Majandushaldusõigus › Muu

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-14-51132/126
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Majandushaldusõigus › Muu
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 30.03.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3913

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.03.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51132

Haldusasi

Tartu Ülikooli kaebus SA Archimedes 20.02.2014 otsuse nr 26.15-3/539-50 osaliseks ning haridus- ja teadusministri 12.05.2014 käskkirja nr 217 tervikuna tühistamiseks; SA Archimedes kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja: Tartu Ülikool, volitatud esindajad advokaadid Mirjam Võsu ja Denis Piskunov Vastustajad: SA Archimedes, volitatud esindajad Kari Treial ja vandeadvokaat Priit Lätt Haridus- ja teadusminister, volitatud esindajad Anastassia Vrabi ja Marko Jaeger

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Ülikooli apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

07.03.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Ülikooli apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-51132 muutmata.

2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus

2.SA Archimedes rahuldas 20.02.2014 otsusega nr 26.15-3/539-50 väljamaksetaotluse osaliselt, arvestades abikõlblikuks summaks 255 581,20 eurot ja otsustades välja maksta toetuse summas 242 802,14 eurot. Sama otsusega otsustati vähendada projekti eelarvet, vähendades kulukohta „Spetsialiseeritud liiklusvahendi soetamise kulud“ 85 193,74 euro võrra, s.o 339 370,85 eurolt 254 177,11 euroni; vähendades projekti abikõlblikku kogumaksumust 85 193,74 euro võrra, s.o 632 316,29 eurolt 547 122,55 euroni; vähendades maksimaalselt antavat toetust 80 934,05 euro võrra, s.o 600 700,47 eurolt 519 766,42 euroni. Bell-Marine OÜ arvete esitamise aluseks oli Tartu Ülikooli läbi viidud väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange „Eesti Mereinstituudile uurimisaluse ostmine“ (viitenumber 143127). Tartu Ülikool põhjendas hankemenetluse liigi valikut sellega, et soetatav laev on mõeldud kasutamiseks teadusuuringuteks ja uurimisaluse ehituses tuleb arvestada paljude erinõuetega tingituna töö spetsiifikast mereuuringutes. Samas on ülikool püüdnud korduvalt läbi viia hanget avatud hankemenetlusena (riigihanked 130841 ja 134689). Laeva ja riigihanke tingimusi uurinud HV leidis 14.10.2013 ekspertiisiaktis, et uurimisaluse ostmisel ei olnud valitud hankemenetluse liik põhjendatud, kuna tegemist on tavalise töölaevaga, millele pidi olema võimalik ja olid paigutatud teadustööde teostamiseks vajalikud seadmed. Seega valis Tartu Ülikool riigihankel 143127 vale hankemenetluse liigi. Riigihangete seaduse (RHS) § 28 lg 4 p-st 1 ja Euroopa Kohtu (EK) 15.01.2013 otsuse asjas nr T-54/11 p-st 41 tuleneb, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ei saa kasutada turul olemasoleva eseme soetamiseks. Vale hankemenetluse liigi valikuga on Tartu Ülikool jätnud täitmata piisava avalikustamise nõude ja sellega seoses tagamata konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Eelnevad avatud hankemenetlusena läbiviidud riigihanked näitavad, et turul oli konkurents olemas. Arvestades uurimisaluse eeldatavat maksumust, oleks tulnud läbi viia rahvusvaheline avatud hankemenetlus ja kõikide huvitatud isikute võrdse kohtlemise huvides avaldada sellekohane teade riigihangete registris ja Euroopa Liidu Väljaannete Talituses. Praegusel juhul edastas Tartu Ülikool hankedokumendid 10 potentsiaalsele pakkujale, kelle hulka kuulus 6 Eesti ja 4 välisriigi ettevõtet. Samuti avaldati hanketeade ülikooli veebilehel. Seatud tarnetähtaeg 18 päeva välistas praktiliselt võimaluse osaleda hankemenetluses neil pakkujatel,

3.Tartu Ülikool esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 20.02.2014 otsuse nr 26.15-3/53950 osaliseks ja 12.05.2014 käskkirja nr 217 tervikuna tühistamiseks ning SA Archimedes kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja vaidlustas 20.02.2014 otsust osas, milles tema väljamaksetaotlus jäeti osaliselt rahuldamata ja toetus osaliselt välja maksmata ning vähendati kulukohta „Spetsialiseeritud liiklusvahendi soetamise kulud“, projekti abikõlblikku kogumaksumust ja maksimaalselt antavat toetust. RHS § 28 lg 4 p-st 1 ei tulene nõuet, et hanke ese peab olema toodetud alles pärast hankelepingu sõlmimist. Tegemist võib olla ka esemega, mis on toodetud enne hankelepingu sõlmimist ja on hankelepingu täitmise käigus hankija vajadustele ümber ehitatud. Selline ümberehitamine tuleb lugeda tootmiseks. Kaebaja soetatud laev ei ole masstoodang ja seda ei ole turult valmiskujul saada. Laev hangiti ja seda kasutatakse üksnes teadusuuringute tegemiseks. Ka HV on leidnud, et soetatav laev pidi vastama 12 mereuuringute spetsiifilisele tingimusele ja tõenäoliselt ei ole sobivate parameetritega laeva järelturult võimalik soetada. Ulatuslik ümberehitus hõlmas nii elektrisüsteemi muutmist, diiselgeneraatori paigaldamist, sukeldumist võimaldava varustuse, tõstesüsteemi, merevee pumba jmt sisseehitamist. Sektori tavapärane tarnija ei oleks olnud võimeline hangitud teaduslaeva tarnima. Kuna kaks eelmist hanget teaduslaeva tarnimiseks ebaõnnestusid, teostas kaebaja turu-uuringu ja vähendas miinimumnõudeid teaduslaeva võimsusele ja suurusele. See aga ei tähenda, et kaebaja oleks kirjeldanud konkreetset turul olemasolevat laeva. Samuti ei ole tõendatud, et pakkumuste esitamise tähtaeg oleks olnud ebarealistlik. KA ekspertarvamusega on tõendatud, et riigihanke 134127 dokumentides toodud tingimused eeldasid üksnes teaduslaeva hankimist ja hanke tulemusena tarnitud laev on toodetud üksnes RHS § 28 lg 4 p-s 1 toodud eesmärgil. Kõnealune laev oli juba enne müüja Bell-Marine OÜ poolsete ümberehituste tegemist teaduslaev (seda näitavad nt ahtri tekipind, puhtavee paagi mahutavus, sukeldumisplatvorm, tualettruumi lahendus jne). Bell-Marine OÜ tegi kaebaja spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt veel täiendavaid muudatusi enne laeva kaebajale võõrandamist (nt mootorite vahetus, ankurdussüsteemi ümberehitus jne). Ekspert leidis, et tegemist on eritellimusel toodetud laevaga, mis ei sarnane turul olemasoleva masstoodanguna toodetud laevaga. Vastustaja tugines toetuse vähendamise ulatuse kindlakstegemisel Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (VV määrus nr 278) § 111 lg-le 1 ja lg 3 p-le 1. Nimetatud normid reguleerivad toetuse tagasinõudmist, mitte vähendamist enne väljamaksmist. Seega puudus õiguslik alus ilma kaalutlemata ja põhjendamata toetuse vähendamiseks 25% ulatuses. Määrus nr 278 on põhiseadusevastane, sest olulistes küsimustes regulatsiooni kehtestamise delegeerimine täitevvõimule on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1. Määruse nr 278 § 11 lg 1 järgi tulnuks otsus teha 45 kalendripäeva jooksul. Tähtaeg hakkas kulgema 15.10.2013 (HV arvamuse kuupäevale järgnev päev) ja lõppes 28.11.2013. Otsus tehti 20.02.2014, seega 3 kuud hiljem.

RHS § 28 lg 4 p 1 järgi on hankijal asjade hankelepingu sõlmimisel õigus lisaks sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja see ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadus- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust on võimalik kasutada, kui hankemenetluse esemeks olevaid asju toodetakse üksnes (mitte mh ka) teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja tegemist ei tohi olla asjaga, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna. Sellise hankemenetluse liigi puhul on oluline hangitava eseme tootmise, mitte kasutamise eesmärk. Selleks, et vältida konkurentsile kahjuliku mõju avaldamist ja tagada riigihankeõiguse efektiivsust, tuleks nimetatud hankemenetluse liiki kasutada väga erandlikes olukordades (vt direktiivi 2014/24 preambula p 50). Oluline on, kas hanke väljakuulutamine aitaks konkurentsi suurendada ja kas ka tavapärane valdkonna ettevõtja suudaks lepingut täita. Erandeid tuleb tõlgendada kitsendavalt ning erandile tugineda sooviv isik peab tõendama erandi tegelikku esinemist tõendavaid erandlikke asjaolusid. Kohus nõustus KA ekspertiisi lõppjäreldusega, et hankedokumentidega sooviti soetada teadusuuringute tegemiseks toodetud laeva ja hanke käigus soetati teadusuuringute tegemiseks toodetud laev. Asjatundjate arvamustest nähtub, et laevu ei toodeta reeglina masstoodanguna, vaid konkreetse tellija vajadustest lähtuvalt. HV selgitas oma arvamuses, et sellises suuruses ja hinnaklassis (väike)laevu valmistatakse reeglina „rätsepatööna“, st, et tellija valib baasmudeli, mis kohandatakse vastavalt tellija spetsiifilistele soovidele. KA selgitas oma ekspertiisiaktis, et sellise hinnaklassiga väikelaevu ei toodeta nö lattu ostjat ootama. Seega erinevalt nt sõiduautodest või arvutitest ei saa laevade puhul rääkida masstoodangust tavapärases mõistes, mis aga ei tähenda omakorda, et teadustöö tegemiseks laevade hankimisel on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus automaatselt lubatav. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul masstoodanguna RHS § 28 lg 4 p 1 tähenduses käsitada laevu, mida on võimeline ehitama iga tavapärane laevaehitusettevõtja (sarnaselt EK otsusele asjas nr T-54/11). Sellisel juhul saab eeldada, et asi on turult vabalt kättesaadav ja konkurents on piisavas ulatuses olemas. Sellises olukorras tuleks konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks ning rahaliste vahendite säästlikuks ja otstarbekaks kasutamiseks korraldada reeglina avatud hankemenetlus. Antud juhul ei ole HV arvamuses ega KA ekspertiisiaktis või selle täienduses toodud esile selliseid spetsiifilisi tingimusi, mille osas oleks põhjust arvata, et neid ei suuda tavapärane laevaehitusettevõtja täita. Ka kaebaja ei ole ühelegi sellisele tingimusele viidanud. Kaebaja on püüdnud soetada teaduslaeva kolmes hankemenetluses. Riigihangete registrist nähtub, et avatud hankemenetlusena läbi viidud riigihanke 130841 menetlus lõppes sellega, et 4(9)

3-14-51132 kaebaja lükkas kõik pakkumused RHS § 49 alusel tagasi. Samas hankes tehtud VAKO 12.04.2012 otsusest nr 60-12/130841 nähtub, et kaebaja kvalifitseeris pakkujana Anytec AB ning tunnistas tema pakkumuse vastavaks ja edukaks. VAKO tunnistas kaebaja otsused kehtetuks, sest kaebaja oli nende tegemisel eksinud RHS nõuete vastu. Riigihangete registrist ega VAKO otsusest ei nähtu, mitu pakkumust hankemenetluses tehti. Avatud hankemenetlusena läbi viidud riigihanke 134689 menetluses esitati 2 pakkumust ja menetlus lõppes sellega, et kaebaja sõlmis Anytec AB-ga 19.09.2012 hankelepingu. Lepingu täitmise tähtajaks oli 28.02.2013. Hankeleping jäi täitmata, sest müüja teatas kaebajale 19.02.2013 pankrotimenetluse algatamisest. Kuna müüja varad kuulusid müümisele, siis ei olnud tal võimalik hankelepingut täita. Kaebaja korraldas 10.05.2013 väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke 143127, milles esitati 2 pakkumust. Kaebaja tunnistas edukaks Bell-Marine OÜ pakkumuse ja sõlmis temaga 11.06.2013 hankelepingu, mille täitmise tähtaeg oli 28.06.2013. Leping täideti 14.06.2013. Eelviidatud infost järeldub, et kaebajal oli tegelikult võimalik hankida laeva avatud hankemenetluse käigus. See, et VAKO tunnistas ühes hankes kaebaja otsused hankemenetluse reeglite rikkumise tõttu kehtetuks ja teises hankes läks võitja hiljem pankrotti, ei näita, et laeva hankimine avatud hankemenetluse kaudu oli võimatu ja teised laevaehitusettevõtjad ei oleks olnud võimelised kaebaja soovidele vastavat laeva ehitama ja tarnima. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma väidet, et sektori tavapärane tarnija ei oleks olnud võimeline soovitud teaduslaeva tarnima. Kaebaja tõrjus võimalikke muid pakkujaid ka pakkumuste esitamise ja hankelepingu täitmise väga lühikeste tähtaegadega. Hanketeade avaldati 10.05.2013, pakkumuste esitamise tähtajaks oli 17.05.2013 ja hankelepingu täitmise tähtajaks juba 28.06.2013. HV arvamusest nähtub, et tavapäraselt on sellises suuruses väikelaeva projekteerimise ja ehitamise aeg 6-8 kuud. Ka pakkumuste esitamiseks võib eeltoodud tähtaeg jääda liiga lühikeseks. Kaebaja selgitas hankelepingu täitmise lühikest tähtaega vajadusega saada laev kiiresti kätte, et teadustööde tegemisse ei jääks tühimikku. Kohtu arvates ei ole kaebaja vajadust laeva kiire hankimise järele piisavalt põhjendanud ega näidanud, miks tal ei olnud kuni uue laeva saamiseni võimalik kasutada seni kasutuses olnud uurimislaeva. Seetõttu pole võimalik hinnata, kas kiire vajadus uue laeva järele oli kaebajast sõltumatu olukord või mitte. Vale hankemenetluse liigi valikuga ja hanketeate avaldamata jätmisega rikkus kaebaja teiste võimalike pakkujate õigusi osaleda pakkumismenetluses ja pretendeerida avalikule ressursile. Hanget ei saa pidada läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamata jätmise tõttu ei saa järeldada, et kaebaja kasutas avalikke rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutas riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, seejuures parima võimalik hinna ja kvaliteedi suhtega. See, kui paljud ettevõtjad oleksid avatud hankemenetluse käigus tegelikult pakkumuse esitanud ja kui palju soodsamalt oleks kaebaja saanud laeva hankida, ei ole oluline ega vaja tõendamist. Oluline on, et kaebaja valitud hankemenetluse liik piiras põhjendamatult konkurentsi, jättes kõrvale muud potentsiaalsed pakkujad, kes oleksid olnud pakkumuse esitamisest huvitatud ja oleksid olnud võimelised hankelepingut täitma. Seejuures ei ole oluline, et teised potentsiaalsed pakkujad ei ole vaidlustusi või kaebusi esitanud ning VAKO ega kohus ei ole rikkumisi tuvastanud. Potentsiaalsed pakkujad kas ei teadnud oma õiguste rikkumisest või ei soovinud oma aega ja raha vaidluste peale kulutada. See aga ei tähenda, et rikkumist ei ole olnud. Haridus- ja teadusministri 12.06.2009 määruse nr 55 „Alameetme „Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja –seadmete kaasajastamine“ tingimused“ (HTM määrus nr 55) § 19 p-d 5 ja 13 kohustavad toetuse saajat tagama kulude abikõlblikkuse ja järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel RHS nõudeid (vt ka perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) 5(9)

3-14-51132 § 21 lg 1 ja § 22 p 11). Kohus tuvastas eelpool, et kaebaja rikkus hanke läbiviimisel RHS nõudeid, seega ei saa laeva soetamiseks kulutatud summat pidada terves ulatuses abikõlblikuks STS § 2 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 31.01.2007 määruse nr 26 „Perioodi 20072013 struktuuritoetuse kulude abikõlbulikkuse või mitteabikõlbulikkuse määramise tingimused ja kord“ (VV määrus nr 26) § 15 tähenduses, sest avatud hankemenetluse korral võinuks olla võimalik soetada laev soodsama hinnaga. Vastustajal oli STS § 23 lg 2 ja rahandusministri 01.03.2007 määruse nr 15 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord“ (RM määrus nr 15) § 3 lg 3 alusel kohustus kontrollida toetuse saaja kulude abikõlblikkust ja riigihangete teostamise korra järgimist. Seega oli vastustajal endal kohustus tuvastada riigihanke nõuete rikkumine ning seda ei takistanud vaidluste ja rikkumist tuvastavate VAKO või kohtu otsuste puudumine. Eespool nimetatud rikkumise avastamisel oli vastustajal STS § 23 lg 1, HTM määruse nr 55 § 21 lg 8 ja RM määruse nr 15 § 3 lg 14 alusel õigus keelduda toetuse osalisest või täielikust välja maksmisest. Selleks tuli muuta varasemalt välja antud toetuse rahuldamise otsust abikõlblike kulude osas (STS § 18 lg-d 1 ja 3). Õigusaktid ei määra kindlaks, millises ulatuses tuleb projekti abikõlblike kulude eelarvet eeltoodud rikkumise korral vähendada. Ei ole võimalik tuvastada, millised pakkumused oleksid avatud hankemenetluse korral tehtud ja millise hinnaga oleks olnud sel juhul võimalik laeva soetada. Kuna tegemist oli hankega, mille kohta tulnuks avaldada teade Euroopa Liidu Teatajas (RHS § 106), siis võinuks pakkujate ring Euroopa Liidu suurust arvestades olla suur. Kõigi potentsiaalsete pakkujate ja nende esitamata jäänud pakkumuste tuvastamise kohustuse panemine vastustajale ei oleks proportsionaalne ja mõistlik. Kohtu hinnangul saab mõistlikult eeldada, et kahju on tekkinud. Olukorras, kus rikkumine oleks avastatud pärast toetuse väljamaksmist, oleks vastustajal olnud võimalik tugineda STS § 26 lg 2 p-le 7 ning lg-tele 21 ja 6, samuti VV määruse nr 278 § 111 lg-le 1 ja lg 3 p-le 1 ning nõuda kaebajalt tagasi 25% hankelepingu summast. Kuigi õigusaktid ei tee sellises olukorras viidet VV määrusele nr 278, oli analoogia kohaldamine põhjendatud, sest kahju suuruse osas ei oma tähendust, kas rikkumine avastatakse enne või pärast toetuse välja maksmist. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et VV määrus nr 278 on PS-ga vastuolus. VV määruse nr 278 kehtestamiseks on olemas STS § 26 lg-st 6 tulenev volitusnorm, mh annab STS § 26 lg 21 Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada teatud protsendid, mille ulatuses oleks võimalik toetust tagasi nõuda, kui toetuse saaja rikub talle esitatavaid nõudeid, kuid kahju suurust ei ole võimalik hinnata (Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 161). Tegemist ei ole avalik-õigusliku rahalise kohustuse panemisega PS § 113 tähenduses (sarnaselt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.11.2007 otsusele asjas nr 3-4-1-1807; 08.06.2010 otsusele asjas nr 3-4-1-1-10), vaid avalikest vahenditest makstud toetuse tagasi nõudmisega. Kuigi VV määruse nr 278 § 111 lg 3 p 1 ei anna haldusorganile toetuse tagasi nõudmisel kohaldatava protsendi osas kaalutlusõigust, ei pea kohus vastustaja kohaldatud määra (25%) ilmselgelt ebaproportsionaalseks, mis võiks anda alust põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks. Tegemist on distsiplineeriva sanktsiooniga, mis peab toetuse saajaid motiveerima toetuse kasutamiseks ette nähtud nõudeid järgima. Riigihankes 134689 sõlmiti hankeleping maksumusega 360 000 eurot, seega 3% väiksemas summas kui riigihankes 143127. Samas pole välistatud, et turuosaliste laiemal teavitamisel võinuks laev olla veel soodsama hinnaga. Kindlas suuruses korrektsiooni kasutamine hõlbustab asutuste tööd, aga aitab tagada ka õiguskindlust, sest muudab tagajärjed ettenähtavaks. HTM määruse nr 55 § 21 lg 5 järgi oli vastustajal väljamaksetaotluse ja kuludokumentide kontrollimiseks aega 20 tööpäeva. Puuduste avastamisel saanuks anda kaebajale 10tööpäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (HTM määruse nr 55 § 21 lg 6) ja kontrolli teostamise aeg oleks selle aja võrra pikenenud. Antud juhul esitas kaebaja vastustajale 6(9)

6.Tartu Ülikool palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb esimese astme kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde. Halduskohus tuvastas ebaõigesti, et kõnealune laev on masstoodang. Masstoodanguks ei saa olla asi, mida ei ole turul olemas. Ekspertiisiga on tuvastatud, et teaduslaev valmis pärast hankelepingu sõlmimist tehtud ümberehituse tulemusena. Ka halduskohus on tõdenud, et laevu valmistatakse reeglina nn rätsepatööna. Juba eeltoodu viitab, et tegemist ei olnud masstoodanguga. Halduskohus rajas otsuse oletusele, et eritellimuse oleks olnud võimeline täitma ükskõik milline tavapärane laevaehitusettevõtja. Ekspertiisiga on tõendatud, et teadusuuringute teostamiseks spetsiifilisi hanketingimusi oli vähemalt 15. Ekspert tõi välja 5 tingimust, mida sai täita vaid laeva tootmisprotsessi käigus ning 10 tehnilist tingimust, mida sai täita ka hilisemas laeva ehitamise faasis. Kohus ei ole otsuses selgitanud, milliseid ettevõtteid loeb ta laevanduse valdkonnas tavapärasteks ettevõtjateks ega viidanud tõenditele, mis näitavad, et ükskõik, milline ettevõte oleks suutnud laeva tarnida. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et toetuse vähendamise ulatuse kindlakstegemisel sai analoogia korras lähtuda VV määrusest nr 278. Nimetatud määrus reguleerib toetuse tagasinõudmist, mitte aga selle vähendamist enne väljamaksmist. Lisaks jättis halduskohus tähelepanuta, et määrus lubab toetuse tagasinõudmist 25% ulatuses hankelepingu summast üksnes juhul, kui rikkumise tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. Käesolevas asjas ei ole kahju üldse tekkinud. Kaebaja poolt valitud hankemenetluse liik ei piiranud konkurentsi. Esimeses hankes osales viis pakkujat ning hankemenetlus lõpetati, kuna sobivat pakkumust ei tehtud. Teises hankes osales kuus pakkujat ja selles sõlmiti hankeleping maksumusega 360 000 eurot. Viimasele hankele kutsus kaebaja 10 pakkujat, mis on tunduvalt rohkem, kui osales pakkujaid eelnevates hangetes. Ükski ettevõtja hankemenetluse liiki ei vaidlustanud. Sõlmitud lepingu maksumus oli üksnes 3% kõrgem kui teises hankes sõlmitud lepingu puhul. Seega on kohaldatud määr (25%) ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja ei ole põhjendanud kulude mitteabikõlbulikkust (STS § 21 lg 2). Vaidlustatud otsus tehti tähtaega oluliselt rikkudes.