Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1189
Haldusasi
XX kaebus MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit juhatuse 08.06.2018 otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Alik Karajev Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, volitatud esindaja adv Kadri Matteus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. mai 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde täiendavate tõenditena kutsekomisjoni 03.05.2018 protokoll koos lisaga (III kd, tl 51‒54) ja XX 30.05.2018 taotlused (III kd, tl 59‒75). Jätta asja materjalide juurde võtmata XX mai 2018 kirjavahetus (III kd, tl 58) ning kutsekomisjoni 14.02.2018 istungi protokolli väljavõte (III kd, tl 76‒77).
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. mai 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-1189 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.01.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-18-1189 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) juhatus tunnistas 08.06.2018 otsusega XX kutsetunnistuse nr 011124 kutseseaduse (KutS) § 22 lg 1 p 3 alusel kehtetuks. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on XX-le kutsetunnistus antud kutsestandardi Diplomeeritud Ehitusinsener V alusel. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 16 lg 7 sätestab, et kui isikul oli 01.07.2014 diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 30.06.2019 üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal. Nimetatud kutse ei võimalda isikul tegutseda valdkonnas hüdrotehnilised ehitised, konstruktsioonide ja üldehituslik ekspertiis. XX on rikkunud inseneri eetikakoodeksi p-i I.5, millest tulenevalt peab isik kasutama ainult neid tiitleid ja nimetusi, millele tal on õigus. XX on nimetanud nii ennast kui ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ teisi töötajaid sadamate ehituse ala pädevateks isikuteks ilma sellekohast pädevust tõendavale dokumendile viitamata, registreerides neid MTR-s pädevate isikutena. Selles osas on Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le tehtud ka Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poolt ettekirjutus (29.12.2016). Eetikanormide rikkumisega viib isik töö tellija eksitusse. Etteheidetav on ka eetikakoodeksi p II.1 rikkumine. Selle sätte kohaselt võib ehitusinsener tööülesandeid vastu võtta ainult oma kompetentsi ulatuses. XX on ületanud oma ehitusinseneri pädevuspiire ega kasutanud kompetentsete inseneride abi sadamaehituse alal. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellitud ekspertiiside puhul on otseselt pöördutud XX poole, kellel on PRIA hinnangul MTR registreering hüdrotehniliste ehitiste valdkonnas ja mitmekülgne kogemus sadamarajatistele eksperthinnangute andmisel. XX on eelnimetatud ekspertiisides andnud hinnanguid küsimustes, mille osas tal pädevus puudub. Omedu ja Lohusuu sadamate ehitusprojektide puhul on XX olnud projekteerijaks, mille osas tal pädevus puudub. XX ei ole oma eksimusi tunnistanud. Eetikanormide järgimise tagamine on oluline ja selline tegu näitab isiku eetilisust ka juhul, kui teo toimepanemisest on aega mööda läinud.
2.XX esitas 25.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 26.10.2018) EEL juhatuse 08.06.2018 otsuse tühistamiseks. Kaebajale on 2005. a-l väljastatud kutsetunnistus ning ta on alates 2006. a-st riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside valdkonnas. Ta on viinud läbi seminare ja loenguid. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud kehtivat Diplomeeritud Ehitusinsener V kutsestandardit. Vaidlustatud otsuses puudub viide, millise kutsestandardi lisaks oleva „Kutseeetika ja inseneri käitumiskoodeksi” nõudeid on kaebaja rikkunud. Otsuses viidatakse kutsestandardile tähisega 15-14032005-02/2, mis kehtis kuni 14.01.2009 ehk kaebajale kutsetunnistuse väljastamise ajal. Diplomeeritud Ehitusinsener V kutsestandardi viimane, 6. 2(12)
3-18-1189 versioon kehtis kuni 27.08.2013 ning sellest alates ei ole kehtivat kutsestandardit. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud ka ühtegi kehtivat kutsestandardit 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneridele. Kaebaja ei ole eetikakoodeksit rikkunud. MTR registri kanne ei anna alust arvata, et isik tegutseb nimetatud valdkonnas. Kaebaja ei ole kunagi pakkunud ega koostanud sadamaehitusinseneri pädevust nõudvaid sadamarajatiste ja -projektide ekspertiise ega sadama rajatiste ehitusprojekte. Kaebaja ei ole koostanud Omedu ja Lohusuu sadamate kaide rekonstrueerimise konstruktiivseid põhiprojekte. Otsuse tegemisel on tuginetud ebausaldusväärsetele tõenditele. Vastustaja otsus tugineb võltsitud tiitellehtede koopiatele ja allkirjastamata joonistele. Erinevate sadamate projektide kirjanurgas on koostamise aeg ja töö number sama – 24.03.2010, töö nr 10-096P-B. Kaebaja on märgitud kontrollijaks, mitte koostajaks. Mustvee Vallavalitsuse kinnitus ei tõenda, et Mustvee Vallavalitsuse valduses oleksid originaaldokumendid. Otsuses viidatud lepingud Ehitusekspertiisibüroo OÜ ja PRIA vahel on käsunduslepingud ja kaebaja on allkirjastanud tööd juhatuse liikmena, lisamata mistahes täiendavaid tiitleid ja ametinimetusi. Tsiviilkäibes sõlmitud lepingute alusel tööde mahtude ja maksumuste kohta arvamuse koostamise eelduseks ei ole kutsetunnistuse omamine. Käsundist tulenevalt ei oma tähtsust, kas kaebajal on kutsetunnistus või mitte. Otsuse on teinud ebaseaduslik juhatuse koosseis. Otsuse kohaselt on juhatuse liige OO volitanud DD esindama teda erakorralisel EEL juhatuse koosolekul XX kutse ära võtmise küsimuses. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) ja äriseadustik (ÄS) ei näe juhatuse liikmele ette võimalust volitada teist isikut enda asemel osalema juhatuse koosolekul. Äriregistri andmete kohaselt on OO EEL juhatuse liige alates 01.06.2018, volikiri aga on allkirjastatud 29.05.2018. Menetlusaeg oli ebamõistlikult pikk. Esmased avaldused seoses kaebaja eetikakoodeksi rikkumisega on vastustajale edastatud juba 2016. a jaanuaris ja veebruaris. Haldusmenetlus kestusega üle 2 a 4 k rikub haldusmenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise põhimõtet. Haldusmenetluses viibis oluliselt mitmete kaebaja taotluste lahendamine (nt taotlus menetlusega seotud dokumentide saamiseks) ning kaebajat teavitati sammudest hilinenult (nt kaebaja teavitamine 14.02.2018 toimunud kutsekomisjoni koosolekust). Mõistliku aja ületamise tõttu ei ole ka rikkumise korral võimalik määrata karistust. Rikuti selgitamiskohustust ja ärakuulamisõigust. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebaja kutsetunnistuse küsimuse lahendamine toimus 04.06.2018 juhatuse istungil, mille toimumise ajast ja kohast kaebajat ei teavitatud. Otsus kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks oli ette ära tehtud. EEL tegevdirektor RR teatas 24.04.2017 OÜ-le Addenda saadetud e-kirjas, mille koopia saadeti ka EEL juhatuse esimehele OO-le ja kutsekomisjoni esimehele MM-le, et EEL kutsekomisjon ei hinda koolituste kavasid, kus lektoriks on XX, kuna lektor ei ole järginud ega järgi ka praegusel hetkel kutsestandardi kohast inseneri eetikakoodeksit. Kirjast nähtub, et kutsekomisjon ja EEL olid selleks ajaks juba teinud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse ja edasine menetlus oli formaalne. Asjaolu, et otsus oli eelnevalt tehtud, kinnitab EEL tegevdirektori 13.04.2018 e-kiri, milles on menetlust nimetatud kutse äravõtmise kaasuseks. Karistus on ebaproportsionaalne, arvestades rikkumiste iseloomu ja nende toimepanemise aega aastatel 2010‒2015. Vastustaja on ebaproportsionaalselt ja õigustamatult sekkunud kaebaja eraellu ja majandustegevusse. Vaidluse aluseks olevate töödega ei ole kahju tekitatud
3(12)
3-18-1189 ega ka tööde sisulist õigsust kahtluse alla seatud. Vastustaja ei ole väitnud, et PRIA-ga sõlmitud käsunduslepingute alusel koostatud tööd oleks sisult ebaõiged. Väidetavad eetikakoodeksi rikkumised on aset leidnud üle 8 a enne vaidlustatud otsuse tegemist. Kutse-eetika rikkumised on seega aegunud, sest ehkki ehitusinseneri kutse-eetika rikkumise aegumistähtaega ega menetlustähtaega seaduses reguleeritud ei ole, saab selle tuletada analoogsetest seadustest (avaliku teenistuse seadus (ATS), kohtute seadus (KS)). Ehitusinseneride pädevuse piirid on olnud ajas muutuvad, millest tulenevalt ei saa ka kutseeetika rikkumiste jaatamise korral väita, et rikkumised oleksid toime pandud tahtlikult. Vähemalt 2015. a mai seisuga olid ehitusinseneride pädevuste piirid hägused. 2015. a-l on vastustaja kutsekomisjoni esimees MM pidanud võimalikuks ja vajalikuks konsulteerida kaebajaga sadamaalastes küsimustes seoses Pringi sadamaga. Seega ta aktsepteeris kaebajat kui sadamaala spetsialisti. Pringi sadamaga seonduv on vastustaja menetlusest välja jäetud. Pringi sadama ekspertiisi tulemusena jäi MM poolt juhitud äriühing ilma kindlustushüvitisest ning seetõttu võib väita, et MM kutsekomisjoni esimehena ei ole XX isikuga seonduvate küsimuste lahendamisel erapooletu.
3.MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palub 28.09.2018 vastuses (täiendatud 22.04.2019) jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja kutse ei võimalda isikul tegutseda valdkonnas hüdrotehnilised ehitised, konstruktsioonide ja üldehituslik ekspertiis (EhSRS § 16 lg 7). Pärast kutse andmist kutsestandardites aset leidnud muudatused ei mõjuta kutse saanu õigusi ja kohustusi. Vastustaja peab kutse andmise või mitteandmise otsust tehes tuginema menetluse alguses kehtinud kutsestandardile (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5). Asjakohatu on lähtuda muudest normidest kui kutsetunnistuse lisaks oleva kutsestandardi normid. Seega on küsimus kehtiva kutsestandardi olemasolust 05.06.2018 seisuga ebaoluline. PRIA-le tehtud järelpärimiste vastustest nähtub selgelt, et PRIA on pöördunud kaebaja kui eksperdi poole. Samuti on PRIA-le tehtud Ehitusekspertiisibüroo OÜ hinnapakkumises, mis on allkirjastatud kaebaja poolt, lubatud just kaebaja poolt töö teostamist ja on otseselt viidatud kaebaja MTR kande liigitusele: hüdrotehnilised ehitised, konstruktsioonide ja üldehituslik ekspertiis. MTR kandeks puudus kaebajal õigustus, kuna ta ei ole valdkonna ekspert. Ekspertiisides ei olnud tegu ainult mahtude ja maksumuse arvutamisega, vaid neis sisaldub ka projekti ehitustehniline ekspertiis. Kaebaja esines pädeva isikuna, kellel on spetsiifilised oskused teatud tegevuste teostamiseks ja seda olukorras, kus tal vastav pädevus puudus. See on otseselt eetikakoodeksi rikkumine. Seda analüüsi toetab ka nt TJA 18.04.2018 vastus taotlusele ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta. Asjaolu, et formaalselt sõlmiti käsundusleping PRIA ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ vahel, ei oma tähtsust. Omedu ja Lohusuu sadamate ehitusprojektide puhul on kaebaja olnud projekteerijaks, mille osas tal pädevus puudub. Kinnitused on esitatud nii OÜ Ehitusekspertiisibüroo kui ka projekteerinud isikute kohta. Vastustaja ei ole tuginenud võltsitud andmetele, vaid kohaliku omavalitsuse poolt esitatud tõenditele ja andmetele, mille õigsuses ei ole olnud alust kahelda. Kohaliku omavalitsuse kinnitusel on projekti allkirjastanud mh kaebaja. Mõlema isiku allkirjad on projekti esilehel, mis on allkirjastatud paberkoopiana, originaalid asuvad Mustvee Vallavalitsuses. Tähtsust ei oma asjaolu, et kaebaja on märgitud projektis kontrollijaks, kuna kaebaja ei oleks ka kontrollijana saanud nimetatud projektiga tegeleda. Asjaolu, et 17.04.2018 EEL juhatuse liikmeks valitud OO kohta on äriregistrisse tehtud kanne 01.06.2018, ei oma tähtsust tema volituste alguse seisukohalt. Lisaks võib vastavalt EEL
4(12)
3-18-1189 põhikirja p-le 8.4. vastustajat ilma erivolituseta kõikides õigustoimingutes esindada esimees või aseesimehed üheskoos. Selgitamiskohustus ei ole täitmata. Kaebaja on menetluses osalenud õigusteadmistega esindajaga. Keeruline oli kaebajat teavitada menetluse eeldatavast tähtajast, kuna see on pikenenud ka kaebajast tulenevatel asjaoludel. Vastustaja edastas kaebajale kõik kogutud tõendid ja dokumendid. Vastustaja teavitas kaebajat edasisest menetlusest ning saatis kokkuvõtte uurimise all olevatest küsimustest ja kogutud tõenditest. Vastustaja on kogu menetluse kestel andnud kaebajale võimaluse olla ära kuulatud, sh on kaebajal olnud võimalik osaleda vastustaja kutsekomisjoni istungitel. Vastustaja juhatus saatis kaebajale 16.05.2018 ekirja, kus juhatus teavitas kaebajat sellest, et kutsekomisjon on teinud ettepaneku kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ning juhatus hindab kogutud materjale ning teeb otsuse kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise osas 29.05.2018. Kaebaja esitas seisukoha enne otsuse tegemist. Menetlusaeg ei ole olnud ebamõistlikult pikk. OÜ Tetrapood esitas 02.03.2017 vastustajale taotluse XX kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, misjärel alustas vastustaja kaebaja osas uurimismenetlust võimalike rikkumiste osas. Enne seda toimus kaebaja osas aukohtu menetlus, kuid kuna kaebaja astus EEL liikmete seast välja, siis menetlus lõppes. Viited varasematele sündmustele ei puuduta praeguse vaidluse asjaolusid. Pärast 02.03.2017 on vastustaja pidanud kaebajaga pidevat kirjavahetust ja palunud esitada andmeid ja materjale. Kaebaja ei ole kasutanud talle antud võimalusi ja on taotlustega vältinud küsimustele vastamist, mis on oluliselt pikendanud menetluse kestvust. Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise kohustus tuleneb KutS § 22 lg-st 2. Nimetatud norm ei sea avaldamise eelduseks asjaolu, et kaebaja peaks olema dokumendi varasemalt kätte saanud. Vastustaja saatis otsuse kaebajale e-kirja teel juba 08.06.2018. Otsus ei olnud ette ära tehtud. Kaebaja viidatud RR e-kiri ei ole asjassepuutuv. Kaebaja viidatud 13.04.2018 e-kiri on vastustaja sisemist töökorraldust puudutav dokument, mis ei ole kuidagi kaebajat riivav. Asjaolu, kuidas viidatud kirjas menetlust nimetatakse, ei saa tõendada otsuse eelnevat ära tegemist, mistõttu tuleb seegi kiri jätta tähelepanuta. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ei ole distsiplinaarmenetlus, vaid haldusakti kehtetuks tunnistamine edasiulatuvalt isiku kahjuks (HMS § 67 lg 4 p-d 2 ja 3), mille näeb ette KutS § 22 lg 1 p 3. Kaebaja teod ei ole aegunud. Aegumistähtaja sätestamata jätmine ei ole vastuolus seaduse mõtte ega eesmärgiga. Eetikanormide järgimise tagamine on oluline ja selline tegevus näitab isiku eetilisust ka juhul, kui teo toimepanemisest on aega mööda läinud. Paralleeli tõmbamine kriminaalmenetlusega ei ole asjakohane. Ka distsiplinaarmenetlus ei ole kohane analoogia, kuna sel on teised eesmärgid. Üldsus eeldab, et end inseneriks nimetav isik tegutseb oma pädevuse piirides. Kaebaja esitatud Pringi sadama töödega seonduvad dokumendid tõendavad üksnes seda, et kaebaja on teostanud ehitustehnilist ekspertiisi. Kaebaja eksperdina nimetamise alus – riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri, kuhu kaebaja on kantud kohtuekspertiisiseaduse (KES) alusel – ei väära seda, et kaebaja rikub oma tegevusega inseneride kutse-eetikat. Seosed MM-ga tehtud töö osas on meelevaldsed. MM kui EstKONSULT OÜ juhataja ei tellinud kaebajalt nimetatud ekspertiisi, ei aktsepteerinud sellega mingil moel kaebaja käitumist kui inseneri kutse-eetikaga kooskõlas olevat ega aktsepteerinud kutsekomisjoni esimehena kaebaja hüdrotehniliste ehitiste ekspertiiside teostamise pädevust. Episoodi ei kajastatud vaidlustatud otsuses, kuna sellega oli seotud MM ning see ei muuda ega väära kaebaja tegevust teistes episoodides.
5(12)
3-18-1189
4.Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2019 otsusega rahuldamata kaebaja taotluse jätta asja juurde võtmata vastustaja esitatud tõendi (TJA 18.04.2018 kiri nr 16-4/18-0304-023), jättis kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et vaidlusaluse otsuse on teinud ebaseaduslik EEL juhatuse koosseis. Vastustaja on selgitanud, et OO on EEL juhatuse liikmeks valitud 17.04.2018 (I kd, tl 38). Äriregistrisse kande tegemise aeg ei oma isiku juhatuse liikme volituste alguse seisukohalt tähtsust. Otsuse on allkirjastanud EEL juhatuse esimees DD, aseesimees OO ja aseesimees OO, keda esindas volituse alusel DD. Vastustaja on õigesti viidanud, et vastavalt vastustaja põhikirja p-le 8.4 oleks vaidlusalune otsus õiguspärane ka juhul, kui selle oleks allkirjastanud ainult juhatuse esimees. Kaebaja etteheited selgitamiskohustuse ja ärakuulamisõiguse rikkumise ning ebamõistliku menetlusaja osas on põhjendamatud. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja osas alustati uurimismenetlust võimalike rikkumiste osas peale vastustajale 02.03.2017 kaebuse esitamist (I kd, tl 40‒42). Viited varasematele sündmustele, sh varem toimunud aukohtu menetlusele, on mõistliku menetlusaja hindamise seisukohast asjakohatud, kuna need ei puuduta praegust vaidlust. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajat teavitatud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest ning antud talle korduvalt võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited (II kd, tl 185; I kd, tl 47, 48). Kaebajat on teavitatud tema tegevuse kohta laekunud OÜ Tetrapood taotlusest ning talle on selgitatud, et EEL eesmärk on kaebaja tegevuse alusandmete selgitamine, et kutsekomisjon saaks teha otsuse, kas lõpetada menetlus või oluliste põhjuste olemasolul algatada kutse ära võtmise toimingud (II kd, tl 185). Kaebajale on 16.05.2018 saadetud ka e-kiri, millega kaebajat teavitati, et kutsekomisjon on teinud ettepaneku kaebaja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ning juhatus teeb omapoolse otsuse kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise osas 29.05.2018 istungil (I kd, tl 49). Samas kirjas on kaebajale antud veelkord võimalus esitada oma seisukohad ja selgitused. Kaebaja on 30.05.2018 oma seisukohad ka esitanud (II kd, tl 188). Asjaolu, et kutsekomisjoni ettepanekut ei arutatud vastavalt esialgselt plaanitule 29.05.2018 istungil, ei oma tähtsust. Vastustaja on põhjendanud, et kaebajale antud tähtaega seisukohtade esitamiseks pikendati ning kaebaja esitas oma seisukohad 30.05.2018, mistõttu pikenes ka otsuse tegemise aeg. Vastustaja on näidanud, et menetlus on osaliselt veninud ka seetõttu, et kaebaja ise ei ole soovinud kõigile vastustaja poolt esitatud küsimustele vastata ja on teinud küsimustele vastamise sõltuvaks muude asjaolude lahendamisest. Kaebajale on kutsetunnistus antud kutsestandardi Diplomeeritud Ehitusinsener V alusel. Vaidlustatud otsuses on osundatud EhSRS § 16 lg-le 7, millest lähtuvalt on kaebajal praegu diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutse üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal. Puudub vaidlus, et nimetatud kutse ei võimalda tegutseda valdkonnas hüdrotehnilised ehitised, konstruktsioonide ja üldehituslik ekspertiis. Vastustaja on kohtule esitanud SA Kutsekoda 29.05.2018 korralduse 1.1-2/19, millest nähtuvalt on pikendatud kutsestandardeid (sh diplomeeritud ehitusinsener, tase 7). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel puudus kehtiv kutsestandard. Menetluse algatamise ajal kehtis kutsestandardi diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, versioon nr 9 (kehtivus 23.01.2017‒04.06.2018), mille lisaks 4 on inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks. Vaidlustatud otsusest ei selgu üheselt, millise kutsestandardi lisaks olevale kutse-eetika ja käitumiskoodeksi rikkumisele on vastustaja tuginenud. Samas ei erine Diplomeeritud Ehitusinsener V kutsestandardi lisaks 7 olev kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksi ning kutsestandardi diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, versiooni nr 9 lisaks 4 oleva inseneri kutseeetika ja käitumiskoodeksi p-d I.5 ja II.1 oma sõnastuselt. Kutsestandardite lisaks olev
6(12)
3-18-1189 eetikakoodeks, mille rikkumist kaebajale ette heidetakse, kehtis samas sõnastuses nii 2005. kui 2018. a-l. Seega ei muuda kaebaja viidatud ebaselgus otsust materiaalselt õigusvastaseks. Vaidlustatud otsuses on välja toodud, milles vastustaja hinnangul etteheidetav rikkumine seisneb ning mille tõttu on vastustaja sellisele seisukohale asunud (otsuse p-d 41‒48). Otsuses on piisavalt põhjendatud etteheidetavaid rikkumisi. Isiku tööeetika ei saa erineda olukorras, kus isik on inseneri tegevusega tegeleva ettevõtte juhatuse liige või kus isik tegutseb insenerina kui eksperdina. Tähtsust ei oma see, millistel tingimustel XX-ga leping sõlmiti. PRIA-le tehtud järelepärimisest nähtuvalt on PRIA pöördunud XX kui eksperdi poole ning PRIA-le tehtud hinnapakkumises on lubatud just XX poolt töö teostamist ja on otseselt viidatud XX MTR kande liigitusele: hüdrotehnilised ehitised, konstruktsioonide ja üldehituslik ekspertiis. Nimetatud MTR kandeks puudus kaebajal õigus, kuna ta ei ole vastava ala ekspert. Seega esines XX pädeva isikuna, kellel on spetsiifilised oskused teatud tegevuse teostamiseks olukorras, kus tal tegelikult nimetatud pädevus puudus. Vaidlusaluses otsuses on põhjendatud ka seda, et PRIA poolt tellitud tööde näol ei olnud tegemist üksnes mahtude ja maksumuste arvutustega, vaid ekspertiisides sisaldub ka projekti ehitustehniline ekspertiis. Ka pakkumiskutses palus PRIA anda mh hinnang akteeritud tööde ja valmisehituse vastavusele muudetud projektile (II kd, tl 98‒101). Seoses Omedu ja Lohusuu sadamate ehitusprojektidega on vaidlustatud otsuses märgitud, et kaebaja on olnud projekteerijaks, mille osas tal pädevus puudub. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et vastustaja on seejuures tuginenud ebausaldusväärsetele või võltsitud dokumentidele. Vastustaja on tuginenud kohaliku omavalitsuse poolt vastustajale järelepärimiste vastusena edastatud andmetele, mille usaldusväärsuse osas vastustajal kahtlused puuduvad. Kaebuses väljatoodud etteheited seoses Omedu ja Lohusuu sadamatega seonduvate tõenditega ei anna alust järeldamaks, et tegemist on võltsingutega. Asjakohatu ja otsuse õiguspärasust mittemõjutav on kaebaja etteheide Ametlikes Teadaannetes kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise teate avaldamise kohta. KutS § 22 lg 1 p 3 näeb haldusorganile kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsustamisel ette kaalutlusõiguse. Praeguses asjas ei ole alust järeldada, et vastustaja oleks vaidlustatud otsuse tegemisel väljunud kaalutlusõiguse piiridest ja eesmärgist või ilmselgelt eiranud kaalutlusreegleid. Põhjendamatud on kaebaja etteheited seoses sellega, justkui oleks kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine juba ette ära otsustatud. Vastustaja on kaebajale andnud menetluse kestel korduvalt võimaluse anda omapoolseid selgitusi ja arvestanud otsuse tegemisel ka kutsekomisjoni ettepanekut. Asja ette ära otsustamist ei kinnita kuidagi kaebaja viidatud e-kirjad (II kd, tl 24 ja 25). Otsust ei muuda ebaproportsionaalseks asjaolu, et etteheidetavad teod on kaebaja poolt teostatud mitmeid aastaid tagasi. Asjakohatud on viited advokatuuriseaduse, KS, ATS ja karistusseadustiku sätetele. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise menetlus ei ole distsiplinaarmenetlus, selle eesmärgid ei ole võrdsustatavad distsiplinaarmenetlusega ja sellele ei ole ette nähtud aegumistähtaega. Ametialase käitumise standardid erinevad seaduse sätetest ja distsiplinaarnormidest. Kutse kehtetuks tunnistamise eesmärk ei ole süüdlase tuvastamine ega karistuse määramine, vaid kutsesüsteemi usaldusväärsuse tagamine. Vastustaja on otsuse tegemisel arvestanud, et eetikanormide rikkumisega viib isik töö tellija eksitusse ning põhjendanud, et ka praegusel juhul on kaebajalt tellitud töid eetikakoodeksi normide rikkumise tõttu. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas töödega on reaalset kahju tekitatud või kas PRIA-ga sõlmitud käsunduslepingute alusel koostatud tööd on sisult õiged. Otsust ei muuda ebaproportsionaalseks ka asjaolu, et kaebaja on kutsetunnistust omanud juba alates 2005. a-st ja on tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside valdkonnas.
7(12)
3-18-1189 Kohus ei nõustu kaebaja käsitusega sellest, et ehitusinseneride pädevuse piirid ei olnud selged, mistõttu ei saanud rikkumine olla tahtlik. Pringi sadama töödega seonduvad dokumendid ja kirjavahetus a-st 2015 ei tõenda, et ehitusinseneride pädevuse piirid olid sel ajal hägused. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja poole pöördudes aktsepteeris MM kaebajat sadamaala spetsialistina, ei saanud see igal juhul omistada kaebajale pädevust valdkonnas, mille osas tal tegelikult kutse või pädevustunnistus puudus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.XX palub 01.07.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 31.05.2019 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus eiras Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2018 määruses antud juhiseid kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise hindamisel. Halduskohus ei ole analüüsinud teisi võimalikke karistusmeetmeid ega ole põhjendanud, miks just kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on ainuõige. Vaidlust ei ole selles, et kõik kaebajale etteheidetavad teod seoses kutse-eetika rikkumisega ei ole oma sisult ebaõiged, rikutud ei ole kolmandate isikute õigusi ning puudub vastuolu avaliku huviga. Kaebaja poolt OÜ Ehitusekspertiisibüroo nimel allkirjastatud ekspertiisid (tööd nr 12-495/E, nr 12-488/E) on läbinud kaks kohtuastet (haldusasjad nr 3-14-119 ja 3-14-52367) ning sisulisi etteheiteid menetlustes ei esitatud. Isegi kui jaatada väidetavaid kutse-eetika rikkumisi, ei ole kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja õiguspärane meede. Halduskohus on jätnud arvesse võtmata kaebaja etteheited vastustaja menetluslike rikkumiste osas (ebaseaduslik juhatuse koosseis, otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi puudumine, aegumine, menetlustähtajad, selgitamiskohustuse rikkumine). Kaebaja viitab Tallinna Halduskohtu 24.04.2019 otsusele nr 3-18-1820. Vastustaja ei ole esitanud kohtule 03.05.2018 kutsekomisjoni istungi protokolli, mille tõttu ei ole halduskohtul olnud võimalik hinnata kutsekomisjoni otsuse õiguspärasust. Kaebajale ei ole esitatud 03.05.2018 kutsekomisjoni istungil osalenud isikute nimekirja. Seega ei ole võimalik hinnata kutsekomisjoni otsustusvõimet ja komisjoni liikmete erapooletust. Kutsekomisjoni töökorra puudumine on põhjuseks, miks vastustajal puudub ühtne ja selge arusaam kutse-eetikast ja eetikanormidest, mis omakorda tingib võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise. Kui praeguses asjas on peetud vajalikuks kutse-eetika rikkumise eest koheselt kutsetunnistus kehtetuks tunnistada, siis kaebajale teadaolevalt ei ole kutsetunnistusega seonduva majandustegevuse eest kriminaalkorras karistatud isikutele (MM, LL) väljaantud kutsetunnistusi kehtetuks tunnistatud. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud tõendi usaldusväärsust ega asjaolu, et kohaliku omavalitsuse valduses on Omedu ja Lohusuu sadamate ehitusprojektide koopiad. Kaebaja on kinnitanud, et tema ei ole neid koostanud ega allkirjastanud ning vastupidise tõendamiseks on vajalikud originaaldokumendid, mida ei ole kohtule esitatud. Vastustaja otsus tugineb tiitellehtede koopiatele ja allkirjastamata joonistele, kusjuures kaebaja on märgitud kontrollijaks, mitte koostajaks. Seega on ekslik halduskohtu hinnang, et tõendamist on leidnud vastustaja väide, et kaebaja on koostanud Omedu ja Lohusuu sadamate kaide rekonstrueerimise konstruktiivseid põhiprojekte. Lisaks on nimetatud projektid väidetavalt koostatud 2010. a-l ehk kaheksa aastat enne juhatuse otsuse tegemist. Kutse-eetika rikkumise fakt oli ette otsustatud ja sellele tuginedes tehti otsus kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks (vastustaja 24.04.2017 e-kiri).
8(12)
3-18-1189 Otsuse on teinud ebaseaduslik juhatuse koosseis. Halduskohus on õigustamatult tuginenud vastustaja põhikirja p-le 8.4. Nimetatud punktiga reguleeritakse juhatuse liikmete esindusõigust, mitte ainuisikulist juhatuse esimehe õigust juhatuse koosolekul otsuseid vastu võtta. Vastustaja põhikirjaga ei ole reguleeritud juhatuse koosoleku otsustusvõimelisus ega juhatuse liikme õigus volitada teist juhatuse liiget enda nimel hääletama.
6.MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palub 05.08.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on järginud Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2018 määruses nr 3-18-1189 antud juhiseid. Ringkonnakohus märkis määruses küll, et arvestada tuleb kolmandate isikute õigustega ja avaliku huviga, kuid seda vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise kontekstis, mitte vastustaja 08.06.2018 otsuse õiguspärasuse hindamisel. Kaebaja viidatud haldusasi nr 3-14119 ei ole asjakohane. Selles oli usaldusväärsuse küsimus seotud kaebaja kohalkäimisega ehitusobjektil ning vaidluse all ei olnud tema kutsesobivus seoses enda n.-ö valereklaamimisega kvalifikatsiooni osas või projektide võtmisega, mis ületavad tema pädevust. Ka haldusasi nr 3-14-52367 ei ole asjakohane, sest kumbki vaidluse pooltest ei tuginenud eksperthinnangu ebausaldusväärsusele või eksperdi pädevuse puudumisele ja kohus sisuliselt eksperdi pädevust ei hinnanud. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja töödele ei ole etteheiteid tehtud, kuid sellele vaatamata ei ole vastustaja pidanud vajalikuks tellida kaebaja tehtud ekspertiisidele täiendavaid ekspertiise. Olukorras, kus kaebajal puudub nii formaalne (st tal ei ole kutsetunnistust) kui sisuline (st tal ei ole vastavat haridust) pädevus hüdrotehniliste rajatiste osas ekspertiiside tegemiseks, on ebatõenäoline, et ekspertiisides ei leidu vigu. Vastustajal ei olnud muid meetmeid rikkumistele reageerimiseks, sest kaebaja lahkus MTÜ-st Eesti Ehitusinseneride Liit 03.01.2017, mil tema suhtes oli juba pooleli kaebuse menetlemine aukohtus. Kaebaja väide, et ta ei tugine kohaliku omavalitsuse poolt esitatud tõendite ebausaldusväärsusele, on tulenevalt kaebuse põhjendustest vasturääkiv. Kohtumenetluses võib esitada kirjalikke dokumente ärakirjana (koopiana). Kohus võib nõuda algdokumendi esitamist. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. Dokumendikoopia kasutamine on seadusest tulenevalt lubatud. Töökorra puudumine ei tähenda kutsekomisjoni pädevuse puudumist õiguspäraste otsuste andmiseks. Haldusasja nr 3-18-1820 asjaolud erinevad praeguse vaidluse asjaoludest. Kaebajalt kutse äravõtmise otsust ei teinud kutsekomisjon, vaid kutse andja, mille esindamiseks on pädev vastustaja juhatus. Kuigi kutsekomisjoni ettepanek ei olnud käesolevas asjas lõplik otsus, oli kvooruminõue täidetud. Selle tõendamiseks esitab vastustaja kutsekomisjoni ettepaneku ja selle lisa 1 (kutsekomisjoni 03.05.2018 koosoleku protokoll ja protokolli lisa 1, III kd, tl 51‒54). Tõendeid ei ole varem esitatud, kuna kaebaja ei seadnud halduskohtus kahtluse alla kutsekomisjoni liikmete pädevust või kutsekomisjoni koosoleku otsustusvõimet. Kutsekomisjoni töökorra puudumise vähest tähtsust toetab ka kohtupraktika, mille kohaselt on juhendi näol tegu halduseeskirjaga, mille eesmärgiks on abistada ja suunata haldusorganit kaalutulusõiguse teostamisel (Tallinna Halduskohtu 24.04.2019 otsus nr 3-181820, p 22.4) Seejuures ei tohi juhend takistada kaalutlusõiguse teostamisel konkreetseid asjaolusid arvesse võtmast (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-96-16, p 19; 3-3-1-77-14, p 18). Arusaamatuks jääb, kuidas peaks kutsekomisjoni töökord aitama sisustada eetikanorme, kui töökorra eesmärk on reguleerida üksnes kutsekomisjoni töökorralduslikke aspekte.
9(12)
3-18-1189 Kaebaja kirjeldatud juhtumid ebavõrdse kohtlemise ilmestamiseks on asjakohatud ja põhjendamatud. Esitatud näidete puhul võisid isikud küll olla toime pannud kriminaalkorras karistatud tegusid, kuid neid ei saa hinnata praeguse asja raames. Vastustaja juhatus oli pädev otsuseid vastu võtma. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Lisaks on MTÜS § 27 lg-test 1 ja 2 tulenevalt MTÜ juhatuse liikmel õigus esindada MTÜ-d ainuisikuliselt, v.a juhul, kui ühist esindamist pole ette nähtud MTÜ põhikirjas. Praegusel juhul ei ole vastustaja põhikirjas ette nähtud juhatuse liikmete ühist esindamist otsuste vastuvõtmisel, mistõttu oleks vaidlustatud otsus õiguspärane ka juhul, kui selle oleks allkirjastanud vaid juhatuse esimees. Analoogia kasutamine, nagu seda tegi halduskohus asjas nr 3-18-1820, on praegusel juhul võimatu. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemiseks ei ole ette nähtud aegumistähtaega ja aegumist ei saa tuletada analoogia korras. Kutsekomisjoni otsus ei olnud ette ära tehtud. Eristada tuleb teadmist kaebaja rikkumistest ning sellele vastavat ennetavat käitumist teatud küsimustes (koolituste kavade mittehindamist) olukorras, mil otsustatakse kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine. Kuigi vastustaja küll varasemalt teadis mõningatest rikkumistest ning sellele tuginedes otsustas, et koolituste kavasid ei hinnata, on tegemist hoopis teist laadi otsustusega kui kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine. Eelkõige seetõttu, et kaebaja kutsetunnistus oli sel hetkel veel kehtiv.
7.XX palub 20.11.2019 täiendavas seisukohas võtta asja materjalide juurde tõenditena: 1) kaebaja ja kutsekomisjoni vahelise kirjavahetuse (III kd, tl 58 ja pöördel). Kaebaja edastas 17.05.2018 vastustajale kirja, milles teavitas kavatsusest esitada tähtaegselt protokolli parandamise taotlus. Vastustaja selgitas 19.05.2018 vastuskirjas, et taotluse protokolli parandamiseks võib esitada, kuid parandamine ja muutmine ei ole põhjendatud. Seega vastustaja hindas juba ette ära kaebaja taotluse põhjendamatuks; 2) kaebaja 30.05.2018 taotlus vastustajale (III kd, tl 59‒75). Kaebaja esitas taotlused ja enda koostatud istungi protokolli tähtaegselt, vastust sellele aga ei järgnenud; 3) kutsekomisjoni 14.02.2018 istungi protokolli väljavõtte (III kd, tl 76‒77), millest nähtub, et kutsekomisjoni liige SS on taandanud ennast küsimustest, mis on seotud kaebaja kutsetunnistusega, kuid vaatamata sellele osales ta 16.05.2018 kutsekomisjoni istungil ja hääletas. Täiendavate tõendite esitamine on tingitud vastustaja 05.08.2019 vastusele lisatud tõendite esitamisest.
8.MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palub 27.11.2019 täiendavas seisukohas jätta kaebaja 20.11.2019 esitatud tõendid asja juurde võtmata. Tõendid on esitatud hilinenult. Seoses SS pädevusega ei ole kaebaja kaebuses ega apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Samas oli kaebaja kaebuse esitamisel teadlik SS osalemisest 03.05.2018 kutsekomisjoni istungil. Nii kaebaja kui tema lepinguline esindaja osalesid 03.05.2018 istungil. Kuna SS oli varasemalt toimunud istungil käitunud õiguspäraselt (taandades end vabatahtlikult), võib eeldada, et taandamise aluseid 03.05.2018 istungil enam ei esinenud ning SS-l oli seega õigus 03.05.2018 istungil hääletada. Siiski selgitab vastustaja, et SS hääl oli üks erapooletutest häältest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10(12)
3-18-1189
10.EEL on koos vastusega apellatsioonkaebusele esitanud täiendava tõendina kutsekomisjoni 03.05.2018 protokolli koos lisaga (III kd, tl 51‒54). Tõendi esitamine on tingitud apellatsioonkaebuse p-s 30 esitatud etteheitest, et kuna kaebajale ei ole esitatud 03.05.2018 kutsekomisjonil osalenud isikute nimekirja, ei ole tal võimalik hinnata kutsekomisjoni otsustusvõimet ega komisjoni liikmete erapooletust. Ringkonnakohus võtab EEL esitatud tõendi asja materjalide juurde HKMS § 198 lg 3 alusel asja õigemaks lahendamiseks. Kaebaja on 20.11.2019 menetlusdokumendi lisana esitanud mai 2018 kirjavahetuse kaebaja ja EEL vahel (lisa 1), kaebaja 30.05.2018 taotlused (lisa 2) ning kutsekomisjoni 14.02.2018 istungi protokolli väljavõtte [lisa 3 (III kd, tl 56‒78)]. Kaebaja ei ole lisa 1 puhul märkinud, miks on see tõend esitatud alles apellatsiooniastmes ning mida ta soovib sellega tõendada. Et tõendite hilinenult esitamine on põhjendamata ning vaidlust ei ole selles, et kaebajale anti haldusmenetluses aega kuni 30.05.2018 oma seisukohtade esitamiseks, keeldub ringkonnakohus lisa 1 vastu võtmisest HKMS § 198 lg 3 alusel. Kuna kaebaja 30.05.2018 seisukohti ja taotlusi ei ole seni menetluses täies mahus esitatud, peab ringkonnakohus vajalikuks võtta asja materjalide juurde kaebaja esitatud lisa 2 asja õigemaks lahendamiseks HKMS § 198 lg 3 alusel. Lisa 3 on asja materjalides juba varasemalt olemas (II kd, tl 76‒77).
11.Ringkonnakohus ei ole 17.07.2018 määruses andnud sisulisi juhtnööre, kuidas kaebust lahendada. Ringkonnakohus on kohtumääruse p-s 7 vaid osutanud, et KutS § 22 lg 1 p 3 näeb kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsustamisel ette kaalutlusõiguse ning küsimusele, kas seda on teostatud õiguspäraselt, saab kohus anda hinnangu asja sisulisel läbivaatamisel. Halduskohus ongi kohtuotsuses leidnud, et kaalutlusõiguse reegleid ei ole rikutud ning EEL otsus on proportsionaalne (otsuse p-d 15 ja 17). Halduskohus ei pidanud EEL otsuse õiguspärasust hinnates kaaluma kõiki võimalikke meetmeid, mida kaebaja suhtes oleks võinud rakendada, vaid hindama EEL kaalutlusotsuse õiguspärasust HKMS § 158 lg-st 3 tulenevaid piiranguid silmas pidades. Asjaolu, et kahes haldusasjas (3-14-119 ja 3-14-52367) on kohtud pidanud kaebajat usaldusväärseks eksperdiks, ei mõjuta kuidagi EEL 08.06.2018 otsuse õiguspärasust ega selles otsuses tehtud järeldusi.
12.Kaebaja viide Tallinna Halduskohtu 24.04.2019 otsusele haldusasjas nr 3-18-1820 omab praeguse vaidluse kontekstis tähtsust vaid kutsekomisjoni kvoorumi täidetuse küsimuses. Kutsekomisjoni 03.05.2018 koosoleku protokolli lisast (III kd, tl 54) nähtuvalt oli kutsekomisjoni 14 liikmest kohal 10. Seega oli kutsekomisjoni kvoorumi nõue täidetud ka haldusasjas nr 3-18-1820 tuvastatud asjaolusid silmas pidades ja kutsekomisjoni töökorra puudumine ei saanud mõjutada EEL otsuse õiguspärasust praeguses asjas. Kutsekomisjoni liikme SS väidetava erapoolikuse küsimuses märgib ringkonnakohus, et EEL väidetel jäi SS hääletusel erapooletuks, kuid ka tema teistsugune hääletamine või üldse hääletuselt puudumine ei oleks muutnud hääletuse lõpptulemust.
13.Kutsekomisjoni töökorra olemasolu või puudumine ei saa aidata sisustada kutse-eetika norme (apellatsioonkaebuse p 32). Apellatsioonkaebuse p-des 32.1‒32.3 toodud näited seonduvalt kriminaalkorras karistatud isikute kutsetunnistustega ei ole asjakohased, sest isegi juhul, kui näidetes toodud isikud on rikkunud kutse-eetika nõudeid, ei saa halduse võimaliku väärpraktika alusel nõuda õiguspärase otsuse tühistamist. Praeguse vaidluse kontekstis tuleb hinnata üksnes seda, kas EEL otsus kaebaja suhtes oli õiguspärane.
14.Apellatsioonkaebuse p-des 35‒41 esitatud pretensioonid seoses Mustvee Vallavalitsuse 01.03.2018 kirjaga (II kd, tl 79) jäävad ringkonnakohtule arusaamatuks. Kaebaja ei sea kahtluse alla kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud tõendi usaldusväärsust ega ka asjaolu, et kohaliku omavalitsuse valduses on Lohusuu ja Omedu sadamate ehitusprojektide koopiad (apellatsioonkaebuse p 37). Seetõttu jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas saab viidatud ehitusprojektide originaalide vallalt väljanõudmata jätmine tuua kaasa EEL või 11(12)
3-18-1189 halduskohtu otsuse õigusvastasuse. Kaebaja ei ole esitanud ka mingit usutavat versiooni, kuidas võis tema allkiri saada viidatud ehitusprojektide tiitellehele, kui tema neid projekte ei koostanud või ei kontrollinud.
15.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks ka see, millist tähendust omab EEL tegevdirektori 24.04.2017 e-kirjas (II kd, tl 24) avaldatud seisukoht EEL 08.06.2018 otsuse kontekstis. Kui kaebaja püüab väita, et juba 24.04.2017 e-kirja saatmise ajaks oli ära tehtud otsus kaebajalt kutse ära võtta ja ülejäänud menetlus oli näilik, siis EEL 08.06.2018 otsusest ja asja materjalidest nähtuvalt ei vasta see tõele. EEL on kogunud täiendavat teavet (08.06.2018 otsuse p-d 1‒6), analüüsinud talle menetluse käigus laekunud teavet ning teinud selle põhjal otsuse, arvestades mh ka kaebaja 30.05.2018 seisukohti (III kd, tl 59‒62). XX seisukohad on kajastatud 08.06.2018 otsuse p-des 32‒39.
16.Halduskohtu otsuse p-s 7 esitatud hinnang EEL juhatuse otsusevõimele on õige. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega neid üle kordamata. Et 08.06.2018 otsus oli EEL juhatuse otsus ja EEL põhikirja p 8.4 kohaselt on ilma erivolituseta õigus EEL-i kõikides õigustoimingutes esindada EEL esimehel või aseesimeestel üheskoos, oleks 08.06.2018 otsus õiguspärane ka juhul, kui selle oleks allkirjastanud üksnes EEL juhatuse esimees DD.
17.Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohtadega seonduvalt menetlusajaga (halduskohtu otsuse p 8). Kaebaja osas alustati uurimismenetlust võimalike rikkumiste osas pärast vastustajale 02.03.2017 kaebuse esitamist (I kd, tl 40‒42) ning varasem aukohtu menetlus ei oma selles kontekstis tähtsust. Ka asjaolu, et kaebajale süüks pandud rikkumised toimusid aastaid tagasi, ei muuda EEL 08.06.2018 otsust õigusvastaseks ega kaebaja tegusid aegunuks, sest nagu kaebaja on ise väitnud, sai EEL rikkumistest teadlikuks alles erinevate kaebuste kaudu 2016. a alguses ja siis üritati probleemile lahendust leida aukohtumenetluses, mis aga kaebaja EEL-st väljaastumise tõttu nurjus.
18.Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjust asuda seisukohale, et EEL 08.06.2018 otsus oleks ebaproportsionaalne. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on EEL kaalutlusotsus, mille puhul saab kohus üksnes kontrollida, kas haldusorgan on järginud kaalutlusõiguse piire, eesmärki ning muid kaalutlusreegleid. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Praeguses asjas ei nähtu, et EEL oleks otsuse langetamisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta.
19.Eelnevat kokku võttes jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja enda kanda. EEL taotleb apellatsiooniastmes esindajakulude hüvitamist kaebajalt. Ringkonnakohus jääb kindlaks oma varasemale praktikale, mille kohaselt jäävad EEL kui haldusorgani esindajakulud tema enda kanda (vt ka Riigikohtu 21.06.2012 otsus asjas nr 3-3-1-26-12, p 30). Võtnud endale vabatahtlikult avaliku ülesande täitmise, allutas vastustaja ennast haldusorgani kohta käivatele sätetele nii õiguste kui ka kohustuste ja vastutuse osas (Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2019 otsus nr 3-17-1994, p 27).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.