseks uue riigihanke võistleva dialoogina. Hankes osales üks ettevõte – Mert OÜ. Samas 04.03.2012 on tehtud fotod, millelt on näha, et lainemurdjad on suures osas valmis ehitatud. Kaebaja selgituse kohaselt tegi Mert OÜ II etapi lainemurdjate ehitustöid I etapis ehitatud kalakai kaitseks võimalike tormikahjustuste eest. Arusaamatu on see, kuidas sai Mert OÜ teostada ehitustöid sisuliselt kuu aega enne vastava riigihanke väljakuulutamist. Et hangitavad ehitustööd olid enne hanke korraldamist osaliselt teostatud, võib järeldada, et hange on tehtud tagantjärele ning on seega näiline. Hankija selline käitumine on ilmses vastuolus RHS § 3 p-s 2 toodud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et tegemist oli üksnes veepiiriga tasa olevale vanale põhjamuulile kivide kuhjamisega, et hoida ära kalakai kahjustused. Oma väite tõenduseks esitatakse ka haldusasjast nr 3-15-35 pärinevad fotod (apellatsioonkaebuse lisa 1). Kaebaja poolt esitatud apellatsioonkaebuse lisa 1 sisaldab erinevaid fotosid, kuid kahjuks ei ole kaebaja öelnud, millistele nendest ta oma väidete kinnituseks tugineb. Eelnimetatud fotod kujutavad nii valmis objekti kui ka ehitusjärgus objekti ning PRIA hinnangul ei ole ühelgi pildil tuvastatav veepiiriga tasa olevat muuli. Isegi kui vaadata ehitusjärgus olevate muulide pilti (järjekorras teine pilt), saab sealt üheselt tuvastada juba muuli valmisolevat aluspõhja, kuhu on täiendavalt toodud kive. PRIA nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja on rikkunud RHS § 16 lg 6 nõuet. Kaebaja ei ole Atla sadama rekonstrueerimise I etapi projekteerimistööde hanke korraldamisel teavitanud avalikkust oma veebilehe või kohaliku levikuga ajalehe kaudu soovist sõlmida hankeleping ning seega on rikutud taotluse nr 941110740074 puhul RHS 16 lg 6 nõuet. Kaebaja väitel on nimetatud säte alates 01.01.2012 kehtetu. Kuna hange viidi läbi 2010. aastal ning hankeleping sõlmiti 2011. aasta alguses on kaebaja viide sätte kehtetusele alusetu. Hanke läbiviimise ajal vastav säte kehtis ning kaebaja on seda ilmselgelt rikkunud. Kaebaja väited, et ta ei saa aru, millist sätet on rikutud, on PRIA hinnangul asjakohatud. Kaebaja väitel on vaidlustatud otsus vastuolus PRIA-le antud kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõttega ega arvesta olulisi asjaolusid ning põhjendatud huve. PRIA lähtus kaalutlusotsuse tegemisel nii Euroopa Komisjoni juhendis „Guidelines for determining financial corrections to be made to expenditure financed by the Union under shared management, for non-compliance with the rules on public procurement“ ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2006. a määruses nr 278 toodud põhimõtetest. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sisulist seisukohta, miks ei tohiks PRIA kaalutluse alusena eeltoodud juhendis või Vabariigi Valitsuse määruses toodu põhimõtteid järgida. Kaebaja seisukohast lähtudes tuleb

kaalutlusotsuse tegemisel järgida kõiki otsuse tegemise aluseks olevates aktides sisalduvaid juhiseid. PRIA ei nõustu kaebaja õiguslikult põhjendamata seisukohaga. Nimetatud seisukoht läheb vastuollu kaalutlusõiguse põhimõttega. Eelnimetatud komisjoni juhend ja Vabariigi Valitsuse määrus olid PRIA kaalutluste aluseks, mitte vaidlustatud haldusakti õiguslikeks alusteks. Milliseid põhimõtteid kaalutluse aluseks olevatest aktidest PRIA kaalutlemisel järgis, on fikseeritud vaidlustatud haldusaktis. PRIA hinnangul on vaidlustatud haldusaktis üheselt välja toodud kaebaja poolt toime pandud riigihangete seaduse rikkumised (sh riigihangete seaduse üldpõhimõtete rikkumised), koos tuvastatud oluliste asjaoludega, mis olid aluseks toetuse tagasinõudmiseks. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et toetuse tagasinõudmine on oma olemuselt sarnane haldusakti kehtetuks tunnistamisega ning kaalutlusõiguse tegemisel tuleks lähtuda HMS § 64 lg-st 3. Kaebaja on seisukohal, et toetuse tagasinõudmisel tuleb eeskätt hinnata toetuse kasutamise vastavust kehtestatud eesmärgi saavutamisele. Kuna projekti raames tehtud tööd on oma olemuselt abikõlblikud, siis ei tuleks toetust tagasi küsida. PRIA ei nõustu järeldusega, mille kohaselt on kaebaja hinnangul tähtis vaid see, et Atla sadam on valmis ehitatud ning seega on täidetud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetmega 4.1 taotletud eesmärk. PRIA on seisukohal, et kui vastav eesmärk saavutatakse ebaseadusliku tegevuse tulemusena, siis on õigustatud taotleja suhtes sanktsioonide rakendamine. Paljudes toetuse tagasinõudmist puudutavates kohtuasjades on toetuse eesmärk saavutatud (nt hoone ehitatud, traktor ostetud jne) kuid kui eesmärgi saavutamine toimus kehtestatud reegleid jämedalt rikkudes (nt toetuse saaja ei olnud õigustatud toetust saama jm). Sellisel juhul ei saa lähtuda üksnes põhimõttest, et toetuse eesmärk on saavutatud. Kaebaja väidab, et PRIA oli tema tegevusega kursis ja PRIA oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu võimalikele puudustele riigihangete läbiviimisel. PRIA ei nõustu kaebaja seisukohaga. KTKS § 68 lg 2 järgi kontrollis PRIA Euroopa Kalandusfondi toetuste saamiseks esitatavatele nõuetele vastavust, toetuse kasutamise nõuetele vastavust ja toetusega seotud vara kasutamise nõuetele vastavust, sealhulgas ka KTKS § 19 8 lg 3 p 7 nõudeid. Nimetatud kontrollid teostatakse toetuste menetlusest lähtuvalt ning kontrollide käigus tuvastatud asjaolud ei saa olla aluseks PRIA poolsele nõustamisele ja õpetamisele riigihangete menetluse läbiviimise kohta. Lisaks eeltoodule tuvastati rikkumised PRIA siseauditi osakonna poolt koostatud auditi tulemuste kokkuvõttes (04.01.2013) ning selleks ajaks olid kaebaja poolt hankemenetluse tegevused läbi viidud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

aluseks on märgitud määruse nr 38 § 32 lg 1 ning KTKS (perioodil 01.01.2012–30.06.2014 kehtinud redaktsioonis) § 198 lg 3 p 7, § 71 lg 2 p 1 ja p 7, lg 4, 8, 10-11, 13, 15 ja 17. Määruse nr 38 § 32 lg 1 sätestab, et tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saaja kohustub kasutama toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil ning järgima tegevuse elluviimisel kõiki KTKS-s ja määruses nr 38 sätestatud asjakohaseid nõudeid. KTKS § 198 lg 3 p 7 kohaselt peab Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse mõistes. Antud juhul ei täitnud toetuse saaja, Lümanda vald, kes oli ostja riigihangete seaduse mõistes, riigihangete seaduse nõudeid.

kevadel võib ehitisele viga teha, sest Atla lahte on läbi aastate rüsijää ikka sisse tulnud“ (tl I74). Kui kaebajale oli teada, et läbi aastate on Atla lahte rüsijää ikka sisse tulnud, ning oli selge, et selle kordumisel saaksid kaid ja slipp kahjustatud, siis ei saa kuidagi väita, et kaisid ja slippi ning lainemurdjaid on võimalik üksteisest kuidagi lahus vaadelda. Tegemist oli ühtse Atla sadama rekonstrueerimise hankega, mille kaebaja jaotas seadusevastaselt kahte etappi. Ringkonnakohus leiab, et juba käesolev rikkumine on sedavõrd kaalukas, et õigustab ka eraldivõetult toetuse osalist tagasinõudmist.

10-päevane tähtaeg igal juhul ületatud ning kaebajapoolne RHS § 37 lg 2 ls 1 rikkumine tuvastatud.

reeglitega pakkumiskutse dokumentides selgesõnaliselt ette näha (RKHKo 12.10.2011, 3-3-131-11, p 21). Lubatav on vaid erandjuhul pakkumusega seonduvate andmete korrigeerimine, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (RKHKo 13.06.2013, 3-31-24-13, p 20). Käesoleval juhtumil saatis kaebaja 26.-29.10.2010 Atla sadama rekonstrueerimise II etapi projekteerimis- ja ehitustööde hanke läbiviimiseks pakkumistingimused kolmele ettevõttele. 13.12.2010 tunnistas kaebaja parimaks OÜ Monoliit pakkumise. 15.12.2010 sõlmis kaebaja OÜ-ga Monoliit töövõtulepingu aga ainult projekteerimistööde osas. Tegemist oli seega hoopis teise sisuga lepinguga võrreldes välja kuulutatud hankega. Selline menetlus rikub RHS § 3 p-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja väitis, et neid asjaolusid ei saa üldse arvestada, kuna ta tunnistas 15.02.2012. a korraldusega nr 25 selle hanke kehtetuks (tl I7171p). Kaebaja oli seejuures ebatäpne, kuna viidatud korraldusega on kehtetuks tunnistatud üksnes hanke ehitustööde osa, projekteerimistöid puudutav osa loeti aga lõppenuks. RHS § 3 p 3 ongi mõeldud kaitsma konkurente selliste praktikate eest.

PRIA poolt nähtub sellest, et PRIA on suhteliselt rasketest rikkumistest hoolimata tagasi nõudnud üksnes 25% toetussummast.

kasutamise nõuetele vastavust ja toetusega seotud vara kasutamise nõuetele vastavust, sealhulgas ka KTKS § 198 lg 3 p 7 nõudeid. Nimetatud kontrolli teostatakse toetuse menetluse korrakohaseks läbiviimiseks ning kontrolli käigus tuvastatu eesmärk ei ole PRIA poolne nõustamine ega õpetamine, kuidas viia õiguspäraselt läbi riigihangete menetlust. Kui PRIA siseauditi osakond tuvastas kaebaja poolsed rikkumised auditi tulemuste kokkuvõttes (04.01.2013), siis selleks ajaks olid kaebaja poolt hankemenetluse tegevused juba lõppenud. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga ja leiab, et toetuse nõuete täitmine on toetuse taotleja risk. PRIA on mõistagi seotud hea halduse põhimõtetega, kuid need ei saa suure hulga taotluste tõttu ulatuda iga toetusetaotleja nõustamiskohustuseni. III

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.