lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-543/9

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 04.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-543/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1080
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-543

Kohtuasi

T.M. kaebus Vaivara valla menetlusteenistuse 04.11.2016 ettekirjutuse nr 16-22.6/60-2 osaliseks tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebetähtajaga seotud taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Lugeda T.M. kaebus esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega, lugeda kaebaja põhjendused mittemõjuvateks, jätta taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine.
2.Saata määrus kaebaja esindajale ja vastustajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.04.11.2016 on Vaivara valla (edaspidi vastustaja) menetlusteenistuses koostatud T.M.le (edaspidi kaebaja) ettekirjutus nr 16-22.6/60-2. Selle punktides 3.1 ja 3.3 kohustati kaebajat esitama hiljemalt 06.10.2017 oma majandushoone seadustamiseks tuleohutuse nõuetele vastavust kinnitav dokument ja naaberkinnistute Viljapea AÜ nr 85 ja nr 44 omanike kirjalikud nõusolekud majandushoone paiknemiseks kinnistu piirile lähemal kui 7,5 m või lammutama selle.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.08.03.2017 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses palus kaebaja talle tehtud 04.11.2016 ettekirjutus nr 16-22.6/60-2 eelnimetatud punktide 3.1 ja 3.3 osas tühistada. Ta väitis, et sai ettekirjutuse kätte 07.11.2016, esitas tähtaegselt vaide selle tühistamiseks ning sai 15.02.2017 lõpliku vastuse vaide rahuldamata jätmise kohta.
3.13.03.2017 kohtumääruses leidis kohus, et kaebus ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele, sest vastustajalt pärimise peale saadud järelevalve toimik ei kinnita vaide olemasolu. Määruse peale edastatud täienduses väitis kaebaja, et tema 23.11.2016 e-kirja näol on tegemist vaidega, kuid palus alternatiivselt ka kaebetähtaja ennistamist. Vastustaja vaidles kohtu nõudel esitatud seisukohas kaebaja väidetele ja taotlusele vastu ja palus seda mitte rahuldada, sest mõjuva põhjuse olemasolu ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja mööda laskmiseks pole tõendanud. Ta leidis, et pöördumise sisu peab üheselt väljendama vastavat tahteavaldust ja haldusorganiga meili või telefoni teel suhtlemine ei saa luua õiguspärast ootust haldusakti tühistamiseks või muutmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 124 lg 1 näeb kohtule ette kohustuse kontrollida, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendada kaebetähtajaga seotud taotlused. HKMS § 124 lg 2 tulenevalt peab kohus lõpetama määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
5.Kaebaja on esitanud tema kohta koostatud ettekirjutuse peale tühistamisnõude ning väidab, et see on tähtaegne, sest ta on esitanud õigeaegselt vaide ettekirjutuse vaidlustamiseks ja sai 15.02.2017 lõpliku vastuse selle rahuldamata jätmise kohta. Kaebuse puuduste kohta esitatud täienduses viitas ta 23.11.2016 koostatud vaidele, 14.02.2017 esitatud uuele pöördumisele selle suhtes ja 15.02.2017 saadud vastusele ning väitis, et kuna käesoleval juhul polnud vaide esitamine kohustuslik ja sellele pole antud ka kohustuslikku vorminõuet, ei ole vaide esitamine e-kirja näol välistatud. Kohtule edastatud riikliku järelevalve toimikus nr 16.22/60-2 olevad dokumendid kinnitavad, et 23.11.2016 on kaebaja edastanud ettekirjutuse koostanud ametnikule e-kirja lisana üksnes vene keelse taotluse, milles teatab arhiivist saadud täiendava dokumendi esitamisest, peab seda tõenduseks ehitise seaduslikkuse kohta ja palub see teadmiseks võtta. 14.02.2017 on ta edastanud samale ametnikule vene keelse e-kirja, milles avaldas lootust mõistmisele ja õigele lähenemisele küsimuse lahendamisel ning talle tehtud ettekirjutusse muudatuste sisse viimisel. 15.02.2017 teatas pöördumise saanud ametnik kaebajale e-kirjaga, et vaidluse põhjuseks olev majandushoone on käsitletav ilma õigusliku aluseta püstitatud ehitisena, mistõttu puudub alus muuta ettekirjutusega määratud kohustusi. Sellist vastust ei saa kuidagi pidada vaide rahuldamata jätmise kohta tehtud otsuseks ning kummagi kaebaja poolt esitatud kirja sisu ei võimalda teha järeldust, et tegemist oli puuduliku vaidega, milles sooviti vaatamata tegelikult kirja pandule hoopis ettekirjutuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist.
6.HMS § 76 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib vaide esitada nii kirjalikult kui suuliselt, kuid selles peab märkima haldusorgani nimetuse, kellele see on esitatud, vaide esitaja andmed, vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, vaide esitaja õiguste rikkumisest tulenevad põhjendused, tema selgelt väljendatud taotlus, kinnitus jõustunud kohtuotsuse puudumise või kohtumenetluse mittetoimumise kohta ning lisatud dokumentide loetelu. Seega ei ole vaidele kehtestatud küll kindlat vorminõuet, kuid olemas on selged sisunõuded. Vastustaja poolt kaebetähtaja küsimuses antud selgituste väidetel on kaebaja talle korduvalt erinevates vestlustes teatanud, et on hariduselt jurist ja teab kuidas asju ajada. Interneti vahendusel kõigile avalikult kättesaadavad andmed viitavad, et kaebaja on Narva Esimeses Advokaadibüroos tegutsev vandeadvokaat. See omakorda lubab järeldada, et tegemist on isikuga, kelle puhul võib eeldada nii õigusaktide kui oma õiguste realiseerimise võimaluste tundmist ning arusaamist sellega seotud erinevate toimingute tähendusest ning pidada äärmiselt väheusutavaks, tal puudus teadmine või vähemalt võimalus järele uurida, kuidas ja kuna täpselt tuleb vaie või kaebus esitada ning mida toob kaasa selleks ettenähtud korra mittejärgimine.
7.Lisaks seisukohale kaebuse tähtaegsusest on kaebaja esitanud ka alternatiivse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse põhjendades seda väitega, et vastustaja tegevusetus andis lootuse, et haldusmenetlus ei ole veel lõppenud.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 71 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebajast mitteolenevatel põhjustel. Halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui ta need põhjused tuvastab. Seejuures on kohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukoht, et mõjuvate põhjustega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud, kuid siiski võimalik. Kaebusest ja sellele lisatud täiendusest ei nähtu, et käesoleva juhtumi puhul oleks tegemist mingi erandlikku lähenemist vajava olukorraga. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt lubab kaebaja isikuga seonduv eeldada, et ta on piisavalt kursis nii haldus- ja kohtumenetlust reguleerivate õigusaktide sisu, kui oma õiguste ulatuse ja realiseerimise võimalustega ning on olnud nende kaitsmisel ise hooletu ega oma seetõttu kaebuse esitamise tähtaja ennistamist võimaldavaid mõjuvaid põhjuseid. Kaebaja poolt tähtaja ennistamise taotluse juurde esitatud põhjendustest lähtuvalt peab kohus siinkohal vajalikuks selgitada, et ehitusseadustikust tulenevate nõuete kontrollimise käigus tehtud ettekirjutus tähendab, et riiklikus järelevalvemenetluses on tuvastatud rikkumised ning esitatakse tingimused, kuidas täpselt ja milliseks tähtajaks tuleb need kõrvaldada. Seega pole tegemist vastavat haldusmenetlust lõpetava haldusaktiga, sest kaebajale on alles määratud aeg, et ta saaks temalt nõutud dokumentide abil ehitise nõuetele vastavust tõendada või nende esitamise võimatuse korral ehitis lammutada ning seeläbi talle pandud kohustused ära täita. Menetlus lõppeb alles siis, kui ettekirjutus on ühel selles ettenähtud viisidest ära täidetud.

8.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Kaebaja väidetel sai ta vaidlustatud ettekirjutuse kätte 07.11.2016. tegelikult nähtub eespool juba nimetatud järelevalve toimikust, et on vaidlusalune ettekirjutus koos hoiatusega talle allkirja vastu kätte antud juba nende koostamise päeval ehk 04.11.2016. Seega tuli tühistamisnõudega kaebus halduskohtule edastada hiljemalt 05.12.2016. Käesolev kaebus on koostatud 08.03.2017, kui selle esitamise tähtaeg oli juba ammu möödunud.
9.Eeltoodud põhjustel on kaebus esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja on ebamõistlikult viivitanud kaebuse esitamisega ega ole nimetanud mingeid objektiivseid põhjendusi, milledest nähtuks selle õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Vastav taotlus tuleb täielikult rahuldamata jätta ja kaebuse kohtulik menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lg 2 kohaselt lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja